X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna arestimajas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti tegevus kaebajale 21.04.2021 Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses ühetunnise värskes õhus viibimise võimaldamata jätmisel õigusvastaseks.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.05.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X peeti 19.04.2021 kriminaalseadustiku (edaspidi KrMS) § 217 alusel kinni 48 tunniks ning ta paigutati Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (edaspidi arestimaja). Arestimajja paigutamisel võeti kaebajalt ära püksirihm, elektrooniline käekell, sall, pruuni värvi rahakott, COOP säästukaart, seljakott, 1 paar jalatseid ning tulemasin. X viibis arestimajas kuni 22.04.2021, kust ta lahkus Tallinna Vanglasse.
2.Teistkordselt paigutati X Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse 21.10.2021, kus ta viibis kuni 26.10.2021. Harju Maakohtu 22.10.2021 määrusega nr 1-21-71801 X vahistati ning alates 26.10.2021 viibib isik Tallinna Vanglas.
3.X esitas 16.08.2021 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kahjunõude ajavahemikul 19.04.2021–22.04.2021 tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3370 eurot. Kahjunõudes märkis X tekkinud kahju alusteks järgmised asjaolud: − 20.04.2021 soovis ta jalutada, aga ametnikud keeldusid sellest, põhjendades seda sellega, et vastavat õigust isikul ei ole. Lisaks selgitasid ametnikud, et õigus jalutuskäigule selgub pärast 21.04.2021 toimuvat kohtuistungit. − Keelduti hügieenitarvete väljastamisest esimesed kaks päeva. − Arestimajja paigutades võeti ära käekell, püsirihm ja kingapaelad, kuigi need ei kuulu hoiule võtmisele. − Arestimajas lõhuti hoiule võetud käekell ning see ei tööta.
4.PPA jättis X kahjunõude 26.10.2021 otsusega nr 1.2-3/78-2 (edaspidi 26.10.2021 otsus) rahuldamata. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
4.1.X viibis arestimajas kui 48 tunniks kahtlustatavana kinnipeetud isik (edaspidi ka kinnipeetu) ning siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (edaspidi ASkE) § 31 lg 2 kohaselt võimaldatakse jalutuskäik arestialusele, väljasaadetavale ning vahistatule. X sellesse loetellu ei kuulunud, mistõttu tal ka vastav õigus puudub. Ent isegi kui selline õigus isikul oleks olnud, siis oleks tegemist minimaalse riivega, mille puhul rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.
4.2.Kinnipeetule on tagatud duši kasutamise võimalus koos seebiga. Hambahari ja pasta väljastatakse vastavalt taotlusele. X PPA-le taotlust esitanud ei ole, mistõttu on ka etteheited alusetud.
4.3.Arestimajas on keelatud esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, ning samuti elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid või infokandjad, sh raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta (ASkE § 39 lg 1 punkt 10). Seega püksirihm ja jalatsipaelad ei ole kinnipeetule lubatud. X ära võetud käekell Polar FT80 on elektrooniline käekell, ent arestimajas on lubatud vaid mehaaniline käekell.
4.4.Väide käekella lõhkumisega tekitatud kahjust on paljasõnaline, kuna kella tagastamisel 22.04.2021 ei teinud X ühtegi märkust kella seisukorra kohta, samuti keeldus ta protokolli allkirjastamisest. Ei ole eluliselt usutav, et kella tagastamisel jätaks taotleja
Kättesaadav kohtute infosüsteemist 2 (9)
tähelepanuta kellale tekkinud vigastused, mis meenuvad aga neli kuud hiljem rahalise nõude esitamisel. Seega on väited kahju tekkimise kohta otsitud.
5.X esitas 11.11.2021 Tallinna Halduskohtule kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot, mille kohus võttis menetlusse 24.11.2022 määrusega. Varalise kahju hüvitamist kaebaja halduskohtus ei nõua.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Kaebaja saabus Tallinna arestimajja 20.04.2021 ning temalt võeti hoiule püksirihm ja käekell, mis loeti keelatud esemeteks. ASkE § 39 lg 1 punktis 1 on toodud nöörid, vardad, relvad, laskemoon, erivahendid, nõelad, niidid, võtmed, vööd ja traadid ning punktis 10 mängukonsoolid, telefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid või infokandjad, sh raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Seega ASkE §-s 39 ei viidata, et käekell, kingapaelad ja püsirihm oleksid ohtlikud. Seda ei muuda ka asjaolu, et ära võetud kell oli elektrooniline spordikell. Kellal puudub info edastamise funktsioon ning see näitab kellaaega ja mõõdab vererõhku. Ilma lisaseadmeta on kell lihtsalt aja näitaja. Asjade ära võtmine raskendab kinnipeetava elu ning tegemist on vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-i 41 rikkumisega. Nt Tallinna Vanglas on kingapaelad, käekell ja püksirihm lubatud. Tegemist on diskrimineerimise ja alavääristamisega, kuna kingapaelteta jalanõudega ning püksirihmata ei ole võimalik jalutada. Diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine on seadusest tulenevalt keelatud.
6.2.Väär on väide, et hügieenitarbed on arestimajas olemas. 48 tunni jooksul neid ei väljastatud. Hügieenitarbeid ei ole inimesel igal ajahetkel kaasas, mistõttu on mõistetav, et need peavad olema kambris ja kättesaadavad kinnipidamise algusest. Samuti ei viidud jalutama, ehkki VangS selleks kohustab. Selline käitumine on vastuolus samuti VangS §-ga 41.
6.3.21.10.2021 kordus kõik samamoodi.
6.4.Arestimajas aset leidnud rikkumised tekitasid moraalse kahju, mille hinnatav suurus on 3000 eurot ja mis tuleb hüvitada.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Kaebaja heidab ette, et talle ei võimaldatud arestimajas kahtlustavana kinnipidamise ajal 20.04.2021 ja 21.10.2021 värskes õhus viibimist. VangS § 4 lg 2 kohaldub vanglas isiku kahtlustatavana kinnipidamisele, kuid sätte sõnastusest ei tulene, et arestimajja toimetatud kahtlustatava suhtes kohalduks vahistatu kohta käiv regulatsioon, sealhulgas õigus soovi korral viibida iga päev üks tund värskes õhus (VangS § 93 lg 5). Kui kahtlustavana kinnipeetu viibib arestimajas, siis kohalduvad talle arestimaja reeglid, mis võivad erineda vanglas sama menetlusliku staatusega isikule kohalduvast regulatsioonist. ASkE § 31 lg 2 kohaselt võimaldatakse vähemalt 1 tund värskes õhus viibimist arestialusele, väljasaadetavale, rahvusvahelise kaitse taotlejale ja vahistatule. Sätte sõnastusest ei tulene teistele, sh kahtlustatavana kinnipeetule, õigust soovil korral värskes õhus viibida. Erinevalt arestialusest, väljasaadetavast rahvusvahelise kaitse taotlejast ja vahistatust, kellele värskes õhus viibimise võimaldamine on õigusaktist tulenev PPA imperatiivne kohustus, saab arestimajas kahtlustatavana viibimise ajal värskes õhus viibimise võimaldamata jätmist pidada arestimajas 3 (9)
kinnipidamisega paratamatult kaasnevaks piiranguks. Ent isegi kui kohus leiab, et VangS-i ja ASkE-t oleks tulnud tõlgendada taoliselt, et analoogia alusel oleks võinud vanglas viibiva kahtlustatava kohta käiv regulatsioon ka arestimajas viibiva kahtlustatava suhtes kohalduda, oleks tegemist minimaalse riivega, mille puhul ei saa rahalise hüvitise väljamõistmist pidada põhjendatuks.
7.2.Hügieenitarbeid, so hambahari, hambapasta, seep, vajadusel vahend habemeajamiseks, väljastatakse vahistatutele. Hügieenitarvete väljastamise kohta tehakse vastav märge tarvete üle arvestuse pidamise/väljastamise registreerimise raamatusse. Kaebajale väljastati hügieenitarbed (hambahari, -pasta, seep) 21.04.2021 ning 23.10.2021. Hügieenitarvete väljastamine toimub kinnipeetu taotlusel. Kaebaja esitas vastavasisulise taotluse 23.10.2021 ning samal päeval talle hügieenitarbed ka väljastati. 21.04.2021 kaebajale väljastatud hügieenitarvete saamiseks kirjalik taotlus puudub. Piiramatu hügieenivahendite jagamine isikule (nt kahtlustatavale), kelle kinnipidamisaeg võib osutuda lühiajaliseks, ei ole otstarbekas ega avaliku ressursi heaperemehelik kasutamine, seetõttu isikul, kes on kinni peetud kuni 48 tunniks, on võimalik kasutada kambris seepi ja vett.
7.3.Püksirihma ja kingapaelte hoiule võtmisel tugineti ASkE § 39 lg 1 punktile 1, kuna püksirihm ning kingapaelad on reaalseks ohuks nii kinnipeetule endale, politseiametnikele kui teistele kinnipeetutele, kuna võimaldavad oma olemusest tulenevalt tekitada isikutele raskeid kehavigastusi või isegi tappa. ASkE § 39 lg 1 punkti 1 kohaselt kuulub arestimajas keelatud esemete hulka nöör kui ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Ka kingapaelad ja püksirihm on olemuselt nööritaolised esemed, mida saab kasutada samadel eesmärkidel kui nöörigi, mida on võimalik kasutada nii isiku enda kui ka teiste isikute tervise kahjustamiseks, nt poomiseks, kägistamiseks. Näiteks on Tartu Ringkonnakohus 21.09.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1561 leidnud, et aluspesust eemaldatud püksikumm on vigastuste tekitamiseks sobiv nöör vangla sisekorraeeskirja § 641 punkti 1 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas 316-2125 punkt 9). See seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas. Spordikell võeti hoiule kooskõlas ASkE § 39 lg 1 punktiga 10, mis sarnaselt sama paragrahvi punktile 1 on samuti näitlik loetelu. Elektrooniline spordikell on taandatav arestimajas keelatud asjana ära nimetatud muu elektroonilise sidepidamisvahendi-sarnaseks esemeks, kuivõrd oma olemuselt on tegemist teavet talletava ja edastava elektroonilise vahendiga. Kaebaja väitel elektroonilisel spordikellal puudub info edastamise funktsioon ja see näitab ainult aega ning mõõdab vererõhku. PPA ametnikel puuduvad eriteadmised, mis võimaldaksid hinnata kaasaegsete spordikellade funktsionaalsust ja kindlaks teha teabe edastamise funktsiooni puudumise või kas ja millistel tingimustel, missugust teavet suudab konkreetne elektrooniline käe- või spordikell vastu võtta või edastada.
7.4.Kuigi kingapaelte, püksirihma ja spordikella hoiule võtmine võis kaebajas tekitada küll teatavat ebamugavust, on see kinnipidamisega paratamatult kaasnev asjaolu, mille puhul ei ole ületatud sellist raskusastet, mida tuleks käsitleda inimväärikuse alandamisena. Vastav nõue ei ole ka ebaproportsionaalne, kuivõrd sellel on legitiimne eesmärk ning see tagab õiguskorra kaitse. Lisaks on sellise olukorra (kohustuse anda hoiule arestimajas keelatud isiklikud esemed) kaebaja ise oma varasema käitumisega põhjustanud.
7.5.Kaebaja taotleb kohtult mittevaralise kahju hüvitamist. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisel on riigi vastutus piiratud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt peab olema tegu avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda 4 (9)
sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3193-09, punkt 11). Kaebaja poolt PPA-le esitatud taotluses ja kaebuses toodud etteheidetest arestimaja kinnipidamistingimustele, millega väidetavalt rikuti kaebaja õigusi, ei kvalifitseeru ükski õigusvastaseks. Ka ei esine PPA tegevuses kaebaja suhtes süülist väärikuse alandamist, tervise kahjustamist, vabaduse võtmist, kodu ega eraelu puutumatuse ega sõnumi saladuse rikkumist ning au ega hea nime teotamist. Mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult. Need ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest tähendaks isiku inimväärikuse alandamist (Riigikohtu 20.06.2014 otsus nr 3-4-1-9-14, punkt 36).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad halduskohtumenetluses vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses jalutuskäikude puudumisega 20.04.2021 ja 21.10.2021, kinnipidamisel hügieenitarvete väljastamata jätmise ning 20.04.2021 keelatud esemete äravõtmisega. Seega vaatab kohus vaidluse läbi kaebuses märgitud ulatuses ning arvestades kaebaja esitatud väiteid. Jalutuskäikude puudumine 20.04.2021 ja 21.10.2021
9.Kaebaja toob kaebuses välja, et tema õigusi rikkus 20.04.2021 ja 21.10.2021 värskes õhus viibimise võimaldamata jätmine. Et jalutuskäikude võimaldamata jätmine oleks olnud õigusvastane teistel päevadel, seda kaebaja kaebuses välja toonud ei ole.
10.Kohus nõustub PPA-ga, et puht grammatiliselt sõltub KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud isiku õigus viibida päevas 1 tund värskes õhus üksnes sellest, kas tema kinnipidamise asukoht on vangla või arestimaja. Isikule, kes on KrMS § 217 alusel 48 tunniks kinni peetud ja paigutatud selleks ajaks vanglasse, kohalduvad VangS-i sätted (VangS § 4 lg 2), ent isikule, kes peetakse KrMS § 217 alusel 48 tunniks kinni ning toimetatakse selleks ajaks arestimajja, kohaldub ASkE.
11.VangS § 4 lg 2 sätestab, et vanglasse toimetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu kinnipidamisele kohaldatakse vahistatu ja eelvangistuse täideviimise kohta kehtestatud sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Vanglas viibival vahistatud isikul on vastavasisulise tahteavalduse tegemise korral õigus ühetunnisele jalutuskäigule päevas (VangS § 93 lg 5)2. VangS ei välista selle õiguse kasutamist ka isikul, kes viibib vanglas KrMS § 217 alusel, ehkki VangS § 86 lg 2 sätestab, et vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud isikule kohaldatakse VangS § 55 sätestatut võimaluse korral, võttes arvesse isikuga teostatavaid toiminguid ning vanglas viibimise kestust.
12.ASkE § 31 lg 2 kohaselt võib taotluse värskes õhus viibimiseks esitada vahistatu, arestialune, väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja. Et vastavasisulise taotluse esitamise õigus oleks kahtlustatavana kinni peetud isikul või kõigil arestimajas kinnipeetutel3, seda ASkE
VangS § 93 lg 5: Vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Vt ASkE § 1 lg 1. 5 (9)
sõnaselgelt ei sätesta. Seega koheldakse KrMS § 217 alusel kinni peetud isikuid sõltuvalt kinnipidamise asukohast erinevalt.
13.Kohtu hinnangul on selline kohtlemine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (põhiseaduse § 12) ning arestimajas KrMS § 217 alusel kinni peetud isiku erinevaks kohtlemiseks puudub igasugune legitiimne eesmärk ja põhjendus. Erinevat kohtlemist ei ole peetud vajalikuks ka ASkE koostajad, kuivõrd ASkE seletuskirjas on selgelt välja toodud, et kinnipeetul on õigus vähemalt üks tund päevas valve all värskes õhus viibida. /.../ Kinnipeetutele, kellele laieneb vangistusseaduses ning väljasõidu ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud õigus, tuleb jätkuvalt võimaldada soovi korral üks tund päevas valve all vabas õhus viibida3.
14.Kohtu hinnangul ei ole aga praegusel juhul vajadust tunnistada ASkE § 31 lg-t 2 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe KrMS § 217 alusel kinni peetud isikule õigust esitada taotlust jalutuskäigule lubamiseks, kuna sätet on võimalik tõlgendada selliselt, et see on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas ning eelistada tuleks tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (Riigikohtu 22.02.2005 otsus nr 3-2-1-73-04, punkt 36). Selline tõlgendus ei tohi siiski minna tekstiga selgesse vastuollu.
15.Riigikohus selgitas 08.06.2009 otsuse nr 3-1-1-48-09 punktis 14, et vastavalt KrMS § 217 lg-le 1 on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. VangS § 156 sätestab kinnipidamise arestimajas. Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas eelvangistuse ja aresti täideviimise sätteid. /.../ Laiemas mõttes piiratakse kahtlustatavana kinnipeetud isiku vabadust analoogiliselt vahistatuga seadusest tulenevate aluste esinemisel ja korras, s.o § 217 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Samuti tuleb kooskõlas KarS §-ga 68 arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg eelvangistusaja hulka. Eelöeldu pinnalt saab järeldada, et kahtlustatavana kinnipeetav sarnaneb oma õiguslikult seisundilt ja tema suhtes kohaldatavate piirangute poolest vahistatule VangS § 4 mõttes. Selline tõlgendus on muu hulgas vajalik kahtlustatavana kinnipeetu õiguste kaitseks. Vahistatul on aga ASkE § 31 lg 2 kohaselt õiguse esitada PPA-le taotlus värskes õhus viibimise võimaldamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ASkE § 31 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et selles sisalduv vahistatu mõiste hõlmab endas ka KrMS § 217 alusel kinnipeetud isiku.
16.Vaidlust ei ole, et kaebajale värskes õhus viibimist 20.04.2021 ei võimaldatud. Kahjunõudes märgib kaebaja, et esitas 20.04.2021 sooviavalduse jalutuskäigu võimaldamiseks, aga ametnikud keeldusid selle võimaldamisest4. Vastuses kohtunõudele või kaebusele ei väida PPA, et kaebaja taotlust jalutuskäigu võimaldamiseks ei esitanud. Võttes aluseks ASkE § 31 lg 2 põhiseadusega kooskõlas oleva tõlgenduse, mille kohaselt on ka KrMS § 217 alusel arestimajas viibival isikul õigus tunnisele jalutuskäigule, siis on PPA tegevus kaebajale 20.04.2021 jalutuskäigu lubamata jätmisel olnud õigusvastane. Asjaolu, et ASkE § 31 lg 2 ei sätestanud kaebajale sõnaselgelt õigust jalutuskäigu taotlemiseks, ei muuda PPA tegevust õiguspäraseks.
17.Mis puudutab aga kaebuses toodud kuupäeva 21.10.2021 ning sel päeval jalutuskäigu võimaldamata jätmist, siis selles osas kohus kaebajaga vastustaja tegevuse õigusvastasusest ei nõustu. Kaebaja peeti KrMS § 217 alusel kinni 21.10.2021 kell 08:495, ehk samal päeval, mil ta jalutuskäigu puudumist õigusvastaseks peab. Seejuures ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks
Vt ka https://eelnoud.valitsus.ee/main#tu05k1C3 Tallinna Vangla 18.11.2021 kohtunõude vastuse lisa 1, dtl 27
Vt Harju Maakohtu 22.10.2021 otsus nr 1-21-7180, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist.
6 (9)
vastustajale reaalselt taotluse jalutuskäigu võimaldamiseks üldse esitanud. Kaebaja märgib kaebuses üldsõnaliselt, et 21.10.2021 kordus kõik uuesti. Ent isegi kui kaebaja oleks vastavasisulise taotluse esitanud, siis ei saa pidada PPA tegevust õigusvastaseks. Nagu kohus välja tõi, siis peeti kaebaja kinni 21.10.2021 kell 08:49. Harju Maakohtu 21.04.2021 otsusest6 nähtub, et kaebaja tabati sel päeval Prisma Peremarket AS-ile kuuluvast kauplusest ning teda kahtlustati karistusseadustiku § 199 lg 2 punktis 9 sätestatud süüteo toimepanemises. Seega ei saa olla vaidlust, et 21.10.2021 oli kaebajale vähemalt 1 tund värskes õhus viibimist juba tagatud, sest kaebaja tabati hommikul ning ta ei olnud tervet päeva arestimajas, mistõttu arestimaja ei pidanud hakkama ka paika pandud kinnipeetavate saatmiskava muutma.
18.Ehkki vangla tegevust võib pidada õigusvastaseks 20.04.2021, siis ei too see kaasa kahju hüvitamist rahas. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, punkt 11 ja 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, punkt 9). Arvestades asjaolu, et kaebaja vaidlustas jalutuskäigu mittevõimaldamist üksnes 2 päeva osas, millest ühe osas kohus PPA tegevuse õigusvastasust ei tuvastanud, siis sisuliselt on kaebaja õigusi rikutud 1 päeva jooksul, mida ei saa lugeda kaebaja inimväärikuse selliseks alandamiseks, et see võiks tuua kaasa õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Jalutamise mittevõimaldamine 1 päeval ei ületa arestimajas kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatut taset. Hügieenitarvete puudumine
19.Kaebaja ei väida, et talle ei olnud tagatud ASkE § 11 lg-s 1 ja §-s 26 sätestatud võimalused enesehügieeni tagamisel, ehkki kaebajale isiklikke hügieenitarbeid kinnipidamise järgselt ei antud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et väär oleks olnud PPA kahjunõude vastuses7 ja kaebuse vastuses 8 esitatud väide, mille kohaselt oli kambris olemas duširuum ja seebi kasutamise võimalus. PPA vastuse kohaselt väljastati kaebajale 19.04.2021 kinnipidamise järgselt hügieenitarbed (hambapasta, -hari ja seep) 21.04.2021 ning 20.10.2021 kinnipidamise järgselt 23.10.20219. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud nagu ka sellele, et ta ei esitanud ajavahemikul 19.04.2021–22.04.2022 ühtegi taotlust hambaharja ja -pasta saamiseks ning 21.10.2021 kinnipidamise järgselt esitas ta taotluse isiklike hügieenitarvete saamiseks alles 23.10.2021 ning need võimaldati talle samal päeval.
20.Kaebaja ei väida, et PPA oleks keeldunud talle taotluse esitamise järgselt hügieenitarvete väljastamisest, vaid kaebaja väidab, et neid ei väljastatud kinnipidamise järgselt 48 tunni jooksul. Ühestki õigusaktist ei tulene, et KrMS § 217 alusel kinni peetud isikule tuleb arestimajja saabumise järgselt anda koheselt isiklike hügieenitarvete pakk, kus on hambahari- ja pasta ning isiklik seep. Kuna kehtiv õigus ei kohusta arestimaja sinna saabunud isikule isiklikke hügieenitarbeid väljastama, siis ei saa pidada PPA tegevust isiklike hügieenitarvete väljastamisel ka õigusvastaseks. Kohus nõustub PPA-ga, et sarnaselt vanglale on ka arestimajas hügieenitarvete
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=290558464 (11.04.2022) Tallinna Vangla 18.11.2021 kohtunõude vastuse lisa 1, dtl 35–37.
dtl 55–59.
dtl lk 57, punkt 18.
7 (9)
andmine vajaduspõhine ning nende saamiseks tuleb arestimajas viibival isikul esitada vastavasisuline taotlus. Selline lähenemine ei ole vastuolus ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (edaspidi CPT) 2003, 2005 ja 2009 aasta raportites toodud ettekirjutustega10. Täiendavalt märgib kohus, et 19.04.2021 peeti kaebaja kinni kell 22:40 ning 21.04.2021 mõisteti kaebaja süüdi, misjärel väljastati talle ka hügieenitarbed.
21.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA tegevus hügieenitarvete väljastamisel ei ole olnud õigusvastane. Kinnipidamisel isiklike asjade hoiule võtmine
21.Kaebaja väidab, et 19.04.2021 oli PPA tegevus temalt saapapaelade, püksirihma ja elektroonilise käekella hoiule võtmisel õigusvastane ning see tekitas temale moraalse kahju, mis tuleb rahas hüvitada. Kohus kaebajaga ei nõustu. PPA tegevus püksirihma, saapapaelte ning elektroonilise käekella hoiule võtmine oli õiguspärane ning kooskõlas ASkE § 39 lg-ga 1.
23.Püksirihm ja saapapaelad võeti kaebajalt ära kooskõlas ASkE § 39 lg 1 punktiga 1 ning elektrooniline käekell kooskõlas punktiga 10.
23.1.ASkE § 39 lg 1 punkt 1 sätestab, et kinnipeetule on arestimajas keelatud esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Asjaolu, et sisekorraeeskirjas saapapaelu ja püksirihma eraldi välja toodud ei ole, ei muuda PPA tegevust õigusvastaseks, kuna õigusaktis ei ole võimalik täpselt loetleda kõiki esemeid, mis võivad ohustada inimese või arestimaja julgeolekut vms. Kohus nõustub PPA-ga, et nii saapapaelad kui püksirihm on sellised esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi nii endale kui ka nt arestimaja töötajatele, viimast rünnates. Seejuures märgib kohus, et praktikas on korduvalt leidnud aset juhtumeid, kus arestimajas viibiv isik on endalt elu võtnud justnimelt püksirihma kasutades. Seega ei saa olla vaidlust, et püksirihm on selline ese, millega on võimalik tekitada vigastusi ning võtta endalt ka elu. Sama kehtib ka saapapaelte kohta, kuivõrd üldkeeles on nöörid ja paelad sünonüümid11. Sellele asjaolule viidati ka eelnõus, millega sooviti 2019. aastal ASkE § 39 lg 1 punkti 1 muuta ja lisada sinna sõna „pael“12. Asjaolu, et ASkE § 39 lg 1 punkti 1 vastavat muudatust sisse ei viidud, ei muuda PPA tegevust saapapaelte äravõtmisel õigusvastaseks.
23.2.PPA tegevust kaebaja spordikella äravõtmisel ei saa samuti pidada õigusvastaseks. ASkE § 39 lg 1 punkt 10 sätestab, et arestimajas on keelatud muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid või infokandjad, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Kaebajalt võeti ära spordikell Polar FT80 ning kohus nõustub PPA-ga, et tänapäevaste funktsioonidega spordikella puhul ei ole välistatud sidepidamise võimalus, kuivõrd vaidlust ei saa olla, et spordikell talletab informatsiooni ning edastab selle nutiseadmesse. Õige on ka PPA väide, et PPA ametnikel puuduvad eriteadmised, mis võimaldavad hinnata kaasaegsete spordikellade funktsionaalsust ning teha kindlaks teabe edastamise funktsiooni puudumine või kas ja millistel tingimistel ning missugust teavet suudab konkreetne elektrooniline käe või spordikell vastu võtta või edastada. Ka kaebaja ise märgib, et tema
Kättesaadavad: https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia (11.04.2022). Vt Eesti Keele Instituudi keelenõuanne: http://kn.eki.ee/?Q=n%C3%B6%C3%B6r (11.04.2022)
spordikell omab informatsiooni edastamise funktsiooni, aga ilma lisaseadmeta on ära võetud kell lihtsalt aja näitaja. Kuna keelatud esemete äravõtmine toimub preventiivsel eesmärgil, siis ei saa eeldada, et arestimaja ametnikud teaksid kõikide elektrooniliste kellade eripärasid. Lisaks märgib kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et sisekorraeeskirja § 39 lg 1 punkt 10 ei võimalda spordikella keelatud esemeks lugeda, siis leiab kohus, et Polar FT80 pulsikell kvalifitseerub oma olemuselt ka väärisesemeks (sisekorraeeskirja § 39 lg 1 punkt 18). Kokkuvõte
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tunnistada PPA tegevus kaebajale 21.04.2021 jalutuskäigu võimaldamata jätmisel õigusvastaseks. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vabastati käesolevas asjas kaebuse esitamisel 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Seega kaebajale menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad HKMS § 118 lg 2 alusel riigi kanda ning menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.