Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Dmitri Koroljov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist Xi (isikukood xxxxxxxxxxxx) panga- ja hoiukontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 79 432,77 eurot. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud panga- ja hoiukontod, v.a arestitud summa osas.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus Xile.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
5.Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on käesolevas asjas vastutusmenetlus algatatud.
6.MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1). Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks on 79 432,77 eurot (65593,4 + 13 839,37) (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 1; dtl-d 17-19); maksuvõlg on tekkinud puudutatud isiku X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks oleku ajal (vt MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 2; dtl 53).
7.Kohus nõustub MTA-ga, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla ees (MKS § 40 lg 1, § 8). Asja materjalist nähtuvalt oli puudutatud isik maksuvõla põhivõla tekkimisel äriühingu ainuke juhatuse liige (MTA taotluse lisad 2, 3; dtl-d 50-54 ja 154-155), tal oli juurdepääs esitatud deklaratsioonile (vt MTA taotluse lisa 5; dtl 236), mistõttu oli tal võimalik kontrollida esitatud deklaratsioone ja nende sisu.
2(4)
3-22-808
8.Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. Need asjaolud on järgmised: 1) puudutatud isik oli X OÜ (pankrotis) ainus juhatuse liige maksuvõla põhivõla osa tekkimise perioodil ja seega oli äriühingu seadusliku esindajana (juhatuse ainuliikmena) ainus isik, kes vastutas äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest; 2) maksuvõla tekkimise ajal on äriühingu arvelduskontodelt puudutatud isiku isiklikule arvelduskontole üle kantud 66 670 eurot; 3) tõendid ülekantud raha X OÜ (pankrotis) ettevõtluse tarbeks kasutamise kohta pankrotihaldurile üle antud dokumentide hulgas puuduvad; 4) 2018. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul seisuga 31.12.2018 materiaalseid põhivarasid kokku summas 64 519 eurot, sealhulgas masinaid ja seadmeid 61 224 euro väärtuses, kuid 31.07.2020 äriühingu poolt üüritud ruumides (tegevuskohas) masinaid ja seadmeid ei olnud; 5) äriühingu arvelduskontodelt ei nähtu masinate ja seadmete võõrandamist puudutavaid tehinguid ning muid raamatupidamisdokumente ei ole pankrotihaldurile esitatud (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 12; dtl-d 27-37); 6) äriühingu 2019. ja 2020. majandusaasta aruanded on jäetud esitamata; 7) äriühingu püsiv maksejõuetus on välja kujunenud 2020. aasta kevadeks, kuid puudutatud isik ei esitanud äriühingu juhatuse liikmena pankrotiavaldust (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 12; dtl 27-37), pankrotiavalduse esitasid X OÜ (pankrotis) võlausaldajad 2021. a alguses; 8) puudutatud isik andis pankrotimenetluses vastuolulisi selgitusi pankrotihaldurile ja kohtule X OÜ (pankrotis) raamatupidamise ja põhivahendite kohta, mis on takistanud vara ja võlgade kindlakstegemist; 9) puudutatud isik varjas andmeid, mis puudutasid äriühingu põhivahendeid ja lühiajalisi kohustusi (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 14, dtl-d 40-43); 10) maksuhalduri hinnangul esineb alus arvata, et osa põhivahendeid võivad olla omastatud puudutatud isiku või kolmandate isikute poolt.
9.Puudutatud isiku varasem käitumine (maksupettusele viitavad asjaolud (arvevabrikuteenuse kasutamine; oma isiklikule kontole äriühingu raha kandmine; majandusaasta aruannete esitamata jätmine; andmete varjamine ning vastuolulised selgitused pankrotimenetluses) annab alust kahtluseks, et vastutusotsuse tegemisel asub puudutatud isik maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma, mis võib muuta vastutusotsuse täitmise ebamõistlikult raskeks või lausa võimatuks. Seda enam, et puudutatud isikul puudub hetkel registervara ning regulaarsest sissetulekust ei piisaks tulevikus määratava võimaliku maksukohustuse täitmiseks. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur halduskohtule esitatud taotluses osutanud, et kahtlused algatatud menetluses antava vastutusotsuse sundtäitmise raskusest või võimatusest tuginevad X OÜ (pankrotis) maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kogutud tõenditele ning nende analüüsile, lisaks ka pankrotihalduri aruandele. Kohtu hinnangul on kahtlused piisavalt põhjendatud.
10.Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Põhjendatud on MTA seisukoht, et puudutatud isik on ilmselt rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustusi, mistõttu kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg. Taotluse kohaselt on varaseim maksukohustus perioodist 05.2019, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 06.2019. Seega on ilmne, et käesolevaks hetkeks aegumistähtaeg möödunud ei ole. MTA taotlusest ja selle lisatud dokumentidest ilmneb, et MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on täidetud, kuivõrd juriidiline isik on pankrotis (pankrot on välja kuulutatud 21.04.2021 (vt MTA taotluse lisa 4; dtl 196)) ning juriidiliselt isikult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. 3(4)
3-22-808
11.Maksuhalduri poolt taotletud meede – puudutatud isiku panga- ja hoiukontode arestimine kogusummas 79 432,77 eurot– on põhjendatud ja proportsionaalne abinõu tagamaks maksukohustuse täitmine. MTA on arvesse võtnud asjakohaseid faktilisi asjaolusid, sh, et puudutatud isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse koheseks täitmiseks ning tal puudub vara, mille suhtes saaks vähem intensiivseid täitmist tagavaid toiminguid rakendada. Seega ei ole puudutatud isiku panga- ja hoiukontosid arestimata võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Maksuhaldur on asjakohaselt viidanud MKS § 131 lg-le 3, mille kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades maksuhalduri poolt esitatud andmeid puudutatud isiku ülalpeetavate kohta (vt MTA 11.04.2022 e-kirja lisa; dtl 311), ei kuulu isiku pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 1962 eurot (s.o 654 eurot + 654 eurot + 654 eurot). MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, seega vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud puudutatud isiku võimalike täiendavate kohustuste täitmine.
12.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 79 432,77 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 11.04.2022 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist Xi panga- ja hoiukontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 79 432,77 eurot. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud panga- ja hoiukontod, v.a arestitud summa osas.
14.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.