Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-111
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses 11.03.2022
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.07.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
2.PPA taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:
2.1.Türgi Vabariigi kodanik X saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20:45. Ta esitas piirikontrollis Türgi Vabariigi kodaniku passi kehtivusajaga 26.03.2021-26.03.2031, kus sisaldus Eesti viisa kehtivusajaga 11.01.2022-02.02.2022. Kuna piirikontrollis olid riiki saabumise alused ebaselged ja vajasid täiendavat kontrollimist, suunas PPA isiku teise astme kontrolli reisieesmärgi selgitamiseks. Isiku poolt antud ütluste kohaselt saabus ta Eestisse turismi eesmärgil 15 päevaks. Isik esitas PPA-le hotelli reserveeringu perioodiks 14.0128.01.2022 (14 ööpäevaks) ja selgitas, et broneeris hotellitoa 14.01.2022, kuna teda ei lastud lennule ilma broneeringuta. Isikul oli tagasilennu pilet Tallinnast Istanbuli 01.02.2022. Ta
3-22-111 planeeris olla Eestis umbes nädala ja soovis edasi minna nädalaks Prantsusmaale, kas rongi või lennukiga. Isikul on väidetavalt Türgis oma ettevõte: hotell ja tapamaja. Eestis tuttavaid ja sugulasi tal ei ole. Edasiselt aga ta muutis oma ütlusi ja deklareeris, et plaanib olla üksnes Eestis. Tallinna kohta vaatas väidetavalt interneti kaudu ja sõbrad kiitsid seda kui sihtkohta. Täpsemalt Eesti ja Tallinna kohta ei tea.
2.2.PPA selgitas isikule, et talle on välja antud ühekordne viisa 8 kalendripäevaks ja tema soovitud tingimustel ta siseneda ei saa. PPA leidis, et isik soovis rikkuda viisaga kindlaks määratud tingimusi ja ei soovinud Schengeni ruumist õigeaegselt lahkuda. PPA selgitas, et nüüd teda riiki ei lubata ja ta saadetakse piirilt tagasi. Seejärel palus X tõlgi vahendusel varjupaika (kell 21:22). 15.01.2022 võttis PPA vastu rahvusvahelise kaitse taotluse nr 7002210006.
2.3.PPA esitas 15.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel.
2.4.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.01.2022 määrusega PPA taotluse ja andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.03.2022.
2.5.X esitas 16.01.2022 türgikeelse avalduse, millega soovis loobuda enda rahvusvahelise kaitse õigusest ja et teda saadetaks kiirkorras kodumaale (eestikeelne tõlge valmis 18.01.2022).
2.6.19.01.2022 tegi PPA rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 7002110006-1. Isik tutvus otsuse tõlkega 26.01.2022.
2.7.07.02.2022 esitas X korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.8.10.02.2022 uuendas PPA rahvusvahelise kaitse menetluse VRKS § 23 lg 5 alusel.
2.9.23.02.2022 viis PPA läbi rahvusvahelise kaitse menetluse esmavestluse, mille käigus isik esitas enda sõnade tõendamiseks materjale üle 20 lehe. Materjalid on käesoleval hetkel tõlkes.
2.10.07.03.2022 esitas X lisamaterjale, mis on käesoleval ajal tõlkes.
3.PPA taotleb X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kuna ei ole jõudnud teostada kõiki VRKS § 15 lg-s 1 ettenähtud, rahvusvahelise kaitse taotluse menetluseks vajalikke toiminguid. Lisaks peab PPA VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. X on esitanud hulgaliselt türgikeelseid materjale, mis on vaja ära tõlkida ja läbi töötada. Seega on rahvusvahelise kaitse menetlus käesoleval hetkel algusjärgus tulenevalt isiku enda käitumisest.
3.1.PPA hinnangul esineb käesoleval juhul põgenemise oht. Isik on korduvalt väljendanud oma soovimatust naasta Türki. Vaidlust ei ole, et X loobus 16.01.2021 avaldusega enda rahvusvahelise kaitse taotlusest ja väljendas soovi naasta Türki, kuid väljasaatmise ilmnemisel esitas uuesti soovi saada rahvusvahelist kaitset. Väljasaatmine oli planeeritud 08.02.2022 ning kõik toimingud selleks olid tehtud (ka piletid). X oli teadlik, et tema väljasaatmine saab toimuma 08.02.2022 ning 07.02.2022 esitas ta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, millega takistas enda riigist välja saatmist.
3.2.PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5), kuna on esitanud taotluse 15.01.2022 alles siis, kui ta sai teada, et teda riiki ei lubata.
2(5)
3-22-111
3.3.PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda Schengeni alal planeeritud viibimise kohta. Piirikontrolli käigus väitis X, et soovib minna nädalaks Prantsusmaale, hiljem isik muutis oma ütlusi ning deklareeris, et soovib nüüd jääda Eestisse. Tal oli hotelli broneering ajavahemikule 14.01.-28.01.2022 ning tagasipilet Türki 01.02.2022, mis kinnitab isiku valmisolekut rikkuda viibimistingimusi ning jääda Schengeni territooriumile ebaseaduslikult, kuna viisa alusel on tal lubatud Eestis viibida ainult 8 päeva. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning ta võib põgeneda endale sobivasse riiki. Samuti ei täidaks ka mitme järelevalvemeetme korraga kohaldamine eesmärki, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
5.X selgitas kohtuistungil, et ta on Türgis kümme aastat vangis olnud ja teda ähvardab uue karistuse kandmine. Selle kohta on ta dokumendid PPA-le esitanud. Alguses loobus ta rahvusvahelise kaitse taotlusest, sest PPA pani ta kongi ilma, et oleks teda üle kuulanud ja see mõjus tema psüühikale halvasti. Kuid ta rääkis oma emaga, kes ütles, et ta tagasi ei tuleks, seepärast esitas ta uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta ei soovi Türki tagasi minna, sest seal ähvardab teda karistus. Kinnipidamiskeskuses viibib ta koos isikutega, kes on tulnud riiki ebaseaduslikult, aga tema tuli riiki seaduslikult ja esitas rahvusvahelise katise taotluse. Ta saab aru, et kuni rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseni ei tohi ta Eestist lahkuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Seetõttu ei analüüsi ma alljärgnevalt eraldi, kas käesoleval juhul esineb ka PPA taotluses märgitud teine alus, mis on nimetatud VRKS § 361 lg 2 p-s 5 (isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks).
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 22 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb mh, kui: 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.
9.Asja materjalidest nähtub, et X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt 15.01.2022, kui PPA oli ta eelnevalt Tallinna lennujaamas kinni pidanud ja selgitanud, et tal ei ole võimalik 3(5)
3-22-111 Eesti Vabariiki siseneda ja ta saadetakse tagasi Türgi Vabariiki. Seejuures väitis X esmalt, et tema reisi eesmärk oli turism ning ta soovis edasi liikuda Prantsusmaale. Seejärel aga selgitas, et soovib Eestis elada ja oma ettevõtte Eestisse tuua. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta aga üksnes põhjusel, et temaga käituti inetult (nagu terroristiga). Türgis on ta suure ettevõtte omanik ja oma eluga rahul, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele ta varasemalt mõelnud ei ole (vt PPA ettekanne (dtl 5-6); 15.01.2022 isikuandmete ankeet (dtl 9-12) ja 16.01.2022 kohtuistungi protokoll (dtl 40-44) ning helisalvestis (dtl 45)). Tallinna Halduskohus andis 16.01.2022 loa tema kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses VRKS alusel, kuid samal päeval loobus X rahvusvahelise kaitse taotlusest ja avaldas soovi naasta kodumaale (dtl 84-85 ja 9091). PPA lõpetas seejärel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ning isikut ootas 08.02.2022 väljasaatmine Türgi Vabariiki. Väljasaatmist ei toimunud, sest 07.02.2022 esitas X uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitades 23.02.2022 läbi viidud vestluse käigus, et teda kiusatakse kodumaal taga poliitiliste vaadete tõttu ning ta on pidanud pikalt vanglas olema. Ta soovis esialgu minna Suurbritanniasse, kuid lennujaamas öeldi talle, et selle viisaga ta sinna riiki ei saa. Hotellibroneeringu ja tagasilennupileti ostis ta seetõttu, et muidu ei lubatud teda lennule. Teda on kodumaal ootamas uus kohtuistung. Perega rääkides selgus, et koju korraldatakse pidevalt reide ning pere soovitas tal mitte naasta. Varasemas rahvusvahelise kaitse taotluses väitis ta, et tal ei ole probleeme seetõttu, et ta ei usaldanud PPA ametnikke ja tal tekkis ametnike käitumise põhjal kahtlus, et nad teevad Türgiga koostööd (dtl 116-123). X esitas PPA-le vestluse käigus oma sõnade kinnituseks ka dokumente ning täiendavalt 07.03.2022. Dokumendid on türgikeelsed ja need on saadetud tõlkesse.
10.Leian, et eeltoodud asjaolude põhjal saab pidada põhjendatuks PPA hinnangut, et X suhtes esineb põgenemisoht. X on PPA-le andnud vastuolulisi ütlusi oma reisi eesmärgi ja rahvusvahelise kaitse vajaduse osas. Samuti on ta avaldanud, et soovis Eestist liikuda edasi Prantsusmaale ja, et algselt soovis hoopiski minna Suurbritanniasse. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel läbi viidud vestluse käigus on ta küll selgitanud, et kartis oma kodumaal toimuva tagasikiusamise tõttu varasemalt õiget infot avaldada ning esitanud oma väidete põhistamiseks ka dokumente, kuid kuna dokumendid on türgikeelsed, ei ole PPA-l seni olnud võimalik X poolt avaldatud infot kontrollida. PPA on VRKS § 18 lg 2 kohaselt kohustatud kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.
11.Seega tingivad eeltoodud asjaolud vajaduse isiku Eestisse saabumise põhjuste ning rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks. Vastuoluliste selgituste andmine loob piisava põgenemisohu kahtluse, pealegi on isik varasemalt viidanud soovile siirduda teise riiki.
12.Nõustun PPA-ga, et X suhtes ei ole eeltoodust tulenevalt võimalik kohaldada VRKS § 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA on õigesti osundanud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Isiku ütluste kohaselt ei olnud Eesti tema planeeritud algne sihtkoht ning isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja isiklikud sidemed.
13.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ka ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa aga eeltoodud asjaolusid arvestades pidada põhjendamatult pikaks. X avaldas rahvusvahelise kaitse taotluse vajaduse aluseks olevad asjaolud PPA-le 23.02.2022 ja need asjaolud vajavad kontrollimist. Selgitan siinkohal, et käesoleval juhul on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus alles 4(5)
3-22-111 algusjärgus ning asja kiireloomulisuse tõttu otsustan isiku kinnipidamiskeskuses viibimise vajaduse olemasoleva informatsiooni pinnalt. Edaspidise menetluse käigus on PPA-l kohustus läbi viia täiendav ohuhinnang ning juhul, kui selguvad asjaolu, mis võimaldaks isiku kinnipidamiskeskusest vabastada, tuleb seda viivitamata teha.
14.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Isikule on tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
15.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 ning VSS § 68 p 6 alusel rahuldada. Annan loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra s.o kuni 14.07.2022 (k.a).
16.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.