lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1726/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1726/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1070
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-23-1726

Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2023, Tartu

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 3. augustil 2023 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles märgib, et vangla ei võimalda talle arsti poolt määratud järelravi (füsioterapeut, mudaravi, treeningvahendit (kummilint)) ning abilist igapäevasteks hügieenitoiminguteks. Taotluse kohaselt soovib X vaidlustada vangla tegevusetust seoses talle meditsiiniabi osutamata jätmisega sh esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla 8. augustil 2023 kohtule järgmist. Kinnipeetav Xle on broneeritud 15. augustiks 2023 füsioterapeudi vastuvõtt ning käesoleval hetkel on talle määratud hooldaja. Dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kinnipeetav oleks esitanud kirjalikke taotlusi seoses mudaraviga, kuid vangla on kinnipeetavale suuliselt selgitatud, et vangla sellist teenust ei paku. X on esitanud taotluse nr 6-10/6569-1 kummilindi kasutamiseks ja jalutamise võimaldamiseks 30 minutit. Vangla pakkus kinnipeetavale kummilindi kasutamise võimalust, et oleks võimalik teostada järelevalvet, kuid kinnipeetav ei olnud nõus kummilinti selliselt kasutama. Lisaks kinnitati kinnipeetavale, et tal on võimalus jalutada ka pool tundi (vangla vastus nr 6-10/6569-2). X ei ole esitanud vaiet seoses järelraviga.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

3-23-1726

3.Taotleja soovib 3. augusti 2023. a riigi õigusabi taotlusest (dtl 1-2) nähtuvalt riigi õigusabi seoses Viru Vangla tegevusega temale meditsiiniabi osutamata jätmisega sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Taotluse kohaselt ei võimalda vangla taotlejale arsti poolt määratud järelravi (füsioterapeut, mudaravi, treeningvahendit (kummilint)) ning abilist igapäevasteks hügieenitoiminguteks. Taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ning seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Taotleja eesmärki arvestades mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktide 5 ja 6 tähenduses.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
5.RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
6.Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgelt välja toodud asjaolud ning nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võib ka oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks oma õigusi kohtueelses menetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kellel on eelnev kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varem korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja esialgse õiguskaitse taotlusi esitada (vt haldusasjad nr 3-22-2718, 3-22-1442, 3-22-1298, 3-22-1048, 3-22-795, 3-22-778, 3-22-709, 3-22-167 jne). Ka praeguses asjas on taotleja suutnud vanglale esitada arusaadava pöördumise ning kohtu hinnangul on ta võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ja asjakohase kohtupraktika välja kohus omal initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimispõhimõte.
7.Taotleja märgib, et soovib riigi õigusabi ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja ei ole vanglale esitanud vaiet seoses järelraviga, seega puudub vaidemenetlus, mille ajal esialgse õiguskaitset taotleda, mistõttu ei ole kohtu hinnangul alust 2(3)

3-23-1726

praegusel juhul esitatud 3. augusti 2023. a taotlust tõlgendada eraldi ka esialgse õiguskaitse taotlusena. Osas, mis puudutab soovi saada riigi õigusabi esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks, on kohtu hinnangul taotleja võimalus oma õiguste kaitsmiseks halduskohtumenetluses vähene. Vangla vastusest nähtub, et taotlejale on juba broneeritud 15. augustiks 2023 füsioterapeudi vastuvõtt ning praeguseks on talle määratud hooldaja. Suuliselt on vangla kinnipeetavale selgitanud, et vangla mudaravi teenust ei paku ning kinnipeetav ise ei ole nõustunud kummilindi kasutamisega vangal pakutud tingimustel.

8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
9.Taotleja on märkinud, et soovib riigi õigusabi ka seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 esimese lõike kohaselt võib Euroopa Inimõiguste Kohus asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Esitatud taotlusest koos lisadega ei ilmne, et taotlejal oleks taotlusega hõlmatud küsimuses läbitud Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks vajalik siseriiklik kohtumenetlus. Taotleja ei ole taotluses täpsemalt märkinud, et ta sooviks riigi õigusabi EIK-i pöördumiseks mõnes sellises menetluses, milles siseriiklik kohtumenetlus on juba läbitud ja siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendunud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus tuleb jätta selles osas rahuldamata RÕS § 37 lg 3 alusel.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja