X kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks võimaldada kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalidega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kaitsepolitseiamet, volitatud esindajad Karel Virks ja Siim Jurkatam
Asja läbivaatamine
27.01.2022 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Kaitsepolitseiameti taotlus kaebus läbi vaatamata jätta.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.X esitas 19.04.2021 Riigiprokuratuurile teabenõude kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määruse väljastamiseks.
2.Riigiprokuratuur teatas Xle 20.04.2021 kirjaga nr RP-6-8/21/251-1, et teabenõue edastatakse Kaitsepolitseiametile (KAPO).
3.KAPO edastas 26.04.2021 kirjaga nr 12-2 teabenõudega küsitud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määruse.
4.X esitas 15.06.2021 KAPO-le teabenõude sooviga tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga ja tema suhtes teostatud jälitustoimingutega ning nende aluseks olevate jälitustoimingute lubadega.
5.KAPO edastas 07.07.2021 kirjaga nr 12-4 vastuse, milles teatas, et KAPO ei ole kriminaalmenetlust X suhtes alustanud ja ei ole menetlustoiminguid tema suhtes teostanud. KAPO teavitas, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ei ole X suhtes antud jälitustoimingu lubasid. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tervikuna tutvumine polnud KAPO hinnangul võimalik isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 2 p 2 alusel. KAPO tõi välja, et taotleja soovi korral saab KAPO tutvustada toimikust üksnes kahe dokumendi sisust taotleja nime ja lausestuse sidesõnu. Ülejäänud tekst tuleb teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kinni katta.
6.X esitas 22.07.2021 KAPO-le korduva nõude kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumiseks ning palus selgitada, miks KAPO 26.04.2021 kirjaga nr 12-2 esitas ebaõigete andmetega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX.
7.KAPO vastas 29.07.2021 kirjaga nr 12-6, milles teatas, et KAPO ei ole Xle ebaõigeid andmeid avaldanud. Xle anti võimalus kahe dokumendiga osaliselt tutvuda.
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.08.2021 kaebuse, milles taotles kohustada KAPO-t võimaldama kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalidega või alternatiivselt kohustada KAPO-t uuesti otsustama kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalide tutvustamine kaebajale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimikut kaebajale mitte tutvustades kahjustab KAPO teadlikult kaebaja õigusi ja vabadusi, kuna takistab kaebajal tutvuda tema kohta teadvalt fabritseeritud andmetega, milledest on teadlik menetlusvälise isikuna A. A., kes nendele andmetele tuginedes kaebajat avalikult meedias laimab. 2) Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, kuna selle kriminaalasja algatamiseks avalduse KAPO-le kirjutanud isik A. G. on sellest kriminaalasjast rääkinud Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr XXXXXX toimunud avalikul kohtuistungil 14.05.2013, kui ta andis süüdistatavana ütlusi. Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr XXXXXX 15.05.2013 toimunud avaliku kohtuistungi protokollist nähtub, et kriminaalasjaga nr XXXXXXXXXXX seotud asjaolusid kontrollis ka kriminaalasjas nr XXXXXX süüdistaja riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Riigiprokurör S.H. Evestuse protokollitud selgitustest nähtub, et A. G. avalduse alusel oli KAPO-s alustatud kriminaalasi 2010. a, kriminaalasja number on XXXXXXXXXXX, kriminaalasjas kellelegi kahtlustust ei esitatud ja kriminaalasi on lõpetatud. 3) KAPO büroo juhi Harrys Puuseppa poolt 26.04.2021 kirjaga nr 12-2 edastati kaebajale teabenõude korras kriminaalasjas nr
XXXXXXXXXXX
„Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus“, mis on koostatud 25.11.2010. Nimetatud määrusest nähtub, et kriminaalasi alustati 08.06.2010 Riigiprokuratuuri poolt karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest nõutakse temalt vara. Vara nõudmisega võivad laekunud teabe kohaselt olla seotud endised kõrged politseiametnikud. 11.06.2010 muutis juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX uurimisalluvust ja tegi uurimise ülesandeks KAPO-le. Kriminaalmenetluse käigus on teostatud erinevaid menetlustoiminguid tuvastamaks, kas isikult nõutakse vara endiste kõrgete politseiametnike poolt selle eest, et isikule teostatakse rahapesu andmebüroo (RAB) poolt kasulikke menetlustoiminguid. Teostatud toimingutega ei õnnestunud tuvastada isikult vara nõudmist endiste ametnike poolt ega RAB ebaseaduslike menetlustoiminguid. 4) Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasja nr XXXXX toimiku materjalides oleva informatsiooni pinnalt ja meedias kõlanud A. A. avalduste põhjal võib tõsikindlalt väita, et
KAPO seisukoht, et kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kaebaja suhtes ei alustatud ja kaebaja suhtes ei ole menetlustoiminguid teostanud, on ebaõige. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX toimunud kriminaalmenetluses koheldi kaebajat kahtlustatavana ja kaebaja suhtes teostati erinevaid menetlustoiminguid, mida nüüd püütakse varjata, kuna kriminaalmenetlus alustati teadvalt valekaebuse alusel, mida lobeerisid A. A. ja E. H. rahapesijate huvides. KAPO-l oli juba kriminaalasja nr XXXXXXXXX (kriminaalasi alustati 16.06.2009 ja lõpetati 28.10.2009 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1)) menetlemise raames teada isikute ring, kes toimetas RAB sildi all ja et kaebajal puudus igasugune puutumus RAB sildi all toimuva õigusvastase tegevusega. 5) 29.07.2021 KAPO juhtivspetsialist Jürgen Klemm edastas kirjaga nr 12-6 vastuse kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumise nõudele, milles teatas, et KAPO ei ole kaebajale ebaõigeid andmeid avaldanud. Kaebaja järeldused Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr XXXXXX toimiku materjalide ja meedias kõlanud avalduste põhjal ei olevat õiged. Samuti selgitatakse, et kriminaalasja numbriga XXXXXXXXXXX ei alustanud KAPO, vaid kriminaalmenetlust alustati 08.06.2010 Riigiprokuratuuri poolt KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest nõutakse temalt vara. 11.06.2010 muutis Prokuratuur kriminaalasja uurimisalluvust ja tegi uurimise ülesandeks KAPO-le. KAPO tegi kriminaalasjas menetlustoiminguid, kuid need menetlustoiminguid ei olnud tehtud kaebaja suhtes. Samuti anti teada, et kaebajat ei ole kõnealuses kriminaalasjas koheldud kahtlustatavana. Kuivõrd teostatud toimingutega ei õnnestunud tuvastada isikult vara nõudmist endiste ametnike poolt ega RAB ebaseaduslikke menetlustoiminguid, siis lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal 25.11.2010. 6) Kaebaja soovib teada, millistele andmetele tuginedes on kaebaja nimi seostatud kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX (s.t. kaebaja soovib tutvuda kuriteokaebusega) ning soovib teada, milliseid ütlusi ja selgitusi on menetluses üle kuulatud isikud kaebaja kohta menetluse käigus andnud (s.t. kaebaja soovib tutvuda isikute ülekuulamise protokollide ja võimalike kirjalike seletustega). Selline kaebaja õigus tuleneb põhiseaduse (PS) § 44 lg-st 2. Kaebaja poolt kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei saa kahjustada kuriteoavalduse kirjutanud isiku õigusi ja vabadusi, kuna ta on ise sellest kriminaalmenetlusest avalikult rääkinud. Samuti on sellest kriminaalasjast avalikult rääkinud A. G. huvide eest seisja A. A. Kaebajal on veendumus, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX koheldi teda kahtlustatavana ja tema suhtes teostati erinevaid menetlustoiminguid, mida nüüd kaebaja eest soovitakse varjata, kuna tegemist oli teadlikult esitatud valekaebusega. Ülaltoodud informatsioonist tulenevalt ei ole vastustaja poolt esitatud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikut tervikuna tutvustamise keeldumise alus IKS § 24 lg 2 p 2 asjakohane, kuna kaebaja poolt kriminaalasja toimikuga tutvumine ei saa kuidagi kahjustada kuriteoavalduse kirjutanud isiku A. G. õigusi ja vabadusi.
10.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) X tutvus 10.09.2021 KAPO-s kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga mahus ja ulatuses, mis ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Toimikuga tutvumise kohta on olemas tutvumisleht, kus kaebaja on omakäeliselt kirjutanud, mis dokumentidega ta tutvus ja tema allkiri tutvumise kohta. Samuti avaldas kaebaja soovi saada tutvustatud dokumentidest koopiad. KAPO edastas 22.09.2021 kirjaga nr 12-10 kaebajale koopia dokumentidest, millega kaebaja 10.09.2021 KAPO-s tutvus ning tutvumislehe. Seega on vastustaja täitnud kaebuses esitatud kohustamisnõude 10.09.2021, mistõttu tänaseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Isegi kui möönda, et kaebajal on kaebeõigus tutvumaks tervikuna kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga, siis kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Vastustaja on korduvalt kaebajale selgitanud, et KAPO-l ei ole võimalik talle tutvustada
kriminaalasja toimikut tervikuna, sest see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, s.t esineb IKS § 24 lg 2 p 2 alus keelduda andmesubjektile teabe väljastamisest. Kaebajale on tutvustatud toimikus olevaid dokumente ulatuses, mis ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi ning teavet, mis kajastab tema isikuandmeid. Samuti on kaebajale tutvustatud kriminaaltoimiku dokumentide loetelu, kust nähtub, mis menetlustoiminguid on kriminaaltoimiku raames tehtud. Loetelust nähtub üheselt, et kaebajat ei ole koheldud kahtlustatavana ega tehtud tema suhtes menetlustoiminguid. Seega olukorras, kus kaebajale ei võimaldatud tutvuda kriminaaltoimikuga tervikuna, s.o ulatuses, mis on seotud kolmandate isikute õiguste ja vabadustega, on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning esineb HKMS § 151 lg 2 p 1 alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks koosmõjus HKMS § 121 lg 2 pga 21. 3) A. A. ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvunud. KAPO ei saa olla vastustaja A. A. või mõne muu kolmanda isiku sõnavõttude eest meedias. Kui kaebaja leiab, et teda meedias laimatakse, siis tuleb tal pöörduda väidetava laimaja poole või esitada hagi või muu avaldus tsiviilkohtusse. 4) Kriminaalasja dokumentide väljavõtetest on näha, milliseid andmeid on kaebaja kohta kuriteoavalduses avaldatud. Seal ei ole teavet, mida saaks käsitleda kaebaja kohta teadvalt fabritseeritud andmetena. Kuivõrd kaebajale on tutvustatud kriminaaltoimikus olevat kuriteoavaldust ulatuses, mis käsitleb teavet tema kohta, siis on tänaseks ära langenud kaebuses punktis 8 nõutud soov saada teada, milliseid ütlusi ja selgitusi on tema kohta antud. 5) Kaebaja arusaam, et kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei saa kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi (kaebuse p 6 alapunkt 2 ja p 8), on väär. Kriminaalasi nr XXXXXXXXXXX alustati Riigiprokuratuuri poolt KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest nõutakse temalt vara. Vara nõudmisega võivad olla seotud endised kõrged politseiametnikud. Seega ei ole kriminaalmenetlust alustatud konkreetselt kaebaja suhtes, vaid uuriti endiste kõrgete politseiametnike tegevust. Seetõttu sisaldab kriminaaltoimik teavet kolmandate isikute kohta, mille avalikustamine kaebajale ei ole põhjendatud, sest see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Õiguslikult on lubatud teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks keelduda isikule tutvustamast ka tema enda kohta käivaid andmeid. Kuna kriminaaltoimik sisaldab teavet teiste inimeste kohta, siis on vastustaja tegevus olnud kooskõlas PS § 44 lg-ga 3 ja IKS § 24 lg 2 p-ga 2. Ebaõige on kaebaja järeldus, et teda on koheldud kriminaalmenetluses kahtlustavana. Kriminaalmenetluses ei esitatud kahtlustust ega süüdistust mitte ühelegi inimesele. Vastav asjaolu nähtub ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mille kaebaja on endale küsinud ja saanud. Ebaõige on kaebaja järeldus, et tema suhtes on teostatud menetlustoiminguid. KAPO on enda 15.06.2021 ja 29.07.2021 vastustes kaebajale öelnud, et kõnealuses kriminaalasjas ei ole KAPO tema suhtes menetlustoiminguid teostanud ning tema suhtes ei ole antud jälitustoimingu lubasid.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja on esitanud nõude kohustada KAPO-t võimaldama kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalidega või alternatiivselt kohustada KAPO-t uuesti otsustama kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalide tutvustamine kaebajale. Kohus võttis 21.01.2022 määrusega haldusasja juurde kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku, mistõttu oli kohtul võimalik tutvuda kõigi toimikus sisalduvate dokumentidega terviklikult.
12.Vastustaja on esitanud taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, kuna vastustaja on enda hinnangul täitnud kohustamisnõude, mistõttu tänaseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus märgib, et vastustaja väidetud olukorras
oleks kohasem alus HKMS § 152 lg 1 p 4, kuid ka selle sätte kohaldamise eeldused pole täidetud, sest kaebaja teabenõue täideti vaid osaliselt. Alternatiivselt leiab vastustaja, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel koosmõjus HKMS § 151 lg 2 p-ga 1. Kohus leiab, et ka viidatud sätete kohaldamise eeldused pole täidetud. Esiteks pole kohtu hinnangul tegemist kaitstava õiguse väheintensiivse riivega. Teiseks puuduvad sellised asjaolud (nt väljakujunenud kohtupraktika konkreetses küsimuses), mille pinnalt saaks juba eelmenetluses piisava kindlusega väita, et kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. See, et vastustaja on taotletava teabe osaliselt väljastanud ning ülejäänud osas peab kaebust väheperspektiivseks, selliste asjaolude esinemiseks küllaldasi eeldusi ei loo. Seega vastustaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata jääb rahuldamata.
13.Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku dokumentide loetelu (dtl 46) kohaselt sisaldab toimik järgmisi dokumente: 1) avaldus (lk 1-2); 2) uurimisalluvuse muutmise määrus (lk 3); 3) tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 4-7); 4) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 8-10); 5) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 11-13); 6) tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 14-15); 7) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 16-18); 8) Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 19). Kaebajale võimaldati tutvuda avaldusega (lk 1-2) osaliselt (dtl 48) kaebajat puudutavas osas. Kinni olid kaetud teiste isikute nimed ja nendega seotud asjaolud. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et avaldust ei saanud tervikuna avaldada, kuna see ei sisalda üksnes kaebaja nime. Vastustaja esindaja selgituse kohaselt isikutel, kes õigusrikkumistest teada annavad, peab olema kindlus, et seda infot käsitletakse konfidentsiaalsena. Uurimisalluvuse muutmise määrusega on kaebajal kohtuistungi järgselt olnud võimalus tutvuda tervikuna. Tunnistaja ülekuulamise protokolliga (lk 4-7) on olnud võimalik tutvuda osaliselt, st üksnes osas, mis puudutas ütlusi X kohta (dtl 50-53). Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kinni olid kaetud tunnistaja ütlused osas, mis puudutasid 3. isikuid ja nende tegevusi. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on kaebajal olnud võimalik täies mahus tutvuda. KAPO ei pidanud võimalikuks kaebaja tutvumist dokumentide loetelus toodud dokumentidega: „4) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 8-10); 5) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 1113); 6) tunnistaja ülekuulamise protokoll ( lk14-15); 7) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 16-18)“. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et äratundmiseks esitamise protokollid sisaldavad 3. isikute pilte ning need ei puuduta kaebajat. Samuti ei puututa kaebaja isikut tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk14-15). Need dokumendid tunnistas KAPO asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. KAPO on teabe andmisest keeldumisel tuginenud ka IKS § 24 lg 2 p 2-le, mille kohaselt võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti kohta käivate isikuandmete teatavaks tegemisest, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi.
14.Esmalt tuleb selgitada, millist seadust tuleb antud juhul kohaldada. Kriminaalmenetluses kogutud andmete väljastamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Riigikohtu halduskolleegium märkis 10.09.2021 otsuses haldusasjas 3-19-2069 (p 8): „KrMS sisaldab mitmesuguseid sätteid teabele juurdepääsupiirangute ja -tingimuste kohta. Näiteks reguleerib KrMS § 341 kahtlustatava õigust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, § 12613 jälitustoimingust teavitamist, § 214 kohtueelse menetluse andmete avaldamist ja § 224 kriminaaltoimiku tutvustamist, sh § 224 lõige 8 sellest kõrvaldatud materjaliga tutvumist. KrMS-is sätestatud teabe väljastamist puudutavate sätete kohaldamise üldiseks eelduseks on, et tegemist on kriminaalmenetluse eesmärgil kogutud või kriminaalmenetluse toimingut kajastava teabega. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab neis kirjeldatud menetlusliku olukorra esinemist, nt teabe asumist kriminaaltoimikus, jälitustoimingust teavitamist või
kohtueelse kriminaalmenetluse toimumist. Kui taotletaval teabel pole seost kriminaalmenetlusega, ei saa KrMS olla teabele juurdepääsupiiranguid või juurdepääsu eritingimusi, korda või viisi sätestav eriseadus AvTS § 2 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Kui tegemist on kriminaalmenetluses kogutud teabega, mille avaldamist KrMS ei reguleeri, on kohaldatav AvTS (vt AvTS § 35 lõike 1 punkti 1).“ KAPO on selgitanud, et kaebaja ei ole olnud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustatavaks. Kohtule nähtuvalt vastab see tõele. KrMS § 33 lg 1 kohaselt on kahtlustatav isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole nimetatud kriminaalasjas kahtlustavana kinni peetud, samuti pole kaebajat allutatud KAPO kinnistusel menetlustoimingutele. KAPO väidet kinnitavad kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX menetlusdokumendid, millega kohtul on olnud võimalik täies mahus tutvuda. Seega ei saa kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku nr XXXXXXXXXXX materjalidega tuleneda KrMS §-st 341. Kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega ei tulene ka teistest KrMS sätetest. Antud kriminaalasi lõpetati kellelegi süüdistust esitamata, kohtulikku menetlust ei toimunud.
15.KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu. Riigikohtu halduskolleegium leidis 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9), et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel. Kaebaja on lähtunud sellest, et tegemist on tema kohta käivate andmete avaldamisega. Kohus leiab, et kuna kaebajal puudub vastav menetluslik staatus (kahtlustatav, süüdistatav), siis ei saa pelgalt asjaolu, et kaebaja nimi menetlusdokumentidest läbi käib, anda kaebajale automaatset õigust tutvuda kriminaaltoimikuga kogu ulatuses. Teave, mida kaebaja taotleda saab, peab olema teda puudutav teave. Vastustaja on välja toonud, et menetlustoimingud, mida kriminaaltoimikus sisalduvad ja mida kaebajale ei ole avalikustatud, ei puuduta kaebaja isikut. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et KAPO seisukoht on õige. Seega tuleb kaebaja teabenõude taotlemisel võrdsustada menetlusvälise isikuga, kes teavet taotleb.
16.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et menetlusvälise isiku puhul tuleb analoogia korras arvesse kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja TsMS § 59), mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist. Sellest järeldub ringkonnakohtu arvates, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsus asjas 3-19-1076, p 11). Kriminaalmenetluses kogutud teave ei ole eelduslikult avalik teave, vaid teabevaldaja on kohustatud tunnistama selle asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, välja arvatud KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatav teave (AvTS § 35 lg 1 p 1). Antud juhul on vastustaja tunnistanud teabe asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Kohus leiab, et KAPO on käitunud õiguspäraselt. Teabe avaldamine puudutaks isikute, kelleks ei ole kaebaja, eraelu ning selle avaldamine rikuks IKS ja AvTS põhimõtteid. Kohus ei näe, et teavet oleks võimalik juba avaldatust suuremas ulatuses avaldada. Alusetu on kaebaja oletus, et teda on koheldud kriminaalasjas kahtlustatavana ja tema suhtes teostati menetlustoiminguid, mida püütakse varjata. Kohus nõustub vastustajaga, et kuritegude avastamiseks ja uurimiseks on oluline, et nii teabeallika kui ka esitatud teabe osas oleks tagatud konfidentsiaalsus. Sellisena erineb kriminaalmenetlus teistest avaliku võimu tegevusvaldkondadest, kus kogu kogutud teave on eelduslikult avalik. Kriminaalmenetluses kehtib vastupidine eeldus (AvTS § 35 lg 1 p 1).
17.Asjaolu, et kaebaja taotletav teave on juba varasemalt mingis kontekstis avalikuks saanud (teise kohtumenetluse käigus), ei tähenda, et see tuleks ka vaidlusaluses kriminaalasjas avalikuks teha, sest õiguslik alus selleks puudub. Kohus nõustub KAPO-ga, et kogu teabe avaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste isikute õigusi ja vabadusi võrreldes kaebaja huviga saada infot kriminaalasja kohta, mille dokumentidest tema nimi läbi käib. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja suhtes ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames menetlustoiminguid tehtud. Toimiku materjalid kinnitavad vastustaja väiteid.
18.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
30.11.2022
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.