4.Kuulutada haldusasja nr 3-22-795 menetlus taotleja terviseandmeid sisaldavate tõendite osas kinniseks.
5.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Määrus saadetakse teadmiseks ka Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 15. novembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/741-1 määrati kinnipeetav X.X (taotleja) tööle majandustööde abitööliseks Viru Vangla II üksuse üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 18. novembrist 2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirja kohaselt võib taotleja vastavalt 21. septembri 2019. a arsti ettekirjutusele töötada kuni 30 minutit päevas, püstises asendis ning tööülesandeks on tolmu pühkimine.
2.Viru Vangla tunnistas 4. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/285-1 taotleja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja § 37 lõike 1 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli valvuri 4. märtsi 2022. a
3-22-795 ettekanne nr 3-22-1791, mille kohaselt ei allunud taotleja 4. märtsil 2022 valvuri korraldusele asuda tööle. Taotleja vastas ametnikule, et ei lähe tööle, ning meedikut ta ei soovinud.
3.Taotleja esitas Viru Vanglale 14. märtsil 2022 vastuseks distsiplinaarmenetluse algatamise teatele ning 4. aprillil 2022 vastuseks distsiplinaarmenetluse protokollile nr 7-1/9178-1 omapoolsed selgitused. Taotleja on seisukohal, et vangla arsti 21. septembri 2019. a arvamus tema töövõimelisuse kohta on kehtetu, kuna ei ole arvestatud asjaoluga, et tema parema käe liikuvus on piiratud ning liigutamine tekitab valu. Vaevusi tõendab
22.novembril 2021 tehtud MRT uuring. Taotleja leiab, et kuna töötamine põhjustab valu ja sunnib riskima vigastuste saamisega (tasakaalukadu, kukkumine), siis on tal õigus eirata tööle asumise korraldusi. On fakt, et ta ei saa täita vangla antud tööülesandeid. Taotleja on seisukohal, et tööle asumise korraldus oli algusest peale tühine ning ta ei pidanud seda täitma. Vanglas puudub arst, kes saaks teda aidata ja hinnata tema tervislikku seisundit.
4.Taotleja esitas 4. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Viru Vangla 4. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/285-1 täitmine. Taotleja palub arvestada vanglale 14. märtsil 2022 ja 4. aprillil 2022 esitatud pöördumistes toodud asjaoludega. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoludega, et ta ei saa ilma enda tervist ohtu panemata ega endale tugevat valu tegemata täita vangla antud tööülesandeid ning kartseritingimused mõjuvad talle kordades tugevamalt kui enamikele. Taotleja selgitab, et ta saab seista ca 4 tundi päevas, hädaga istuda 1 tund selliselt, et tal on seljatugi, ning ülejäänud aja ta lamab. Kartseris peab ta seisma 16 tundi, kuivõrd puudub sobiv tool ning lamamiseks on betoonpõrand või voodi metallplaat. Taotleja märkis täiendavalt, et taotleb vajadusel Viru Vangla 15. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 täitmise peatamist. Taotleja esitas ka menetlusabi taotluse, paludes vabastust riigilõivu tasumise kohustusest maksevõimetuse tõttu.
5.Tartu Halduskohus tegi 7. aprillil 2022 Viru Vanglale kohtunõude ja palus edastada esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. Samuti palus kohus esitada vanglal seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse osas.
6.Viru Vangla esitas 11. aprillil 2022 vastuse kohtunõudele ühes vaidlusega seonduvate dokumentidega. Vangla osutab, et taotleja esitas 5. aprillil 2022 vanglale vaide, milles taotles
4.aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/285-1 ja 15. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamist. Viru Vangla leiab vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 4. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/285-1 täitmise peatamiseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 2 tulenevalt lubatav, kuid see tuleks jätta rahuldamata. VangS § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, mida toetab põhiseaduse § 29 lõige 2. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lõike 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 2 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lõige 3). Taotleja on määratud 15. novembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/741-1 tööle. Vastavalt 21. septembri 2019. a arsti ettekirjutusele võib taotleja töötada kuni 30 minutit päevas, püstises asendis ning tööülesandeks on tolmu pühkimine. Viru Vangla on seisukohal, et taotleja seisukohtadest ei tulene põhjendusi, millest tingituna ei oleks tohtinud vangla anda talle 4. märtsil 2022 korraldust asuda tööle. Taotleja tervisekaardi väljavõttest ei tulene samuti töötamist välistavaid asjaolusid.
3-22-795 Taotleja tööle määramise käskkirjas on arvestatud tema terviseseisundiga, mistõttu 30 minutit päevas tolmu pühkida ei ole taotlejale üle jõu käivaks ülesandeks. Vangla meedikud jälgivad kinnipeetavate tervist järjepidevalt ja osutavad vajalikku meditsiinilist teenust (VangS § 52 lõige 2) ning vajadusel suunatakse kinnipeetav ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lõige 2). Vangla on seisukohal, et dokumendipõhine Töötukassa töövõime hindamise otsus ei vabasta taotlejat töökohustusest. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglaametniku korraldusi. Vangla jääb seisukohale, et taotleja pani toime distsipliinirikkumise, mis tõi kaasa distsiplinaarkaristuse. Karistamisel on järgitud VangS § 64 lõigetest 1−4 tulenevaid nõudeid. Viru Vangla 4. aprilli 2022. a käskkirjast nr 6-3/285-1 ei tulene asjaolusid ja taotleja pöördumistest põhjendusi, mis tingiks haldusakti kehtetuks tunnistamise. Vangla hinnangul ei esine taotlejal takistusi määratud distsiplinaarkaristuse kandmisega. Seejuures osutab vangla, et 4. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/285-1 määratud distsiplinaarkaristust ei ole vangla veel täitmisele pööranud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Tartu Halduskohtusse saabus 7. aprillil 2022 taotleja kaebusena pealkirjastatud pöördumine, mida kohus käsitab tulenevalt avalduse sisust ja selle eesmärgist üksnes esialgse õiguskaitse taotlusena. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta avaldust käiguta, et selgitada välja, kas taotleja on ehk soovinud esitada ka kaebust, kuivõrd taotleja on avalduses toodud asjaoludele tuginedes esitanud vanglale vaide 5. aprillil 2022. Seega oleks tema võimalik kaebus esitatud ennatlikult.
8.Taotleja eesmärk on vältida talle 4. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/285-1 määratud kartserikaristuse täitmisele pööramist. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda Viru Vangla 4. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/285-1 täitmise peatamist (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1).
9.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 4. detsember 2021 kuni 3. aprill 2022 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lõige 2). Taotleja on vanglale 5. aprillil 2022 esitanud vaide Viru Vangla 4. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/285-1 peale. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
11.HKMS § 249 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üles asjassepuutuvad avalikud huvid ja
3-22-795 kolmandate isikute õigused. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui kaebust saab pidada ilmselgelt perspektiivituks.
12.Taotleja kirjeldab esialgse õiguskaitse taotluses eelkõige seda, miks talle 4. märtsil 2022 antud korraldus tööle asuda on tühine. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendab taotleja sellega, et kartserikaristuse kandmine mõjutab teda enam kui teisi kinnipeetavaid. Seejuures osutab taotleja oma võimetusele pikalt seista ja istuda. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu üheselt, millised negatiivsed tagajärjed tekivad taotleja terviseseisundile, kui ta peaks kandma kartserikaristust, siis ei pruugi taotleja terviseseisund olla selline, mis tooks praegusel juhul kaasa esialgse õiguskaitse vajaduse. Samas on selge, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
13.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid ning kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
14.Tähtajatu Viru Vangla 15. novembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/741-1 on taotleja määratud majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale. Kohus peab seejuures vajalikuks osutada, et haldusasjas nr 3-20-82 on Tartu Halduskohus hinnanud taotleja tööle määramise käskkirja nr 6-2/741-1 õiguspärasust. Tartu Halduskohus jättis viidatud haldusasjas
30.novembri 2021. a otsusega taotleja kaebuse Viru Vangla 15. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamiseks rahuldamata. Otsus on jõustunud.
15.Vaidlusaluse 4. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/285-1 on taotlejale määratud distsiplinaarkaristus selle eest, et ta rikkus VangS § 67 punkti 1 ja § 37 lõiget 1. VangS § 67 punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lõige 1 sätestab, et kui sama seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (30. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja
22.jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Vangla arst on varasemalt hinnanud taotleja töövõimelisust ning andnud tema tööle määramiseks 21. septembril 2019 kooskõlastuse (VangS § 37 lõige 3).
16.Vaidlus puudub selles, et vanglaametnik andis taotlejale 4. märtsil 2022 korralduse asuda tööd tegema ning taotleja keeldus selle korralduse täitmisest. Taotleja põhjendab korralduse täitmatajätmist enda terviseseisundiga. Seejuures aga ei avaldanud taotleja soovi enda läbivaatuseks vangla meediku poolt pärast korralduse saamist. Läbivaatusest keeldumisega loobus taotleja ühtlasi töövõimelisuse puudumise kohta tõendi saamisest ja sellega tööst keeldumise õiguspärase aluse esinemise tõendamise võimalusest.
3-22-795
17.Kohus märgib, et taotleja ei ole osutanud ning ka kohtule esitatud materjalidest (sh taotleja tervisekaardist) ei nähtu, et taotlejal oli korralduse andmise ajal mingi ootamatu raske terviserike, mis takistanuks tal tööle asumast. Taotleja ja vangla poolt kohtule esitatud tõendid taotleja terviseseisundi kohta ei kinnita seda, et taotleja ei oleks suutnud 4. märtsil 2022 püstises asendis kuni 30 minutit tolmu pühkida. Sellist kerget koristustööd saab teha ka terviseprobleemidega isik. Taotleja töövõimelisuse kindlakstegemisel 4. märtsil 2022 tööle asumise korralduse saamisel ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust taotlusega ühes esitatud kehtiv Sotsiaalkindlustusameti otsus taotlejal keskmise puude tuvastamise ning Eesti Töötukassa otsus taotlejal osalise töövõime tuvastamise kohta, kuivõrd ka need ei kinnita, et taotleja ei oleks suutnud 4. märtsil 2022 püstises asendis kuni 30 minutit tolmu pühkida.
18.Eeltoodust saab teha järelduse, et taotleja tööst vabastamiseks puudus 4. märtsil 2022 alus ning taotleja oli kohustatud täitma vanglaametniku korralduse asuda tööle.
19.Viru Vangla 15. novembri 2019. a käskkiri nr 6-2/741-1 taotleja tööle määramise kohta on kehtiv. Olukorras, kus taotleja leiab, et pärast selle käskkirja koostamist on tema terviseseisund oluliselt halvenenud ning ta ei ole muutunud asjaolude tõttu tervislikel põhjustel enam võimeline töötama (VangS § 37 lõike 2 punkt 3), saab ta soovi korral esitada vanglale taotluse tema tööle määramise menetluse uuendamiseks.
20.Kuna VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 7 ööpäeva kartserikaristust oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus osutab, et tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli distsiplinaarkaristuse määramise ajal 129 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks. Seda arvestades puudub alus väita, et praeguse rikkumise eest oli 7-ööpäevane kartserikaristus ilmselgelt ebaproportsionaalne.
21.Kuna Viru Vangla 4. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/285-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6).
22.Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi või teeb selles leevendusi. Taotleja ei ole kohtule avaldanud, millised on temale tulenevad tõsised negatiivsed tagajärjed, kui ta peab ära kandma 7-päevase kartserikaristuse. Kohtule esitatud tõendid taotleja tervise kohta ei kinnita, et meditsiinilistel põhjustel oleks taotleja kartserisse paigutamine täiesti vastunäidustatud. Kui taotleja kartserirežiimis on tervislikel põhjustel vaja teha leevendusi, saab taotleja vastava otsuse saamiseks pöörduda meditsiinitöötaja poole.
23.Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
3-22-795
24.Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
25.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mõista taotleja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et tema tegelik tahe oli suunatud ka sellele, et kohus peataks ka tema tööle määramise
15.novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 täitmise, siis ei saaks kohus ka sellist esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Vastava taotluse osas oleks tegemist korduva esialgse õiguskaitse taotlusega, mis tuleks jätta läbi vaatamata HKMS § 55 lõike 3 alusel. Tartu Halduskohus lahendas 31. märtsi 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-709 taotleja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 15. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 täitmise peatamiseks, jättes selle läbi vaatamata. Käesolevaks ajaks ei ole taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud.
26.Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid sisaldavate tõendite osas kinniseks. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).
27.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.