Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-493
Haldusasi
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Muinsuskaitseameti 25. oktoobri 2021. a kirja nr 1.17/2824-4 tühistamiseks ja kohustamiseks vaatama kaebaja 21. septembri 2021. a ettepanek uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Muinsuskaitseamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-493 menetlusse.
Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-493 põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-493 Spordikompleks on kultuuriväärtuslik eelkõige kohaliku kogukonna ja kohaliku pärandi kontekstis. Planeeringumenetlus võimaldab väärtuslikke üksikobjekte määratleda ja veelgi vahetumalt kaasata erinevaid asjast huvitatud osapooli.
2(4)
3-22-493 Kaebaja õiguse riive, et tema märgukirjale või avaldusele ei ole kaebaja hinnangul ammendavalt vastatud, on väheintensiivne. Kaebajal on küll märgukirjadega ametiasutuste poole pöördumise õigus, kuid sellest ei sõltu kaebaja mõne kaalukama õiguse riive. Arvestades ka eelnevat, on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu vastustaja laia kaalutlusõiguse või otstarbekuse alusel tehtava otsusega, ei tähenda seda, et kaebaja subjektiivseid õiguseid oleks rikutud. Kaebajal on enda ja kogukonna õiguseid võimalik kaitsta ja esindada ka „Pae tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ nr DP044700 raames. Sealjuures on detailplaneeringu ülesanne miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud (planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 15). Samuti on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse.
3-22-493 rikkumine iseenesest võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega“ (496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XIII koosseis). Halduskohus on õigesti selgitanud kaebaja õiguste riive väheintensiivsust. MuKS eelnõu seletuskirjast1 tuleneb, et MuKS §-s 15 sätestatud igaühe õiguse andmisega sooviti teavitada isikuid õigusest osaleda aktiivselt kultuuriväärtuste kaitsel, esitades selleks märgukirju (ettepanekuid). PS § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Nii PS §-st 46 kui ka MSVS-st tuleb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid (MSVS § 5 lg 1). MSVS § 5 lg 8 ls 3 sätestab, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse isikule vastuses arvestamata jätmise põhjust. Seega hõlmab isiku õigus pöörduda märgukirjaga avaliku võimu organi poole ning saada sellele vastus õigust, et saadud vastus on sisuline. Ka Riigikohus on viidatud 12.01.2012 otsuse nr 3-3-1-68-11 p-s 18 selgitanud, et ettepaneku esitamise õigus oleks moonutatud, kui ettepanek jäetaks üldse vastuseta või ilma igasuguste põhjendusteta läbi vaatamata või rahuldamata. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kaebaja on saanud oma ettepanekule sisulise vastuse Muinsuskaitseameti 25.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/2824-4. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja oma seisukohta piisavalt põhjendanud ja selgitanud, miks ei algatata Pae tn 1 hoone kaitse alla võtmise menetlust. Vastuses on nõustutud ekspertide ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arvamusega, et spordikompleks on kultuuriväärtuslik eelkõige kohaliku kogukonna ja kohaliku pärandi kontekstis ning hoone säilitamine on võimalik koostatava detailplaneeringu raames. Ülalviidatud sätetest ega Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-68-11 ei saa tuletada isiku õigust saada märgukirjale mingi konkreetne, endale meelepärane vastus. Kaebajal on enda ja kogukonna õiguseid võimalik kaitsta detailplaneeringu menetluse raames. Kohtulik kontroll ettepanekule vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil kirjale vastata. Seetõttu oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b-ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus, lk 12
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.