AS Windoor kaebus Maksu-ja Tolliameti 25.03.2021 otsuse nr 131.1/4546 ja 14.04.2021 vaideotsuse nr 6-1/4895-2 tühistamise ning vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – AS Windoor, esindaja Mailis Lintlom; Vastustaja – Maksu-ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 31.03.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kinnitas AS-le Windoor maksuvõla tasumise ajakava 02.06.2020 otsusega nr 13-1.1/10787 kogusummas 249 397,03 eurot. Graafik tühistati 13.01.2021 otsusega nr 13-1.1/505, kuna tasumata oli 31.10.2020, 30.11.2020 ja 31.12.2020 tähtpäevadega graafiku osamaksed summas 31 183,62 eurot ning võlas olid ka jooksvad maksukohustused.
2.AS Windoor esitas maksuhaldurile 09.03.2021 taotluse, et uuesti maksuvõlga ajatada.
Maksu- ja Tolliamet jättis 25.03.2021 otsusega nr 13-1.1/4546 AS Windoor 09.03.2021 taotluse maksuvõla ajatamiseks rahuldamata. AS Windoor esitas 08.04.2021 Maksu- ja Tolliameti 25.03.2021 otsuse nr 13-1.1/4546 peale vaide, mis jäeti 14.04.2021 vaideotsusega nr 6-1/4895-2 rahuldamata.
4.AS Windoor esitas 17.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 25.03.2021 otsuse nr 13-1.1/4546 ja 14.04.2021 vaideotsuse nr 6-1/4895-2 tühistamiseks ning ka vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.
5.Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 09.07.2021.
6.Tallinna Halduskohtu 04.02.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole kaebaja ajatamise taotluse lahendamisel kaalunud ja hinnanud objektiivselt kõiki asjaolusid. Vastustaja on jätnud arvestamata, et kaebuse esitaja on saneerimisel. Kaebaja hinnangul ei saa vastustaja lähtuda samadest nõuetest tavalise ja saneerimisel oleva äriühingu ajatamiste taotluste lahendamisel, põhjusel, et saneerimisel olev äriühing ei ole oma otsustes vaba, vaid peab lähtuma eelkõige saneerimiskavast. Samuti ei saa vastustaja eeldada, et saneerimisel oleva äriühingu majanduslik olukord on selline, et tal oleks üldse võimalik esitada vastustaja poolt nõutud tagatist – kinnisasja. Pandeemia tingimustes on vastustaja ise korduvalt avalikult kutsunud ja avalikult pakkunud maksuvõla ajatamist ettevõtetele lihtsustatud tingimustel. Kui vastustaja oleks kaalunud objektiivselt kõiki faktilisi asjaolusid, arvestanud pandeemiast tulenevate mõjudega kaebuse esitaja ettevõtlusele, tuleb jaatada, et kaebuse esitaja maksuvõla ajatamise taotlus tulnuks rahuldada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et vaieldav otsus ja vaideotsus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks.
8.1.Maksuhaldur peab olenemata sellest, kas taotluse esitanud äriühing on saneerimisel olev ettevõte või mitte, võtma ajatamistaotluse läbivaatamisel arvesse ettevõtte varalist seisundit ning majandusnäitajaid. Kaebaja seisukoht ei ole kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lõikega 2 ning tooks kaasa olukorra, kus saneeritavaid ettevõtteid koheldaks ajatamistaotluste lahendamisel teiste ettevõtetega võrreldes soodsamalt. Vaidlustatud otsuses kajastatud maksuvõlg ei ole saneerimiskavaga hõlmatud, mistõttu ei saa MTA poolne saneerimismääruse vaidlustamata jätmine kuidagi mõjutada vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.
8.2.MTA õigus maksuvõla tasumise ajatamise üle otsustamisel taotlejalt tagatist nõuda tuleneb MKS § 112 lõikest 3. Nähtuvalt MTA 16.03.2021 nõudest nr 13-4.1/4092 on tagatise nõudmist põhjendatud Windoor AS maksuvõla pikaajalisuse ja pideva kasvamisega, maksedistsipliiniga. Vastustaja leiab, et sellistel argumentidel on tagatise nõudmine põhjendatud. Tagatise liigid on välja toodud MKS §-is 122 ning tagatiseks võib esitada ka kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Seega ei vii maksuhalduri poolt MKS § 112 lõikele 3 antud tõlgendus kuidagi olukorrani, kus suurtel ettevõtetel, kellel endal kinnisvara puudub, puuduks üldse võimalus maksuvõlg ajatada.
8.3.Arvestades asjaolu, et kaebaja poolt ajatamistaotlusega hõlmatud maksuvõlg on 312 990,07 eurot ja tema suhtes on pooleli saneerimismenetlus, ei saa maksuhaldurile ette heita kuidagi seda, et ta ei ole Windoor AS-i maksuvõla tasumise ajatamisel kohelnud võrdselt ettevõtetega, kelle
maksuvõlg on väiksem kui 20 000 eurot ja kes vastavad rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 § 41 sätestatud tingimustele, millega antakse maksuhaldurile õigus lahendada ajatamise taotlus teatud juhtudel automaatse otsusega. MKS § 16814 lg 2 kohaselt peatatakse MKS § 115 lg-tes 1,11 ja 2 sätestatud intressi arvestamise ja tasumise kohustuse kohaldamine Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu alates 2020. aasta 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni. Maksumaksja on kohustatud taotluses põhjendama maksuvõla tekkimise ja tasumise ajatamise vajadust. Nähtuvalt MTA 25.03.2021 otsusest nr 13-1.1/4546 on Windoor AS-i maksevõimet hinnatud kaebaja enda esitatud bilansi ja kasumiaruande alusel seisuga 28.02.2021. Maksuvõla tasumise ajatamise taotlusega koos esitatud maksegraafikust kinnipidamise suutlikust peab tõendama taotleja ise ning ta ei saa loota asjaolule, et maksuhaldur avastab taotlust läbi vaadates, et taotleja osas esineb veel täiendavaid asjaolusid, mis kinnitavad tema maksevõimet.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu-ja Tolliameti 25.03.2021 otsust nr 13-1.1/4546 ja 14.04.2021 vaideotsust nr 6-1/4895-2 ning taotletud nende tühistamist, samuti 09.03.2021 maksuvõla ajatamise taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Maksu- ja Tolliameti 25.03.2021 otsusega nr 13-1.1/4546 jäeti kaebaja 09.03.2021 taotlus maksuvõla ajatamiseks rahuldamata. Nähtuvalt eelnimetatud 25.03.2021 otsusest oli äriühingu maksuvõlg 25.03.2021 seisuga kokku 403974 eurot ja 16 senti, milles sisaldus ka arvestuslik intress. Põhivaidlus väljendubki otsuse nr 13-1.1/4546 õiguspärasuse küsimuses. 14.04.2021 vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada üksnes sel juhul kui maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmine osutub õigusvastaseks. Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidistel eeldustel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet ega ka maksuvõla tasumise ajatamisele suunatud 09.03.2021 taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõuet rahuldada ei saa.
10.AS Windoor on seisukohal, et vastustaja ei ole ajatamise taotluse lahendamisel kaalunud ja hinnanud kõiki asjaolusid objektiivselt ega arvestanud, et kaebaja on saneerimisel, mistõttu ei saanud saneerimisel oleva äriühingu puhul lähtuda samadest nõuetest võrreldes nn tavalise äriühinguga. Maksu- ja Tolliamet kaebaja väidetega ei nõustu ja kaebust põhjendatuks ei pea, selgitades seejuures, et olenemata sellest, kas taotluse esitanud äriühing on saneerimisel või mitte, peab maksuhaldur võtma ajatamistaotluse läbivaatamisel arvesse ettevõtte varalist seisundit ning majandusnäitajaid.
11.Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikke positsioone hinnata. Haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused on välja toodud haldusmenetluse seaduse paragrahvis 54. Vastavalt eelnimetatud seaduse paragrahvile 54 loetakse haldusakt õiguspäraseks kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on lähtunud kaebaja 09.03.2021 taotluse rahuldamata jätmisel maksukorralduse seaduse (edaspidi ka – MKS) § 46 ja § 112 lg 4 punktidest 4 ja 6, samuti rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ §-st 6. Maksukorralduse seaduse §-s 46 on fikseeritud need üldised põhinõuded, mida vastustaja haldusaktide puhul eeldatakse ning seonduvalt eelnimetatuga protsessiosaliste vahel vaidlust ka ei ole. MKS § 112 lg 4 punktide 4 ja 6 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 paragrahvis 6 on sätestatud, et maksuhaldur võib
taotluse rahuldamata jätta maksukorralduse seaduse § 112 lõikes 4 toodud alustel ning otsuses märgitakse taotluse rahuldamata jätmise põhjus.
12.Antud juhul ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse nr 13-1.1/4546 puhul ei oleks selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Taoliste vaidluste puhul on Maksu- ja Tolliametil ulatuslik kaalutlusruum, mis tähendab seda, et kohtu roll on selles osas ka mõnevõrra piiratum. Analoogiliste kaasuste puhul saab kohus hinnata peamiselt seda kas haldusakti andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Maksukorralduse seaduse § 112 lg 4 ning rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 paragrahv 6 annavad maksuhaldurile õigusliku aluse teatud juhtudel maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmiseks ning vastustaja on sellest lähtunud. MKS § 112 lg 4 p 4 võimaldab taotluse rahuldamata jätta kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist. Haldusasja materjali juurde esitatud maksuhalduri 16.03.2021 haldusaktist nr 13-4.1/4092 nähtuvalt ongi tagatist nõutud, kusjuures vaidlustatud otsusest nr 13-1.1/4546 ilmneb, et see jäi esitamata või siis ei olnud võimalik seda esitada. Vastavalt MKS § 112 lg 3 on maksuhalduril õigus tagatist nõuda. Rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 paragrahvis 6 sisalduv taotluse rahuldamata jätmise põhjendamise nõue on samuti täidetud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et erinev suhtumine saneeritavatesse ettevõtetesse maksuvõla ajatamistaotluste lahendamisel ei oleks kooskõlas maksukorralduse seaduse § 112 lõikega 2.
13.Maksuhaldur põhjendab maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmist sellega, et maksuvõla tasumise varasema ajakava järgsed osamaksed olid tasumata jäänud, et jooksvate maksukohustuste osas oli võlgnevus, et bilansist nähtuvalt oli äriühingul likviidsete vahendite puudus, et lühiajalised kohustused ületasid käibevarasid, aruandeaasta tulemiks oli kahjum ning maksevõime seega nõrk. Haldusasja materjalist ei nähtu, et eelnimetatud asjaoludes kui sellistes oleks põhimõttelist vaidlust olnud. Kohus hindab haldusakti õiguspärasuse küsimust selle andmise ajahetke seisuga ning siinkohal ei saa asuda seisukohale, et vastustaja on oma hinnangutes ilmselgeid kaalutlusvigu teinud.
14.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest vaidlustatud otsuse nr 13-1.1/4546 puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja vaidlustas ka vaideotsust, kuid selle tühistamiseks ei ole samuti alust, sest otsus nr 13-1.1/4546 osutus õiguspäraseks ning haldusasja materjalist ei nähtu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et kaebaja ei nõustunud vaide rahuldamata jätmisega kui sellisega. Haldusakti õiguspäraseks osutumise korral jääb rahuldamata ka vastupidisel eeldusel baseeruv kohustamisnõue.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.