Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
16.03.2022, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-22-551 X kaebus Tallinna Vangla 20.12.2021 otsuse nr 5-8/21/325432 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja: Tallinna Vangla
Tagastada kaebus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
eelviidatud otsust tühiseks peetakse ning vanglale esitatud vaides on taotletud selle otsuse kehtetuks tunnistamist, eeldab kohus, et kaebaja on tegelikult soovinud taotleda Tallinna Vangla 20.12.2021 otsuse tühistamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1). Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud tühistamisnõudega – st haldusakti tühistamise eelduseks ongi selle õigusvastasus. Seega ei ole eraldi tuvastamisnõude esitamine vajalik ega ka lubatav, kuna kaebajal on oma õiguste kaitseks olemas tõhusam vahend (HKMS § 45 lg 2). Kuna lühiajalisest väljaviimisest on keeldutud haldusaktiga (s.o 20.12.2021 otsus), ei ole põhjendatud samal ajal käsitada lühiajalise väljaviimise mittevõimaldamist ka toiminguna ja taotleda selle õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodut arvestades tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla 20.12.2021 otsuse nr 5-8/21/32543-2 tühistamist.
olnud võimalik anda vahistatule kaasa valvet, kui matused toimusid nädalavahetusel), seda eriti olukorras, kus mitu uurijat või kohut olid andnud load väljaviimiseks samal ajal. Seletuskirja kohaselt on vangla direktor ainus isik, kes saab hinnata, kas soovitud päeval on vanglal olemas kõik väljaviimiseks vajalikud vahendid. Seetõttu nähti eelnõus ette, et väljaviimise otsustab vangla direktor, kuid loa andmise eelduseks on asjaomase uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolek. Eeltoodust tulenevalt ei ole lahendis nr 3-3-1-73-06 väljendatud seisukohad enam asjassepuutuvad (vt punkt 14). VSKE § 11 lg 1 kohaselt on VangS § 99 alusel otsuse tegemine vangla direktori pädevuses. Seega ei näe VangS § 99 lg 1 enam ette, et vahistatu taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks peaks lahendama uurija, prokurör või kohus, vaid loa andmiseks peab üksnes olema uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolek, mis on olemuselt kooskõlastus HMS § 16 lg 1 tähenduses, ehkki seda ei saa VangS § 99 lg-st 1 tulenevalt lugeda antuks vaikimisi ja nõusoleku andmisest keeldumine või nõusoleku puudumine on vangla direktorile siduv. See ei tähenda samas, et vangla direktoril puuduks lühiajaliseks väljaviimiseks loa andmise otsustamisel kaalutlusõigus olukorras, kus uurimisasutus, prokuratuur või kohus on andnud lühiajaliseks väljaviimiseks oma nõusoleku, või et vangla direktor ei saaks taotlust ühelgi juhul lahendada uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolekut küsimata (vt samas, p 15). Ringkonnakohus on veel märkinud, et vastava taotluse rahuldamine võib olla põhjendatud üksnes siis, kui seda tingib sedavõrd oluline ja edasilükkamatu vajadus, mis kaalub üles väljaviimisega kaasneva täiendava julgeolekuohu (sh nii seonduvalt kinni peetava isiku väljaspool vanglat viibimisega kui ka väljaviimist toimetavate vanglaametnike vanglast eemal viibimisega) ja vanglale tekkiva ressursikulu (samas, p 16). Seega on vahistatu lühiajalise väljaviimise taotluse lahendamine vangla direktori pädevuses, kellel on prokuröri ja maakohtu kooskõlastustest sõltumata kaalutlusõigus lühiajalise väljaviimise loa andmise üle otsustamisel. Vangla keelduva otsuse õiguspärasus sõltub seega sellest, kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Keeldumist saab pidada õigusvastaseks, kui vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud ilmselgelt asjassepuutumatutest kaalutlustest või kui keeldumine on ilmselgelt meelevaldne.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.