Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-700

3-22-700 omavad tõendid. Ekslik on maksuhalduri hinnang, et esitatud arved ja aktid ei kinnita tööde teostamist Viptimber OÜ poolt. Kaebaja ja Viptimber OÜ leppisid kokku, et Viptimber OÜ tasu alltöövõtjana on teatav protsent Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimuse maksumusest. Kaebaja ja Viptimber OÜ kokkuleppe puhul ei omanud tähtsust see, kas RMKga sõlmitud lepingust tulenevalt võib RMK hiljem kaebajale teenuse eest makstavat osa muuta või mitte. Kui RMK oleks suurendanud konkreetse tellimuse alusel teostatud tööde maksumust, oleks kaebaja kasumi marginaal konkreetse objektiga seoses olnud suurem. Kui aga RMK oleks vähendanud teenuse maksumust, oleks kaebaja marginaal olnud väiksem. Seega võttis kaebaja selliselt tegutsedes teadlikult mõistliku äririski. Varasemast praktikast oli kaebajale teada, et RMK makstav tasu muutub väga erandlikel juhtudel ja kui see peaks juhtuma, siis enamasti kaebaja kasuks. Vaidlusaluste tehingute puhul ei erinenud RMK n-ö töökäsus määratud maksumus kordagi lõplikult tasumisele kuuluvast summast. Seetõttu ei saa ka pidada kuidagi tavatuks seda, et kaebaja ja Viptimber OÜ sõlmisid kokkulepped lähtuvalt RMK töökäskudest. Ekslik on ka maksuhalduri väide, et vormistati üksnes arved ning poolte vahel sõlmitud akti ei saa käsitada tõendina. Tööde üleandmine Viptimber OÜ poolt kaebajale toimus, mida kinnitab aktis märgitu, et akti alusel koostatud arve tasumisega aktsepteerib kaebaja esitatud arvet ning seega ka selle alusel osutatud teenust. Poolte vahel vormistatud aktid „Arve andmed“ koostati pärast reaalset tööde teostamist ja nende ülevaatamist kaebaja poolt. Asjaolust, et akti koostas kaebaja, ei saa ka teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuna üks pooltest pidi selle vormistama. Kuna pooled olid esmalt kokku leppinud, et Viptimber OÜ teostab RMK üleandmisaktides nö töökäskudes nimetatud tööd ja lepiti kokku ka tööde hind, siis on ka mõistlik, et pärast teostatud tööde ülevaatamist oli just kaebaja selleks pooleks, kes esitas akti teisele poolele kinnitamiseks ja arve koostamiseks. Maksuhaldur ei viita tõenditele, mis kinnitavad, et tööde vastuvõtmist ei toimunud. Maksuhaldur ei viita tõenditele, et töid teostasid Viptimber OÜ asemel tundmatud kolmandad isikud ja kaebaja oli sellest teadlik. Kuna kaebaja sõlmis kokkulepped Viptimber OÜ esindajaga, Viptimber OÜ-le saadeti ka n-ö töökäsk konkreetsete tööde kohta ja hiljem akt „Arve andmed“ ning Viptimber OÜ esitas ka arve, puudus kaebajal igasugune teave, et töid võis teostada kolmas tundmatu isik. Viptimber OÜ endine juhatuse liige kinnitas veelkord, et Viptimber OÜ osutas arvetel kajastatud teenuseid kaebajale. Viptimber OÜ on müügikäivet kaebajale nõuetekohaselt deklareerinud. Viptimber OÜ kasutas küll alltöövõtu, kuid puudub kahtlus selles, et Viptimber OÜ oli kaebajale teenuse osutaja. RMK-ga ei sõlmitud kirjalikku lepingut RMK soovil, kuna RMK-ga lepingu sõlmimisele eelnes riigihanke protsess. Kaebajal oli RMK osas usaldus ja kaebaja võinuks RMK-le teenust osutada ka suulise lepingu alusel. RMK ei veendunud ega kontrollinud kaebajaga koostööd tehes, kas kaebajal on alltöövõtjad või mitte. Maksuhaldur ei saa põhjendada maksukohustuse määramist kaebajale sellega, et Viptimber OÜ ei teatanud maksuhaldurile oma alltöövõtjaid. Kaebajal puudub teadmine, miks otsustas Viptimber OÜ maksuhaldurile oma alltöövõtjaid mitte teatada, kuid selleks võib olla erinevaid põhjuseid. Kriminaalmenetluses võivad olla tuvastatud Viptimber OÜ-le teenust osutanud isikud. Asjaolust, et C ei selgitanud maksuhaldurile, millist infot ta Viptimber OÜ uuele juhatuse liikmele edasi andis ja ei ole nimetanud konkreetseid Viptimber OÜ alltöövõtjaid, ei saa järeldada, et C sellist infot ei vallanud või seda uuele juhatuse liikmele teada ei andnud. Sellise järelduse tegemine on selgelt kallutatud, ega arvesta asjas kogutud muid tõendeid ja maksuhaldurile teadaolevaid asjaolusid. Olukorras, kus Viptimber OÜ kasutas n-ö musta tööjõudu või tema alltöövõtjad kasutasid musta tööjõudu, tagas C maksuhaldurile üldsõnaliste või ebaõigete selgituste andmisega selle, et Viptimber OÜ-l ja ka temal kui endisel juhatuse liikmel ei tekiks täiendavat maksukohustust. Lisaks eeltoodule võisid C kaalutlused olla tingitud ka toimunud kriminaalmenetlusest ja enese mitte süüstamise privileegist. Kaebajale 3(15)

3-22-700 teadaolevalt on maksuhaldur kriminaalmenetluse käigus tuvastanud, et Viptimber OÜ kasutas alltöövõtjaid, kes ei täitnud nõuetekohaselt oma maksukohustusi. Juhul kui menetluse käigus leiaks tõendamist, et C võis ka sellest teadlik olla, oleks maksumenetluses õiguspäraste ja detailsete selgituste andmine võinud kaasa tuua võimaluse, et isik tunnistab oma süüd. Seetõttu on ka eluliselt usutav, et C soovis vältida võimaliku maksunõude tekkimist ja andis seetõttu maksuhaldurile üldsõnalisi ja ebaõigeid ütlusi. Võttes arvesse, et Viptimber OÜ võis oma majandustegevuses kasutada alltöövõtjatena maksukohustust nõuetekohaselt mitte täitvaid alltöövõtjaid, loodab Viptimber OÜ maksuhalduri korraldust eirates pääseda äriühingule tekkida võivast maksukohustusest. Kontrolliperioodi osas ei olnud kaebaja RMK-d teavitanud ühestki kasutatud alltöövõtjast. Seega on ebaõige maksuhalduri väide, et teistest alltöövõtjatest oli RMK-d teavitatud. Praktikas oli levinud olukord, kus RMK-d pigem ei teavitatud võimalikest alltöövõtjatest, kuna RMK seda lepingu punkti täitmist sisuliselt ei kontrollinud. Seega ei olnud ka reaalset riski, et alltöövõtjatest teavitamata jätmine võiks sisuliselt kuidagi mõjutada lepingu jätkuvust RMKga. Kaebaja täitis hoolsuskohustust ulatuses, milles oleks seda konkreetses olukorras täitnud iga teine keskmine ettevõtja. Kuna kaebaja teadis, et Viptimber OÜ tegutseb metsanduse valdkonnas, ei pidanud ta vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas Viptimber OÜ tegutseb metsanduse valdkonnas. Asjaolust, et kaebaja ei kontrollinud, kas Viptimber OÜ-l on töötajaid, on ekslik järeldada, et kaebaja ei kontrollinud Viptimber OÜ võimekust teenust osutada. Enne koostöö alustamist Viptimber OÜ-ga suhtles kaebaja Viptimber OÜ juhatuse liikmega ja sai kinnituse, et Viptimber OÜ-l on võimekus soovitud teenust osutada. Äriühingu majandusaasta aruanded ega ka avalikust registrist nähtav info ei oleks saanud paremini tõendada äriühingu võimekust teenust osutada. Maksuhaldur ei ole kogunud tõendeid ega esitanud asjaolusid, mis annaks aluse seada kahtluse alla, et BMG OÜ on Olerex AS-lt soetatud kütust kasutanud ettevõtluse tarbeks. Kaebaja ei ole käitunud maksumenetluses pahatahtlikult. Kaasaaitamiskohustuse järgimine ei tohi seada ohtu maksukohustuslase õigusi. Kaebaja soovis täita kaasaaitamiskohustust, kuid maksuhaldur ei pikendanud kohustuse täitmise tähtaega.

3-22-700 ajavahemikul ja millises mahus tegelikult kaebajale teenust osutati. Seejuures on aktid Viptimber OÜ-ga vormistatud üksnes nii, et neil on kajastatud RMK poolt kaebajale esitatud töökäskude andmed, kuid tundmatult kolmandalt isikult saadud teenuste saamise aeg ja maht mitte. Järelikult ei ole tuvastatav, milliseid teenuseid osutas Viptimber OÜ väidetav alltöövõtja Viptimber OÜ-le ja millises mahus Viptimber OÜ teenuseid kaebajale edasi müüs. Puuduvad kaebaja ja Viptimber OÜ vahelised lepingud ja ka andmed, kes olid Viptimber OÜ alltöövõtjad. Isegi Viptimber OÜ kui alltöövõtja andmeid ei ole kaebaja RMK-le esitanud, kuigi pidanuks seda tegema. Kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühing Eesti Metsamehed OÜ vormistas samal viisil Viptimber OÜ-ga näilikke tehinguid ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni novembrini 2020 kokku 91 452,85 euro eest (koos käibemaksuga). Väide, et C võis tegelikult teada, et tema alltöövõtjad oma maksukohustusi ei täida, ei ole kooskõlas asjaoluga, et kaebaja juhatuse liige tehingute toimumise ajal ei kontrollinud Viptimber OÜ tausta ega uurinud võimalike alltöövõtjate kohta. Samuti ei ole põhjenda see tehingute korrektset dokumenteerimata jätmist ja kirjalike lepingute sõlmimata jätmist kaebaja ja tema juhatuse liikme poolt. Usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et täiendavate lepingute ja muude dokumentide vormistamist ei pidanud kaebaja vajalikuks ka siis, kui Viptimber OÜ juhatuse liige 01.06.2020 vahetus. Seega ei ole ka ajavahemikus juunist kuni juulini 2020. a võimalik kindlaks teha väidetavaid Viptimber OÜ alltöövõtjaid, kelle teenuste osutamise võimekuse ja kvaliteedi kohta oleks kaebajal pidanud andmed olema. Usutavamaks ei muuda kaebaja väiteid asjaolu, et Viptimber OÜ arvete eest tasus kaebaja valdavas osas sularahas, mille ta oli eelnevalt oma juhatuse liikme pangakontole kandnud. 64 785,69 euro ulatuses ei ole sularahas tasumine usutav ega ka põhjendatud olukorras, kus puuduvad muud kirjalikud dokumendid, mis fikseeriksid selle, millal ja millises mahus teenused osutati ning kes oli tegelikuks teenuste osutajaks. Viptimber OÜ juhatuse liige C andis seletuse, et sularahas tasus kaebaja Viptimber OÜ-le seetõttu, et Viptimber OÜ-l puudus pangaarve. Viptimber OÜ-l oli pangakonto kuni 2019. aasta lõpuni olemas. Maksuhaldur ei rikkunud uurimiskohustust, jättes ära ootamata, millal kaebaja kavatseb tõendada Olerex AS-ilt soetatud kütuse ettevõtlusega seotust. Kaebajale oli alates 11.06.2021 teada, et kütuse kohta tuleb esitada tõendid ja seletused. Pärast seda kui 01.09.2021 jäeti kaebaja järjekordne pikendamise taotlus rahuldamata, tulnuks kaebajal koheselt dokumendid esitada. Kavatsus MTA menetlustoiminguid vaidlustada ei vabastanud kaebajat dokumentide ja teabe esitamise kohustusest. Kaebajal oli aega kütusega seotud dokumente esitada ligikaudu kolm kuud, mis oli piisav. Korralduse täitmiseks antud aeg oli piisav selleks, et vajalikud dokumendid raamatupidajalt ära tuua ja maksuhaldurile esitada.

3-22-700 viibimine rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel ei takistanud MTA 11.06.2021 korralduse täitmist. Raamatupidaja sünnitas 22.07.2021 ja kaebaja pidi ise korraldama vajalike dokumentide MTA-le esitamise. Lisaks nõuti korraldusega teavet, millega kaebaja juhatuse liige peaks kursis olema paremini kui raamatupidaja. Kaebaja ei esitanud MTA-le seadusliku esindaja haigestumist kinnitavat dokumenti. MTA oli juba pikendanud tähtaega 05.07.2021 pealt 30.08.2021 peale ning juhatuse liikme haigestumine perioodil 24.08.2021–31.08.2021 sai olla takistuseks üksnes tähtaja lõpuosas. Võimalik võis olla nõutud dokumentide ja teabe esitamine elektrooniliselt. 3) Kaebajale oli lõppkokkuvõttes vastuväidete esitamiseks aega kokku 24 päeva, mida ei saa hinnata ebapiisavaks. Kaebaja juhatuse liige oleks lähikontaktsena saanud advokaadiga suhelda tehniliste abivahendite abil. Tehingud Viptimber OÜ-ga 4) MTA ei ole väitnud, et vaidlusaluseid töid RMK-le tehtud ei ole, vaid et seda ei teinud Viptimber OÜ. Maksuotsuses ja kontrolliaktis on põhjalikult kajastatud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur eeltoodud järeldusele jõudis ning kaebaja ei ole maksuotsuses tuvastatut omapoolsete selgituste ja tõenditega ümber lükanud. Kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused ei tingi vaidlusalustele tehingutele maksuotsusega võrreldes teistsuguse hinnangu andmist. 5) Kaebaja on Viptimber OÜ nimel vormistatud arvetega deklareerinud kontrolliperioodil tehinguid kokku 72 815,57 euro eest, mis on märkimisväärselt suur summa. Samas ei ole arvete ega aktide alusel võimalik kindlaks teha, millal ja millises mahus tegelikult kaebajale teenust osutati. Viptimber OÜ-l puudus majandustegevus. Viptimber OÜ-l on esitamata majandusaasta aruanded alates 2017. aastast. Viptimber OÜ ei ole kunagi esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, seega puudusid tal töötajad. Endine juhatuse liige C kinnitas maksuhaldurile samuti, et töö tegid ära alltöövõtjad. Viptimber OÜ pangakontol ei ole näha, et ettevõte teeks ettevõtluse tarbeks kulutusi. Viptimber OÜ ei tõendanud MTA-le ettevõtlusega tegelemist, mistõttu kustutati ta 28.01.2021 käibemaksukohustuslaste registrist. Kõik summad, mis laekusid Viptimber OÜ pangakontole, võeti sularahas välja. Viptimber OÜ majandustegevuse puudumist kinnitab ka see, et kõikide äriühingu majandustegevuses väidetavalt osalenud isikute (C, W, Q ja G) tabamine oli kas äärmiselt keeruline või võimatu. Ei ole põhjust anda kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütluste tõttu vaidlusalustele tehingutele maksuotsusega võrreldes teistsugust hinnangut. 6) Andmed, mille Viptimber OÜ esitas kaebajale, on tegelikkuses andnud kaebaja kui teenuse saaja. C väitel koostas ta kõik arved tööde üleandmise aktide alusel, mis saadeti talle meiliaadressilt XXX. Samuti on Y kinnitanud maksumenetluses, et ta saatis Cle tööde üleandmise aktid. See väide ei kõla loogiliselt, kui Viptimber OÜ-le osutasid omakord teenust veel väidetavad alltöövõtjad. Seda veel olukorras, kus teenuse tellija ehk kaebaja ei tea täpselt, millised isikud töid teostasid, millal täpselt teostasid ning oskab tööde toimumise ja kontrollimise kohta öelda, et oluline oli vaid, et tööd oleksid tehtud. 7) C kinnitas, et kõikide kulutuste eest tasuti sularahas. Ei ole usutav, et kui kontrolliperioodil KMD-dest nähtuvalt tehti kulutusi 291 135,84 euro eest, siis kõik kulutused tehti sularahas ning ühegi kulutuse eest pangakonto kaudu ei tasutud. C ei osanud nimetada, millistele tehinguparteritele kulutuste eest maksti. Kulutuste eest tasumisel oleks ta osanud nimetada vähemalt mõne alltöövõtja nime, kuid ta ei mäletanud ühtegi tehingupartnerit, kellele väidetavalt kulutuste eest tasuti. Seega ei ole raha liikumine tuvastatav. Ükski äriühing ei ole kontrolliperioodil Viptimber OÜ-le teenuse osutamist deklareerinud. Tehingute tegelikul

6(15)

3-22-700 toimumisel oleks enne tööde teostamist tööde hindades kokku lepitud ja seda ka dokumentidel fikseeritud. 8) Eluliselt ei ole usutavad selgitused sularaha liikumise kohta, kus esmalt saab Saaremaal elav C kaebaja juhatuse liikmelt mandril tehtud teenuse eest sularaha ning seejärel sõidab tasuta teenuseid osutav G Saaremaale ja tagasi mandrile selleks, et saada osaliselt isiklike vahendite arvelt tasutud transporditeenuse eest Saaremaalt Clt sularaha selleks, et maksta Lõuna-Eesti piirkonnas tegutsenud alltöövõtjatele nende esitatud arvete eest. Selline sularaha liikumine väidetavate tehingupartnerite vahel ei ole tõsiseltvõetav ning näitab, et tehingud ei toimunud viisil, nagu tunnistajate ütlustest järeldada võiks. 9) C ei osanud maksuhaldurile nimetada, milliseid töid Viptimber OÜ-le tehti. Nii vastab ta üldsõnaliselt, et tegeleti erinevate töödega üle Eesti ning põhiliselt tööde vahendamisega. Ettevõtte juhatuse liige, kes tegutseb pikka aega, oleks ettevõtte tegutsemise korral osanud nimetada, milliseid konkreetseid töid ettevõte tegi või milliseid konkreetseid töid ettevõte vahendas. C ei mäletanud, kas ta ise tegi ka arvetel kajastatud töid või mitte. 10) Nii Y kui ka C huvi on jätta mulje, et Viptimber OÜ-l oli tegelik majandustegevus ning Viptimber OÜ osutas kaebajale teenust. Sel põhjusel ei ole Y selgitused ega ka C istungil antud ütlused usaldusväärsed. Y ja C on tuttavad ja koostööpartnerid juba pikemat aega. Seegi annab kaalu järeldusele, et ühiselt otsustati jätta mulje vaidlusaluste tehingute tegelikkusest. Seetõttu ei saa tugineda C ja Yle kinnitustele tehingute toimumise kohta. 11) C väitel tegeles Viptimber OÜ-s tehinguparterite otsimise ja klientidega suhtlemisega Q. See isik ei ole registreeritud töötajana Viptimber OÜ-s ning talle ei ole makstud palka Viptimber OÜ-st. Q vahistati 13.11.2019, samas kui kontrolliperiood oli november 2019 kuni juuli 2020. Väide, et Q koordineeris Viptimber OÜ-le teenuse osutamist vanglast, ei ole vanglas esinevate suhtluspiirangute tõttu tõsiseltvõetav ega seetõttu ka tõene. Samas kinnitas Q kohtuistungil, et ta ei jõua neid firmasid meeles pidada, mis viitab sellele, et kui ta midagi ka tegi (otsis alltöövõtjaid või tegi ka ise metsas töid), ei olnud see seotud teenuse osutamisega Viptimber OÜ-le. 12) G kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt puudus ka temal teave, kes olid tegelikud alltöövõtjad ning kuidas, mis mahus ja millal lankidel töid tehti. Tema osa olevat seisnenud üksnes alltöövõtjatelt arvete ja aktide vastuvõtmises ning Cle viimises, mille vastu olevat saanud sularaha alltöövõtjatele edastamiseks. Kes need alltöövõtjad olid ja millal töid tehti, ta nimetada ei osanud. Kusjuures väitis G ütluste andmise lõpus, et ta Viptimber OÜ-st olulist ei tea, aga on kuulnud. Tema ütlused sisaldasid valdavalt tasuta teenuse osutamist Cle, mitte aga Viptimber OÜ-le. W ta ei teadnud, kuigi W väitis G-ga mõni kord kohtunud olevat. 13) Ka Gl puudus ülevaade teenuse osutamise tegelikust ajast, mahust, teenust osutanud füüsilistest ja juriidilistest isikutest. Pealegi väitis ta, et ei olnud kontrolliperioodil Viptimber OÜ juhatuse liikmena tegutsemise ajal ega ka hiljem adekvaatselt tegelikkust tajuv ega osanud selgitada, kuidas ta täpselt juhatuse liikme ülesandeid täitis, maksudeklaratsioone esitas ja mis andmeid Viptimber OÜ deklaratsioonides kajastas. 14) Kohus nõustub vastustajaga, et tavapäraselt on tehingupartnerite vaheliste tehingute hinnad ärisaladus ja seda ei jagata teistele isikutele. Seda ei lükka ümber kaebaja esitatud tõendid selle kohta, et Teravsaag OÜ kui kaebaja alltöövõtja sai kaebajalt infot kaebaja ja RMK vaheliste tehingute hindade kohta. RMK e-kirja sisu ei ole nähtav. Seetõttu võib eeldada, et Teravsaag OÜ puhul võis olla tegemist erandiga. Kuna asjas on kogutud palju muid tõendeid, mis viitavad sellele, et vaidlusaluseid teenuseid ei saanud osutada Viptimber OÜ ja kaebaja pidi seda teadma, ei ole eeltoodud asjaolul üksi võttes ka määravat tähendust. Soetused AS-lt Olerex 7(15)

3-22-700 15) Kaebaja ei esitanud maksumenetluses AS-i Olerex arveid ega nendega seotud selgitusi. Pärast maksuotsuse tegemist saab kaebaja esitada tõendeid vaid juhul, kui ta põhjendab, miks tal ei olnud seda võimalik teha maksumenetluses. Kaebajal selliseid objektiivseid takistusi ei olnud. Maksuhaldur on küsinud kaebajalt teavet ja dokumente seoses vaidlusaluste AS Olerex arvetega juba 11.06.2021 ja selgitanud, et lisaks arvetele tuleb esitada ka täpne arvestus, millest nähtub, millise tegevuse tarbeks on soetatud kütust kasutatud. Kaebaja rikkus MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Väide, et kaebaja oli 18.11.2021 vastuväidete esitamise ajaks raamatupidajalt saanud AS-i Olerex arved ning kütuse tarbimise arvestusdokumendid, kuid ta ei teadnud, et need tuleks vastuväidetele lisada, ei ole tõsiseltvõetav, sest kaebaja esindaja pidi sellest aru saama ja kaebaja tõi selle asjaolu välja alles kohtuistungil. Samamoodi tulnuks varem esitada väide, et pärast kriminaalmenetluse alustamist ei olnud kaebaja esindajal enam võimalik kütusega seotud dokumente esitada, kuna kaebaja majandustegevusega seotud dokumendid võeti temalt kriminaalmenetluse käigus ära. MTA-l oli õigus vaidega esitatud dokumente mitte vastu võtta, kuna kaebaja ei olnud näidanud ära, milles esines objektiivne takistus, miks neid varem esitada ei saanud. Kaebajal oli aega kütusega seotud dokumente esitada ligikaudu kolm kuud ning seda ajavahemikku ei saa hinnata ebapiisavaks. Korralduse täitmiseks antud aeg oli piisav selleks, et vajalikud dokumendid raamatupidajalt ära tuua ja maksuhaldurile esitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(15)

3-22-700 5) Tunnistajad kinnitasid, et Viptimber OÜ osutas reaalselt alltöövõttu. Kohus seostas ekslikult Viptimber OÜ majandustegevuse puudumise asjaoluga, et tunnistajaid oli raske tabada – tunnistajad ei hoidnud kohtust kõrvale ja probleeme oli ainult videosillaga. Kohus keskendus Viptimber OÜ minetustele, kuid jättis tähelepanuta ainsa olulise asjaolu, miks tunnistajad üle kuulati ja mida nad kõik kinnitasid, s.o alltöövõtu reaalse toimumise. Kohus on tunnistajate ütluste hindamisel asunud MTA poolele ning on ekslikult leidnud, et need olid üldsõnalised. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud kaebaja kahjuks fakti, et Y ja C on pikaajalised tuttavad. Kohtu hinnang nende isikute kooskõlastatud tegevuse ja sellest tuleneva ütluste ebausaldusväärsuse kohta on subjektiivne ega põhine tõenditel. 6) Teravsaag OÜ kui kaebaja alltöövõtja sai kaebajalt infot kaebaja ja RMK vaheliste tehingute hindade kohta. See tõendab kaebaja väiteid, et pole midagi eriskummalist, et tehingu hindasid jagatakse. Ka siin on halduskohus põhjendamatult asunud MTA poolele, esitades subjektiivse hinnangu, et Teravsaag OÜ puhul võis olla tegemist erandiga. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kaebaja lõppsõnas öeldu, et tegemist oli riigihankega ning kõigil metsandusega tegelevatel isikutel oli võimalik hind ise välja arvutada. 7) Kuigi kõik tõendid kogumis näitavad, et kaebaja selgitused on õiged, siis kohus on lihtsalt väitnud, et MTA-l on põhjendatud kahtlus. Ükski asjaolu ega tõend eraldi ega kogumis ei viita kaebaja õigusvastasele tegevusele ega sellele, et kaebaja ei ole Viptimber OÜ-lt saanud arvetel kajastatud teenust. Soetused AS-lt Olerex 8) Kaebaja on teinud endast kõik oleneva, et aidata kaasa maksumenetlusele ning ta ei ole seda kuidagi takistanud. Kaebaja on vaidlustanud MTA toimingud kohtus, mis on kaebaja seadusest tulenev põhiõigus. MTA jättis tähtajad alusetult pikendamata. Kuna pole tuvastatud, et kaebaja poleks kaasaaitamiskohustust täitnud, oli tal õigus vaidemenetluses dokumente esitada ja MTA oleks pidanud nendega arvestama. 9) Kaebaja on kohtumenetluses põhjalikult välja toonud, miks ei saanud tõendeid esitada enne maksuotsust. AS Olerex tehingute kohta info andmise ja kontrolliaktile vastamise tähtaja pikendamata jätmine oli ebaseaduslik. Kaebaja ei saanud esitada vastuväiteid esindaja vahendusel ning lisaks oli kontrolliaktile esitatud vastuväidetes viidatud, et kaebaja on valmis andma täiendavaid selgitusi ja vajadusel esitama tõendeid. Lisaks taotles kaebaja Q tunnistajana ülekuulamist, Ylt ja Clt täiendavate selgituste võtmist ning kaebaja arvas heas usus, et MTA teeb täiendavaid toiminguid. 10) Kohus jättis analüüsimata vaidele lisatud tõendid. Kaebaja on esitanud lepingu, mis näitab, et kaebaja on rentinud Eesti Metsahalduse OÜ-le tehnikat koos kütusega. Seega, osa kütust on kulunud rendilepingu alusel ja on ettevõtlusega seotud kulu. Samuti on lisatud näidiseks kaks arvet AS-le Eesti Pagar, millest nähtub, et kaebaja on osutanud transporditeenust ning selleks on kulunud samuti märkimisväärselt kütust. 11) AS Olerex arved, mille MTA on võtnud aluseks kaebaja maksustamisel, sisaldavad lisaks kütusele ka muid teenuseid, nt autopesu, haagise rent jne. Ka kaebajale esitatud korralduses nõudis MTA selgitusi ja tõendeid ainult kütuse kohta. Kaebajale on ette heidetud vaid kütuse mittekasutamist ettevõtluse tarbeks. Seega on maksuotsus vastuoluline. Kohus on jätnud need asjaolud täielikult tähelepanuta.

3-22-700 2) Selgusetuks jääb etteheide, et halduskohus hindas tõendeid. Kaebaja esitas halduskohtule uusi (maksumenetluses esitamata) dokumentaalseid tõendeid ja taotles tunnistajate üle kuulamist. Halduskohus võttis kaebaja esitatud dokumentaalsed tõendid vastu ja kuulas kõik taotletud tunnistajad üle. Seega hindas kohus tõendeid, mille täiendavat uurimist kaebaja ise taotles. Tõendite igakülgne uurimine ja hindamine on kohtu ülesanne ning hinnatavad tõendid ei piirdu üksnes nendega, mida haldusorgan on eelnevalt hinnanud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tõendite vahetu uurimise põhimõttega on paremini kooskõlas see, kui kohus tunnistajat ise kuulab ja küsitleb ning tunnistajatele küsimuste esitamine alates maksumenetluse algusest kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole üksnes maksuhalduri privileeg. 3) Kaebaja esitas MTA-le taotlused esitada raamatupidamisdokumentide nõuded enne raamatupidaja sünnitus- ja lapsehoolduspuhkust. Maksumenetluses analüüsib audiitor suurt hulka raamatupidamis- ja maksuarvestusdokumente ning saab edasised dokumentide nõuded esitada alles siis, kui on selgunud, et esialgselt esitatud dokumendid ei ole piisavad. Siin ei saa maksuhaldurit piirata kaebaja eelnevalt esitatud taotlustega. Raamatupidaja sünnitus- ja lapsehoolduspuhkus ei ole asjaolu, mis vabastaks maksukohustuslase dokumentide tähtaegsest esitamisest. Tähtaega pikendati ligi kahe kuu võrra. Kaebaja seaduslikult esindajalt nõuti ka suulisi seletusi ja kütuse kulu arvestust, kuid ka need jättis kaebaja esitamata. Väidetavat 31.08.2021 arsti vastuvõttu ja selle tulemit saanuks tõendada kirjalike tõenditega. Seoses kontrolliaktile eriarvamuse esitamise tähtajaga on oluline see, et kaebaja esitas 18.11.2021 põhjaliku eriarvamuse, millest nähtub, et kaebaja on kontrolliakti seisukohtadest aru saanud ja realiseerinud oma õigust olla ära kuulatud. 4) Halduskohus on lisaks maksuotsusele ja maksumenetluses kogutud tõenditele hinnanud üksikasjalikult ka kohtumenetluses kogutud tõendeid ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et tehinguid tegelikkuses toimunud ei olnud ning C poolt Viptimber OÜ nimel vormistatud arved olid loodud vaid selleks, et jätta mulje tehingute toimumisest. 5) Ebaõige on kaebaja väide, et tunnistajate kättesaamisega polnud raskusi. 02.09.2022 toimunud kohtuistungile W ja G ei ilmunud. Pealegi ei teatanud kaebaja ega ka C maksumenetluses, et G oli isik, kes väidetavalt Viptimber OÜ-le alltöövõtjaid otsis. Seega ei ole alust etteheitel, et MTA ei rahuldanud kaebaja taotlust Gelt seletuste võtmiseks. Qlt seletuse võtmata jätmist on maksuotsuses põhjendatud. W aga maksumenetluses seletust andma ei ilmunud ning andis kohtumenetluses tunnistajana seletuse, et ei olnud sel ajal adekvaatne. 6) Kohtuotsuses on asjakohaselt selgitatud, et RMK tööde üleandmise aktide andmete alusel koostatud Viptimber OÜ arved ei saanud olla asjakohaseks tõendiks tehingute tegelikkuses toimumise kohta, mistõttu nende alusel ei olnud sisendkäibemaksu deklareerimine õiguspärane ja Viptimber OÜ-le tehtud väljamaksed olid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Seejuures ei ole asjakohased kaebaja väited, et ammuste tuttavate vahel ei sõlmitagi kirjalikke lepinguid ja kõik toimub usaldusel. Tunnistajate ütlustest ilmnes selgelt, et Viptimber OÜ nimel vormistatud arvetel ei olnud tegelikult toimunud teenustega mingit seost ning see, kes lankidel tegelikult töid tegi, ei selgunudki. Maksuotsuse järeldusi ei kummutanud kaebaja esitatud dokumentaalsed tõendid, mille kohta kohtuotsuses tehtud järeldustega vastustaja nõustub. 7) Kohtuotsuses on ammendavalt selgitatud, et kaebaja ei ole toonud välja objektiivseid takistusi AS-i Olerex arvete kui raamatupidamise algdokumentide ja nende kohta seletuste esitamata jätmise kohta. Alles vaidemenetluses mõningane ja valikuline dokumentide esitamine ei olnud põhjendatud ja vaideorganil oli õigus neid tõendeid mitte vastu võtta. Kaebaja ei esitanud kütusekulu arvestusi ka kohtule ega selgitanud, millest tulenes sedavõrd suur kütuse kogus. Kuna kaebaja maksumenetluses AS-i Olerex arveid ei esitanud, siis puudub kaebajal alus väita, et maksuotsuses ei ole võetud arvesse seda, et AS-i Olerex arved võivad sisaldada

10(15)

3-22-700 ka muid teenuseid (autopesu, haagise rent jms). Seega ei pidanud ka halduskohus eraldi kaebaja alusetuid väiteid arvesse võtma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-700 maksuhaldur pikendas kaebajale vastamise tähtaega 10 päeva võrra, ehkki mitte nii pikaks ajaks kui kaebaja soovis. Vastuväite esitamise tähtaeg ei pea olema sama pikk kui vaide või kaebuse esitamise tähtaeg. Asjaolu, et Yl tekkis vajadus leida advokaat ka teist isikut puudutavas maksukontrollis, ei oma tähtsust. Kui kaebaja soovitud advokaat polnud momendil valmis tööd ette võtma, siis tuli kaebajal leida endale teine esindaja. Maksukontrolli puhul peab maksukohustuslane siiski arvestama, et menetlused ei saa jääda pikaks ajaks venima ja tal võib olla vajadus operatiivselt reageerida. Selle valguses toimis Y ise hooletult, jättes õigel ajal tegemata ettevalmistused suure tõenäosusega kaebajale esitatava kontrolliakti kohta seisukohtade ja kütuse kulu arvestuste esitamiseks, mida maksuhaldur oli temalt nõudnud ja mille kesksest tähtsusest maksukontrollis pidi kaebaja aru saama. Yl olid selleks ajaks ka käes raamatupidamise algdokumendid, mille abil oli tal võimalik koostada kütuse arvestusi. Tehingud Viptimber OÜ-ga

3-22-700 pole viidanud ka konkreetsele alltöövõtjale, kes võinuks seda teenust Viptimber OÜ-le osutada. Halduskohtu otsuse põhjendused ei vaja täiendamist ka osas, et RMK tööde üleandmise aktide andmete alusel koostatud Viptimber OÜ arved ei saanud olla asjakohaseks tõendiks tehingute toimumise kohta. Apellandi väide, et Teravsaag OÜ teadis kaebaja ja RMK vahel kokku lepitud hindadest, ei muuda tõendite kogumile antavat hinnangut ja halduskohus on seda asjakohaselt põhjendanud. Soetused AS-lt Olerex

3-22-700 üle 200 000 liitri kütust. Sellised selgitused pole ka oma olemuselt õiguslikku laadi vastuväited vms, milleks on tarvis õigusnõustajat. Iga ettevõtja juhatuse liige teab ise kõige paremini, milles tema majandustegevus seisneb ja saab anda selle kohta ülevaate. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur takistas temal selgitusi esitada.

3-22-700 22.06.2009 otsusega asjas nr 3-3-1-43-09 leiab ringkonnakohus, et kui isik on tahtlikult jätnud maksukontrolli ajal maksuhalduri selgesõnalisele nõudmisele vaatamata esitamata selgitused soetatud kauba oma ettevõtlusega seotuse kohta, ei ole tal võimalik esitada selle kohta uusi versioone hilisemas vaide- või kohtumenetluses. Transporditeenuse osutamisele AS-ile Eesti Pagar ning masinate koos kütusega rentimisele Eesti Metsahalduse OÜ-le polnud kaebaja enne maksuotsuse tegemist maksuhaldurile midagi teatanud. Nagu eespool öeldud, oli selgituste ja selle kohta tõendite esitamata jätmine kaebaja teadlik valik, mis sest et väidetavalt tugines see ekslikule arvamusele, et selgitusi pole vaja esitada. Täiendavalt tuleb märkida, et kaebaja pole esitanud selgitusi, milliste sõidukitega ja mis tingimustel Eesti Pagar AS-ile teenust osutati, nagu ka Eesti Metsahalduse OÜ-ga sõlmitud rendilepingu täitmise kohta kütusearvestust. Eesti Pagar OÜ-le transporditeenuse osutamise ja Eesti Metsahalduse OÜ-le tehnika rentimise faktiga pole võimalik tõendada nende teenuste osutamise tarbeks kulutatud kütuse koguseid.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.