X.X kaebus Viru Vanglalt kahju summas 100 eurot hüvitamise nõudes seoses kohtumääruse kättetoimetamise viivitamise ja kaitsjale helistamise mittevõimaldamisega
Menetlusosalises
Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X kaebus.
2.Asendada määruse avalikustamisel tähemärgiga.
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (kaebaja) esitas 7. juulil 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot selle eest, et vangla viivitas kohtumääruse kättetoimetamisega ning talle ei võimaldatud 6. juulil 2021 lisakõnet kaitsjale. Vangla tegevus on kaebaja väitel tekitanud talle tervisekahjustusi.
2.Viru Vangla 7. septembri 2021. a otsusega nr 6-16/132-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane ning seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamine välistatud.
3.Kaebaja esitas 12. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise summas 100 eurot väljamõistmiseks tema tervise kahjustamise eest. Kaebaja väitel on tema terviseprobleemid põhjustatud vangla toimingutest tema kinnipidamisel. Kaebaja viitab, et 2. juulil 2021 saabus vanglasse Tartu Ringkonnakohtu määrus, mis edastati talle viivitusega 5. juulil 2021. Seoses selle kohtumäärusega soovis kaebaja helistada
6.juulil 2021 jurist S. Errole, kuid vangla keeldus sellest. Kaebaja toob välja, et vangla peab
3-21-2098 juristile helistamist võimaldama igapäevaselt ning kuna seda eirati, siis põhjustas see kaebajale kannatusi ning närvivapustuse. Kaebaja arvates on Viru Vangla käitunud tema suhtes süüliselt ning põhjustanud tema tervise kahjustamise.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kaebaja nõuab Viru Vanglalt 100 euro suuruse mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et talle on vanglaametnike tegevusega põhjustatud väidetavalt tervisekahju. Kõnealune vangla tegevus seisneb kaebuse kohaselt selles, et kaebaja ei saanud 6. juulil 2021 jurist S. Errole helistada ning Tartu Ringkonnakohtust saadetud määruse kättetoimetamisega viivitati.
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
8.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist väiksem, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
9.Samuti ei saanud kohtu hinnangul vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine.
9.1.Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid mitte igasugust haldusorgani tegevust ei saa lugeda kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks üksnes seetõttu, et kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et just väidetav vastustaja õigusvastane tegu oleks põhjustanud tema tervise halvenemise. Kohtu hinnangul ei ole see ka kuigi tõenäoline, et vangla tegevus kohtumääruse kättetoimetamisel ja ühel päeval juristile helistamise mittevõimaldamisel tekitanuks kaebajale tervisekahju.
3-21-2098
9.2.Viru Vangla on kohtueelses menetluses uurinud kaebaja terviseandmeid ning edastas tõenditena kasutatud dokumendid ka kohtule. Samuti edastas vangla kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi 1. juuli 2021 kuni 12. september 2021 osas. Tõenditest nähtuvalt on kaebaja kaevanud psühhiaatriliste probleemide teket peale kõnealusest Tartu Ringkonnakohtu määrusest teadasaamist 6. juulil 2021. Nimetatud pöördumises märkis kaebaja, et negatiivse kohtulahendi saamine põhjustas talle tugevaid üleelamisi, mistõttu palub ta rahusteid ja kohest psühhiaatri vastuvõttu. Lisaks on kaebaja esitanud meditsiiniosakonnale ka 7. juulil 2021 taotluse, milles soovis raviskeemi muutmist seoses psüühikahäiretega ja palus perearsti vastuvõtule, märkides täiendavalt, et vangla põhjustab talle õigusvastaste toimingutega kannatusi. Kaebaja käis 14. juulil 2021 üksuse õe vastuvõtul ning 15. juulil 2021 Ahtme Haiglas psühhiaatri vastuvõtul. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks vastuvõttudel kaevanud selle üle, et vanglaametnike tegevuse tulemusel on tal tekkinud terviseprobleeme. Vanglaametnike õigusvastasele tegevusele viitas kaebaja 7. juuli 2021. a pöördumises, samas 14. juulil 2021 õe vastuvõtul olles ei kurtnud ta selle üle, et talle põhjustati vanglaametnike tegevusega tervisekahju ja kannatusi. Sellistest teemadest vastuvõtul juttu ei olnud. Kohtu hinnangul on pigem tõenäoline, et kaebajale võis tekitada suuremaid üleelamisi hoopis teadasaamine kõnealusest Tartu Ringkonnakohtu määrusest, millega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja tema määruskaebus rahuldamata ning millele viitas kaebaja ka oma 6. juuli 2021 a pöördumises. Ka kaebaja tervisekaardi väljavõttes on 6. juulil 2021 sissekanne: „Psüühilised probleemid, peale kohtuotsust.“ Vangla toimingud kõnealuse kohtumääruse kättetoimetamisel ja kaitsjale helistamise korraldamisel ei saanud kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.
9.3.Kaebusest ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võinuks kaebajale seoses vangla tegevusega tuua kaasa kannatusi ulatuses, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
10.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.2.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 29 lõikele 4 ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lõikele 2 tuleb vanglal kohtult kinnipeetavale saabunud kirjad anda kätte allkirja vastu viivitamata suletud ümbrikus. Viru Vangla kodukorra punkt 15.1.3 sätestab, et kirjad antakse kätte üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 15.00–20.00. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt saabus kõnealune Tartu
3-21-2098 Ringkonnakohtu määrus Viru Vanglasse reedel 2. juulil 2021 kell 14:53. Vanglasse saabunud kiri registreeriti dokumendihaldussüsteemis kell 15:06. Kohtumäärus toimetati kaebajale kätte järgmisel tööpäeval, s.o esmaspäeval 5. juulil 2021. Kohus nõustub vanglaga ning leiab, et vangla ei ole viivitanud, kui toimetas reede pärastlõunal vanglasse saabunud kirja kaebajale kätte järgmisel tööpäeval, milleks oli esmaspäev. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et kohtult saabunud kirjad peab kinnipeetavatele ilmtingimata samal päeval kätte toimetama. Kuna kõnealune kiri toimetati kaebajale kätte esimesel võimalusel selle saabumisele järgneval tööpäeval, siis ei ole vangla tegevuses õigusvastasust ning kahjunõude rahuldamiseks selles osas puudub alus.
10.3.VangS § 28 lõike 3 kohaselt on vanglal keelatud piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Seonduvalt juristile helistamise mittevõimaldamise väitega on vangla kohtueelses menetluses kontrollinud kaebaja telefonikõnede väljavõtet (see esitati ka kohtule), millest nähtub, et kaebaja kasutas ajavahemikul 5. juuli 2021 kuni 7. juuli 2021 aktiivselt võimalust helistada. Seetõttu pole eluliselt usutav, et ta ei saanud 6. juulil 2021 jurist S. Errole helistada. Kohus märgib, et kui ka kaebaja ei saanud mingil põhjusel 6. juulil 2021 jurist S. Errole helistada, siis ei nähtu kohtule praegusel juhul, et sellega seoses oleks kaebaja õigusi sellisel määral riivatud, et see õigustaks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist riigivastutuse seaduse sätete alusel. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Nagu kohus seda ka juba eelnevalt märkis, ei ole kaebaja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et talle tekkis tervisekahju just seetõttu, et ta ei saanud ühel päeval juristile helistada. Seda ei nähtu ka kohtueelses menetluses vangla poolt kontrollitud tõenditest ega kaebaja tervisekaardi väljavõttest. Kohtu hinnangul on see ka äärmiselt ebatõenäoline, et kaebajale oleks ühel päeval juristile helistamise mittevõimaldamise tagajärjel tekkinud tervisekahju. Seega arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust ning asjaolu, et hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine praegusel juhul reaalne.
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.