lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-720/11

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-720/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHMS § 21 lg 1TõlkPS § 51

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-720

Määruse kuupäev

14. aprill 2022

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus (tõlk haldusmenetluses)

Menetlusosalised

Taotleja – Mikhail Simtsov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Mikhail Simtsov riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus koos tõlkega vene keelde toimetada kätte taotlejale. Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Mikhail Simtsov esitas 25. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule venekeelse esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles ta palub kohustada Viru vanglat andma talle tõlk vastavalt HMS § 21 lg 1 haldusmenetlustes nr 3-22-2111, 3-22-2132, 3-22-2259, 3-22-2305, 322-2263, st teostama toiming, kuna ta ei valda eesti keelt. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab M. Simtsovi 25. märtsi 2022 pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena, milles ta palub kohustada Viru Vanglat andma talle haldusmenetluses tõlk.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla vastas kohtunõudele 29.03.2022 märkides, et „M. Simtsov esitab vanglale hulgaliselt pöördumisi, kuid 22.02.2022 ei ole ta vanglale vaiet esitanud, mistõttu jääb arusaamatuks, millele isik viitab. M. Simtsovi väited, et 21.03.2022 tõi ametnik K. Pere talle eestikeelsed ettekanded ja ei selgitanud nende sisu, ei vasta tegelikkusele ja sellesisulised väited on lükatud ümber ametniku selgitustega. 21.03.2022 teavitas vanglaametnik K. Pere kinnipeetavat, et tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlus viie rikkumise toimepanemise tõttu.

3-22-720 Antud menetlus veel kestab. Ametniku selgitustest järeldub, et isik sai aru, milles teda süüdistatakse ja lisaks on kinnipeetav esitanud ka endapoolsed kirjalikud võõrkeelsed selgitused. Seega pole M. Simtsovi väidetud riigikeele oskamatus takistanud tal osalemast haldusmenetluses...“ Viru Vangla oli 29.03.2022 vastuses kohtunõudele seisukohal:“ M. Simtsov väidab, et ei valda piisaval määral riigikeelt. M. Simtsov on sündinud 05.05.1987 Eestis, rahvuselt ukrainlane, elukoht Sillamäe. Eesti Vabariik taastati 20.08.1991 ja riigikeelena on eesti keel kasutuses juba üle 30 aasta. Vastustaja rõhutab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambulis väljendatud riigi kohustust tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine kannab endas PS §-st 6 tulenev rahvusriigi põhimõtet väljendav norm, mille kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Nimetatud paragrahvi konkretiseerivad asjaajamise aspektist PS § 51 ja § 52, mis sätestavad riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeelena eesti keele. Vangla üheks prioriteediks karistuse täideviimisel on taasühiskonnastamise eesmärgil võõrkeelsetele kinnipeetavatele riigikeele õppimise võimaldamine ja toetamine. Kaebaja riigikeele oskust testiti vanglas 25.06.2020, keeletase on A1. 05.03.2021 keeldus kaebaja õppest otsitud põhjusel (arst on andnud seisukoha, et isiku tervisest ei tulene takistusi osaleda õppetöös), 27.04.2021 ja 26.08.2021 avaldas kaebaja vanglale, et ei soovi riigikeelt õppida. Lisaks on kaebaja vanglale öelnud, et tal on endal sõnaraamatud olemas, saab ise õppida ja hakkama sellega. 10.11.2021 teavitas vanglat, et soovib osaleda riigikeele A2 taseme kursusel, 14.12.2021 võeti kaebaja riigikeele grupist maha, kuna ta ei ilmunud tundidesse kohale. Eeltoodu näitab, et kaebajal ei ole soovi omandada riigikeelt. Lisaks rõhutab vastustaja, et kinnipeetavail on palju vaba aega ning soovi korral on võimalik keelt õppida kambris iseseisvalt, vangla tagab sellisel juhul vajalikud õppematerjalid. Eeltoodu näitab, et vangla on järjepidevalt võimaldanud kaebajale riigikeele omandamist, kuid isik pole soovinud riigikeelt omandada. Vastustaja rõhutab, et riigikeele oskuse omandamine ei seisne vaid riigi poolt pakutavatel keelekursustel osalemisest, vaid piisava vaba aja olemasolul (mida nt kinnipeetavatel üldjuhul on) ka omal käel keeleõppega tegelemist (sh riigikeelset meediat jälgides). Kaebaja arusaam, et tema soovimatuse tõttu omandada riigikeelt peab vangla panustama tema võõrkeelsete pöördumiste tõlkimisele, võõrkeeles vastama ja tagama tõlgi, on väär. Juhul, kui M. Simtsov soovib tõlgi osalemist haldusmenetluses, siis haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 sätestatu annab võimaluse kaasata menetlusse tõlk ja lg 2 kohaselt tasub üldjuhul kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. Kui kaebaja vajab tõlki, peab ta selle ise oma kuludega korraldama, mitte nõudma seda vanglalt. Vangla teenistuses tõlki ei ole ja õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavale tõlketeenust. Samas tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla dokumendid (nende tutvustamiselt) kinnipeetavaile suuliselt vene keelde“.

3.Tartu Halduskohtu 1.04.2022 määrusega jäeti taotleja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, kuna kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ei ole esitatud põhistust selle kohta, millised rasked või pöördumatud tagajärjed taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekivad. Taotleja on vaid märkinud, et ta ei saa kaitsta oma õigusi jj. Sisuliselt kohtul puuduvad taotleja seisukohad, mille pinnalt hinnata, kas üldse ja kui, siis millised rasked või pöördumatud tagajärjed taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekiksid. Seega tuleb taotlejal tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust kohtule põhistada. Kuna tegemist on puudusega, mida saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning annab taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse põhistamiseks tähtaja vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitule.
4.Taotleja esitas 12.04.2022 oma põhjendused.

3-22-720

5.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puuduvad sissetulekud. Vaidlust ei ole selles, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada muu hulgas vaidemenetluse ajal.
7.M. Simtsov taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglalt haldusmenetlusse tõlgi kaasamist, kuna taotleja väidete kohaselt ta ei valda eesti keelt. Tegemist on HKMS § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõuga, mis lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit muu hulgas taotletavat toimingut tegema.
8.Kohus leiab, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära, sest kohus teeks vastustajale samasisulise ettekirjutuse, mida M. Simtsov põhinõudena taotleks. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega on esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus, vaidel või kaebusel on head eduväljavaated ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad.
9.Kohus leiab, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele st kaasata haldusmenetlusse tõlk ei ole praegusel juhul piisav õigustamaks vangla kohustamist seda taotlejale võimaldama. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtule äratuntav, et M. Simtsovil esineks tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja asjas tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset. Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Viru Vangla asus vastuses kohtule seisukohale, et kaebaja arusaam, et tema soovimatuse tõttu omandada riigikeelt peab vangla panustama tema võõrkeelsete pöördumiste tõlkimisele, võõrkeeles vastama ja tagama tõlgi, on väär. Käesoleva määruse punktis 2 on leitud, et kaebaja on algtasemel keelekasutaja A1 ning ei soovigi riigikeelt õppida.
10.Seetõttu jääb M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja