X kaebus Kose Vallavalitsuse 11.11.2021 korralduse nr 806 tühistamiseks ning Kose Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kose vald, esindaja Veljo Väärsi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud osaliste endi kanda.
menetlus-
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.05.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Grafos Insenerid OÜ esitas 30.07.2021 Kose Vallavalitsusele ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse (registreering ehitisregistris 2111271/26868). Taotluse kohaselt sooviti püstitada Harju maakonnas Kose vallas Krei külas Puusepa tee 3 (edaspidi: Puusepa tee 3 katastriüksus) asuvale katastriüksusele (katastritunnus 33801:001:0585) üksikelamu ja seda teenindavad rajatised.
2.Kose Vallavalitsus keeldus 11.11.2021 korraldusega nr 806 (edaspidi: korraldus nr 806) ehitusloa andmisest üksikelamu (ehitisregistri kood 121364570) püstitamiseks Puusepa tee 3 katastriüksusele järgmistel põhjustel. Puusepa tee 3 katastriüksusel kehtib Kose Vallavolikogu 21.06.2007 otsusega nr 110 kehtestatud Puusepa kinnistu I maatüki detailplaneering (edaspidi: detailplaneering), mis muutis sellele ajal kehtinud Kose valla üldplaneeringut. Vallavalitsuse ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel on sõlmitud 19.06.2007 leping nr 2-7.9/93, millega on fikseeritud Puusepa kinnistu I maatüki detailplaneeringu järgsed kohutused seoses teedevõrgu, tehnilise infrastruktuuri,
avaliku ruumi ja maastiku väljaehitamisega. Grafos Insenerid OÜ poolt esitatud ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt („Elamu rajamise projekt Puusepa tee 3, Krei küla, Kose vald, Harjumaa“, töö nr 090421, edaspidi: ehitusprojekt nr 09-0421) on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ning detailplaneeringu kehtestamise järgselt koostatud ehitusprojektidega (Osaühing Salveesia 2008 koostatud ehitusprojektiga nr 1339 S „Puurkaevu projekt“ – edaspidi: ehitusprojekt nr 1339 S ja OSAÜHING AUGUR 2007 koostatud ehitusprojektiga nr 725 „Puusepa kinnistu I maatüki veevarustuse välisvõrgud“- edaspidi: ehitusprojekt nr 725). Ehitusprojekti nr 09-0421 vastuolu seisneb järgnevas: - Ehitusprojekti nr 1339 S kohaselt on puurkaev ette nähtud „Puusepa kinnistu I maatüki detailplaneeringuga“ kaheteist pere veevarustuse lahendamiseks. Puurkaev teenindab kogu detailplaneeringujärgset elamukvartalit; - kinnistuvälist veetorustikuga ühendamist ette ei ole nähtud; -ehitusprojektis nr 09-0421 ei ole tuvastatav elamu katuse kaldenurk.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 17.12.2021 X kaebus Kose Vallavalitsuse 11.11.2021 korralduse nr 806 tühistamiseks ning Kose Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Ehitusloast keeldumine ei ole põhjendatud. Ehitusloast keeldumist põhjendab omavalitsus vastuoluga projektides, aga ei too välja, milles vastuolu seisneb. Viidatud projektides ei esine vastuolusid. Detailplaneeringust tulenevalt on antud võimalus ühisveevärgiga liitumiseks, kuid ei tulene kohustust.
5.Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja selgitustega. Vastustaja seisukohad on segased ja puudulikud. Puuduvad põhjendused, miks keelduti ehitusloa andmisest. Ehitusprojektis nr 09-0421 puuduvad vastuolud ehitusprojektiga nr 1339 ning ehitusprojektiga nr 725.
6.Vastustaja ei ole näidanud normi, mille alusel nõutakse katuse kalde projektis kajastamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-st 1 vastavat kohustust ei tulene. Lisaks on katuse kalde nõue detailplaneeringus jäetud ebamääraseks ning välja pole toodud, mitu kraadi tohib katusekalle olla.
7.Vastuskirjas põhjendatakse ehitusloa väljastamise keeldumisel vastuolu esinemisega detailplaneeringus, kuid vaidlustatud korralduses tugineti ehitusprojekti nr 1339 S, ehitusprojekti nr 725 vastuolule ja lisaks katuse kalde mitte kajastamisele. Puuduvad vastuolude kirjeldused.
8.Ühisveevärgiga liitumata jätmisel puuduvad negatiivsed mõjud. Vastustaja ei viita õigusaktidele, mis kohustab liituma ühisveevärgiga. Detailplaneeringust ei tulene kohustust liituda ühisveevärgiga ning ei sea kitsendusi isikliku puurkaevu rajamiseks Puusepa tee 3 katastriüksusele. Planeeritav puurkaev ei jää M. S. puurkaevu kaitsevööndisse. Ühisveevärgil puudub kasutusluba. M. S. ei ole väljastanud 7 kuu jooksul liitumislepingut ning tehnilisi tingimusi, mis alusel veetarbimine hakkab toimima. Vastustaja on vääralt tõlgendanud detailplaneeringu seletuskirja punkti „Veevarustus“, p
2.Detailpaneeringus puudub keelav punkt krundisisese puurkaevu rajamiseks. Detailplaneeringus on antud võimalus ühisveevärgiga liitumiseks.
9.Vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Lisaks on ehitusloast andmisest keeldumine vastuolus EhS- ga ning haldusmenetluse seadusega (HMS).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ehitusprojekt nr 09-0421 on vastuolus detailplaneeringuga. Ehitusprojektis nr 1339 S nähakse ette puurkaev 12 elamukrundi veevarustuse lahendamiseks. Vastustaja väljastas 2008. a nõusoleku puurkaevu rajamiseks, 2020. a menetles vastustaja kasutusteatist nr 2011301/12592 22.10.2020 puurkaevu kohta. Rajatud puurkaev teenindab kõiki planeeringuala krunte. Ehitusprojektis nr 09-0421 esitatakse lahendus (6. ptk) krundi 2(6)
veevarustusest eraldi projekteeritava puurkaevu abil. Kaebaja krundisisene puurkaev on vastuolus planeeringuga ja puurkaevu projektiga.
11.Vastustaja väljastas 21.02.2008 ehitusloa nr 4984 ühise veetorustiku rajamiseks. Ehitusprojekti nr 725 lahenduseks on planeeringuala ühine veevarustus. Kogu planeeringuala veevarustuse tagab rajatav puurkaev koos I-astme pumplaga (veevarustuse projekti seletuskirja p 2 „Veevarustus“. Kruntide veeühendused tänavatorustikega teostatakse sadulühendusega, liituvad kõik 12 kinnistut ning krundi piirist 0,5 m väljapoole monteeritakse pikendatud splindi ja malmkapega maakraan
DN25.
12.Kaebaja kinnistusisene veetorustik on esitatud ehitusprojekti nr 09-0421 joonisel nr AS-01. Märgitud joonise järgi ei nähta ette krundivälise veetorustikuga ühendamist (ühinemist ühisveevärgiga). Seega ei vasta ehitusprojekt nr 09-0421 detailplaneeringule ja ehitusprojektile nr 725, mis sätestavad kaebaja krundi ühendamise ühise veetorustikuga.
13.Detaillaneeringu seletuskirjas (8. ptk „Arhitektuur, haljastus ja heakord“) nähakse ette hoonete kaldkatused kahe erineva kaldenurgaga (45° või 25°- lähedased). Ehitusprojektis nr 09-0421 ei ole tuvastatav kaebaja elamu katuse kaldenurk. Seega ei vasta elamuprojekt planeeringule katuse kaldenurga küsimuses. Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 1 ja 5 ning § 124 lg 4 sätestavad, et planeeringu olemasolul on see ehitusprojekti koostamise aluseks. PlanS § 6 p 11 selgitab planeeringu elluviimisena tegevust, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. EhS § 42 lg 1 võimaldab anda ehitusloa, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige planeeringule. Detailplaneering ei anna võimalust ühise veetorustikuga liitumiseks, vaid sätestab kohustusliku liitumise. Märgitud sätetest tulenevalt toob planeeringu eiramine kaasa kaebajale negatiivse tagajärje. Detaiplaneeringu joonise 3 „Detailplaan“ järgi saab igale krundile ehitada ühe eramu ja ühe abihoone.
14.Vaidlustatud korralduses on vastatud kaebaja vastuväidetele. Ehituslubade menetlus toimus ehitisregistris ning menetluse jooksul on korduvalt juhitud taotleja tähelepanu sellele, et ehitusprojekt nr 09-0421 on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Veevarustuse tagamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, seega tuleb tehniliste tingimuste saamiseks pöörduda detailplaneeringust huvitatud isiku (M. S.) poole. Ehituslubade menetlemine toimub ehitisregistri kaudu, kuid kui esitatakse küsimusi e-kirja teel, vastatakse neile üldjuhul 30 päeva jooksul. Grafos Insenerid OÜ 07.09.2021 kirjale eraldi ei vastatud, kuna seda ei peetud vajalikuks. Haldusakti eelnõu, milles sisaldusid vastustaja seisukohad Garfos Insenerid 4 OÜ kirjale, saadeti äriühingule 14.10.2021 kirjaga, mis tähendab ka 07.09.2021 kirjale vastamist.
15.Korralduses on viited detailplaneeringu sätetele, mille toetudes kaebajale nõuded esitati. EhS § 42 lg 1 nõuab, et ehitusprojekt vastab planeeringule ning ei anna vormistuslikku nõuet. Elamuprojektis vajaliku informatsiooni kajastamiseta ei ole võimalik kontrollida planeeringu tingimustest kinnipidamist. Märgitud nõue annab võimaluse vastustajal teha kaalutlusotsustus, kas katuse kaldenurk on "45° või 25°- lähedane“ Kaalutlusotsustuse saabki teha projektis vastava info esitamisel.
16.Vaidlustatud korraldus ei sunni kaebajat millekski, vastustaja tegi kaebaja taotluse suhtes keelduva korralduse EhS § 44 p 1 alusel. Vastustajal puudub õiguslik alus ning volitus asuda kontrollima või järelevalvet teostama M. S. tegevuse üle. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, millest järelduvalt peaks planeering kajastama kõiki keelavaid tegevusi. Detailplaneering annab piirid, mille ulatuses saab kaebaja tegutseda. Puurkaevu rajamine krundisiseselt on välistatud mitmetes detailplaneeringu ning ehitusprojekti nr 725 seletuskirjade punktides (nt p-d 1.1, 1.2, 3.1, 4). Kinnistusisese puurkaevu rajamise tahtega ületas kaebaja temale detailplaneeringuga ning veevarustuse projektiga antud võimalused. 3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Harju maakonnas Kose vallas Krei külas Puusepa tee 3 katastriüksuse osas esitati taotlus üksikelamu (ehitisregistri kood 121364570) püstitamiseks. Tuginedes EhS § 44 p-le 1, keedus vastustaja vaidlustatud korraldusega ehitusloa andmisest. EhS § 44 p 1 järgi keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitus ei vasta detailplaneeringule. EhS seletuskiri täpsustab, et ehitusloa andmisest keeldumine on kaalutlusotsus, mille piirid tulenevad EhS-s sätestatud põhimõtetest ja -nõuetest. Ehitusloa andja peab taotluses puuduste tuvastamisel rakendama lisameetmeid – nõudma uuringute täiendamist, ehitusprojekti ülekontrollimist pädeva isiku poolt või tuvastama ehitusprojekti nõuetele mittevastavuse ning andma seejärel taotlejale lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui neid meeteid on rakendatud, võib otsustada, kas keelduda ehitusloa andmisest.
18.Korraldus nr 806 (dtl 8-11) on antud kaalutlusõiguse alusel (vt HMS § 64), mistõttu kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekkust. Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).
19.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Puusepa tee 3 katastriüksusel kehtib detailplaneering. PlanS § 3 lg 1 sätestab, et planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lg 3). PlanS § 6 p 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. EhS § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele; seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Nimetatud sättest ei tulene vastustajal võimalust kaaluda, kas detailplaneeringu järgimine on vajalik, vaid ehitusprojekt peab vastama kehtivale detailplaneeringule.
20.Kaebaja heidab vastustajale ette, et detailplaneeringust tulenevalt puudub kohustus liituda ühisveevärgiga. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt rajatakse kruntide veevarustuseks puurkaev ja veetorustik. Kuna veetarbimine jääb alla 10 m3 ööpäevas ning põhjavesi on keskmiselt kaitstud, siis on puurkaevu kaitsevööndit vähendatud 10 meetrile (lk 5). Kuni kanalisatsiooni väljaehitamiseni võib paigaldada kruntidele reovete kogumismahutid. Mahutid tuleks paigaldada nii, et edaspidine liitumine kanalisatsiooniga oleks kõige lihtsam. Tänava alasse on reserveeritud trassid reovete isevoolse ja survekanalisatsiooni ning ülepumpla rajamiseks. Arvestades naaberpiirkondade arenguid, on otstarbekas suunata reoveed Kose aleviku puhastusseadmetesse. Omapuhastite rajamine ei ole lubatud (lk 6). Ehitusprojekti nr 725 seletuskiri täpsustab, et liituvate kinnistute arv on kuni
12.Projekteeritava elamukvartali veevarustuse allikaks jääb rajatav puurkaev koos 1. astme pumplaga. Kõik kinnistud varustatakse veemõõtjatega, millised monteeritakse vastavalt „Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele“ (dtl 81-82). Eeltoodust tuleneb üheselt, et detailpaneeringualale rajatakse üks puurkaev, mis varustab kõiki kinnistuid veega. Ka kogumismahutid on lubatud paigaldada selliselt, et oleks võimalik liituda kergelt ühise kanalisatsiooniga. Kohtule ei nähtu eelnevast, et detailplaneeringu alale oleks võimalik rajada teisi võimalusi kaebaja kinnistu veega varustamiseks.
21.Ehitusprojekti nr 09-0421 järgi rajatakse hoone veeühendus projekteeritava puurkaevu põhiselt (vt. joonis AS-01). Jooniselt nähtub, et veeühendus kavandatakse kaebaja kinnistusiseselt (dtl 59). 4(6)
Seega ei vasta elamuprojekt detailplaneeringule, mis kohustab detailplaneeringu alal olevaid kinnistuid liituma ühise veetorustikuga.
22.EhS § 124 lg 2 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada puurkaevu asukoha kooskõlastamisel muu hulgas detailplaneeringuga. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei näe detailplaneering ette kaebajale kuuluvale kinnistule puurkaevu rajamist. Asjas esitatud seisukohtadest nähtuvalt on detailplaneeringus märgitud puurkaev olemas ning arenduspiirkonnas kinnistu omandanud ja sinna elamut ehitada soovival kaebajal on võimalus liituda piirkonnas toimiva veevõrguga. Samuti saab menetlusosaliste seisukohtadest järeldada, et kõnealuses piirkonnas tegutseb isik, kelle tegevus vastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg-s 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni määratlusele, mistõttu kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS § 7 lg 5 alusel samas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni valdaja suhtes kehtib liitumislepingu sõlmimise sund, mis hõlmab ka nõuet, et leping tuleb sõlmida mõlema poole jaoks mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel. Vajaduse korral on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liituda soovival isikul võimalik esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja vastu hagi liitumislepingu sõlmimiseks kohustamiseks või lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsus nr 3-2-1-164-09, p-d 25-34). Sellise vaidluse lahendamisel saab maakohus hinnata, millistel tingimustel on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja kohustatud isikuga lepingu sõlmima.
23.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et puudub õigusakt, millele tuginedes on vastustajal õigus nõuda katusekalde kajastamist ehitusprojektis. Detailplaneeringu seletuskirjas (8. ptk „Arhitektuur, haljastus ja heakord“) on välja toodud, et katused peavad olema kaldkatused, maksimaalselt kahe erineva kaldenurgaga (45 kraadi ja 25 kraadi lähedased). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kraadide vahemikuga. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, kas katusekalle on lubatust pluss/miinus 5 kraadi väiksem või suurem, vaid selles, et katusekalde ehitusprojektis nr 09-0421 ei ole üldse kraade nimetatud. Ehitusprojekti nr 09-0421 alapunkti 4.3.2 „Katused“ järgi lahendatakse hoone katus fermidega, mis toetuvad kandvale seinakonstruktsioonile. Katuse katteks kasutatakse katuseplekki. Samas on võimalik katusekalle projekti joonisest välja arvutada. Kui vaadata ehitusprojekt nr 090421 joonisel olevaid tehnilisi näitajaid (dtl 61), siis saab järeldada, et katusekalle on u 27 kraadi, mis vastab detailplaneeringus toodud tingimustele. Kuigi ehitusprojektis nr 09-0421 tõepoolest ei ole katuse kalde kraade otse nimetatud, oleks vastustaja saanud selle iseseisvalt vajadusel välja arvutada, kuivõrd elamu mõõtkava on joonisele kantud korrektselt. Kuna aga küsimus puurkaevust jääb, ei tühista kohus eeltööd tõtta vaidlustatud haldusakti.
24.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et enne vaidlustatud haldusakti väljaandmist ei ole vastustaja kaebajale viidanud ehitusprojektis nr 09-0421 olevate puuduste kohta (puuduvad katusekalde kraadid ning puurkaevu rajamine kaebaja kinnistule ei ole lubatud). Vastustaja on 04.08.2021 ehitisregistrisse kirjutanud märkuse ning mh palunud tuua välja katuse kalle ning selgitanud, et detailplaneeringuga on kavandatud ühisveevärk, mistõttu täiendava puurkaevu rajamine ei ole lubatud. 19.08.2021 on vastutsaja eelnevat korranud. Samuti on 26.08.2021 palutud asendiplaanilt eemaldada puurkaev koos veetorustikuga (dtl 16-17). Kaebaja vastuväite osas, et kohalik omavalitsus ei ole viidanud eelnevas õigusnormidele, võttis kohus eelnevalt seisukoha (vt otsuse p 19). Kaebaja väidab korduvalt, et ühisveevärgiga liitumata jätmine ei oma negatiivset, vaid postiivset mõju. Samas ei ole kaebaja välja toonud väidetavat positiivset mõju. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on puurkaevu rajamiseks vajalik taotleda eraldi luba (vt EhS 14. peatükk). Kuivõrd detailplaneeringuga on ette nähtud kohustus ühise puurkaevuga liitumiseks, ei ole tõenäoline, et vastustaja väljastab kaebajale ehitusloa puurkaevu rajamiseks (vt EhS § 124 lg 2). Samuti on üldteada, et samas piirkonnas mitme puurkaevu rajamine võib kaasa tuua vee ebaühtlase jaotumise 5(6)
või mõnest kaevust vee kadumise. Eelnevatel põhjustel on ehitusloa saamiseks vajalik ka Keskkonnaameti kooskõlastus (vt EhS § 126 lg 1).
25.Kaebaja heidab veel vastustajale ette, et haldusakt on põhjendamata. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on haldusakt välja antud tuginedes PlanS § 125 lg-le, EhS § 42 lg-le 1, EhS § 44 lg-le 1 ja Kose Vallavolikogu 20.04.2017 määrusele nr 139. Otsus on põhjendatud järgides HMS §-st 56 tulenevaid nõudeid. Kohus on seisukohal, et vastustaja on toonud piisavalt selgelt välja seisukohad, miks keelduti ehitusloa andmisest.
26.Korraldus nr 806 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd tühistamiskaebus ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka kohustamisnõude vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.