OÜ X kaebus Terviseameti tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ X, seaduslik esindaja Mirjel Reitsnik, volitatud esindaja Anu Kärtner Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Asja läbivaatamine
05.04.2022 istung
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Tagastada OÜ-le X 125 euro suurune osa tasutud riigilõivust. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.05.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
OÜ X peab mängutuba Y Tallinnas XXXXXXXX pst XXX asuvas hoones.
2.Vabariigi Valitsus kehtestas COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks piirangu, mille järgi ei võinud isikud alates 11. märtsist 2021 viibida ja liikuda siseruumides meelelahutusteenuse osutamise kohas (9. märtsi 2021. a korralduse nr 111 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 2).
3.Terviseamet võttis 23.03.2021 ja 24.03.2021 kaebajaga telefoni teel ühendust, selgitades kaebajale, et mängutoa teenuse pakkumine ei ole lubatud. Kaebaja sulges seepeale mängutoa broneerimise võimaluse.
4.Kaebaja esitas 12.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Pärast algse kaebuse muutmist 04.10.2021 nõudis kaebaja Terviseameti 23.03.2021 ja 24.03.2021 telefonikõnedega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. 05.04.2022 istungil loobus kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Y on koht, kus lapsed saavad vanemate või teiste täiskasvanute järelevalve all mängimas käia ning kus saab läbi viia laste sünnipäevapidusid ja teisi üritusi. Kaebaja püüdis mängutoa tööd jätkata ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tingimustes. Vastu võeti vaid üks pere korraga, s.o inimesed, kes puutusid niikuinii omavahel kokku. Iga külastuse järel ruum (suurusega 150 m2) koristati ja desinfitseeriti. Ruumis töötab korralik ventilatsioon. Mängutoas oli peredel võimalik käia ka ilma X OÜ esindajaga vahetult kokku puutumata. Tervise kaitseks vajalike nõuete järgimine oli seega tagatud.
6.Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 282) p 81 järgi võis avalikus siseruumis koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, kes pidid hoidma teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehtinud koos liikuva või viibiva perekonna kohta. Korralduse p 10 järgi võisid kliendid ka meelelahutusteenuse osutamise kohas viibida ja liikuda, kui koos oli kuni kuus isikut, kes hoidsid teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Ka see nõue ei kehtinud perekondade kohta. Sellegipoolest käskis Terviseamet kaebajal mängutoa sulgeda. Terviseameti telefoni teel antud korraldus on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51). Amet kohustas kaebajat järgima ulatuslikumaid piiranguid, kui nägi ette Vabariigi Valitsuse korraldus. Kuigi COVID-19 on komplitseeritud nakkushaigus, millega võitlemiseks on kohane rakendada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud meetmeid, on oluline, et piiranguid kohaldataks proportsionaalselt.
7.Kõnealusel ajal olid lastega pered keerulises seisus. Lasteaeda soovitati lapsi viia vaid äärmise vajaduse korral, alglasside lapsed olid koduõppel ning nende võimalused juurdepääsuks huviharidusele ja muudele ajaveetmise võimalustele olid piiratud. Samal ajal pidid vanemad kombineerima kaugtööd koduste tööde, laste kasvatamise ja koduõppe toetamisega. Perega mängutuppa minek olnuks selles olukorras hea lahendus: vanemad oleksid saanud kohapealset internetti kasutades tööd teha ja ning kodustes tingimustes igavlema kippunud lapsed mängida ja kunstiga tegeleda.
8.Terviseameti tegevuse tõttu kandis kaebaja suuremat kahju, kui oleks kaasnenud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute järgimisega. Kaebaja jäi ilma sissetulekust, kuid pidi ikkagi tasuma mängutoa ruumi eest renti ja kommunaalmakseid. Mängutoa külastuste eest küsis kaebaja väiksemat tasu kui kriisieelsel perioodil (10 eurot tunni eest tavalise 20–38 euro asemel). Kaebaja oleks perekondlikelt külastustelt teeninud tulu keskmiselt 40 eurot päevas (1–2 peret päevas). Istungil selgitas kaebaja, et tööjõukulusid ta mängutoa sulgemisega kokku ei hoidnud, kuna vajalikud toimetused tegi mängutoas OÜ omanik ise. Kahju hüvitist nõuab kaebaja perioodi eest
24.märtsist 31. maini 2021, s.o 69 päeva eest kokku 2760 eurot.
2 (5)
Vastustaja seisukoht
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitas, et sai sotsiaalmeedia kaudu info, et mängutoas Y on avatud broneerimise võimalus. Seepeale võttis amet mängutoa juhatajaga telefonitsi ühendust selleks, et selgitada kehtivaid piiranguid. Kõnede näol oli tegu toimingutega, mis ei tekitanud kaebaja jaoks õiguslikke tagajärgi. Vastustaja selgitas HMS § 36 alusel kaebajale kohaldatavat õigust. Riikliku järelevalve meedet, sh korrakaitseseaduse (KorS) §-s 26 sätestatud meedet „avalikkuse või isiku teavitamine ohust“ ei kohaldatud. Kaebaja majandustegevuse piirang tulenes Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 282. Seega ei ole amet kaebajale kahju põhjustanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
11.Kohus leiab, et Terviseameti telefonikõnede puhul oli tegu toimingutega, milleks annab aluse KorS § 26. Korrakaitseseaduse eelnõu nr 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletuskirjas1 on sarnaseid toiminguid (teated, soovitused, selgitused jms) nimetatud riikliku järelevalve leebemaks vormiks, millel on ohtude ennetamisel ja tõrjumisel oluline roll (seletuskirja lk 50). Seejuures võib ka sellise haldustoiminguga mõnikord kaasneda oluline põhiõiguste riive (vt samas, lk 51). Kahjunõude lahendamiseks tuleb selgitada, kas Terviseameti toiming (telefoni teel mängutoa sulgemise vajaduse selgitamine) riivas iseseisvalt kaebaja õigusi ja kas toiming oli õiguspärane.
12.Alates 11.03.2021 kehtis Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 järgi järgmine piirang: „statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused siseruumides ei ole lubatud. Isikud ei või viibida ja liikuda siseruumides meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes“ (p 2014 alapunkt 5). Piirang lisati korraldusse nr 282 Vabariigi Valitsuse 09.03.2021 korraldusega nr 111, mille seletuskirjas on selgitatud, et siseruumis asuv meelelahutusteenuse osutamise koht korralduse mõttes on näiteks ööklubi, keeglisaal, piljardimängukoht, kasiino ja laste mängutuba.
13.Mängutuba on meelelahutusteenuse, s.o vaba aja veetmiseks pakutava teenuse osutamise koht. Erinevatel meelelahutusteenustel võib olla oluline roll nii laste kui ka täiskasvanute kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel, samuti füüsilise ja vaimse tervise hoidmisel. Ka mängutoateenus on perede jaoks vajalik ja väärtuslik, seda nii tavaolukorras kui ka SARSCoV-2 viiruse leviku tingimustes. See aga ei väära fakti, et tegu on siiski meelelahutusteenusega, mis on hõlmatud eelnimetatud piiranguga. Mängutoad on eraldi ära nimetatud korralduse nr 111 seletuskirjas, mis selgitab ja kinnitab Vabariigi Valitsuse on kavatsusi piirangu kehtestamisel.
14.Kaebaja hinnangul oli lubatud pakkuda mängutoas viibimise võimalust perekondadele, kui nad ei puutu mängutoas käies kokku teiste inimestega. Kaebaja viitab korralduse nr 282 p-le 81, mis kehtis vaidlusaluste toimingute tegemise ajal järgmises sõnatuses: „Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole
mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Käesolevas punktis sätestatud liikumisvabaduse piirangut kohaldatakse ka välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja liikumisele.“
15.Kohus ei nõustu kaebajaga. Mängutuba ei olnud avalik siseruum korralduse 282 p 81 tähenduses. „Avaliku siseruumi“ määratlus selles punktis pärineb Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korraldusega nr 417 tehtud muudatusest korralduses nr 282, millega toodi korraldusse sisse p 81. Selle korralduse seletuskirjas on seda mõistet selgitatud nii: „Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sh sõltumata nt eelregistreerimisnõudest, ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu. Muu hulgas on avalikuks kohaks kirikud ning teised kohad, kus viiakse läbi avalikkusele avatud usulisi talitusi, nt jõulujumalateenistusi. Avaliku kohana ei saa käsitada nt lasteaedasid, lastehoide, haridusasutusi, kuna nendesse ei ole igaühel võimalik n-ö otse tänavalt sisse minna ja seal vabalt liikuda“. Mängutoas ei võinud viibida määratlemata isikute ring. Pääs mängutuppa oli kõnealusel ajal avatud üksnes broneerimissüsteemi alusel (vrd avaliku koha määratlust KorS §-s 54 ja selle selgitust eelnõu nr 49 SE seletuskirja lk-l 85: „Paljude kohtade kasutusotstarve ja sellest tulenevalt nende avalikuks kohaks olek või mitteolek on ajas muutuv (nt avalikult kasutatav restoran – reserveeritud restoran)“). Seega ei kohaldunud mängutoale korralduse nr 282 p 81, mis võimaldas avalikus siseruumis koos viibida perekonnal. Avalikuks siseruumiks, kus perekonnad võisid koos liikuda ja viibida, olid avalikkusele eelregistreerimiseta avatud kohad, kus ei osutatud mitte meelelahutusteenuseid, vaid muid, valdavalt vältimatult vajalikke teenuseid, näiteks meditsiini- või transporditeenused, toidukaupade või ravimite müük.
16.Alates 11.03.2021 oli peatatud korralduse nr 282 p 10 kohaldamine, millele kaebaja kaebuses on viidanud. Selle asemel kohaldus meelelahutusteenuse osutamise kohas viibimise keeld. See keeld ei laienenud üksnes korralduse p 2014 alapunktis 5 eraldi loetletud isikutele, nende hulgas nt ettevõtte omanik ja töötajad. Järelikult kehtis korralduse nr 282 p 2014 alapunkt 5 alusel keeld viibida meelelahutusteenuse osutamise kohas, seda ka ühe perekonna puhul. See korralduse punkt ‒ meelelahutusteenuse osutamise kohtade sulgemine – oli üks meede suuremast meetmete kogumist, mille eesmärgiks oli vähendada inimeste vahelisi kontakte, tõkestamaks viiruse levikut.
17.Eeltoodust tuleneb, et Terviseameti antud juhised põhinesid kehtival õiguslikul alusel, milleks oli Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 p 2014 alapunkt 5. Ameti juhised ei läinud Vabariigi Valitsuse korraldusest kaugemale ega seadnud seega kaebaja majandustegevusele lisapiirangut võrreldes valitsuse seatutega. Terviseametil ei olnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute täitmise üle järelevalvet tehes võimalik kaaluda piirangute proportsionaalsust ja asjakohasust. Amet pidi lähtuma korraldusest nr 282 kui kehtivast haldusaktist.
18.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
19.Varalise kahju nõude eest tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 82 eurot ja 80 senti (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2: 2760×0,03=82,8). Seoses sellega, et kaebaja nõudis varem ka mittevaralise kahju hüvitamist õiglases ulatuses kohtu äranägemisel, on kaebaja tasunud riigilõivu 250 eurot (RLS § 60 lg 3 kuni 2021. a lõpuni kehtinud redaktsioonis). Kuna kaebaja loobus 4 (5)
mittevaralise kahju nõudest, tuleb talle tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot (HKMS § 104 lg 6 p 2). Ülejäänud osas (riigilõiv 125 eurot, mis katab ka varalise kahju nõude eest ette nähtud riigilõivu) jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.