X kaebus seonduvalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 5 alapunktiga 2, punkti 14 alapunktiga 4 ning 21.10.2021 korralduse nr 362 punkti 1 alapunktiga 7, samuti Vabariigi Valitsuse kohustamiseks väljastama Xle tõend selle kohta, et teda tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Võtta vastu X kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada haldusasja menetlus;
2.Jätta vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmise taotlus rahuldamata- ning menetluskulud protsessiosaliste endi kanda;
3.Saata käesolev määrus kaebajale ning Vabariigi Valitsusele Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvestatuna käesoleva määruse kättesaamise kuupäevast
X esitas 17.11.2021 kaebuse seonduvalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 5 alapunktiga 2 ning Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 (Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine) punkti 1 alapunktiga 7, samuti Vabariigi Valitsuse kohustamiseks väljastama Terviseameti kaudu Xle tõend selle kohta, et teda tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
2.Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks käiguta. Kohus selgitas, et olukorras kus kaebaja ei peaks kaebust enam aktuaalseks pidama, võib ka vastamata jätta, kuid sellisel juhul kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 punkt 2 alusel. Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrusega pikendati 28.01.2022 määrusele vastamiseks antud tähtaega.
4.Kaebaja esindaja esitas 23.02.2022 kohtule avalduse, milles teatas, et loobub esitatud kaebusest.
5.Tallinna Halduskohus võimaldas 02.03.2022 kaebajal oma seisukohta veel kord täpsustada.
6.Kaebaja teatas 08.03.2022 seisukohas, et loobub kaebusest.
7.Tallinna Halduskohus andis 11.03.2022 kohtunõudega vastustajale võimaluse esitada kaebusest loobumise avalduse osas oma arvamus.
8.Vastustaja teatas 14.03.2022 seisukohas, et tal ei ole vastuväiteid kaebaja kaebusest loobumise avaldusele ega kohtumenetluse lõpetamisele. Samas esitas vastustaja avalduse käesoleva kohtuasja raames tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude tekkimist tõendavate kuludokumentidega. Vastustaja märkis, et õigusabikulud on tekkinud, kuna kaebus väljub vastustaja igapäevatöö raamest ning kohtuasjade maht ületab asja materjalide hulka arvestades oluliselt tavapärast koormust. Vastustaja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 2068,50 eurot (summa sisaldab käibemaksu).
9.Kohus võimaldas seejärel veel ka kaebajal esitada oma arvamus vastustaja menetluskulude osas.
10.Kaebaja esindaja meenutas 21.03.2022 vastuses, et loobus esitatud kaebusest põhjusel, et sarnastel asjaoludel jättis Tallinna Halduskohus 18.02.2022 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-2550 kaebused rahuldamata. Samuti on tänaseks Vabariigi Valitsuse 04.02.2022 korraldusega nr 29 muudetud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 5. 14.03.2022 korraldusega nr 82 on tunnistatud kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkt 14. Seega on õiguslik olukord sedavõrd muutunud, et kohtumenetluse jätkamisel pole enam mingit mõtet ning kaebusest loobumine on mõistlik samm. Vastustajat esindavad advokaadid osalevad ka teistes analoogsetes kohtuvaidlustes, kus vaidluse sisu ja esialgse õiguskaitse taotluste eesmärk on kattuv. Seda asjaolu silmas pidades on esindajate menetluskulud ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kaebaja vaidleb menetluskulude väljamõistmise taotluse vastu ka tervikuna, kuna Vabariigi Valitsus on korralduse andja ehk haldusorgan ning korralduse üle peetavad vaidlused kuuluvad haldusorgani põhitegevuse hulka. Praegune vaidlus pole sedavõrd erandlik, et sellest põhimõttest hälbida tuleks.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS § 152 lg 3 kohaselt, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
12.Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebusest loobumise avalduse. Kohus on kaebusest loobumise tagajärgi kaebajale selgitanud. Avalduse vastu võtmata jätmiseks ei ole antud juhul alust. Seega
tuleb kaebusest loobumise avaldus vastu võtta ning haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 3 alusel lõpetada. Juhindudes HKMS § 152 lõikest 3 on võimalik menetlus lõpetada ilma kaebust menetlusse võtmata.
13.HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh ei ole piiratud ka vastustaja õigus menetluskulude hüvitamist nõuda (HKMS § 104 lg 9).
14.Kohus ei ole veel kaebust menetlusse võtnud, seega ei ole vastustaja saanud muid menetluskulusid kanda peale esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse esitamise. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja esitas 14.03.2022 kohtule taotluse, milles palus menetluskulude kindlaksmääramist summas 2068,50 eurot ja nende väljamõistmist kaebajalt. Kaebaja on soovinud, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda.
15.Kohus leiab, et praegusel juhul peaks jätma vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmise taotluse rahuldamata- ning menetluskulud protsessiosaliste endi kanda. Kohtupraktika käigus on korduvalt selgitatud, et haldusorganil ei ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohus leiab, et vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlust ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Praeguses asjas ei ole ka põhjust arvata, et kaebaja oleks esitanud kaebuse pahatahtlikult, mis võiks õigustada haldusorgani menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Kaebaja on tutvunud sarnases vaidluses tehtud kohtulahendiga ning pidanud põhjendatuks oma kaebusest loobuda. Sellises situatsioonis ei ole Vabariigi Valitsuse õigusabikulude kaebaja kui üksikisiku kanda jätmine õigustatud. Arvestades eeltoodut jäävad vastustaja õigusabikulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
16.Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 104 lg 6 punkti 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31, 94 eurot. Antud juhul see seda ei ületanud ning kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.