Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
4. märts 2022. a, Tallinn
Haldusasja number
3-22-493
Haldusasi
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Muinsuskaitseameti 25.10.2021 kirja nr 1.1-7/2824-4 tühistamiseks ja kohustamiseks vaatama kaebaja 21.09.2021 ettepanek uuesti läbi
Tagastada Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1(3)
Eeltoodust tuleneb, et ettepaneku esitamise õigusega on soovitud isikuid teavitada õigusest pöörduda märgukirjaga asja riikliku kaitse alla võtmiseks. Normiga ei ole soovitud analoogia korras luua keskkonnaõiguse s teada kaebeõigusega analoogse populaarkaebuse esitamise võimalust. Kohus leiab, et kaebeõigust ei saa järeldada ka KeÜS § 1 p-st 1, § 3 lg-st 1 ega § 31 lg-st 2. Kultuuripärandi kaitset keskkonnahäiringute eest on silmas peetus kontekstis, et keskkonnahäiringud (tolm, saaste, müra, vibratsioon) ei kahjustaks kultuuripärandit2. Looduslikuks kultuuripärandiks aga KeÜS § 31 lg 2 mõttes saab käsitleda väärtuslikku looduskeskkonda või kultuuripärandi objekti, millel on oluline looduslik komponent3. Pae 1 hoone on inimtekkeline ehitis, millel puudub kohtule teadaolevalt oluline looduslik komponent ning ka kaebaja ei väida sellise komponendi olemasolu. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal MukSist tulenev kohtukaebeõigus avaliku huvi või teiste isikute õiguste kaitseks.
Kättesaadava https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b-ba8cf4c87154/ KeÜS seletuskiri, https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/1-ptk/1-jagu/pg-1 p 2.2.
KeÜS seletuskiri, https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/1-jagu/pg-31 p 3.2
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 46 p 3 - https://pohiseadus.ee/sisu/3517
2(3)
menetluse mittealustamise põhjused. Tallinna Ringkonnakohus on sarnastes asjades, kus isikul puudub subjektiivne õigus avalduse sisuliseks rahuldamiseks, küll aga on mööndud õigust menetlusnormide järgimiseks, pidanud võimalikuks kontrollida isiku avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmist juba menetlusse võtmisel. Näiteks on peetud oluliseks, kas on viidatud tõenditele, seisukoha kujunemine on jälgitav ning kas on võetud seisukoht isiku avalduses esitatud väidete kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määruse nr 3-21-602 p-d 8-9). Ka käesoleval juhul on vastustaja oma seisukohta põhjendanud. Vastustaja on arvestanud nii toimuva detailplaneeringu menetlusega kui ka sellega, et ametile teadaolevalt ei ole Tallinna linna seisukoht hoone väärtuslikuks üksikobjektiks määramise kohta muutnud. Vastustaja on ka hinnanud, et tegemist on ennekõike kohaliku, konkreetse kvartali terviklikkuse mõttes olulise objektiga. Arvestades nii omanikule kui ka riigile tekkivaid kohustusi hoone muinsuskaitse alla võtmisega, on muinsuskaitselise tähtsuse hindamine olulises osas ka otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei sekku. Kohus ei nõustu ka, et oleks rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebaja avaldus on lahendatud tema enda taotluses toodu alusel (HMS § 40 lg 3 p 2), sh on kaebaja ise teavitanud Muinsuskaitseametit detailplaneeringu menetlusest (ettepaneku lk 3). Kohus peab kaebaja õiguse riivet, et tema märgukirjale või avaldusele ei ole kaebaja hinnangul ammendavalt vastatud väheintensiivseks. Kaebajal on küll märgukirjadega ametiasutuste poole pöördumise õigus, kuid sellest ei sõltu kaebaja mõne kaalukama õiguse riive. Arvestades ka eelmises lõigus toodut, peab kohus kaebuse rahuldamist vähetõenäoliseks. Ainuüksi see, et kaebaja vastustaja laia kaalutlusõiguse kohaldamise või lausa otstarbekuse alusel tehtava otsusega ei nõustu, ei tähenda seda, et kaebaja subjektiivseid õiguseid oleks rikutud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
Detailplaneeringu menetluse seis: https://tpr.tallinn.ee/Link/Proceeding/DP044700
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.