Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-493
Haldusasi
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Muinsuskaitseameti 25. oktoobri 2021. a kirja nr 1.17/2824-4 tühistamiseks ja kohustamiseks vaatama kaebaja 21. septembri 2021. a ettepanek uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Muinsuskaitseamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-493 menetlusse.
Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-493 põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas 21.09.2021 Muinsuskaitseametile ettepaneku algatada Pae tn 1, Tallinn hoone riikliku muinsuskaitse alla võtmise menetlus.
2.Muinsuskaitseamet vastas 25.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/2824-4, jättes Pae tn 1 ehitise (Tallinna Lasnamäe spordikompleks) kaitse alla võtmise menetluse algatamata, kuna hoonel on kultuuriväärtus eelkõige osana Sikupilli-Majaka miljööväärtusliku kvartali tervikust ja linn on valmis määrama hoone väärtuslikuks üksikobjektiks koostamisel oleva detailplaneeringuga.
3-22-493 Spordikompleks on kultuuriväärtuslik eelkõige kohaliku kogukonna ja kohaliku pärandi kontekstis. Planeeringumenetlus võimaldab väärtuslikke üksikobjekte määratleda ja veelgi vahetumalt kaasata erinevaid asjast huvitatud osapooli.
3.Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas 24.11.2021 vaide, mille Muinsuskaitseamet jättis 26.01.2022 vaideotsusega rahuldamata. Ametile ei ole teada, et Tallinna linn oleks oma seisukohta hoone väärtuslikuks üksikobjektiks määramise kohta muutnud. Riikliku kaitse eesmärk ei ole tunnistada kõiki kultuuriväärtusega asju kultuurimälestiseks, vaid kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus.
4.Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas 25.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Muinsuskaitseameti 25.10.2021 kirja nr 1.1-7/2824-4 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata kaebaja 21.09.2021 ettepanek uuesti läbi. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 15 sätestab, et igaühel on õigus esitada ametile põhjendatud ettepanek asja või maa-ala riikliku kaitse alla võtmiseks. Kaebaja toob välja analoogia looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg-ga 1. Enne haldusakti andmist pidi vastustaja kaebaja ära kuulama. Haldusakt peab olema põhjendatud, st amet pidi minimaalsel määral analüüsima hoone vastavust ehitise väärtusklassidele. Kuna haldusaktis ei ole viidatud õigusnormidele ja puudub analüüs, ei ole kaebajal veendumust, et vastustaja on ettepanekut nõuetekohaselt kaalunud.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 04.03.2022 määrusega kaebuse. Kohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, ning ka siis kui möönda kaebeõigust, on riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Muinsuskaitse alla võtmise menetluse algatamata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid, sh ei ole kaebaja avaldanud, et ta oleks hoone omanik või oleks hoone muinsuskaitse alla võtmine muul viisil kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Muul eesmärgil, sealjuures teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). MuKS ei näe ette populaarkaebuse esitamise võimalust. Ka põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kaitseb kohtusse pöördumist üksnes oma õiguste kaitseks. Populaarkaebuse esitamise õigust ei ole võimalik analoogia korras laiendada teistele õigusvaldkondadele. Kaebeõigust ei saa järeldada ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 1 p-st 1, § 3 lgst 1 ega § 31 lg-st 2. Nii kaebaja viidatud Riigikohtu 12.01.2012 otsuse nr 3-3-1-68-11 osast II kui ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lgst 8 tuleneb isikule õigus, et talle selgitataks vastuses seisukoha või ettepaneku arvestamata jätmise põhjuseid. Tegemist on PS §-ga 46 kaitstava põhiõigusega. Haldusorganil on vastuse põhjendamise ja mõistliku aja jooksul vastamise kohustus, kuid õigust saada pöördumisele vastus ei ole rikutud, kui küsimustele ei ole vastatud viisil, nagu seda soovib pöördumise esitaja. Riigikohus pidas otsuses nr 3-3-1-68-11 oluliseks, et isikule oleks vastatud. Vastustaja on oma seisukohta põhjendanud. Vastustaja on arvestanud nii toimuva detailplaneeringu menetlusega kui ka sellega, et ametile teadaolevalt ei ole Tallinna linna seisukoht hoone väärtuslikuks üksikobjektiks määramise kohta muutunud. Vastustaja on hinnanud, et tegemist on ennekõike kohaliku, konkreetse kvartali terviklikkuse mõttes olulise objektiga. Arvestades nii omanikule kui ka riigile tekkivaid kohustusi hoone muinsuskaitse alla võtmisega, on muinsuskaitselise tähtsuse hindamine olulises osas ka otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei sekku. Kohus ei nõustu ka, et oleks rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebaja avaldus on lahendatud tema enda taotluses toodu alusel (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2), sh on kaebaja ise teavitanud Muinsuskaitseametit detailplaneeringu menetlusest (ettepaneku lk 3).
2(4)
3-22-493 Kaebaja õiguse riive, et tema märgukirjale või avaldusele ei ole kaebaja hinnangul ammendavalt vastatud, on väheintensiivne. Kaebajal on küll märgukirjadega ametiasutuste poole pöördumise õigus, kuid sellest ei sõltu kaebaja mõne kaalukama õiguse riive. Arvestades ka eelnevat, on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu vastustaja laia kaalutlusõiguse või otstarbekuse alusel tehtava otsusega, ei tähenda seda, et kaebaja subjektiivseid õiguseid oleks rikutud. Kaebajal on enda ja kogukonna õiguseid võimalik kaitsta ja esindada ka „Pae tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ nr DP044700 raames. Sealjuures on detailplaneeringu ülesanne miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud (planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 15). Samuti on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ palub 22.03.2022 määruskaebuses halduskohtu 04.03.2022 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus on vääralt mõistnud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-68-11. Puudub mistahes põhjendus MuKS § 15 teistsuguseks kohaldamiseks kui LKS § 8 lg 1. Kaebajal on kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused on täitmata. Kõnealune hoone asub kaebaja tegevus- ja huvipiirkonnas, olles sisuliselt üks kahest arhitektuurilist väärtust omavast avalikust hoonest antud piirkonnas. Kaebaja kui asumiseltsi huviks on kultuurse pärandi säilitamine, mida saab tagada eelkõige hoone muinsuskaitse alla võtmise teel. Miljööväärtusliku ala laiendamist linn alles kaalub ja puudub alus eeldada, et küsimus lahendatakse positiivselt. Miljööväärtuslik ala ei taga muinsuskaitsega samal ega võrreldaval tasemel hoone kaitset. Kaebuse rahuldamise korras saab seega kaebaja kaebusest kasu – hoone kaitse alla võtmise ettepanek vaadatakse uuesti läbi. Järelikult ei ole kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kaebus ei ole väheperspektiivikas. Vaidlustatud kirjas puudub viide õigusaktidele, millest vastustaja võis juhinduda. Lisaks on vastustaja vaideotsuses väitnud, et vaidlustatud kirja argumentatsioon on väär.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.MuKS § 15 sätestab igaühe õiguse esitada ametile põhjendatud ettepanek asja või maa-ala riikliku kaitse alla võtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on säte sisustatav analoogselt LKS § 8 lg-ga 1 (vt Riigikohtu 12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, p 16). Seetõttu annab MuKS § 15 kaebajale subjektiivse õiguse teha Muinsuskaitseametile ettepanek vaidlusaluse hoone riikliku kaitse alla võtmiseks ning oma ettepanekule põhjendatud vastuse saamiseks. See õigus on kohtulikult kaitstav. Kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamine oli seega ennatlik.
9.Kaebus tuleb siiski tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Viidatud säte on ette nähtud juhtudeks, mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste 3(4)
3-22-493 rikkumine iseenesest võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega“ (496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XIII koosseis). Halduskohus on õigesti selgitanud kaebaja õiguste riive väheintensiivsust. MuKS eelnõu seletuskirjast1 tuleneb, et MuKS §-s 15 sätestatud igaühe õiguse andmisega sooviti teavitada isikuid õigusest osaleda aktiivselt kultuuriväärtuste kaitsel, esitades selleks märgukirju (ettepanekuid). PS § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Nii PS §-st 46 kui ka MSVS-st tuleb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid (MSVS § 5 lg 1). MSVS § 5 lg 8 ls 3 sätestab, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse isikule vastuses arvestamata jätmise põhjust. Seega hõlmab isiku õigus pöörduda märgukirjaga avaliku võimu organi poole ning saada sellele vastus õigust, et saadud vastus on sisuline. Ka Riigikohus on viidatud 12.01.2012 otsuse nr 3-3-1-68-11 p-s 18 selgitanud, et ettepaneku esitamise õigus oleks moonutatud, kui ettepanek jäetaks üldse vastuseta või ilma igasuguste põhjendusteta läbi vaatamata või rahuldamata. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kaebaja on saanud oma ettepanekule sisulise vastuse Muinsuskaitseameti 25.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/2824-4. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja oma seisukohta piisavalt põhjendanud ja selgitanud, miks ei algatata Pae tn 1 hoone kaitse alla võtmise menetlust. Vastuses on nõustutud ekspertide ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arvamusega, et spordikompleks on kultuuriväärtuslik eelkõige kohaliku kogukonna ja kohaliku pärandi kontekstis ning hoone säilitamine on võimalik koostatava detailplaneeringu raames. Ülalviidatud sätetest ega Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-68-11 ei saa tuletada isiku õigust saada märgukirjale mingi konkreetne, endale meelepärane vastus. Kaebajal on enda ja kogukonna õiguseid võimalik kaitsta detailplaneeringu menetluse raames. Kohtulik kontroll ettepanekule vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil kirjale vastata. Seetõttu oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu 04.03.2022 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.