Otsuse avalikult teatavaks 4. aprill 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-1135
Haldusasi
AS Aqua Marina kaebus Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 „Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: AS Aqua Marina Kaebaja esindajad: vandeadvokaat Mikk Lõhmus, vandeadvokaadi abi Eva Arumets Vastustaja: Kose vald, volitatud esindajad Veljo Väärsi, Enelin Alter ja Janne Veski
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 04.03.2022, Tallinn
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korraldus nr 268 „Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine.“
2.Mõista Kose vallalt AS Aqua Marina kasuks välja menetluskulud summas 4422,30 eurot (sh käibemaks).
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. mai 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kose Vallavalitsus andis 27.04.2021 korralduse nr 268 „Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine.“
2.25.05.2021 saabus Tallinna Halduskohtule AS Aqua Marina kaebus Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 „Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine“ tühistamiseks.
3.28.05.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 04.03.2022.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse tegemiseks puudus õiguslik alus (põhiseaduse (PS) § 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1).
4.1.27.04.2021 korralduse kohaselt on vastustaja lõpetanud detailplaneeringu menetluse tuginedes planeerimisseaduse (PlanS) § 129 lõige 1 punktile 1. Antud sätte kohaselt on vastustajal õigus (mitte kohustus) detailplaneering lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Planeeringu lõpetamine on vastustaja hinnangul põhjendatud, sest (i) menetletav detailplaneering on üldplaneeringut muutev planeering, (ii) planeeringu elluviimine ei ole võimalik naabrite esitatud ettepanekutest lähtuvalt, (iii) detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja ühegi eeltoodud põhjendusega ei nõustu ja leiab, et puudub õiguslik alus planeeringu menetluse lõpetamiseks.
4.2.Kaebaja poolt väidetav üldplaneeringu vastuolu detailplaneeringuga ei ole uus asjaolu PlanS § 129 lg 1 p 1 tähenduses. Esiteks on vastustaja järjepidevalt enamuse menetluse ajast kinnitanud, et detailplaneering vastab üldplaneeringule. Vastustaja tõi vastuolu üldplaneeringuga esimest korda esile alles 08.02.2021. Kuna detailplaneeringu menetluse käigus ei ole planeeringus tehtud selliseid muudatusi, mis tooks endaga kaasa olulisi muudatusi detailplaneeringus, jääb arusaamatuks kuidas 2 aastat hiljem on ootamatult tekkinud vastuolu üldplaneeringuga. Võttes arvesse, et vastustaja seisukoha alusel ei vasta detailplaneeringus esitatud sihtotstarbed üldplaneeringule ja vajavad seega üldplaneeringu muutmist, oli tegemist ilmselge vastuoluga, mis pidi olema selge vastustajale ka 2019. aastal. Isegi juhul, kui detailplaneering oleks vastuolus üldplaneeringuga, on võimalik üle minna PlanS § 142 kohasele detailplaneeringu menetluse korrale.
4.3.Vastustaja leiab, et puudub detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga. Kaebaja märgib, et põhjendamatu on vastustaja väide, justkui puuduks planeeringualalt üldse haljasala. Detailplaneeringu lisadest (nt täpsemini 3D vaated) nähtub, et planeeritavale alale on ette nähtud ka osaliselt haljasala ning detailplaneeringu planeeringualale jääb ka kõrghaljastust. Lisaks on planeeringu koostamise käigus võimalik lahendada ja muuta haljastust puudutavaid küsimusi, kui vastustaja pidas seda vajalikuks. Eeltoodus seisnebki detailplaneeringu koostamise protsess. Teisalt juhib kaebaja tähelepanu, et avalik ruum ei tähenda üldplaneeringu mõistes vaid haljasala, vaid selleks on toodud nt ka avalikud- ja erateenused, milleks kaebaja planeeritud tegevus kvalifitseerub. Kaebaja planeeritav pood-tankla ei ole vastuolus keskkonnasõbraliku
ettevõtluse kriteeriumiga – planeeritav pood-tankla ei suurenda jäätmetootlust, ei tekita müra ega õhusaastet. Vastustaja seisukoht, justkui oleks planeeritav tegevus viidatud kriteeriumiga vastuolus, sest pood-tankla suurendab autoliiklust, ei ole otsene kavandatava ettevõtluse tulem (nagu seda oleks nt õhusaastet tootev tehas), vaid ettevõtluse tulem, mis suureneb teatud määral olenemata sellest, milline ettevõtlus vaidlusalusele planeeringualale rajatakse.
4.4.Vastustaja leiab, et detailplaneeringu elluviimine ei ole võimalik tulenevalt naaberkinnistute omanike (OÜ Puruvana, A. ja L. R., osaühing Laura Kauplus) esitatud ettepanekutest (lisa 11 – naaberkinnistu omanike seisukohad). Antud seisukoht ei vasta tõele ning vastustaja on esitatud seisukohtadele andnud põhjendamatult suure tähenduse, mis ei saa olla õiguslikuks aluseks detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Kolme kinnistu omaniku seisukohtadest nähtub, et naaberkinnistu omanikud ei ole keeldunud detailplaneeringu kehtestamisest, vaid on esitanud omapoolsed mõtteid ja ettepanekuid kuidas eelkõige liikluskorraldust detailplaneeringus kohandada nii, et tagada naaberkinnistutel kõige sobilikum liiklus. Seejuures on üks naaberkinnistute omanikest omapoolsete ettepanekute esitamisel selgelt väljendanud, et on nõus detailplaneeringuga. Vastustes esitatud seisukohad on tavapärane detailplaneeringu menetluse etapp, mille tulemusena alustavad naaberkinnistu omanikud, vastustaja ning kaebaja läbirääkimisi tagamaks kõigile kõige sobilikum lahendus. Kindlasti ei tähenda selliste seisukohtade esitamine detailplaneeringu kehtestamise võimatust PlanS § 129 lg 1 p 1 tähenduses. Seejuures on oluline märkida, et vastustaja on kohustatud kaaluma kas esitatud seisukohad on põhjendatud ja vastavad kõigi menetluse poolte huvidele ning on proportsionaalsed. Kaebajal on õigus nõuda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks, et vastustaja kaaluks õiguslikke hüvesid õiglaselt (RKHKo nr 3-3-1-96-13 p 25.). Antud juhul tuleb mitte arvestada Pikk tn 15 kinnistu omanike esitatud seisukohtadega, milles kinnistu omanik viitab teisele kinnistu omanikule, sest iga kinnistu omanik esitab menetluses seisukohti iseseisvalt ning puuduvad alused väitmaks, et Pikk tn 15 kinnistu omanikud on naaberkinnistu omaniku esindajad antud detailplaneeringu menetluses. Seega ei ole vallavalitsusel õigus lõpetada detailplaneeringu menetlust põhjendades seda naaberkinnistu omanike poolt esitatud ettepanekutega.
4.5.Kaebaja leiab, et detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev. PlanS § 142 lg 1 kohaselt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kui see sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama sätte kohaselt on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega, kui detailplaneeringuga soovitakse üldplaneeringuga määratatud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Käesoleval juhul ei ole tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega ning seega ei saa vald tugineda sellele seisukohale. Üldplaneeringus sätestatud juhtotstarbe muutmist maksimaalsest ulatust ei saa enam koheselt kvalifitseerida põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka PlanS § 75 lõike 4 kohaselt mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (Riigikohtu otsus 3-3-1-31-16 p 16). Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu otsus 3-3-1-71-14, p 11 ja Riigikohtu otsus 3-3-1-31-16 p 16). Eelnevast tulenevalt ei välista see aga täielikult selliseid maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud haljasala säilitamisega ning seda enam veel, kui valla arengusuund näeb ette vastava kinnistu ulatuses haljasala vähendamist.
4.6.Kaebaja leiab, et korraldus on nii sisuliselt kui ka formaalselt õigusvastane. Kose valla käitumine on vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega. Nimelt on vald menetluse käigus muutnud oma seisukohti selles osas, kas detailplaneering on vastuolus kehtiva või kehtestatava üldplaneeringuga. Seejuures 19.02.2019 korraldusega algatati vaidlusalune detailplaneering kui üldplaneeringuga kooskõlas olev. Kaebaja leiab, et vallal on kohustus enda tegutsemises ja
otsustes olla järjepidev, etteaimatav ning seda eriti veel ühe kindla menetluse raames. Eriti olukorras, kus detailplaneeringu lahenduses ei ole toimunud olulisi muutusi. Lisaks eeltoodud vastustaja järjepidevuse põhimõtetega vastuolus olevale käitumisele, milles vastustaja muudab oma seisukohta detailplaneeringu kooskõla kohta kehtiva ja tulevikus kehtestatava üldplaneeringuga, esitab vastustaja ka igakordselt eelnõudes või korralduses uusi, täiendavaid põhjendusi menetluse lõpetamiseks. 27.04.2021 korralduses on vastustaja esmakordselt viidanud üheks detailplaneeringu lõpetamiseks mh ka asjaoludele, et haljasalad ei täida planeeringus osa 30%-lise ulatusega avalikust ruumist, tankla põhjustaks liiklusmüra ja kõrghaljastuse tingimuse järgimisel ei ole planeeringu elluviimine võimalik. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodud vastustaja põhjendused on põhjendamatud ja otsitud. Kose valla eeltoodud käitumine rikub õiguskindluse ja -selguse põhimõtteid. Vastustajal kui avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on kohustus käituda läbipaistavalt ning isikutele õiguskindlust tagavalt vastavalt hea halduse põhimõttele. Kogu haldusmenetlus peab vastama haldusmenetluse põhimõtetele, mitte ainult lõplik haldusakt nagu leiab vastustaja.
4.7.Kaebaja leiab, et vastustaja on teinud mitmeid diskretsioonivigu kaalutlusõiguse teostamisel. Nii on eelnevalt viidatud põhjendamatult erapoolikute seisukohtade alusel ja oluliste asjaolude arvestamata jätmisel 27.04.2021 korraldus antud kuritarvitades kaalutlusõigust. Seejuures diskretsiooni kuritarvitades antud haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel on vastustaja kohustatud kaaluma nii kaebaja kui ka vastustaja ja naabrite huve ning tegema seda õiglaselt. Seega peab haljastuse piisavuse, liikluse ja müra suurenemise, naabrite vastuseisu jms hindamisel vastustaja lähtuma ka kaebaja huvidest ning ei tohi piirata põhjendamatult kinnistu omaniku õigusi. Vastustaja loetelu viidatud detailplaneeringu ebakooskõladest (haljastus, liiklus, müra, naabrite huvid jms) ei ole menetluse lõpetamise aluseks PlanS § 129 lg 1 p 1 mõttes, vaid eraldi välja toodud asjaolud, mida detailplaneeringu menetluse kestel pooltega arutada ning leida ühtne sobiv lahendus.
4.8.Kaebaja toob eraldi välja, et Kose vallavalitsus ei oodanud ära kaebaja pakutavat uut detailplaneeringu lahendust, vaid lõpetas ootamatult menetluse. 05.04.2021 kohtumise järgselt kinnitas kaebaja nii 05.04.2021 e-kirjaga kui ka 08.04.2021 taotlusega, et kaebaja esitab uue detailplaneeringu lahenduse, mis vastab kõigi osapoolte hinnangul üldplaneeringule. Kaebajale ootamatult esitas vastustaja 27.04.2021 korralduse lõpetada detailplaneeringu menetlus, ootamata ära uut lahendust. Selline vastustaja poolne lähenemine menetlusele ilmestab kaebaja hinnangul seda, et vastustaja on kujundanud seisukoha detailplaneeringu lõpetamiseks ning nüüd püüab vastustaja seda iga hinnaga ka teha. Kaebajale jääb antud olukorrast mulje, et kui vastustajale selgus, et kaebaja kavatseb esitada lahenduse, millele vastustajal ei ole enam võimalik esitada eelnõudes varasemalt käsitletud vastuväiteid, sooviti kiirustades enne selle saamist menetlus lõpetada. Selliselt kiirustades menetluse lõpetades, on vastustaja jätnud arvestamata uue lahendusega kui olulise menetluse juurde käiva asjaoluga.
4.9.Menetluse äkiline lõpetamine ei olnud põhjendatud. Vastustaja põhjendas 27.04.2021 korralduses, et uut detailplaneeringu lahendust ei oodatud ära, sest vastustajal puudus kindlus, et avaldaja lõppkinnitus täiendatud planeeringu lahenduse esitamisest vastavalt vastustaja seisukohtadele on täidetav ja vastustaja hinnangul ei saa planeeringu lahenduse täiendamisega lahendada planeeringu vastuolu üldplaneeringuga. Täiendavalt asus vastustaja arvamusele, et eelduslikult muudab uus planeering oluliselt planeeringu koostamise eesmärki, mistõttu oleks vastustajal õigus menetlus PlanS § 129 lg 1 p 3 kohaselt lõpetada. Kaebaja leiab, et esiteks ei ole vastustajal võimalik hinnata uue planeeringu asjaolusid ning vastavust enne kui lahendus on esitatud. Teiseks ei oleks uusi planeering käsitletav olulise planeeringu koostamise eesmärgi
muutmisena. Detailplaneeringu eesmärk, st kaebaja põhitegevusest lähtuva tankla rajamine on ja jääb kaebaja silmis antud planeeringu eesmärgiks.
4.10.Vastustaja on kaebaja arvates jätnud 27.04.2021 korralduses põhjendamatult arvestamata tulevikus kehtestatava üldplaneeringu põhimõtetega ning asunud alusetult seisukohale, justkui oleks menetletava detailplaneeringu elluviimine tulevikus välistatud (27.04.2021 korralduse punktid 12.6 ja 14.4). Nimelt on vallal õigus ja kohustus arvestada oluliste arengusuundadega, mis uus kehtestamata üldplaneering endaga kaasa võib tuua (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-09-2457 p 12). Samas on valla peamiseks vastuväiteks detailplaneeringu lõpetamisel asjaolu, et üks detailplaneeringu liidetavatest kinnistutest omab üldplaneeringu kohaselt juhtotstarvet haljasala, kuid kinnistute liitmise järgselt soovitakse detailplaneeringu kohaselt määrata sihtotstarbeks ärimaa. Uuest kehtestamata üldplaneeringust nähtub selgelt, et valla soov on muuta vaidlusaluse kinnistu juhtotstarvet ärimaaks. Uue üldplaneeringu kohaselt on kinnistute juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala ning uuest üldplaneeringust, nähtub et tegemist on ainukese juhtotstarbega, mille alasse näib planeeritud ehitise rajamine olla võimalik. Seega on planeeritud ehitise rajamine kinnistule igati põhjendatud ning vastustajal ei ole õigust subjektiivsetel kaalutlustel keelduda detailplaneeringu kehtestamisest. Veelgi enam ilmestab pood-tankla rajamise sobilikkus vaidlusalustele kinnistutele asjaolu, et ka Kose aleviku käesoleval ajal ainus tankla on rajatud just kinnistule, millel on sama juhtotstarve. Pood-tankla ja pesula rajamine on kooskõlas ka muude uue üldplaneeringu põhimõtetega. Ruumilise arengu suunamisel on eesmärgiks kujundada kvaliteetne ja inimsõbralik elukeskkond, mis muuhulgas tähendab vajadust tagada erinevate teenuste kättesaadavus, arendada jätkusuutlikult väljakujunenud asutusstruktuuri ning kujundada mitmekülgne ettevõtluskeskkond. Pood-tankla rajamine antud piirkonda tagab inseneribüroo STRATUM eksperthinnangu kohaselt parema kättesaadavuse igapäevavajaduste rahuldamiseks ning arendab ümbruskonnas juba tekkinud ettevõtluskeskkonda luues sinna erifunktsioone. Samuti on hoone sellisesse asukohta rajamine kooskõlas uue üldplaneeringuga, mille üldpõhimõte on suunata äritegevus vastava juhtotstarbega kinnistutele, mis paiknevad logistiliselt soodsas asukohas. Käesoleval juhul on kavandatud tankla asukohaks suure maantee - aleviku peamagistraali - äärne kinnistu, mis sobib suurepäraselt vastavale ettevõtlusele. Seega jäävad arusaamatuks valla vastuväited detailplaneeringule, kui see on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu valla arengusuundadega ja valla poolt lähitulevikus kehtestatava uue üldplaneeringuga. Veelgi enam tuleb uue üldplaneeringu põhimõtetega arvestada põhjusel, et 22.06.2021 kehtestati Kose valla uus üldplaneering ning tunnistati kehtetuks varasem üldplaneering. Uue üldplaneeringu kohaselt on vaidlusaluse detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroo maa-ala. Seega oli vastustaja juba kaebusele vastuse esitamisel 30.06.2021 teadlik asjaolust, et varasemalt kaebaja poolt menetluses esitatud seisukohad võimalikest arengusuundadest on realiseerinud ning vastavad tegelikele valla arengusuundadele.
4.11.Vastustaja ei ole 27.04.2021 korralduses esitatud seisukohtade kujundamisel ja eelnevas punktides kirjeldatud uue kehtestatava üldplaneeringu arengusuundadega mittehindamisel ja uue esitatava lahenduse mittearvestamisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid ja on rikkunud sellega HMS §-s 4 lg 2 toodud kaalutulusõiguse põhimõtet. Täiendavalt on vastustaja põhistanud 27.04.2021 korralduses detailplaneeringu lõpetamist ja vaid kehtivast üldplaneeringust lähtumist asjaoluga, et vastustaja peab PlanS § 134 kohaselt pärast detailplaneeringu kooskõlastamist vastu võtma otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. Arvestades vaid kehtivat üldplaneeringut ning mitte lähitulevikus kehtestavat üldplaneeringut, tegutseb vastustaja vastuolus viidatud sättega.
4.12.Kaebaja leiab, et vallavalitsus ei ole käitunud erapooletult. Eelnevalt kirjeldatud olukord, milles vastustaja leiab menetluse lõpetamiseks üha uusi vastuolulisi vastuväiteid detailplaneeringule, muudab kehtiva ja tulevikus kehtestatava üldplaneeringu kooskõla osas seisukohta ning ei ole valmis võtma arvesse kaebaja seisukohta soosivaid asjaolusid, annab kaebajale alust arvata, et vastustaja ei käitu käesolevas menetluses HMS §-st 10 lähtuvalt erapooletult. Erapoolikust ilmestab asjaolu, et detailplaneeringu suhtes kujundatud vastuolu on tekkinud menetlusstaadiumi lõpus ootamatult ning seejuures ei ole menetluses toimunud oluliste asjaolude muutust, mis annaks alust seisukohtade muutmiseks.
4.13.Kaebaja rõhutab, et vastustaja on jätnud põhjendamata, miks väidetavaid vastuolusid ei saanud kõrvaldada planeeringu menetluse käigus, mis ongi planeeringu koostamise mõte, või uue planeeringulahenduse esitamisega. Lisaks on haldusakti andmise faktiline alus ehk kirjeldus tegeliku elu asjaoludest ebapiisav ning need pole seostatavad seadusest tulenevate keeldumiste alusega, sh on põhjendused ebaõiged. Kaebajal ei ole võimalik aru saada, miks ja millisel õiguslikul alusel vastustaja lõplikult kaebaja taotluse rahuldamata jättis ja miks väidetavaid vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada planeeringumenetluses.
4.14.Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 11 057 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 187-202p). Kaebaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.
5.1.Vastustaja seisukoha kohaselt ei saa planeeringu menetlusega edasi minna vastuolu tõttu kehtiva üldplaneeringuga. Seega korraldusest lähtuvalt tuvastati vastuolu kehtiva üldplaneeringuga ning kaebusele vastamisel lähtutakse ainult sellest seisukohast.
5.2.Vastustaja toob välja, et korralduse p-s 14.1. pidas vastustaja kaebaja väidet, mille kohaselt on vastustaja korduvalt kinnitanud planeeringu kooskõla kehtiva üldplaneeringuga, paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust konkreetsete faktidega kaebuses kummutada vastustaja seisukoht. PlanS § 134 järgi saab planeeringu vastuvõtmisel kinnitada selle vastavust seadusele.
5.3.Kaebuses väitis kaebaja, et ta esitab mai kuu jooksul uuendatud planeeringu, mis vastab kehtivale üldplaneeringule. Vastustaja ei saa aru kaebaja loogikast, kuidas tema väitel üldplaneeringule vastavat planeeringut viiakse uuesti vastavusse kehtiva üldplaneeringuga.
5.4.Vastustaja veendumusel olid antud asjas olemas PlanS § 129 lg 1 p 1 rakendamiseks ettenähtud koosseisulised asjaolud ning vastava kaalutlusotsustuse tegemise saab lugeda põhjendatuks.
5.5.Kaebaja väite uue asjaolu puudumisest PlanS § 129 lg 1 p 1 järgi kummutab korralduse p
13.2.Märgitud sätte sõnastusest järelduvalt ei seondu selle rakendamine uue asjaolu ilmnemise tähtajalise või muu küsimusega. Kaebusest kumab vastuolulisus - oletades, et vastustaja algatas planeeringu põhjendamatult, siis uue asjaolu puudumise tõttu (vea avastamine seda ei ole) peab vastustaja menetlema vigast planeeringut edasi. Kindlasti ei vasta kaebaja arusaamine PlanS § 129 lg 1 p 1 eesmärgile, milleks on planeeringu koostamise lõpetamine seoses selle elluviimise võimatusega. Haldusmenetluse käigus enne korralduse andmist esitatud esialgne eelnõu ja selle sisu ei oma mingit tähendust korralduse õiguspärasuse hindamisel. Vastustaja veendumusel ei ole teostatav kaebaja seisukoht menetluse üleminekust PlanS § 142 järgi üldplaneeringut muutva planeeringu menetluseks (PlanS § 142 lg 2). Vastuseks kaebaja etteheidetele vastustajale
seaduse rakendamisest kaebaja ootuste vastaselt võib toetuda HMS § 5 lg-le 1, mis annab haldusorganile suhteliselt suure otsustamisruumi haldusmenetluse läbiviimisel. Vastustaja toonitab, et PlanS § 128 lg 1 p 1 kohaselt ei algatata planeeringut juhul, kui see oleks ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga, planeeringu algatamisel ei olnud tuvastatav ilmselge vastuolu.
5.6.Vastustustaja ei nõustud kaebajaga, et korralduse (p 12.4) väide planeeringualal üldse haljasala puudumisest on põhjendamatu. Planeeringu põhijoonisel on tõepoolest riigitee ja parkla vahelisel alal mururiba. Vastustaja arvates ei vasta mururiba siiski haljasala tähendusele ja eesmärgile üldplaneeringu järgi. Kaebaja väide planeeringualale kõrghaljastuse jäämisest ei vasta planeeringu põhijoonisele, millest nähtuvalt kuuluvad kõik puud likvideerimisele. Eelnevat kinnitab ka planeeringu seletuskirja p 3.6., mille kohaselt ei ole puude säilitamiskohustust. Võimalik uute puude hilisem istutamine ei ole üldplaneeringu nõude täitmine. Kokkuvõtvalt jääb vastustaja oma seisukoha juurde planeeringu mittevastavusest üldplaneeringule haljasala küsimuses.
5.7.Kaebaja väide planeeritava pood-tankla poolt jäätmetootluse, müra ja õhusaaste mittesuurendamisest saaks tähelepanu pälvida juhul, kui seal teenindatakse ainult elektrisõiduautosid. Kaebaja arutelu ettevõtluse tulemist on ainult intellektuaalse väitluse aspektist huvitav. Antud vaidluses on oluline siiski konkreetse ettevõtluse konkreetne tulem. Tankla on mõeldud autode (sh raskeveokite) süstemaatiliseks teenindamiseks, seega ei ole tankla keskkondlik ja liiklusalane koormus võrreldav tavapärase ettevõtte toimimisega.
5.8.Vastustaja on seisukohal, et kaebusest jääb mulje, et kaebaja ei ole tähelepanu pööranud korralduse sisule. Korralduse p 7 kohaselt ei ole Pikk tn 15 kinnistu omanikud nõus pood-tankla hoone rajamisega lähemalt kui 4 meetrit kinnistu piirist. Hoonestusala lubamine lähemale kui 4 m kinnistu piirist kitsendab tulevikus Pikk tn 15 krundi kasutamist. Korralduse p-s 8 märgitakse, et vastustaja ja piirnevad kinnistu omanikud ei soovi raskeveokite osakaalu suurenemist piirkonnas, sh Kose teel. Planeeringu kohaselt kasutavad tanklat erinevat liiki transpordivahendid, seega hakkavad transpordivahendid (sh raskeveokid) liikluskoormust piirkonnas oluliselt suurendama. Korralduse p 12.1 kohaselt ei ole naabrid oma kirjalikes vastustes andnud sõnaselget nõusolekut planeeringu kehtestamiseks. Naabrite seisukohad olid üheks kaalutavaks asjaoluks ning otsustamisel ei omistanud vastustaja nendele kõige olulisemat tähendust. Vastustaja andis hinnangu naabrite seisukohtadele ja leidis, et naabrite seisukohtadest tulenevalt ei ole planeeringu elluviimine võimalik. Vastustaja peab vajalikuks toonitada, et aleviku ajaloolist südamikku puudutava planeeringu lahendused, eriti liikluskorraldus ja inimsõbralik keskkonnalahendus, puudutavad piirinaabrite kõrval tervet kogukonda
5.9.Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, mille kohaselt üldplaneeringus sätestatud maakasutuse juhtotstarbe muutmist maksimaalsest ulatusest enam ei saa koheselt kvalifitseerida põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas (2 ptk, p 2.5, alapunkt) sätestatakse sõnaselgelt „Kui detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana ning saadetakse vastavalt Planeerimisseadusele maavanema järelevalvele“. PlanS § 75 lg 4 sõnastus ei anna vastustaja arvates võimalust ignoreerida üldplaneeringus sätestatud maakasutuse juhtotstarbeid. Vastustaja soovib vastupidisel juhul esitada küsimuse – kui suures ulatuses juhtotstarbe mittearvestamine ei kvalifitseeru veel vastuoluna üldplaneeringuga. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahenditest saab vastustaja aru, et maakasutuse juhtotstarvete muutmine üldplaneeringus lubatust suuremas ulatuses on võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades erandina, mitte aga printsiibis. Kaebuse käsitletavas punktis toodi esile argumendid sätestatud maakasutuse juhtotstarvete mittejärgimiseks, kuid puudusid seosed käsitletava planeeringuga ja kaebajaga. Vastustaja juhib tähelepanu korralduse p-le 12.4, mille kohaselt kaebaja viide Riigikohtu lahendi nr 3-31-79-09 p-le 14, et uus üldplaneering ei saa mõjutada olemasolevat menetlust, on põhjendatud.
Vastustaja toetub oma seisukohtade kujundamisel märgitud otsusele. Korralduse p 12.9 kohaselt juhtis kaebaja õigustatult tähelepanu arendustegevuse kooskõlale kehtivate õigusaktidega. Seega ei näe vastustaja põhjendust ja moraalset õigust ignoreerida üldplaneeringu konkreetset sätet (p 2.5 alapunkt).
5.10.Kokkuvõtlikult väidab vastustaja antud asjas üldplaneeringut muutvate asjaolude olemasolu (PlanS § 142 lg 1 p-d 1, 3), mis omakorda põhjendasid PlanS § 129 lg 1 p 1 rakendamist. Maakasutuse juhtotstarvet muudeti üle 30% ning vastustaja hinnangul toimus ulatuslik üldplaneeringu muutmine lähtudes seletuskirja p 2.5 alapunktist.
5.11.Kaebuse punkti 2.10 (vastuolu kehtiva või kehtestatava üldplaneeringuga) koostamisel on kaebaja ignoreerinud korralduse p 13.1. seisukohti. Korralduses märkis vastustaja mittenõustumist kaebaja väitega planeeringu lõpetamisel hea halduse põhimõtte rikkumisest ja seega õigusvastasusest. Vastustaja tähelepanekul puudusid kaebajal paljasõnalise väite kinnituseks õiguslikud sätted või Riigikohtu lahendid. Kaebaja lihtsustatud arusaamise kohaselt peab algatatud planeering tipnema vähemalt vastuvõtmisega. Antud asjas juhindus vastustaja PlanS § 129 lg 1 p-st 1, mille kohaselt planeeringu elluviimist välistatavate asjaolude ilmnemisel võib selle koostamise lõpetada. Seadusandja ei ole vastava õiguse rakendamist sidunud asjaolude ilmnemise faktiliste küsimustega. Vastustaja selgituste kohaselt ilmnes planeeringu koostamise käigus selle mittevastavus üldplaneeringu seletuskirja 2. ptk punktile 2.5 otseselt ja punktile 2.3.4 kaudselt. Kõiki asjaolusid kogumis kaaludes leidis vastustaja, et puudub võimalus ja juriidiline alus jätkata üldplaneeringut muutva planeeringu koostamist. Vastustaja toetus ka PlanS §-le 134, mille kohaselt pärast planeeringu kooskõlastamist tehakse vastuvõtmise otsus, millega kinnitatakse planeeringu vastavust õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Märgitud sättest tulenevalt ei saa edasi koostada ja vastu võtta õigusaktidele ja ruumilise arengu eesmärkidele mittevastavat planeeringut. Vastustaja veendumusel on haldusmenetlus dünaamiline, kus menetluse alguses esitatud seisukohad võivad oluliselt erineda menetluse resultaadis (haldusaktis) esitatud seisukohtadest. Kaebaja on vaidlustanud dünaamilise (sisulises osas) haldusmenetluse lubatavuse.
5.12.Õiguspärase ootuse küsimuses andis kaebajale vastuse korralduse p 13.4. PlanS § 128 lg 2 p 1 ja PlanS § 129 lg 1 p 1 koostoimes ei saanud kaebajal olla mingit õigustatud ootust algatatud planeeringu vastuvõtmise või kehtestamise suhtes. Kaebaja soovi kohaselt peaks vastustaja planeeringu algatamise tõttu teadlikult vastu võtma ilmselgelt üldplaneeringuga (seletuskirja p 2.5) vastuolus oleva planeeringu. Planeeringu koostamise lõpetamisel toetuti seadusele, asjas esinevad PlanS § 129 lg 1 p 1 koosseisulised asjaolud. Vastustaja viitas korralduses analoogiale põhjendatud haldusmenetlusega – ebaõige halduspraktika jätkumise nõuet ei saa esitada Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-23-06 järgi. Korralduse p-s 14.4. kohaselt ei pidanud vastustaja jätkuvat planeeringumenetlust, mille elluviimine tulevikus on välistatud, ausaks käitumiseks kaebaja suhtes.
5.13.Kaebaja ei ole teinud vastustajale etteheiteid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõiguse küsimuses, vastustaja loeb seda põhjendatuks. Märgitud sätte kohaselt võib menetlusosaline anda arvamuse ja vastuväited asja kohta. Seega sätte sõnastusest tulenevalt ei ole haldusakti eelnõu esitamine kohustuslik. Seadus ei reguleeri vastuväidetele reageerimise võimalusi ning haldusakti eelnõu muutmine haldusmenetluse ei ole keelatud.
5.14.Vastuseks kaebuse p 2.11 (järjepidevalt uued põhjendused,, fookuse kadumine) toob vastustaja välja, et planeeringu koostamise lõpetamise küsimus tõusetus juba 23.12.2020 ning esialgse eelnõu kohta esitatud kaebaja seisukohad kajastusid korralduses – sisuliselt on kaalutlusotsuse tegemisel arvestatud kõiki asjaolusid.
5.15.Kaebaja väited õiguskindluse ja -selguse põhimõtete rikkumisest on paljasõnalised ning puuduvad seosed käesoleva vaidlusega. Vastustaja arvates saab märgitud põhimõtete kohaldamine toimuda haldusakti sisu suhtes, mitte aga haldusmenetluse kui dünaamilise
protsessi suhtes. Vastustajale jääb mulje kaebajal haldusakti sisuliseks vaidlustamiseks argumentide puudusest, mida püüti varjata põhjendamatute etteheidete esitamisega haldusmenetluse kohta. HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigus ning võimalus sellele vastavalt reageerida muutuks realiseerimatuks kaebaja loogikast lähtudes. Retooriliselt väites võiks muutuda ka kaebaja võimalike ja põhjendatud vastuväidete alusel eelnõu korrigeerimine lubamatuks õiguskindluse põhimõttest lähtudes. Kaebaja ei ole käsitletavas punktis sõnaselgelt väitnud õiguskindluse ja õigusselguse printsiipide väidetava rikkumise ja asja otsustamise seosele. Seega HMS § 58 kohaselt ei saa vastustaja arvates kaebaja etteheidetele tähelepanu omistada. Vastustaja arvates ei vasta planeerimisseaduse mõttele ja eesmärgile planeeringu vastuvõtmine, kui selle elluviimise osas puudub õiguskindlus.
5.16.Kaebaja paljasõnalistele ja meelevaldsetele väidetele vastamise hindab vastustaja ülemääraselt raskeks alljärgnevatel kaalutlustel: 1) vastustaja erapoolikuse kohta puuduvad konkreetsed näited; 2) kaebuses puuduvad vastustaja arvates sõnaselged viited asjaoludele, mida korralduses ei kaalutud, kuigi need olid eelnevalt kaebaja poolt esitatud; 3) kaebaja poolt vastustaja tegevuse hindamine kuritarvituseks ei näita head tooni, vastustaja ei pea võimalikuks käsitletud punktile vastamisel kasutada sama hinnangut kaebeõiguse kasutamisel. Vastustaja ei pea vajalikuks kaebajal täpsustada, kelle kasuks väidetavat kuritarvitust seoses kaalutlusõigusega rakendati. Teadmiseks kaebajale seaduses (HMS § 54) hinnangu „kaalutlusviga“ kasutamisest, sama keelekasutus on ka kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendite punktides. Kaebaja väidete paljasõnalisust näitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud taandamisnõuet HMS § 10 järgi.
5.17.Vastustaja arvates esitati kaebuses paljasõnalised ja emotsionaalsed väited menetluse ootamatust lõpetamisest, kaebaja ei toetunud seadusele või Riigikohtu seisukohtadele. Kaebaja on loonud tahtlikult või tahtmatult olukorra, kus talle vastamiseks ei ole võimalust ning küllap ka põhjust.
5.18.Vastustaja põhjendas korralduse p-s 14 uue planeerimislahenduse mitteootamist, vastustaja arvates ei esitatud kaebuse p-s 2.15 korraldust kummutavaid argumente. Vastustaja saab kaebajast nii aru, et määratlus menetluse äkilisest lõpetamisest (millest teatati juba 23.12.2020) on emotsionaalne mitte juriidiline.
5.19.Kaebusele vastamisel juhitakse veelkordselt tähelepanu korralduse p-le 12.4, milles Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-79-09 p 14 järgi ei saa uus üldplaneering mõjutada olemasolevat menetlust. Korralduses kinnitas vastustaja oma toetumist märgitud otsusele. Kahjuks ei taha kaebaja enda seisukohta selles küsimuses enam tunnistada. Eelnevast tulenevalt ei pea vastustaja võimalikuks arutleda valla uue üldplaneeringu mõjust planeeringule.
5.20.Planeeringuala ja lähiala liikluskorralduse, mida vastustaja peab üheks kõige olulisemaks probleemiks, lahendamist ei pea kaebaja oluliseks jättes reageerimata korralduse vastavatele punktidele. Korralduse p-de 4 ja 5 kohaselt planeeringu liikluskorraldus korral tõuseks oluliselt ja taluvuspiiri ületavalt liikluskoormust Kose teel. Märgitud kohas asuvad bussipeatused, mille kasutamise intensiivsus on väga kõrge. Kose teed kasutavad liiklemiseks jalgratturid ja jalakäijad, kuna kõnnitee seal puudub. Vastustaja veendumusel ei käsitle ekspertarvamus piisaval määral liikluskoormuse olulist suurenemist ja selle seost liiklusohutusega. Korralduses peab vastustaja oma ülesandeks kujundada elanikele meeldiv ja ohutu alevikumiljöö. Vastustaja rõhutas korralduses liikluskoormuse tõstmist Kose teel eelkõige raskeveokite poolt.
5.21.Vastustaja arvates ei pööranud kaebaja tähelepanu korralduse p-le 3. PlanS § 10 lg 1 ja 3 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse, kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest. Korralduse kohaselt pöörati planeeringu menetlemisel
mõneti vähe tähelepanu planeeringuala asumisest aleviku südames. Piirkonna arendamisel tuleb toimida äärmise tähelepanelikkusega ja taktitundega.
5.22.Korralduse p 12.8 kohaselt möönis kaebaja liikluskoormuse suurenemist planeeringu elluviimisel. Aleviku südamiku planeering ei puuduta mitte ainult kaebajat ja naabreid vaid kogukonda, seega peab juba planeering andma kogukonna huve arvestava liikluskorralduse lahenduse.
5.23.Põhjendamatu etteheite tegemisel oluliste asjaolude mittearvestamisest ignoreeris kaebaja korralduse p 12.5. seisukohti. Vastustaja deklareeris korralduses märgitud asjaoludele toetumise tõttu küsimuse mittelahendamist uue üldplaneeringu järgi. Vastustaja toetus ka PlanS § 124 lg-le 2, mille kohaselt on planeeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Asjakohane on viidata korralduse p-le 12.7., milles vastustaja vaidles vastu kaebaja väitele pood-tankla ja pesula sobivusest aleviku ajaloolisse südamikku. Antud asjas ei saa kõrvale jätta üldplaneeringu seletuskirja 2. ptk p 2.3.4. nõudeid. 22.10.2020 toimunud avalikul arutelul planeeringu eskiislahenduse üle väljendasid osavõtjad vastustaja arvates vastumeelsust tankla rajamisele ning haljastuse likvideerimisele.
5.24.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega vastustaja erapoolikusest. HMS § 10 ei sätesta erapooletuse nõuet otsustust tegeva kollektiivse haldusorgani (vallavalitsuse) suhtes ning vastava järelduse tegemine näitab kaebaja väite otsitud tähendust. Kollektiivse kogu suhtes märgitud nõude puudumist saab järeldada HMS § 10 lg-st 6. Väite esitamisel oleks võinud kaebaja täpsustada, kelle kasuks käitus vastustaja erapoolikult.
5.25.Vastustaja põhjendas korralduse p-s 14 uue planeerimislahenduse mitteootamist, vastustaja arvates ei esitatud kaebuses korraldust kummutavaid argumente. Kaebaja jättis täpsustamata, millised tegeliku elu asjaolud ei pälvinud piisavat kirjeldust. On kummaline kaebajale selgitada korralduse andmise õigusliku alusena PlanS § 129 lg 1 p 1 sätet.
5.26.Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Esitatud arved nr 210031 29.01.2021; nr 210326 26.02.2021; nr 210917 13.04.2021 on esitatud enne vaidlustatud korralduse nr 268 tegemist. Märgitud arved kajastavad esindaja poolt tehtud töid, mis vaieldamatult seonduvad ainult haldusmenetluses kaebajaga seotud detailplaneeringu menetlemisega. Märgitud kulusid ei saa HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hulka lugeda. Arve nr 211650 30.06.2021 puhul on kulunud kaebuse ettevalmistamiseks ja selle koostamiseks 26,2 tundi. Kaebuse sisulist mahtu arvestades (ca 5,5 lehte), kulus ühe lehekülje koostamiseks ligilähedaselt 5 tundi. Kaebaja veendumusel on märgitud ajakulu ülemäärane. Hinnangu andmisel arvestatakse ka kaebuse sisu. Kaebuses ei olnud isegi minimaalselt kirjalike tõendite (detailplaneering, üldplaneering) ja ka teiste tõendite analüüsi, õiguslikest sätetest pälvis suuremat tähelepanu ainult PlanS § 129 lg 1 p 1. Õigusliku vaidlusena saab kaebuses esile tuua ainult küsimuse kehtiva üldplaneeringu ülimuslikkusest detailplaneeringu suhtes. Vastustaja hinnangul oli kaebus pigem lihtsa sisuga ning seetõttu ei olnudki märgitud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Arvest nr 220345 02.03.2022 nähtub, et esindaja kulutas kohtule 11.02.2022 esitatud täiendavate seisukohtade ettevalmistamiseks ja koostamiseks 10,1 tundi. Täienduste sisuline osa moodustab ca kaks lehekülge, seega kulus ühe lehekülje koostamisele ca 5 tundi. Vastustaja ei pea sellist ajakulu põhjendatuks. Ka sisulisest küljest oli täienduste peamine eesmärk paljasõnaliselt või siis madalamate kohtulahendite abil tõestada kehtiva üldplaneeringu mitteülimuslikkust detailplaneeringu suhtes. Antud asjaga seotud mitmeid Riigikohtu lahendeid esindaja ignoreeris. Arve nr 220390 07.03.2022 kohaselt kulutas kaebaja 3,8 tundi istungiks ettevalmistamisele. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles ettevalmistus seisnes. Vastustaja mulje kohaselt puudus
kaebajal ettevalmistatud ja juriidiliselt argumenteeritud kohtukõne, samuti ei olnud ta hästi kursis asjassepuutuvate Riigikohtu lahenditega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud korralduses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
8.Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268 „Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine“ otsustati võttes aluseks planeerimisseaduse § 129 lõike 1 punkti 1, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2, § 64 lõike 2, § 68 lõike 2 ja § 70 lõike 1: 1) Lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering. 2) Tunnistada kehtetuks Kose Vallavalitsuse 19. veebruari 2019 korraldus nr 111 „Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“. Korralduse kohaselt tingisid korralduse andmise järgmised asjaolud: 1) selgunud on, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, millisele menetlusele kohalduvad teistsugused reeglid; 2) planeeringuga ei ole hinnatud liikluslahenduse mõju piisavalt; 3) Pikk tn 15 kinnistu omanikud ei ole nõus pood-tankla hoone rajamisega lähemalt kui 4 meetrit kinnistu piirist; 4) Kose Vallavalitsus ja piirnevad kinnistu omanikud ei soovi, et raskeveokite osakaal piirkonnas suureneks, sh 11121 Kose teel. 5) OÜ Hendrikson & Ko teatas 23.11.2020 soovist lõpetada planeeringu koostamise tellimise leping nr 2-7.9/5, mis oli sõlmitud Kose Vallavalitsuse, aktsiaselts AQUA MARINA ja OÜ Hendrikson & Ko vahel. Leping lõpetati kolmepoolselt 26.11.2020; 6) Vallavalitsus esitas 18.11.2020 kirjaga nr 7-1.2/1748 planeeringu kohta omapoolsed seisukohad ning tegi ettepaneku planeeritava ala laiendamiseks. 7.12.2020 toimus nõupidamine, kus kuulati maaomanikke arvamusi ning räägiti võimalikust uuest planeeritavast alast ning edasisest menetlusest. Nõupidamisel osalejad leppisid kokku esitada vallavalitsuse arhitektile hiljemalt 18.12.2020 oma ettepanekud planeeringuala kasutamisest ning võimalusel asjaolud, mis on vaja planeeringu koostamisel lahendada või millega tuleks planeeringu koostamisel kindlasti arvestada. Määratud tähtajaks vastasid OÜ Puruvana (16.12.2020), A. ja L. R. (17.12.2020) ning osaühing Laura Kauplus (18.12.2020). Vallavalitsuse arvates ei ole võimalik planeeringu elluviimine esitatud ettepanekuid arvestades. (vt tl 111-115)
9.Vaidlust ei ole selles, et vaidlusaluse otsuse vastu võtmise ajal so 27.04.2021 kehtis Kose vallas Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 osas Kose valla üldplaneering (2010 vt tl 74-95). Nimetatud ÜP maakasutusplaani kohaselt Jõe tn 1 asus üldplaneeringuala juhtotstarbega alal äri- ja väikeettevõtluse maa ning Jõe tn 3 haljasala maa. Kose valla ÜP (2010) seletuskirja p 2.5. kohaselt kui detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana ning saadetakse vastavalt planeerimisseadusele maavanema järelevalvele. Arvestades, et Jõe tn 3 kinnistu (katastritunnus: 33702:003:2250) suurusega 1800 m2 osas nägi üldplaneering ette juhtotstarbe haljasala maa, siis oli võimalik muuta ilma üldplaneeringut muutmata viidatud kinnistu otstarvet 540 m2 ulatuses. Kohtule esitatud detailplaneeringu seletuskirjast ja plaanimaterjalidest nähtub, et Jõe tn 3 kinnistu osas soovitakse kinnistule ehitusõigust suuremas ulatuses kui 540 m2 ehk muudetakse üle 30% vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud üldplaneeringuga ette nähtud juhtotstarvet (vt tl 7-28). Kaebaja ei ole vastavale seisukohale ka vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.
Sellisel juhul nägi Kose valla ÜP (2011) ette selle, et vastavat detailplaneeringut tuleb käsitleda kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut (vt seletuskirja p 2.5.) Kuigi PlanS § 6 p-st 9, § 75 lg-st 4 ja PlanS seletuskirjast tulenevalt ei ole nõutav, et üldplaneeringuga määratava kindla juhtotstarbega maa-alast kõik kinnistud oleksid sama kasutusotstarbega ning oluline on üksnes see, et valdav osa maa-alast täidaks sama põhisuunda ja üldplaneeringu muutmiseks loetakse üksnes üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 1), siis käesoleval juhul tuleb arvestada, et Kose valla ÜP (2010) on selle ulatusliku juhtotstarbe muutmise defineerinud täpsemalt kui seadus. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja seisukoht selles, et vastustaja ei saanud vastavale asjaolule, et selgunud on, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, menetluse lõpetamise otsuses tugineda. Mis puudutab kaebaja väidet, et vastustajal puudus õiguslik alus detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks, siis kohus sellega ei nõustu. Vastavaks õiguslikuks aluseks on nagu ka otsuses viidatud antud juhul PlanS § 129 lg 1 p 1, mis sätestab, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest. Kohus leiab, et asjaolu, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga võib liigitada selliseks asjaoluks, mis võib välistada planeeringu elluviimise tulevikus.
10.Teiseks on vaidlustatud korralduse punkti 12.4 kohaselt detailplaneering vastuolus Kose valla ÜP (2010) punktiga 2.3.4, mille kohaselt (i) peab avalik ruum (avalikud ja erateenused, haljasalad, pargid, mänguväljakud jms) moodustama vähemalt 30% planeeritavast alast, (ii) uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistatakse keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest ja (iii) tiheasustusalal, kus puudub kõrghaljastus, on kõrghaljastuse rajamise miinimumnorm vastavalt 2-5 puud. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et põhjendamatu on vastustaja väide, justkui puuduks planeeringualalt üldse haljasala. Detailplaneeringu lisadest (nt täpsemini 3D vaated) nähtub, et planeeritavale alale on ette nähtud ka osaliselt haljasala ning detailplaneeringu planeeringualale jääb ka kõrghaljastust. Lisaks on kaebaja põhjendatult välja toonud, et planeeringu koostamise käigus on võimalik lahendada ja muuta haljastust puudutavaid küsimusi, kui vastustaja peab seda vajalikuks. Samuti on võimalik detailplaneeringus ette näha kõrghaljastuse täiendav rajamine. Samuti on kaebaja õigesti välja toonud, et Kose valla ÜP (2010) p 2.3.4. viidatud avalik ruum ei tähenda üldplaneeringu mõistes vaid haljasala, vaid selleks on toodud nt ka avalikud- ja erateenused, milleks kaebaja planeeritud tegevus kvalifitseerub. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda vastustajaga selles, et esineks ülal viidatud alapunktides (i) ja (iii) märgitud vastuolu üldplaneeringuga ning eeltoodu võiks kaasa tuua planeerimismenetluse lõpetamise PlanS § 129 lg 1 p 1 alusel. Tegemist ei ole kindlasti selliste asjaoludega, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kuivõrd need väidetavad puudused on planeeringumenetluses lihtsasti kõrvaldatavad (kaebaja on valmis selles osas planeeringut täpsustama ja täiendama – vt kaebaja 08.04.2021 avaldus tl 107-108p). Mis puudutab aga vastustaja seisukohta selles, et kaebaja planeeritav pood-tankla on vastuolus keskkonnasõbraliku ettevõtluse kriteeriumiga, siis kohus sellega ei nõustu. Planeeritav poodtankla ei suurenda jäätmetootlust, ei tekita müra ega õhusaastet. Kaebaja on põhjendatult välja toonud, et vastustaja seisukoht, justkui oleks planeeritav tegevus viidatud kriteeriumiga vastuolus, sest pood-tankla suurendab autoliiklust, ei ole otsene kavandatava ettevõtluse tulem (nagu seda oleks nt õhusaastet tootev tehas), vaid ettevõtluse tulem, mis suureneb teatud määral
olenemata sellest, milline ettevõtlus vaidlusalusele planeeringualale rajatakse. Eeltoodust tulenevalt puudub vastuolu ka ülal viidatud alapunktiga (ii).
11.Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus detailplaneeringu vastuolu üksnes Kose valla ÜP (2010) seletuskirja punktiga 2.5. Küll aga ei tähenda eeltoodu seda, et vastustajal ei tulnud vastava otsuse tegemisel teostada nõuetekohaselt kaalutlusõigust arvestades, et viidatud alusel menetluse lõpetamine ei ole kohustuslik, vaid selle otsuse langetamiseks on haldusorganile antud kaalutlusõigus (vt ka HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Samuti peab haldusakt olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb haldusakti andmisel järgida põhjendamiskohustust, mis tähendab viidet konkreetsele õigusakti normile, mis võimaldab vastavat otsust teha ning kirjeldust elulistest asjaoludest, mis tingisid haldusakti andmise (Riigikohtu lahend nr 3-3-166-03 p 19). Kuivõrd vastustaja korralduse puhul on tegemist kaalutlusotsusega, siis peab selline otsus olema eriti põhjalikult põhjendatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-74-11 p 15). Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja eksinud nii kaalutlusõiguse kasutamisel kui ka rikkunud põhjendamiskohustust. Nimelt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve ning kaalumine peab toimuma ratsionaalselt, tasakaalustades erinevaid kaalukaid huve. Vastustaja on jätnud kohtu arvates kaalumata talle teada olnud olulised asjaolud ning teinud sellest tulenevalt ka õigusvastase otsuse. Lisaks on otsus kohtu hinnangul vajalikul määral põhjendamata.
12.Esiteks ei ole vastustaja kaalunud seda, kas detailplaneeringu menetlusega on võimalik jätkata kuigi menetluse käigus ilmnes detailplaneeringu vastuolu hetkel kehtinud üldplaneeringuga. Vastava võimaluse annab PlanS § 142, kuid millisel juhul tuleb järgida teatud erisusi detailplaneeringu menetluses. Vastustaja on küll viidanud, et mitmed vastavad menetlustoimingud on jäänud tegemata, kuid ei ole kaalunud kaebaja huvi ega ka avalikke huve planeeringu menetlusega jätkata ning vajadusel teha ära vastavad menetlustoimingud. Üksnes viide sellele, et kaebaja võib esitada uue detailplaneeringu algatamise taotluse, vastavat põhjendamiskohustust ei täida.
13.Teiseks viitas vastustaja detailplaneeringus ette nähtud liikluslahenduse mõjule lähialas paiknevatele bussipeatustele ja kaupluse liikluskorralduse ohutusele, leides, et lahendus tõstab oluliselt liikluskoormust sh raskeveokite osakaalu, mis ei ole aga avalikes huvides. Kuidas vastavad asjaolud seonduvad aga planeeringulahenduse elluviimise võimatusega jäävad otsusest arusaamatuks. Ehk teisisõnu ei ole vastustaja sidunud tema poolt väidetavaid faktilisi asjaolusid haldusaktis toodud õigusliku alusega. Samuti ei nähtu vaidlustatud korraldusest kaalutlusi, miks vastustaja leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine võrreldes kaebaja huviga jätkata detailplaneeringu menetlusega (sh töötada vajadusel välja ka teistsugune liikluslahendus – arvestades, et kaebaja on vastustajat teavitanud, et on valmis esitama uue täiendatud detailplaneeringu lahenduse). Ühtegi sellist huvide kaalumist korraldusest ei nähtu.
14.Järgmiseks viitas vastustaja menetluse lõpetamise korralduse andmisel naabrite vastuseisule. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et naabrite poolt esitatud seisukohad ei saa kõigepealt kaalutlust teostamata olla aluseks detailplaneeringu menetluse lõpetamisele. Samuti ei saa asjas esitatud naabrite seisukohti käsitleda sellise asjaoluna, mis võiks välistada planeerigu elluviimise tulevikus, millisele alusele vastustaja oma korralduse andmisel tugines (PlanS § 129 lg 1 p 1). Vastustaja on siinkohal eksinud märkides, et annab hinnangu naabrite seisukohtadele ja leiab, et nendest tulenevalt ei ole planeeringu elluviimine võimalik. Kohus leiab, et kaebaja on asjakohaselt välja toonud, et kolme kinnistu omaniku seisukohtadest
nähtub, et naaberkinnistute omanikud ei ole mitte avaldanud resoluutset mitte nõustumist detailplaneeringuga, vaid on avaldanud omapoolseid seisukohti ja teinud ettepanekuid, kuidas nende seisukoha kohaselt tuleks detailplaneeringut kohandada nii, et tagada ka naaberkinnistute omanike huvide kaitse. Kohus selgitab vastustajale, et see on üks osa planeerimise loomulikust protsessist ning vastustaja ülesanne on lõppastmes kaaluda kõikide osapoolte huve ja õigusi ning langetada kaalutletud ja põhjendatud otsus. Käesoleval juhul sellist huvide kaalumist ei nähtu. Vastustaja ei ole oma detailplaneeringu menetluse lõpetamise korralduses üldse kaalunud kaebaja huve ning on lähtunud siinkohal võimalik et ka ekslikult sisustatud naabrite väidetavast huvist rikkudes sellega oluliselt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.
15.Vaidlust ei ole selles, et hetkel kehtiva (kehtestatud Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284 tl 29-66) Kose valla üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt asuvad Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kinnistud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alal (Ä) (kaardil tähistatud punasega) (vt tl 65). Seega hetkel kehtiva Kose valla ÜP-ga on detailplaneering kooskõlas. Vaidlust ei saa olla ka selles, et vastava uue Kose valla ÜP menetlus oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks lõpusirgel (vaidlustatud otsus tehti kaks kuud enne uue üldplaneeringu kehtestamist) ning vastustaja oli uuest üldplaneeringu lahendusest otsuse tegemise ajal igal juhul teadlik. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et vastustajal tuli detailplaneeringu menetluse lõpetamisel (mille peamine põhjus on korralduse kohaselt see, et detailplaneering ei vasta Kose valla ÜP (2010) seletuskirja punktile 2.5 ja millise vastuolu ka kohus tuvastas) igal juhul analüüsida ja kaaluda asjaolu, et menetluses olev üldplaneering muudab olukorda ning vastav vastustaja poolt viidatud menetluse lõpetamise alus langeb ära. Kaebaja on viidanud sellele ka haldusmenetluses (vt tl 103-105 kaebaja seisukoha p 5). Sellele vaatamata on vastustaja üksnes üldsõnaliselt viidanud, et vastustaja lähtub üksnes kehtivast (so otsuse tegemise ajal kehtinud) üldplaneeringust ega pea vajalikuks arvestada menetluses oleva üldplaneeringuga jättes oma seisukoha täiesti põhjendamata. Õige on kaebaja seisukoht selles, et igal juhul tuli vastustajal arvestada ka uue ja menetlusega lõppfaasis olnud üldplaneeringu sisuga kaebajale huvi pakkuvas osas. Detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste poolt esitatud seisukohad jäetakse arvestamata, siis tuleb seda põhjendada. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu põhjendusi, miks vastustaja kaebaja poolt välja toodud seisukohtadega – sh seisukohaga, et detailplaneering on uue menetluses oleva ÜP-ga kooskõlas – ei arvestatud. Vastustaja viitas üksnes ühe lausega sellele, et vallal puudub kindlus, et Kose valla ÜP (2021) sellisel kujul kehtestatakse ning vald ei võta uues üldplaneeringus märgitud kinnistu juhtfunktsiooni vaatluse alla. Arvestades üldplaneeringu menetluse pikkust ja mahtu ning seda, et üldplaneering oli sellisel kujul vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks vastu võetud, toimunud oli avalik väljapanek ja arutelu ning vald oli teatanud 08.12.2020 üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisest Rahandusministeeriumile, olid vastustajale valla üldplaneeringu põhisuunad teada. Sh pidi vallale teada olema ka see, et Jõe tn 3 juhtfunktsioon muudetakse kaebajale tema detailplaneeringu taotlust arvestades soodsamaks. Eeltoodust tulenevalt tuli vastustajal analüüsida ja kaaluda kaebaja poolt välja toodud seisukohta, et detailplaneering vastab uuele ÜP-le. Vastustaja seda ei teinud, millest tulenevalt on korraldus olulise kaalutlusveaga ning põhjendamispuudusega.
16.Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja esitas vastustajale 08.04.2021 taotluse planeeringu menetluse jätkamiseks, lähtudes sealjuures 05.04.2021 toimunud nõupidamisest. Taotluses märkis kaebaja, et: „Jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt on menetletav detailplaneering kooskõlas nii kehtiva kui ka lähitulevikus kehtestatava üldplaneeringuga.
Vaatamata eeltoodud seisukohtadele on AS Aqua Marina peamiseks sooviks jätkata vallaga koostööd. Tulenevalt 05.04.2021 pooltevahelisel kohtumisel räägitust on Aqua Marina esindaja Urmas Koch esitanud vallavalitsusele samal päeval teate, kinnitades, et AS Aqua Marina esitab Kose Vallavalitsusele mai kuu jooksul uuendatud detailplaneeringu lahenduse, mis vastab vallavalitsuse soovidele/ ettepanekutele ning on vastavuses hetkel kehtiva Kose valla üldplaneeringuga.“ (vt tl 107-108p) Kohus leiab, et viidatud taotluses on kaebaja selgelt väljendanud oma soovi menetlusega jätkata. Samuti nähtub viidatud avaldusest, et kaebaja oli valmis planeeringulahendust muutma selliselt, et see on kooskõlas veel kehtiva üldplaneeringuga ehk teisisõnu oli kaebaja valmis viima sisse planeeringusse vastavad muudatused ja kõrvaldama planeeringust need puudused, millele vastustaja viitas oma korralduse eelnõus (vt tl 99-102p). Seejuures palus vastustaja ise oma kaaskirjas kaebaja seisukohta, kas kaebaja soovib menetlusega jätkata, märkides, et sel juhul tuleb viia detailplaneeringu lahendus kooskõlla kehtiva üldplaneeringuga (selle seletuskirja p 2.5) (tl 99-100p). Vaatamata eeltoodule leidis vastustaja aga vaidlustatud korralduses (vt korralduse p 14 ja selle alapunktid), et: „Detailplaneeringu menetlusega jätkamine ei ole võimalik, vallavalitsus ei saa jätta tähelepanuta avaldaja väiteid menetletava planeeringu kooskõlast nii kehtiva kui ka lähitulevikus kehtestatava üldplaneeringuga. Vastustaja märkis, et eelnevalt märgitud avaldaja seisukoht ei lisa vallavalitsusele kindlust, et avaldaja lõppkinnitus täiendatud planeeringu lahenduse esitamisest vastavalt vallavalitsuse seisukohtadele, oleks täidetav. Vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei saa planeeringu lahenduse täiendamisega lahendada planeeringu vastuolu üldplaneeringuga. Üldplaneeringu ja planeeringu kooskõla saavutamine eeldab põhimõtteliselt uue lahendusega planeeringu koostamist. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik ja mõistlik ning otstarbekohane planeeringumenetluse jätkamine, mille elluviimine ei ole võimalik. Vallavalitsuse arusaamisel peab avaldaja planeeringu lahenduse täiendamisena silmas automaattankla rajamist. Märgitud ehitise püstitamisel muutub oluliselt planeeringu koostamise eesmärk (käesoleva korralduse sissejuhatus). Automaattankla või tanklahoone, autopesula, kauplus jms teeninduse ehitamine on täiesti erinevad planeeringu koostamise eesmärgid. PlanS § 129 lg 1 p 3 kohaselt võib märgitud juhul planeeringu koostamise lõpetada.“ Kohus leiab, et vastustaja on teinud taotluse lahendamisel ilmselge menetlusvea, samuti tuginenud siinkohal ebaõigele õiguslikule alusele. Esiteks - ilma uut detailplaneeringu lahendust ära ootamata ei olnud võimalik vastustajal võtta seisukohta selle vastavusest üldplaneeringule või mitte (asjaolu, et vastustajal puudus kindlus, et uus lahendus vastab üldplaneeringule selliseks asjaoluks ei ole). Teiseks asjaolu, et planeeringulahendust muudetakse, on üks planeerimise protsessi osa (planeerimismenetlus ongi selleks loodud, et välja töötada kõiki osapooli rahuldav lahendus). Vastasel korral ehk kui iga kord, kui planeeringulahendust muudetakse (sj vastavalt erinevate poolte huvidele sh avalikele huvidele) tuleks menetlus lõpetada ja alustada uue planeerimismenetlusega, ei olekski võimalik ühtegi planeeringut, kuhu on vaja teha muudatusi, lõpuni menetleda. Eeltoodu ei ole aga kooskõlas ei hea halduse ega planeerimismenetluse aluspõhimõtete ega eesmärgiga. Kohus leiab, et vastustaja ei ole käitunud siinkohal õiguspäraselt ning on põhjendamatult lõpetanud detailplaneeringu menetluse ootamata ära kaebaja poolt uut täiendatud planeeringulahendust. Seda seejuures olukorras, kus vastustaja ise planeeringu muutmise vajadusele oma kirjas tähelepanu juhtis ning seda ka sisuliselt nõudis. Sellises olukorras menetluse lõpetamist saab pidada ootamatuks, hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks ning õigusvastaseks nagu on kaebuses välja toonud ka kaebaja.
Veel juhib kohus vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja on seejuures viidanud ka valele õiguslikule alusele oma korralduse p 14.5, kuivõrd PlanS § 129 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Vastustaja viitas aga PlanS § 129 lg 1 p 1. Teiseks pidi vastustaja arvestama kaebaja 08.04.2021 taotluse lahendamisel ka uue Kose valla menetluses oleva üldplaneeringuga ning sellega, et uus üldplaneering muudab olukorda sh kaebajale soodsamaks selliselt, et vastuolu üldplaneeringuga kaob ka Jõe tn 3 osas, kuivõrd uus ja täna kehtiv Kose valla ÜP näeb ka nimetatud kinnistu osas juhtotstarbeks ärimaa. Vastustajal tuli vastavat asjaolu igal juhul kaaluda ja analüüsida ka lahendades kaebaja taotlust jätkata menetlusega. Vastustaja seda teinud ei ole. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel antud küsimusel ka peatunud. Kohus on seisukohal, et sellega on vastustaja teinud olulise kaalutlusvea (kaalutlusviga võib seisneda ka selles, et kaalutlusõigust ei teostatud) ning sellest tulenevalt on vaidlustatud korraldus ka selles osas õigusvastane.
17.Kaebaja tõi veel välja, et vastustaja on rikkunud kogu haldusmenetluse jooksul nii hea halduse kui ka õiguskindluse ja -selguse põhimõtet ning vaidlustatud korraldus on ka sel põhjusel õigusvastane. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kogu haldusmenetlus peab vastama haldusmenetluse põhimõtetele, mitte ainult lõplik haldusakt nagu leiab vastustaja. Kaebaja on põhjendatult esile toonud, et haldusakti nii formaalse kui ka sisulise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada nii lõplikku tulemust, st haldusakti, kui ka menetlust ennast. Menetluses ja haldusaktis esitatud seisukohtade erinevus näitab kaalutlusõiguse rikkumist (kaalutlusõiguse kasutamise kohustust, kaalutlusõiguse eesmärgi arvestamine, oluliste ajaolude arvestamine, keeld tugineda asjassepuutumatutele kaalutlustele, kaalutlusõiguse kuritarvitamise keeld, kooskõla haldusõiguse üldpõhimõtetega - Vt nt A. Aedmaa. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004. lk 280 jj), mis toob kaasa haldusakti sisulise õigusvastasuse ja aluse selle tühistamiseks. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sisulist vaidlust selles, et vastustaja on oma seisukohti menetluses korduvalt muutnud, millest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et vastustaja ei ole käitunud vastavuses hea halduse põhimõttega olukorras, kus seisukohtade muutumise aluseks ei ole olnud planeeringu muudatused, vaid planeeringu põhilahendus on olnud kogu aeg ühesugune. Haldusorgan peab oma seisukohtades olema järjepidev tagades selliselt ka õiguskindluse ja -selguse oma tegevuses. Antud juhul on vastavat põhimõtet rikutud. Kohus selgitab siinkohal vastustajale, et eeltoodu ei välista seda, et kui haldusorgan on teinud haldusmenetluses vea, siis ta parandab selle, kuid antud juhul on vastustaja muutnud oma seisukohti korduvalt. Lisaks ei ole vastustaja lõplikus haldusaktis järginud põhjendamiskohustust ning on rikkunud oluliselt kaalutlusõigust jättes õiglaselt kaalumata kaebajate huvid, kolmandate isikute huvid ja avaliku huvi.
18.Viimaseks viitas kaebaja vastustaja erapoolikusele. Kohus leiab, et vastav kaebaja väide on tõendamata ning sisuliselt põhjendamata ehk paljasõnaline. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle täienduses täpsustanud, milles vastav erapoolikus seisnes või avaldus. Kohus märgib, et vastustaja käitumist haldusmenetluses ja suhtumist kohtumenetluses (kohtuistungil) kaebajasse võib pidada hea halduse põhimõttega väheses kooskõlas olevaks ja kohtule jäi sellest mulje, et vastustaja esindajate põhiline soov oli leida kogu menetluse käigus formaalne põhjus menetluse lõpetamiseks, kuid ainuüksi vastav mulje ei anna alust lugeda kaebaja väidet tõendatuks, kuigi kohus möönab, et teatud kahtlus selles osas kohtul tekkis.
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada diskretsiooniõiguse ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ja Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korraldus nr 268
„Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine“ tühistada. Vastustajal tuleb jätkata detailplaneeringu menetlust sealt, kus see pooleli jäi ja arvestades materiaalõiguse (üldplaneeringuga võimaldatud maakasutus ja ehitusõiguse sisu) osas hetkel kehtiva õigusliku olukorraga (sh Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284 kehtestatud Kose valla ÜP-ga). Menetluskulud
20.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja poolt kohtule esitatud arved nr 210031 29.01.2021 summas 2346 eurot (sh käibemaks); nr 210326 26.02.2021 summas 2511,60 eurot (sh käibemaks); nr 210917 13.04.2021 summas 780 (sh käibemaks) on esitatud enne vaidlustatud 27.04.2021 korralduse nr 268 tegemist. Märgitud arved kajastavad esindaja poolt tehtud töid, mis vaieldamatult seonduvad ainult haldusmenetluses kaebajaga seotud detailplaneeringu menetlemisega. Märgitud kulusid ei saa HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hulka lugeda. Halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt RKHK otsust asjas nr 33-1-60-13). (p 16.1) Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada menetluskulusid esiteks kokku 5637,60 (sh käibemaks) euro võrra. Arve nr 211650 30.06.2021 ja arves nr 220345 02.03.2022 kohaselt on kulunud kaebuse ja selle täienduse koostamisele kokku 36,3 tundi (4492,20 eurot + 1918,80 eurot= 6411 eurot – sh käibemaks). Kohus leiab arvestades asja mahtu, sisu ja keerukust (tegemist ei ole eriti keeruka vaidlusega) ning seda, et sama esindaja on kaebajat esindanud ka haldusmenetluses, kus avaldatud põhiseisukohti on korratud ka kaebuses ja selle täienduses, et ülal märgitud kulud on üle paisutatud ning neid tuleb vähendada poole võrra ehk nimetatud arvetest on põhjendatud menetluskuludeks 3205.50 eurot (sh käibemaks). Arve nr 220390 07.03.2022 (summas 1216,80 – sh käibemaks) kohaselt kulutas kaebaja 3,8 tundi istungiks ettevalmistamisele ja 4 tundi kulus kohtuistungile. Kohus leiab, et nimetatud arve on täies ulatuses põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb kokkuvõtvalt vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3205.50 eurot (sh käibemaks)+ 1216,80 (sh käibemaks) so kokku 4422,30 eurot (sh käibemaks). Kohus selgitab, et vaatamata kaebaja taotlusele mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16 ja otsus haldusasjas 3-3-1-54-12) menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Veel taotles kaebaja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust VÕS § 113 lg 1 kohaldamiseks, millest tulenevalt tuleb jätta kaebaja taotlus selles osas rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.