lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2128/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2128/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2128

Määruse kuupäev

22. mai 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Maivo Kärdi kaebus Tartu Vanglalt kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes seoses kaitsjale helistamise mittevõimaldamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Maivo Kärt Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Maivo Kärdi kaebus.
2.Jätta Maivo Kärdi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Maivo Kärt esitas 27. septembril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 1000 eurot väljamõistmist seoses sellega, et 21. aprillil 2023 ei võimaldatud tal õigeaegselt helistada oma kaitsjale, kes oli talle määratud riigi õigusabi korras kriminaalasjas nr 1-23-1122. Kaebaja märgib, et kui antud summa on kohtu arvates ebamõistlikult suur, siis palub kaebaja vanglalt välja mõista summa, mis oleks rikkumisega proportsioonis. Kaebuse kohaselt seisneb mittevaraline kahju kaebaja väärikuse alandamises. Kaebaja sõnul esitas ta vanglale vastava avalduse helistamisele eelneva päeva õhtuse loenduse ajal, soovides helistada kell 09:00. Telefon aga toodi kaebajale hiljem, kui kaebaja juba poleks kaitsjat kätte saanud. Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas kohtule 2. mail 2024 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, s.o kaebaja poolt 4. mail 2023 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja Tartu Vangla 7. juuli 2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/85-2.

3-23-2128

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot või alternatiivselt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel selle eest, et ta ei saanud
21.aprillil 2023 kell 09:00 helistada oma kaitsjale. Sellega alandati kaebaja arvates tema väärikust. Kohus leiab, et praegune hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis seda piiri ei ületa, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Samuti ei saanud kohtu hinnangul vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Ka varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ühel päeval esindajale helistamise mittevõimaldamine ei saanud intensiivselt riivata kinnipeetavast kaebaja õigust piiramatule telefoni kasutamisele suhtlemiseks kaitsjaga või advokaadist esindajaga (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2022. a määrus asjas nr 3-21-2982, samuti Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-21-2098). Seda enam, et kaebaja ei ole ka ise selgitanud ega põhjendanud, millised olid need kahjulikud tagajärjed olukorrale, kui ta ei saanud esindajale 21. aprillil 2023 kell 09:00 helistada.
6.Tartu Vangla selgitas 7. juuli 2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/85-2, et M. Kärt paiknes 21. aprillil 2023 eluosakonnas E-4. Tegemist on suletud eluosakonnaga, kus helistamist reguleerib Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (kodukord) punkt 13.8. Kodukorra punkti 13.8.1 kohaselt tagab vangla kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Kodukorra punkt 13.8.1.1 sätestab, et E4 eluosakonnas toimub kõnede teostamine kolmapäeviti ja reedeti üldjuhul kella 09:00-st kuni 20:00-ni. Kodukorra punkt 13.8.2 sätestab, et kinnipeetaval tuleb helistamise võimaluse kasutamiseks esitada kirjalik taotlus vanglateenistuse ametnikule hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Esitatud taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Vanglateenistuse ametnikule on kinnipeetava poolt soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla võimalustele. Valvur M. Mumm selgitas oma 8. mai 2023. a e-kirjas, et 21. aprillil 2023 oli eluosakonnas kella 09:00 ajaks helistamise soove rohkem, kui eluosakonnas oli saadaval telefone. M. Mumm kinnitas, et kaebaja oli esitanud avalduse helistamiseks kell 09:00. Samas ei olnud ametniku kinnitusel

3-23-2128 avaldusel märget selle kohta, et muul ajal ei ole kõne teostamine võimalik. M. Mumm kinnitas, et ta pakkus kaebajale helistamise võimalust siis, kui telefon vabanes. Kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik U. Uulimaa tuvastas eluosakonna videosalvestise vaatlusel, et

21.aprillil 2023 kell 09:31 on valvur M. Mumm eluosakonnas E4, kus ta võtab vabanenud telefoni ja viib kambri nr 1138 juurde. Viidatud kambris paiknes M. Märt. Videosalvestiselt nähtub, et valvur pakub M. Kärdile võimalust helistamiseks, ametnik ja kinnipeetav vestlevad omavahel. Valvur lükkab telefoni toiduluugile lähemale, kuid M. Kärt keeldub telefoni vastu võtmast. Seejärel sulgeb valvur toiduluugi ja telefon jääb koridori seisma. Vangla tõi täiendavalt välja, et M. Kärdi kõneeristuse väljavõttest nähtub, et 21. aprillil 2023 sai ta telefoni kasutada kell 13:57-14:34. M. Kärt on sellel ajal proovinud helistada ka oma kaitsjale, kuid kõnele ei vastatud. Samuti nähtub kõneeristuse väljavõttest, et 21. aprillile 2023 järgnevatel argipäevadel on M. Kärt saanud telefoni kasutada ka 25. aprillil 2023, 26. aprillil 2023 ja
28.aprillil 2023. Viidatud päevadel ei ole M. Kärt oma kaitsjale helistanud ega helistada proovinud.
7.Kohus märgib, et vangistusseaduse § 28 lõike 3 kohaselt on vanglal küll keelatud piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks mh kaitsjaga või advokaadist esindajaga, kuid samas ei ole selle sätte mõte see, et kinnipeetavale peab piiramatult igal ajal võimaldama helistamist sättes loetletud isikutele. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et paratamatult on telefonikõnede teostamiseks vajalike tehniliste vahendite hulk piiratud ning helistada soovivatel isikutel tuleb oodata oma järjekorda. Vangla poolt kohtueelselt kahju hüvitamise taotluse menetlemisel kogutud tõenditest nähtub, et kuigi M. Kärt ei saanud 21. aprillil 2023 helistada täpselt kell 09:00, pakuti talle helistamise võimalust umbes kell 09:31. Valvur M. Mumm kinnitab, et M. Kärdi telefoniavalduselt ei nähtunud märget, et kõnet ei ole võimalik teostada muul kellaajal. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohtule ei nähtu ka asja materjalidest kaebajale mingite kahjulike tagajärgede või talle oluliste kannatuste tekkimist seoses sellega, et ta ei saanud 21. aprillil 2023 õigeaegselt oma kaitsjale helistada. Mõistetav on, et esindajale helistamise mittevõimaldamine võis tekitada kaebajale teatud ebamugavusi ja põhjustada tegevuste ümberplaneerimist, kuid see ei saanud tekitada riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud alust mittevaralise kahju hüvitamiseks.
8.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium