Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 07.04.2022, Tartu 3-19-1245 Anne Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse nr IN-1-3/19/86 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 30.04.2021. a otsus Anne Apteegid OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – Anne Apteegid OÜ, esindajad advokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi Vastustaja – Ravimiamet, esindaja Andrus Varki Kolmas isik – TAMRO EESTI OÜ (enne ühinemist BENU Apteek Eesti OÜ), esindaja advokaat Tanel Kalaus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Anne Apteegid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2021. a otsus muutmata.
2.Jätta Anne Apteegid OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Mõista Anne Apteegid OÜ-lt kolmanda isiku TAMRO EESTI OÜ kasuks välja menetluskulu apellatsiooniastmes summas 676 eurot ja kohustada Anne Apteegid OÜ-d kandma kolmanda isiku menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 SEB pangas ning märkima maksekorralduse selgitusse käesoleva haldusasja numbri.
4.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.04.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Anne Apteegid OÜ tegutseb Ravimiameti 14.04.2017. a tegevusloa alusel Mustamäe Tervisekeskuse Apteegina (Ehitajate tee 27, Tallinn).
2.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) korraldas 2017. a suvel avaliku konkursi Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegi teenuse osutamiseks. Konkursi võitis BENU Apteek Eesti OÜ.
3.BENU Apteek Eesti OÜ-le kuulus tegevusluba nr 334, mille alusel pidas BENU Lepistiku BENU Apteeki aadressil J. Sütiste tee 17, Tallinn. PERH-i korraldatud konkursi võitjana esitas BENU Ravimiametile tegevusloa muutmise taotluse, eesmärgiga kolida Lepistiku BENU Apteek PERH-i ruumidesse.
4.Anne Apteegid OÜ esitas 01.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega muudetakse BENU Apteek Eesti OÜ apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 334 selliselt, et apteegi uueks tegutsemiskohaks määratakse J. Sütiste tee 19, Tallinn.
5.Ravimiamet muutis 17.07.2019. a otsusega nr IN-1-3/19/86 BENU Apteek Eesti OÜ Lepistiku BENU Apteek tegevusloa nr 334 andmeid alates 18.07.2019. Apteegi uus nimi on Pargi Apteek ning uus aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, J. Sütiste tee 19. BENU Apteek Eesti OÜ üldapteek aadressil J. Sütiste tee 19 on avatud alates 19.07.2019.
6.Kaebaja esitas 09.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, nõudes Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse nr IN-1-3/19/86 tühistamist osas, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusluba nr 334 selliselt, et Lepistiku BENU Apteegi uueks tegutsemiskohaks määrati J. Sütiste tee 19.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 19.08.2019. a määrusega kaebaja kaebuse muutmise taotluse.
8.Ravimiameti 25.03.2020. a otsusega nr IN-1-3/20/219 anti BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nr 334 üle Aaloe Apteegid OÜ-le. Alates 01.04.2020 osutab asukohas J. Sütiste tee 19 apteegiteenust Aaloe Apteegid OÜ tegevusloa nr 334 alusel.
9.Kaebaja esitas 28.04.2020 taotluse kaebuse muutmiseks ja menetluse jätkamiseks, milles taotles Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist osas, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusluba nr 334 selliselt, et Lepistiku BENU Apteegi uueks tegutsemiskohaks määrati J. Sütiste tee 19. Menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega on kaebaja huvide kaitseks vajalik, kuna vastustaja 17.07.2019. a otsuse alusel PERH-is avatud BENU apteek tekitas kaebajale märkimisväärset majanduslikku kahju. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu sai kolmas isik kuni 25.03.2020 tegutseda ebaõiglase konkurentsieelise seisundis ning tekitas seega kaebajale kahju. Õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja huvide kaitseks vajalik, kuna haldusakti õigusvastasuse korral võib kaebaja esitada hüvitamiskaebuse. Lisaks on menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega kaebaja huvide kaitseks vajalik, kuna vaidlusalune haldusakt on muuhulgas toonud kaebajale kaasa käesoleva kohtumenetlusega seotud menetluskulud.
10.Tartu Halduskohus rahuldas 21.10.2020. a määrusega kaebuse muutmise taotluse.
11.Anne Apteegid OÜ poolt Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse nr IN-1-3/19/86 peale esitatud kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
11.1.Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja õigusi. Vastustaja otsusest tulenevalt on kolmas isik avanud apteegi kaebaja apteegiga samas piirkonnas. Õigusvastaselt avatud apteek mõjutab kaebaja konkurentsisituatsiooni negatiivselt. Apteegireformi raames kehtestatud piirangute üheks eesmärgiks on tugevdada proviisorapteekide konkurentsi turul. Õigusvastase tegevusloa väljastamine, mis on vastuolus apteegireformi eesmärkidega, rikub proviisorapteekide, sealhulgas kaebaja õigusi. Haldusakt on vastuolus apteegireformi eesmärkidega. Apteegi avamine PERH-is on kahtlemata suurendanud kolmanda isiku käivet, tarbijaskonda ja majandustegevust. Samas piirkonnas tegutsevate apteekide konkurentsisituatsiooni muutuse tõttu kannatavad eelkõige just proviisorapteegid, sh kaebaja.
11.2.Apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisel tuleb kohaldada uue tegevusloa andmise reegleid. Kolmanda isiku apteegi „kolimist” aadressilt Sütiste tee 17 aadressile Sütiste tee 19 ei saa pidada seniste õiguste teostamise jätkamiseks. Tegutsemiskoha muutus oli kolmanda isiku jaoks seotud ainuüksi äriliste kaalutlustega, mille eesmärk on saavutada oluline käibe tõus. Ühtegi objektiivset põhjust kolmandal isikul apteegi „kolimiseks” ei olnud. PERH-is BENU apteegi avamine olemasoleva tegevusloa muutmise tulemusena kvalifitseerus õiguslikult uue apteegi asutamiseks, mistõttu tuli tegevusloa muutmisel järgida ravimiseaduse (RavS) § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 toodud nõudeid. Vastustaja antud haldusakt oli õigusvastane, kuna kolmas isik ei vastanud haldusakti andmise ajal RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 toodud nõuetele.
11.3.PERH asub kaebaja apteegist umbes 2 km kaugusel. Seega asuvad PERH-is asuv apteek ning kaebaja apteek samas tegevuspiirkonnas, mis näitab, et PERH-i apteegi mõju kaebaja konkurentsiolukorrale on ilmne.
11.4.Kolmanda isiku PERH-i ruumides asuv apteek konkureerib kaebaja apteegiga suures osas samale tarbijaskonnale. Lisaks Mustamäe elanikkonnale kuuluvad mõlema apteegi tarbijaskonna hulka PERH-i ja Mustamäe Tervisekeskust külastavad inimesed muudest piirkondadest. Kaebaja apteegi ja kolmanda isiku apteegi tarbijaskonnad kattuvad olulises ulatuses nii Mustamäe elanikkonna kui muudest piirkondadest pärit patsientide osas ning kolmanda isiku apteek konkureerib kaebaja apteegiga ulatuses, milles BENU varasemalt väljaspool PERH-i asunud apteek ei konkureerinud. Ühist tarbijaskonda arvestades on ilmne ja eluliselt usutav, et kaebaja apteek kaotab kolmanda isiku õigusvastase apteegi tõttu potentsiaalseid tarbijaid, kes võivad eri põhjustel eelistada BENU apteeki, millel on vertikaalselt integreerunud ettevõtjana tohutud finantsvõimalused ja seega ebaõiglased eelised proviisorapteekide ees.
11.5.Apteegi avamine PERH-is on suurendanud kolmanda isiku käivet, mille kaudu tugevnevad tema positsioon ja konkurentsieelis apteegiturul veelgi, sh tugevneb ka muude kolmanda isiku apteekide majanduslik positsioon, mis asuvad samas piirkonnas ja avaldavad samuti kaebajale konkurentsisurvet. Selle jätkuv suurendamine on lubamatu, kuna suurendab veelgi ebavõrdsust apteekide konkurentsisituatsioonis ning suurkorporatsiooni turujõu edendamine on vastuolus apteegireformi eesmärgiga.
11.6.Kaebaja majanduslik olukord on niigi kehv, mis nähtub kaebaja 2018. a majandusaasta aruandest. Näiteks 2018. a oli kaebaja kahjum üle 70 000 euro. Seega on kaebaja jaoks sõna otseses mõttes iga klient oluline.
11.7.Haldusakt, millega muudeti kolmanda isiku apteegi tegutsemiskohta, kahjustab ka kaebaja subjektiivsete õiguste sfääri kuuluvat ettevõtlusvabadust, mida riik on põhiseaduse (PS) § 31 alusel kohustatud kaitsma. Antud juhul peab riik kaitsma kaebaja ettevõtlusvabadust õigusvastase tegevuse eest, mis kahjustab kaebaja äritegevust. Kaebaja õigus tegutseda õiguspärase konkurentsi tingimustes ning olla riigi poolt kaitstud teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest kuulub ettevõtlusvabaduse põhiõigusena kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsesfääri. Apteegireformi raames kehtestatud piirangud ning nende elluviimiseks kehtestatud üleminekuperioodi sätted muutuvad sisutuks, kui riigivõim lubab avada üleminekuperioodil
uusi apteeke, mis ei vasta ravimiseaduses sätestatud tingimustele.
12.Kolmas isik teatas 26.02.2021 kohtule BENU Apteek Eesti OÜ (ühendatav ühing) ja TAMRO EESTI OÜ (ühendav ühing) ühinemisest (ühinemine kanti ühendatava ühingu registrikaardile 29.01.2021), mistõttu on haldusasjas kolmandaks isikuks ühendav ühing
TAMRO EESTI OÜ.
13.Tartu Halduskohus jättis 30.04.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3 000 eurot. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
13.1.Pooled vaidlevad jätkuvalt kaebaja kaebeõiguse üle. Kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (RKHKm 15.05.2008 asjas nr 3-3-1-9-08, p 15). Kohus võttis menetlusse nii kaebaja keelamis- kui ka tühistamiskaebuse, seega on halduskohus eelmenetluses möönnud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Kaebust menetlusse võttes asus halduskohus seisukohale, et kaebajal kaebeõiguse olemasolu tuleb tuvastada sisulises kohtulahendis. Vaatamata tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku eelduste täidetusele, on halduskohus seisukohal, et kaebajal puudub käesolevas kohtuasjas siiski kaebeõigus kui kaebuse rahuldamise oluline komponent.
13.2.Kohtupraktika kohaselt tagatakse ettevõtlusvabadusega isiku õigust tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtluse tavapärase eesmärgina käsitatakse tulu saamist kauba müügist või teenuse osutamisest. Samas on avaliku võimu kohustuseks tagada vaba turu toimimiseks tarvilik õiguslik olukord, kaitsmaks ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Üldjuhul ei tagata ettevõtlusvabadusega olemasolevatele ettevõtetele kasumit või äramajandamist. Apteegiteenus ei ole teenuseks, mille pakkumine eeldaks konkurentsi puudumist. Seega ei ole apteegi pidajal põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda riigi sekkumist apteegituru toimimisse nende turuosa tagamiseks. Tarbija seisukohalt ei ole vahet, kes teenust pakub (RKÜKo 09.12.2013 asjas nr 3-4-1-2-13). Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPSJKo 28.04.2000 asjas nr 3-4-1-6-00).
13.3.Vastustaja tugines vaidlustatud otsust tehes RavS § 46 lg 2 p-le 6 ja §-le 47 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 15 lg-le 3, § 32 lg 2 p-le 1 ja § 33 lg-le 1. Vastustaja kandis tegevusloale ettevõtte uue nime ja tegevuskoha, konstateerides taotleja vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kvalifitseerides tegevusloa muudatused loa kõrvaltingimustena.
13.4.Kohtupraktika kohaselt tuleb apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Seda tuleb arvestada ka RavS § 1163 ja § 1167 kohaldamisel. Kolimiseks ja seniste õiguste teostamise jätkamiseks ei saa aga lugeda mistahes tegutsemiskoha muutmist. Üldapteegi tegevuse jätkamisega ei ole tegemist siis, kui uus apteek avatakse täiesti uues kohas ja täiesti uue personaliga. Ainuüksi oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel välistab vaidlusaluse muudatuse kvalifitseerimise senise apteegi kolimiseks (RKHKo 29.05.2018 asjas nr 3-15-2937,p 15). Halduskohus nõustub vastustaja poolel olevate menetlusosalistega, et viimati nimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldub ka käesolevas vaidluses haldusmenetluses tuvastatud asjaoludele ja Ravimiameti vaidlustatud otsusele.
13.5.Praeguses kohtuasjas pole tegemist kolmandale isikule uue tegevusloa väljastamisega, vaid juba tegutseva apteegi tegevuskoha muutmisega. Kuigi Riigikohtu 18.03.2021. a otsuses haldusasjas nr 3-18-1287 (p 14) on sedastatud, et samas väikelinnas tegutseva kahe üldapteegi puhul võib ühele neist tegevusloa andmine mõjuda ebasoodsalt teise üldapteegi ettevõtlusele, on praeguse vaidluse asjaolud erinevad Riigikohtu menetluses olnud asjas nr 3-18-1287 tähtsust
omanud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest.
13.6.Tühistamiskaebusele 11.10.2019 esitatud vastuse kohaselt tuvastas Ravimiamet, et ajal, kui kaebaja alustas 22.01.2018 Apotheka ketis Mustamäe Tervisekeskuse Apteegi tegevusega, eksisteerisid nii J. Sütiste tee 17 tegutsenud kolmanda isiku apteek, kui ka Sütiste tee 19 tegutsenud Terve Pere Apteek OÜ apteek. Alates 25.06.2019 suleti PERH-is tegutsev Terve Pere Apteek (Apotheka) ning PERH-i patsiente teenindati kolmanda isiku apteegis J. Sütiste tee 17. Kolmanda isiku J. Sütiste tee 17 apteegi majandustegevus viidi 23.07.2019 täies mahus üle PERH-i (pädev isik, apteegi personal ja osaliselt ka J. Sütiste tee 17 apteegi sisutus ja vahendid).
13.7.Kaebaja tugineb peaasjalikult RavS § 41 lg-s 3 (üldapteegi tegevusloa väljastamiseks peab enam kui 50% selle juriidilise isiku osadest või aktsiatest koos valitseva mõjuga kuuluma proviisorile) ja § 42 lg-s 5 (sellise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüüja) kehtestatud piirangute rikkumisele vaidlusaluse tegevusloa muutmisel. Halduskohus jagab Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2020. a otsuses asjas nr 3-18-2328 esitatud seisukohta, et nende normide kaitse-eesmärk ei ole suunatud kõikide apteegiturul osalevate isikute kaitsmisele kõikide tegevuslubadega seotud otsuste puhul. Määravaks on, kas esineb reaalne konkurentsisituatsioon. Halduskohtumenetlusele omase subjektiivsete õiguste rikkumise kaitse maksiimi kohaselt ei saa väidetavalt õigusvastast apteegi tegutsemisloa väljastamist või muutmist vaidlustada iga apteegipidaja, vaid nähtuma peab ka reaalne konkurentsisituatsiooni muutus seoses vaidlustatud tegevusloaga kaebaja ja tegevusloa adressaadi vahel. Halduskohtuliku kaebeõiguse eesmärgiks ei ole konkurendi olukorra kahjustamise võimaldamine, vaid kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse tagamine. Konkurendi olukorra raskendamine võib olla küll teise konkurendi huvides, ent seda ei pea saama realiseerida läbi halduskohtumenetluse. Samuti ei saa lubatavaks pidada haldusorgani kaasamist konkurentide erimeelsustesse, kui kaebaja õiguste kaitse vajadus tegelikkuses puudub. Halduskohtumenetluses saab isik konkurentsiolukorras kaebuse esitada üksnes siis, kui vaidlustatud haldusakt avaldab talle tõsikindlalt negatiivset mõju, mis väljendub kaebaja õiguste riivamises. Kaebeõiguse aspektist peaks kaebaja olema mingil põhjusel teiste turul tegutsevate ettevõtjatega võrreldes positsioonil, kus vaidlustatava haldusakti negatiivset mõju temale saab pidada tõenäoliseks. Halduskohtu hinnangul käesolevas asjas esitatud tõendid taolisi asjaolusid ei kinnita.
13.8.Kaebaja esitatud Ravimiameti apteekide kaardi (tl 18) kohaselt tegutses esialgse keelamiskaebuse esitamise ajal PERH-i vahetus läheduses mitmeid apteeke (Lepistiku BENU, J. Sütiste tee 17; Retke tee BENU apteek, A. H. Tammsaare tee 55; Liivaku apteek, J. Sütiste tee 28; Nõmme tee apteek, Nõmme tee 23a ja kaebaja Mustamäe Tervisekeskuse apteek, Ehitajate tee 27). Halduskohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et vaidlustatud haldusaktiga pöörati konkurentsiolukord kaebaja kahjuks. Tõendikogumi ja menetlusdokumentide kohaselt asuvad kaebaja ja kolmanda isiku nii endine kui ka vaidlusalune apteek Tallinnas Mustamäe linnaosas. Vaidlusalune haldusakt ei toonud linnaossa juurde uut apteeki. Samuti ei suurenenud piirkonna apteekide arv. Menetlusosaliste apteekide vahemaa ei vähenenud märkimisväärselt. Kaebaja esitatud tõendid ei tõenda seost kaebaja majandustulemuste ja vaidlustatud haldusakti vahel. Seega oleks tuvastamiskaebuse rahuldamine välistatud ka vana HKMS-i kahju hüvitamise kaebusele eelnenud tuvastamiskaebuse rahuldamise võimalikkuse aspektist, sest sellise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole ilmselt perspektiivikas.
13.9.Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid linnaosa elanike liikumisharjumuste jmt kohta, kuid arvestades analoogiat Tartuga, ei pea halduskohus eluliselt usutavaks, et olukorras, kus regionaalhaiglas (PERH ja TÜ Kliinikum) ja selle vahetus naabruses asub mitmeid üldapteeke, liiguksid kliendid regionaalhaiglas või selle vahetus naabruses asuvate apteekide teenuse kasutamise asemel samas linnajaos, kuid oluliselt kaugemal asuvasse üldapteeki. Seetõttu ei pea halduskohus vaidlustatud otsusega kaebaja õigustele kaasnevat riivet tõenäoliseks. Ei ole
eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebaja ja kolmanda isiku vaidlusaluse apteegi vaheline vahemaa on tiheasustuses kilomeetrites ning PERH-is ja selle vahetus läheduses on teisi apteeke, omaks kolmanda isiku apteegi tegutsemine PERH-is kaebaja apteegi läbimüügile reaalset mõju.
13.10.Kaebeõiguse kontekstis ei ole samuti tähtsusetud kaebaja vastaspoole väited selle kohta, et kaebaja PERH-i ruumide avalikul konkursil ei osalenud, mis välistab vaidlustatud haldusakti vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Seega ei ole põhjust jaatada, et kolmanda isiku vaidlusalune apteek oleks haaranud endale kaebaja apteegi kliente ja riivanud sellega kaebaja õigusi. Asjaolu, et menetlusosaliste apteegid asuvad sama linnajao erinevates tervishoiuasutustes, ei ole halduskohtu hinnangul piisav möönmaks, et samas linnajaos tegutseva kahe üldapteegi puhul võib ühele neist tegevusloa andmine mõjuda ebasoodsalt teise üldapteegi ettevõtlusele (vrdl RKHKo asjas nr 3-18-1287, p 14). Ravimiameti apteekide kaardi kohaselt asuvad viidatud kohtuasjas kajastatud väikelinna kaks proviisorapteeki praktiliselt lähestikku ja konkurentsisituatsiooni asjaolud ei ole võrreldavad Mustamäe apteegituru situatsiooniga. Kohus eeldab, et Mustamäe Tervisekeskuse ja PERH-i patsientide ja neid külastavate isikute mahud ei ole võrreldavad. Sellega pidi kaebaja arvestama juba tervisekeskuses apteeki avades. Põhjendatud ei ole kaebaja algses kaebuses toodud eeldus, et PERH-is ruumide vabanemisel seal apteeki enam ei avatagi. Kui kliendid tegelikkuses liiguvad tervisekeskuse ja regionaalhaigla apteekide vahet, siis kohtule esitatud tõendid ei tõenda liikumise intensiivistumist vaidlustatud otsuse andmise järgselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 30.04.2021. a otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada Anne Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse nr IN-1-3/19/86 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja leiab, et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, hindas ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid ning rikkus kohtumenetluse norme. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.
14.1.Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebajal puudub praeguses kohtuasjas kaebeõigus. Kaebaja hinnangul põhineb see otsus asjaolude ja tõendite valikulisel ja ebaõigel hindamisel ning kaebaja seisukohtade ja põhjenduste tähelepanuta jätmisel. Kaebaja esitas menetluse käigus oma selgitused ja põhjendused seoses asjaoluga, et vastustaja 17.07.2019. a otsuse alusel PERH-is avatud BENU apteek on avatud õigusvastase tegevusloa alusel ning selline BENU õigusvastane tegevus on tekitanud kaebajale märkimisväärset majanduslikku kahju. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu sai kolmas isik kuni 25.03.2020 tegutseda ebaõiglase konkurentsieelise seisundis, millega rikuti kaebaja õigusi ja tekitati kaebajale kahju. Vaidlusalune otsus rikub RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 toodud nõudeid, mille eesmärkideks on muuhulgas ka parema konkurentsiolukorra tagamine apteegisektoris.
14.2.Ravimiameti otsus mõjutas negatiivselt kaebaja konkurentsisituatsiooni ning esines reaalne riive kaebaja subjektiivsetele õigustele. Kaebaja selgitas, miks antud juhul ei ole asjakohane samas linnaosas kaebaja läheduses tegutsevate muude apteekide arv ega asjaolu, et see arv ei muutunud. Riive kaebaja subjektiivsetele õigustele esineb sellegipoolest. Kuna tegemist on Eesti ühe suurima käibega apteegiga, siis kahtlemata omas selle õigusvastane avamine kaebajale märgatavat mõju. Kui apteeki ei oleks õigusvastaselt avatud, oleks kõnealuse kolmanda isiku apteegi käive (hinnanguliselt miljoneid eurosid aastas) läinud üle teistele lähikonna apteekidele, sh kaebaja apteegile, mis paikneb tervisekeskuses ja omab sarnast profiili.
14.3.Kaebaja hinnangul on ebaõige kohtu seisukoht, et käesolevas kohtuasjas ei olnud tegemist kolmandale isikule uue tegevusloa väljastamisega. Kaebaja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning selline seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga.
Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest haldusasjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937 leiab kaebaja endiselt, et apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisel tuleb kohaldada uue tegevusloa andmise reegleid.
14.4.Halduskohtu otsus ei sisalda sisulisi selgitusi, mille alusel asus kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse asjaolud erinevad Riigikohtu menetluses olnud asjas nr 3-18-1287 tähtsust omanud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Riigikohus tuvastas selles asjas, et tegevusloa andmine kolmandale isikule võib mõjuda ebasoodsalt OÜ Põltsamaa Uus Apteek ettevõtlusele ning OÜ Põltsamaa Uus Apteek ei pea leppima olukorraga, kus turul võimaldatakse temaga konkureerida ettevõtjal, kes seaduses sätestatud nõuetele ei vasta. Kaebaja hinnangul tuleb samast põhimõttest lähtuvalt tuvastada ka käesolevas haldusasjas, et ka kaebaja ei pidanud leppima olukorraga, kus temaga võimaldati konkureerida ettevõtjal, kellele vastava tegevusloa andmine oli õigusvastane.
14.5.Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-18-1287 tuleneb lisaks, et halduskohus peab enne otsuse tegemist veenduma, et kogutud oleksid kõik asjakohased tõendid ning kõik tähtsust olevad asjaolud oleksid välja selgitatud, et kohus saaks sisuliselt hinnata, pöörates tähelepanu kõikidele tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele, kas apteegi valitsev mõju RavS § 41 lg 3 tähenduses kuulub ka tegelikult proviisorile. Kaebaja hinnangul tuleb ka käesolevas haldusasjas sisuliselt hinnata, kas tegemist võis olla apteegi kolimisega, või oli tegemist üldapteegi tegutsemiskoha muutmisega, mis on käsitatav põhiregulatsiooni muutmisena, nii et muudetud tegevusluba tuleb käsitada uue tegevusloana.
14.6.Samuti tuleneb Riigikohtu otsusest laiemalt, et vastustajal on kohustus kontrollida apteegireformi eesmärkide sisulist täitmist, mitte üksnes formaalsete nõuete täitmist. Apteegireformi üheks eesmärgiks oli vähendada ketiapteekide domineerimist apteegiturul ning selle eesmärgiga ei saanud olla kooskõlas BENU kui ketiapteegi tegevuse laienemine PERH-i.
15.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Vaidlusaluse haldusakti andmisega ei kaasnenud kaebaja ettevõtlusvabadust piiravaid või kahjustavaid asjaolusid ning samuti ka kahjulikku mõju kaebaja tegutsemisele aadressil Ehitajate tee 27, Tallinn. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebuses enda subjektiivsete õiguste riivet sellega, et kolmas isik sai kuni 25.03.2020 tegutseda ebaõiglase konkurentsieelise seisundis. Kui apteeki ei oleks õigusvastaselt avatud, oleks kõnealuse apteegi käive (hinnanguliselt miljoneid eurosid aastas) läinud üle teistele lähikonna apteekidele, sh suures osas kaebaja apteegile, mis paikneb tervisekeskuses ja omab sarnast profiili. Kaebaja põhjendused, justkui kaebaja subjektiivseks õiguseks on kaebajal esinenud olukorra parandamine, ei ole vastustaja hinnangul käesoleva kohtuvaidluse esemeks ja ei saakski olla, kuna kolmandal isikul oli apteegiteenuse osutamiseks õigus kuni 01.04.2020 (RavS § 1163 ja § 1167). Nimetatud asjaolu oli kaebajale ka teada. Halduskohus hindas ja põhjendas vaidlustatud otsuses igakülgselt kaebaja õiguste riive puudumist, kahjunõude perspektiivitust ja samuti asjaolu, et faktiline konkurentsiolukord ei ole muutunud taolisel määral, nagu kaebaja püüab väita. Nähtuvalt faktilistest asjaoludest ja esitatud tõenditest ei ole isegi hüpoteetiliselt võimalik eeldada kaebaja olukorra halvenemist (negatiivset mõju) või kahju tekkimist kaebajale või selle põhjustamist vastustaja poolt, kuna konkurentsiolukord kolmanda isiku ja kaebaja osas ei muutunud. Selline olukord esines juba enne majandustegevuse üleviimist ja mitte vastustaja haldusakti andmise tulemusena. Faktilistest asjaoludest nähtub, et tekkinud olukord võis kaebajat mõjutada pigem positiivselt, kuna Sütiste tee 19 apteegiteenust osutanud apteek suleti (kahe apteegi asemel jäi üks apteek).
16.Kolmas isik palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus
rahuldamata. Apellatsioonkaebuse tekstist tulenevalt rõhutab kolmas isik järgmist.
16.1.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kolmas isik selgitas korduvalt, et tegelikult esinesid alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tulenevalt sellest, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ja kaebus on seetõttu perspektiivitu (HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-ga 1). Ka Tartu Ringkonnakohus jõudis juba 18.09.2019. a määruses sisuliselt samale järeldusele. Kaebaja sisustas kaebeõiguse olemasolu proviisorapteekide kaitsmise vajaduse ning talle konkurentsist tuleneva väidetava kahju ärahoidmise vajadusega. Kumbki eeltoodud väidetest ei kujuta endast kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Kaebus esitati avalikule huvile tuginedes, mis ei ole lubatud. Kaebaja õigusi ei ole Ravimiameti otsuse tegemisega rikutud ning kaebajale ei ole otsuse tulemusel kahju tekkinud. Kaebaja omistab vastustaja otsusele tagajärgi, mida sellel ilmselgelt olla ei saa ning mille seost vaidlusaluse otsusega ei ole kaebaja suutnud põhistada ega tõendada.
16.2.Kaebaja ei saa nõuda, et tal oleks võimalik teenust osutada ilma konkurentsita või et PERH-i ruumides ei oleks apteegiteenuse osutamist jätkatud. Kolmanda isiku apteek tegutses enne PERH-i kolimist ja ka pärast seda kaebajaga samal kaubaturul, st oli kaebaja konkurent. Vaidlusaluse otsuse tulemusena ei lisandunud kaubaturule uut konkurenti ning samuti ei muutunud otsuse tulemusena kaebaja konkurendi tegutsemiskoht oluliselt. Samuti ei toimunud mingit uue apteegi avamist aadressil J. Sütiste tee 19 – kolmanda isiku apteek, mis asus aadressil J. Sütiste tee 17, kolis sisuliselt üle õue teise majja (PERH-i) ja eelmises kohas tegevust ei jätkatud.
16.3.Kaebaja poolt välja toodud asjaolust, et kaebaja kandis juba 2018. a (st enne kolmanda isiku apteegi kolimist) kahjumit üle 70 000 euro, nähtub see, et kaebaja tegevust ei kahjustanud mitte Ravimiameti 17.07.2019 tehtud otsus, vaid kaebaja enda tegevus ja üldine konkurents analoogsel Tallinna kaubaturul.
16.4.Kaebaja väide, et otsuse tegemata jätmisel oleks olnud kaebajale positiivne mõju, on selgelt väär. Kolmandal isikul oleks olnud ka siis võimalik jätkata tegutsemist kaebaja konkurendina samal kaubaturul ja samasugust konkurentsisurvet osutades (vana aadress J. Sütiste tee 17 asub sisuliselt uue aadressi J. Sütiste tee 19 kõrval, st kolmanda isiku apteegi kaugus kaebajast sisuliselt ei muutunud ning samuti ei muutunud kaebaja ja kolmanda isiku apteekide vahele jäävate apteekide tihedus ja tarbijaskond) ning seetõttu ei oleks otsuse tegemata jätmine toonud kaasa kaebaja konkurentsiolukorra paranemist. Tavapärane konkurents ei saa kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ega tekitada kaebajale kahju ning seetõttu on kaebus kogu aeg olnud selgelt perspektiivitu.
16.5.Vastustaja otsus ei ole õigusvastane. Riigikohus pidas võimalikuks apteegi (sh ketiapreegi) kolimist ja käsitas seda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna, mitte uue tegevusloa väljastamisena. Kaebaja on andnud Riigikohtu väljendatud seisukohtadele eksliku tõlgenduse. Halduskohus lähtus käesolevas asjas otsust tehes igati õigesti Riigikohtu poolt haldusasjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937 antud juhistest. Kaebaja väidab ekslikult, justkui tuleneks Riigikohtu lahendist asjas nr 3-15-2937, et apteegi kolimine on üldiselt keelatud ning lubatud vaid erandlikel juhtudel, nt sama hoone piires ja objektiivsel põhjusel (kaebaja heidab ette, et apteegi kolimine oli seotud ainuüksi äriliste kaalutlustega, justkui see oleks keelatud). Vastupidiselt kaebaja väitele leidis Riigikohus, et apteekide kolimine on võimalik ning õiguslikult on vastav tegevus vaadeldav senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna, st sellise tegevusena, mis ei näe ette uue tegevusloa andmist. Riigikohtu 29.05.2018. a otsusest haldusasjas nr 3-15-2937 ei tulene, et apteekide mistahes kolimine (st tegutsemiskoha muutmine) on keelatud. Vastupidi, Riigikohus selgitas nimetatud otsuse p-s 14, et tulenevalt RavS §-st 1163 ja § 1167 lg-st 2 võivad enne RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 jõustumist välja antud tegevusload jääda senises mahus kehtima ja adressaadid võivad kasutada neist lubadest varem tulenenud õigusi üleminekuaja lõpuni ning otsuse p-s 15
on Riigikohus selgelt öelnud, et erinevalt uue apteegi asutamisest tuleb apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-15-2937 tehtud otsuses (sh selles viidatud Riigikohtu 29.05.2018. a otsuses haldusasjas nr 3-15-1445) on käsitletud vaid konkreetseid olukordi, millisel juhul ei olnud tegemist üldapteegi tegevuse jätkumise ja seniste õiguste teostamise jätkumisega (st kolimisega). Näiteks viitas Riigikohus, et kolimisega ei ole tegemist juhul, kui uus apteek avatakse täiesti uues kohas ja täiesti uue personaliga. Samuti välistas Riigikohtu hinnangul kolimise oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel ning see, kui uus apteek asutati teise omavalitsusüksusesse hoopis teises maakonnas. Kaebaja väidetud piirangut (kolimisel peavad olema objektiivsed põhjendused ning ärilised kaalutlused on keelatud), ei ole Riigikohus kehtestanud. Seega, erinevalt kaebaja poolt väidetust ei ole Riigikohus kehtestanud oma lahendites nö apteegi kolimise definitsiooni ega selleks ammendavate tingimuste loetelu. Riigikohus loetles oma lahendites näitlikud põhjused, miks ta leidis, et vastava kaasuse asjaoludel ei olnud tegemist kolimisega. Käesolevas asjas selliseid Riigikohtu viidatud lahendites otsuste tegemise alusteks olnud asjaolusid ei esine.
16.6.Kaebaja poolt Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-18-1287 tehtud viited on asjakohatud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et aadressil J. Sütiste tee 17 tegutsenud ja seejärel aadressile J. Sütiste tee 19 kolinud apteegi omanik oli kuni apteegi Aaloe Apteegid OÜ-le üleandmiseni kolmas isik, kes ei ole proviisor. Samas ei takistanud miski kolmandal isikul olla apteegi omanik kuni 01.04.2020. Kuna toimus apteegi kolimine, st senisest tegevusloast tuleneva õiguse teostamise jätkumine, siis ei pidanud apteegi üle valitsevat mõju kuni senise tegevusloa kehtivuse lõpuni omama proviisor.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Halduskohus ei ole ringkonnakohtu arvates 30.04.2021. a otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses samuti objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on toodud ka põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.HKMS § 44 lg 2 järgi võib teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik pöörduda kohtusse vaid seaduses sätestatud juhul. Kuna kaebajal ei ole lubatud esitada kaebust avalikes huvides ehk populaarkaebust, siis on Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse nr IN-1-3/19/86 vaidlustamisel jätkuvalt asjakohatud kõik kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väited seonduvalt apteegireformi eesmärkidega ja proviisorapteekide kaitsega ning ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta.
19.Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult esitatud kaebuse rahuldamata muuhulgas põhjusel, et kaebajal puudus tegelikult Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus, sest kaebaja õiguste riive puudub ja esitatud kaebus ei olnud vajalik kaebaja õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 mõttes. Halduskohus kontrollis seda, kas kolmanda isiku apteegi avamine PERH-is sai kahjustada kaebaja majandustegevust ning leidis põhjendatult, et vaidlusalusele Ravimiameti otsusele eelnenud ja järgnenud olukorda ning turusituatsiooni hinnates on kaebaja sellised väited tõendamata ja ka ebausutavad.
19.1.Kaebaja väidab ka apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et vaidlusalune Ravimiameti otsus rikub RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 toodud nõudeid, mille eesmärkideks on muuhulgas parema konkurentsiolukorra tagamine apteegisektoris ning Ravimiameti otsus mõjutas negatiivselt kaebaja konkurentsisituatsiooni ja riivas ettevõtlusvabadust, mistõttu esines reaalne riive tema subjektiivsetele õigustele. Kaebaja etteheited seoses vaidlustatud haldusakti põhjendustega seonduvad seega eeskätt RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 kehtestatud piirangute väidetava rikkumisega vaidlusaluse tegevusloa muutmisel. Vaidlust ei ole selles, et osundatud regulatsiooni eesmärgina on nimetatud rahvatervise kaitse ja apteegiteenuse kvaliteedi tagamise kõrval ka parema konkurentsiolukorra tagamist apteegisektoris (vt seaduseelnõude 615 SE ja 782 SE seletuskirjad). Siiski ei tähenda eeltoodu ringkonnakohtu hinnangul seda, et nende normide kaitse-eesmärk on suunatud kõikide apteegiturul osalevate isikute kaitsmisele kõikide tegevuslubadega seotud otsuste puhul. Oluline on reaalse konkurentsisituatsiooni olemasolu, mis tähendab, et arvatavalt õigusvastast apteegi tegutsemisloa väljastamist või muutmist ei saa vaidlustada iga apteegipidaja üle Eesti, vaid nähtuma peab ka reaalne konkurentsisituatsiooni muutus seoses vaidlustatud tegevusloaga kaebaja ja tegevusloa adressaadi vahel. Kaebeõiguse puhul pole määrav see, kui suur on mõju kaebaja konkurentsiolukorrale või majandustegevusele ja et piisab üksnes sellest, kui nentida, et mõju on olemas. Halduskohtumenetluses saab isik konkurentsiolukorras kaebuse esitada üksnes siis, kui vaidlustatud haldusakt avaldab talle tõepoolest negatiivset mõju, st riivab tema õigusi. See tähendab, et niisugune kaebaja peab olema mingil põhjusel teiste üleriigilisel turul tegutsevate ettevõtjatega võrreldes positsioonil, kus vaidlustatava haldusakti negatiivset mõju temale saab pidada tõenäoliseks.
19.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas see nii ei ole. Miski ei kinnita, et vaidlustatud haldusakt tõepoolest kaebaja õigusi riivas. Faktilised asjaolud ei ole asjas sellised, mis tõstaksid kaebaja apteegi kuidagi teistest apteekidest esile kui eriliselt kahjustatud positsioonis oleva apteegipidaja. Ringkonnakohtu hinnangul on need faktilised asjaolud sellised, mille puhul on kaebaja õigustele kaasnev reaalne riive ebatõenäoline. Asja materjalidest nähtuvalt alustas kaebaja Mustamäe Tervisekeskuse Apteegi tegevusega 22.01.2018. Samal ajal eksisteerisid nii Sütiste tee 17 (PERH-i kõrval umbes 100 m kaugusel olev apteek), kui ka Sütiste tee 19 (PERH-is tegutsev) apteek. Alates 25.06.2019 suleti PERH-is tegutsev apteek ning PERH-i patsiente teenindas kolmanda isiku apteek aadressil Sütiste tee 17. 23.07.2019 viidi kolmanda isiku Sütiste tee 17 apteegi majandustegevus täies mahus (pädev isik, apteegi personal ja osaliselt ka Sütiste tee 17 apteegi sisustus ja vahendid) üle PERH-i. Eeltoodust tulenevalt oli objektiivne olukord selline, et piirkonnas vähenes apteekide arv tegelikult ühe apteegi võrra. Seega ei ole tulnud samasse piirkonda apteeki juurde, mis võiks suurendada piirkonnas konkurentsiolukorda, vaid apteekide arv vähenes. Kolmanda isiku varasema apteegi tegutsemiskoha ja uue tegutsemiskoha kaugus kaebaja apteegist ei ole samuti praktiliselt muutunud ning muutunud ei ole ka kaebaja ja kolmanda isiku apteekide vahele jäävate teiste apteekide tihedus ja tarbijaskond. Kui kolmanda isiku apteegi tegutsemiskoht viidi aadressilt J. Sütiste tee 17 aadressile J. Sütiste tee 19, on see apteek mõeldud endiselt sama piirkonna tarbijatele ja konkureerib jätkuvalt samade konkurentidega. Kaebaja apteek asub asja materjalidest nähtuvalt PERH-ist umbes 2,4 km kaugusel. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja ning kolmanda isikuga, et kaebaja apteegi ja PERH-is asuva kolmanda isiku apteegi klientuur on erinev – kaebaja Mustamäe Tervisekeskuse Apteeki külastavad enamasti tervisekeskuse patsiendid ja selle vahetus ümbruses elavad inimesed. PERH-is asuvat apteeki külastavad PERH-i patsiendid ja haigla vahetus lähiümbruses elavad inimesed. 2,4 kilomeetrit kaebaja apteegi ja PERH-is asuva kolmanda isiku apteegi vahel on selline distants, mida ei saa pidada apteegiturul valitseva konkurentsiolukorra vahetuks mõjutajaks Tallinna linnas.
19.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja nõuda, et tal oleks võimalik Tallinnas apteegiteenust osutada ilma konkurentsita. Kolmanda isiku vastav apteek tegutses enne ja ka pärast PERH-i kolimist kaebajaga samal kaubaturul, st oli kaebaja konkurent. Nagu juba öeldud, ei lisandunud vaidlusaluse Ravimiameti otsuse tulemusena samale kaubaturule uut konkurenti - muutus lihtsalt kolmanda isiku apteegi asukoht. Samuti oleks kolmandal isikul olnud võimalik jätkata tegutsemist kaebaja konkurendina samal kaubaturul ja samasugust konkurentsisurvet osutades, kuna PERH-i kolinud apteek asus varasemalt sisuliselt selle kõrval. Seegi näitab, et kaebaja õigustele ei saanud vaidlustatud otsus märkimisväärset mõju avaldada, sest muutus vaid kolmanda isiku apteegi asukoht, kuid selle kaugus kaebaja apteegist jäi samasse suurusjärku. Seetõttu ei oleks ka Ravimiameti 17.07.2019. a otsuse tegemata jätmine toonud kaasa kaebaja konkurentsiolukorra paranemist.
20.Samuti ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited talle kahju tekkimisest ja tema ettevõtlusvabaduse riivest. Kaebaja väide võimaliku mõju ja talle kahju tekkimise osas on jätkuvalt hüpoteetiline. Kaebusest ei ole võimalik hinnata tekkinud või tekkivat kahju ja ka kahju tekitaja ja tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Kaebaja väidetest ei ilmne vaidlustatud Ravimiameti otsuse puutumus kaebaja õigustega ehk kuidas takistab või kahjustab vaidlustatud Ravimiameti otsus kaebaja tegutsemist aadressil Ehitajate tee 27, Tallinn. Ei ole usutav, et olukorras, kus kahe konkurendi apteekide vaheline vahemaa on üle 2 kilomeetri ning samal ajal on ümbruskonnas veel palju teisi apteeke, omaks kolmanda isiku apteegi tegutsema asumine endisest asukohast umbes 100 meetri kaugusel PERH-is kaebaja apteegi läbimüügile reaalset mõju. Seega ei ole mingit põhjust arvata, et vaidlusalune kolmanda isiku apteek oleks haaranud endale kaebaja apteegi kliente ja riivanud sellega kaebaja õigusi.
20.1.Oluliseks peab ringkonnakohus ka seda, et kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis tõendaksid vaidlusaluse apteegi negatiivset mõju talle, nt tõendeid enda apteegi käibe languse kohta alates vaidlusaluse tegevusloa muutmisest 2019. a juunis. Kuna vaidlusalusest haldusaktist on praeguseks möödas üle kahe aasta, pidanuks väidetav negatiivne mõju olema hiljemalt kohtumenetluse kestel ilmnenud. Kaebaja viide sellele, et ta kandis juba 2018. a (st enne kolmanda isiku apteegi kolimist ja Ravimiameti 17.07.2019. a otsust) kahjumit üle 70 000 euro, ei tõenda kuidagi tegevusloa nr 334 muutmise negatiivset mõju kaebajale.
20.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja kaebeõiguse jaatamiseks alust ka apellatsioonkaebuses toodud väide, et kolmanda isiku apteegi avamine PERH-is avaldas kaebajale märgatavat mõju, sest kui apteeki ei oleks seal avatud, oleks kolmanda isiku apteegi käive (hinnanguliselt miljoneid eurosid aastas) läinud üle teistele lähikonna apteekidele, sh kaebaja apteegile. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole usutav, et olukorras, kus kahe konkurendi apteekide vaheline vahemaa on üle 2 kilomeetri ning ümbruskonnas on veel palju teisi apteeke, omaks kolmanda isiku apteegi tegutsema asumine endisest asukohast umbes 100 meetri kaugusel PERH-is kaebaja apteegi läbimüügile reaalset mõju. Ka see, kui kolmanda isiku apteek ei oleks PERH-i kolinud, ei tähenda seda, et selle võrra oleks võinud suureneda kaebaja apteegi käive. Kolmanda isiku apteek oleks võinud tegutsemist jätkata kuni tegevusloa kehtivuse lõpuni ka oma endises asukohas ehk 100 m kaugusel PERH-ist. Samuti ei ole kaebajal võimalik eeldada, et ta saavutab Ravimiameti 17.07.2019. a otsust vaidlustades olukorra, mille kohaselt puuduks PERH-is tulevikus üldse apteek. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole PERH-i õiguste üle otsustamine apteegiteenuse osutaja valimisel ning vaidlust ei ole selles, et PERH korraldas 2017. a suvel avaliku konkursi Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegi teenuse osutamiseks ja konkursi võitis BENU Apteek Eesti OÜ.
21.Eelneva tõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesolevas asjas vaidlustatud Ravimiameti otsus BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 334 muutmiseks kaebaja
õigusi negatiivselt mõjutada ei saanud ning järelikult puudus kaebajal kaebeõigus vastava kaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja õigusi rikutud ei olnud ja kaebajal kaebeõigus puudus, on halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebuse rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus jätab seetõttu rahuldamata ka kaebaja apellatsioonkaebuse. Kuigi kaebeõiguse puudumisel võib kohus jätta kaebuse ja ka apellatsioonkaebuse rahuldamata ilma vaidlustatud haldustegevuse õiguspärasust sisuliselt hindamata, vastab ringkonnakohus siiski lühidalt ka teistele apellatsioonkaebuse väidetele.
22.Kaebaja arvates on ebaõige halduskohtu seisukoht, et käesolevas kohtuasjas ei olnud tegemist kolmandale isikule uue tegevusloa väljastamisega. Kaebaja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning selline seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga ja tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest haldusasjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937 leiab kaebaja endiselt, et apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning selle muutmisel tulnuks kohaldada uue tegevusloa andmise reegleid. Ringkonnakohus märgib, et kuigi apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning vaidlusaluse Ravimiameti otsusega seda muudeti, ei ole tegemist kolmandale isikule uue tegevusloa väljastamisega, sest ka Riigikohus on pidanud võimalikuks apteegi (sh ketiapreegi) kolimist ja käsitanud seda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna, mitte uue tegevusloa väljastamiseni viiva tegevusena. Asjas nr 3-15-2937 tehtud otsuse p-is 14 selgitab Riigikohus, et tulenevalt RavS §-st 1163 ja § 1167 lg-st 2 võivad enne RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 jõustumist välja antud tegevusload jääda senises mahus kehtima ja adressaadid võivad kasutada neist lubadest varem tulenenud õigusi üleminekuaja lõpuni ning otsuse p-is 15 on öeldud, et: „erinevalt uue apteegi asutamisest tuleb apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna“. Seega ei väitnud Riigikohus, et apteekide kolimine on üldse keelatud, vaid kiitis kolimised heaks ja loetles vaid teatud tingimused, mille esinemise korral ei saa kolimisega tegemist olla. Näiteks selgitab Riigikohus nimetatud lahendis, et kolimisega ei ole tegemist, kui uus apteek avatakse täiesti uues kohas ja täiesti uue personaliga, samuti välistab Riigikohtu hinnangul kolimise oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel ning see, kui uus apteek asutati teise omavalitsusüksusesse hoopis teises maakonnas. Pealegi ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et kolmanda isiku apteegi PERH-i kolimisel olid ka objektiivsed põhjused, sest kolmas isik võitis PERH-i korraldatud konkursi, mille tingimuste kohaselt peab ta PERH-is apteeki pidama.
23.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et vaidlusalune otsus ei sisalda selgitusi, miks asus kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse asjaolud erinevad Riigikohtu menetluses olnud asjas nr 3-18-1287 tähtsust omanud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Nimetatud asjas esitas Osaühingu “Põltsamaa Uus Apteek“ kaebuse Ravimiameti 30.05.2018. a otsuse tühistamiseks, millega Ravimiamet muutis alates 01.06.2018 Samfred OÜ-le antud üldapteegi tegevusluba nr 741 ning märkis sellele uueks tegevusloa omajaks OÜ PharmaTwo. Riigikohus leidis 18.03.2021. a tehtud otsuses, et vastustaja ja kohtud on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt ega ole pööranud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele ning haldusasjas on selgitamata, kas Euroapteek OÜ võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes. Nimetatud asjas ei olnud küsimust selles, kas kaebajal kaebeõigus on või ei ole ja kohtud lahendasid Osaühingu “Põltsamaa Uus Apteek“ kaebust sisuliselt ning ei jätnud kaebust ja apellatsioonkaebust rahuldamata põhjusel, et kaebajal tegelikult kaebeõigus puudus. Käesolevas asjas kaebajal kaebeõigus puudus ja juhul, kui kohus on tuvastanud kaebeõiguse puudumise, siis võib kohus iseenesest kaebuse rahuldamata jätta ka ilma vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust sisuliselt kontrollimata (vt nt RKHKm 3-3-1-25-99 p 2; 3-3-1-64-00, p 1; RKEKm 3-3-1-8-01, p 21; RKHKo 3-3-1-97-06, p 20). Jättes kaebuse
rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei pidanud halduskohus seega asuma vaidlusaluses otsuses selgitama seda, kas kaebaja poolt viidatud Riigikohtu otsuses asjas nr 3-18-1287 toodud faktilised ja õiguslikud asjaolud on samad võrreldes käesoleva asja faktiliste ja õiguslike asjaoludega või mitte. Riigikohtu kõnealuses otsuses toodud seisukohad ei anna kaebajale kaebeõigust käesolevas asjas. Selguse mõttes märgib ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse asjaolud tegelikult erinevad Riigikohtu menetluses olnud asjas nr 3-18-1287 tähtsust omanud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, kuna käesoleval juhul ei olnud BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 334 muutmisel (tegutsemiskoha osas) tegemist uue tegevusloa andmisega, mille puhul tuleb Riigikohtu eelviidatud otsuse järgi kohaldada ka uue tegevusloa andmise reegleid ehk hinnata tegevusloa saaja vastavust RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 nõuetele, s.h teha kindlaks valitseva mõjuga asjaolud. Antud juhul oli kolmanda isiku tegevusloa muutmise puhul tegevuskoha osas tegemist apteegi lubatava kolimisega Riigikohtu lahendi nr 3-15-2937 mõistes, ehk senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkumisena kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni 01.04.2020, mille puhul puudus Ravimiametil kohustus kontrollida kolmanda isiku vastavust RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 nõuetele.
24.Halduskohus viitas vaidlusaluses otsuses põhjendatult ka analoogse sisuga haldusasjas nr 3-18-2328 tehtud ja jõustunud haldus- ja ringkonnakohtu otsustele, kus halduskohus jättis rahuldamata Apt.Est OÜ esitatud tuvastamiskaebuse Ravimiameti 12.11.2018. a otsuse peale, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nr 597 selliselt, et senise Kopli Polikliiniku Apteegi uueks tegevuskohaks sai Peterburi tee 98, Tallinn ning halduskohtu otsuse põhjendused olid sisuliselt samad käesolevas asjas esitatud vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega. Ringkonnakohus leidis samas asjas 26.11.2020 tehtud otsuses, et halduskohus ei oleks tegelikult pidanudki Ravimiameti 12.11.2018. a otsuse õiguspärasust sisuliselt kontrollima, kuna kaebuse oleks võinud jätta rahuldamata ka üksnes kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis Apt.Est OÜ esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nimetatud otsused jõustusid, kuna Riigikohus ei andnud 06.04.2021. a määrusega Apt.Est OÜ kassatsioonkaebusele menetlusluba.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Anne Apteegid OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2021. a otsuse muutmata.
26.Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (7035 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud peab HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitama tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Seega kuuluvad kaebajalt TAMRO EESTI OÜ kasuks väljamõistmisele viimase poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 676 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmas isik palus kohtul ka määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub Anne Apteegid OÜ kandma TAMRO EESTI OÜ menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse haldusasja numbri. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse. Veel palus kolmas isik mõista kaebajalt TAMRO EESTI OÜ kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Ringkonnakohus märgib, et viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (RKHK 15.02.2021. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27). Seega puudub ringkonnakohtul alus viivise väljamõistmiseks esitatud taotluse rahuldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.