Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-22-111 broneeris enda kinnistusel hotellitoa 14.01.2022, kuna teda ei lastud lennule ilma broneeringuta. Isikul oli tagasilennu pilet Tallinnast Istanbuli 01.02.2022. Isik planeeris olla Eestis umbes nädala ja soovis edasi minna nädalaks Prantsusmaale, kas rongi või lennukiga. Isikul on väidetavalt Türgis oma ettevõte: hotell ja tapamaja. Eestis tuttavaid ja sugulasi tal ei ole. Seejärel asus isik oma ütlusi muutma ja deklareeris, et plaanib tulla üksnes Eestisse. Tallinna kohta vaatas väidetavalt interneti kaudu ja sõbrad kiitsid seda kui sihtkohta. Täpsemalt Eesti ja Tallinna kohta ei tea. Isikule selgitati, et talle on välja antud ühekordne viisa 8 kalendripäevaks ja tema soovitud tingimustel ta siseneda ei saa. Isik väitis, et ta ei osanud viisat lugeda. Isikule anti mõista, et teda riiki ei lubata ja koostatakse Schengeni alale sisenemise keeld. Isik keeldus selle peale tagasi naasmisest kodumaale ja palus piiripunktis rahvusvahelist kaitset oma arvamuse väljendamiseks. Isikul oli kaasas pagas, kus ainult täiesti uue riided. 2) Riigipiiriseaduse (RiPS) § 9 lg 2 kohaselt välispiiri ületamiseks annab politsei loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestis lahkumise nõudeid. VSS § 282 lg 1 kohaselt PPA keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning koostab sisenemiskeelu otsuse. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5), kuna on esitanud taotluse alles siis, kui ta sai teada, et teda riiki ei lubata. Rahvusvahelise kaitse saamine on vähetõenäoline, kuna isik tunnistas, et esitas taotluse vaid põhjusel, et tema arvates piirikontrolli teostavad politseiametnikud olid tema suhtes ebaviisakad ning tegelikult tal ei ole mingeid probleeme kodumaal. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isik on oluliselt viivitanud sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses. Taotluse mitteesitamise puhul oleks isikule koostatud sisenemiskeeld ning isik oleks RiPS § 91 kohaselt kinni peetud ning saadetud Türki. Lähim reis, millega oli võimalik isikut välja saata kodumaale, toimub 16.01.2022. 3) VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA selgitab, et kohtule 15.01.2022 taotluse esitamise hetkeks on VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingud juba teostatud. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks. Lisaks eeltoodule on PPA kohustatud VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. VSS 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda Schengeni alal planeeritud viibimise kohta. Isikul on hotelli broneering ajavahemikule 14.01.-28.01.2022 ning tagasipilet Türki 01.02.2022, mis kinnitab isiku valmisolekut rikkuda viibimistingimusi ning jääda Schengeni territooriumile ebaseaduslikult, kuna viisa alusel on tal lubatud Eestis viibida ainult 8 päeva. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning ta võib põgeneda endale sobivasse riiki. Samuti ei täidaks ka mitme järelevalvemeetme korraga kohaldamine eesmärki menetlust läbi viia, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

2(5)

3-22-111

PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-22-111 Isikuandmete ankeedil (PPA taotluse lisa 1) on kajastatud isiku reisi eesmärk ja tegelik sihtkoht järgmiselt: „Ma soovin Eestis elada, ettevõtte siia tuua. Eestisse tulles ei olnud mul konkreetset eesmärki ega reisiplaani. Minu hotelli reserveering Rixwell Viru Square Hotel, mis asub aadressil Viru 11, Tallinn (10140), mille check-in 14.01.2022 kuni 28.01.2022 (14 ööks). Ei saanud aru tegelikust Schengeni viisa kehtivusest arvasin, et võin Eestis viibida viisa kehtivuse algusest (11.01.2022) kuni viisa lõpuni (02.02.2022). Minu plaan oligi siin viibida kuni 02.02.2022 ni, mitte 8 kalendripäeva. Ma olen suure ettevõtte omanik. Lennuki pilet IstanbulTallinn ja vastupidi on makstud. Tagasilend oleks pidanud olema 01.02.2022 kell 18:40 Tallinna lennujaamast. Minu eesmärk oli olla ainult Eestis ja ei kuskil mujal. Sugulasi tuttavaid mul Eestis ei ole. Eesti leidsin internetti sirvides. Varem ei ole sellele mõelnud, et Eestisse tulla. Mitte ühtegi riiki ei ole elus külastanud. Eesti on esimene riik, mida soovisin külastada. Rahalisi vahendeid on sularahas 250 dollarit ja pangaarvel on 10 000 dollarit.“ Seonduvalt Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusega on isikuandmete ankeedil isiku järgnev selgitus: „Saabusin Eesti Vabariiki 14.01.2022 turismi eesmärgil ja siin ringi käia. Saabudes kontrollisid mind piirivalvurid, kes käitusid minuga ebaviisakalt (nagu terroristiga) seetõttu otsustasin taotleda Eesti Vabariigilt rahvusvahelist kaitset. Siin otsustasin küsida rahvusvahelist kaitset ainult põhimõttel, et ametnikud käitusid minuga äärmiselt ebaviisakalt. Türgis ma olen suure ettevõtte omanik, seal on kõik korras. Olen seal oma eluga rahul. Türgis olles rahvusvahelise kaitse taotlemiseni ei ole mõelnud kordagi.“ Ankeedil kajastub isiku allkiri ning kohtuistungil selgitas isik, et tema kinnipidamisel ja isikuandmete ankeedi täitmisel osales tõlk. Kohtuistungil kinnitas isik üldjoontes eeltoodud selgitusi.

3-22-111 reisi sihtkoha osas. Mõnevõrra kummaliseks saab pidada ka seda, et isikuga olid kaasad vaid täiesti uued ja kasutamata rõivad. Olgugi, et isik selgitas seda kohtuistungil kultuuriliste eripäradega, võib siiski eeldada, et isikutel on üldjuhul reisil kaasas ka nende poolt varasemalt juba kasutatud rõivaid. Isik on isikuandmete ankeedil ühtlasi kinnitanud, et teda on kuriteo eest karistatud ning selgitas kohtuistungil, et tegemist oli samalaadse probleemiga Türgi riigivõimu puhul nagu tal on tekkinud Eestis. Kokkuvõtvalt tingivad eeltoodud asjaolud vajaduse isiku Eestisse saabumise põhjuste ning rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks. Vastuoluliste selgituste andmine ja põhjendamata rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, s.o soovimatus saada Eestist tagasi Türki saadetud, viitab sellele, et isik ei ole pruukinud avaldada kõiki olulisi asjaolusid enda isiku ja Eestisse saabumise eesmärkide kohta. Asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks ning isik ei soovi Eestist lahkuda, on tuvastatud isiku enda ütlustega. Eelnev loob piisava põgenemisohu kahtluse, seda enam, et isik ei ole väljendanud selgelt valmisolekut enda viisa tingimusi järgida. Muu hulgas on isik viidanud soovile siirduda Prantsusmaale ning valmisolekule enda reisiplaane jooksvalt muuta. Nimetatud viitab, et isik ei näe vaatamata väidetavalt esmakordsele välisreisile probleeme võõrriigis hakkama saamiseks ning ühest riigist teise liikumiseks.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.