Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1980 X kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks võimaldada kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga Kaebaja X Vastustaja Kaitsepolitseiamet, esindaja KV
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. veebruari 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17. novembril 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. veebruari 2022. a otsus osas, millega halduskohus jättis X kaebuse rahuldamata Kaitsepolitseiameti ametnike kohta teabe väljastamata jätmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja kohustada Kaitsepolitseiametit Kaitsepolitseiameti ametnikke puudutavas osas otsustama uuesti teabenõudele vastamine.
2.Mõista Kaitsepolitseiametilt X kasuks välja menetluskulu 11 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 19. aprillil 2021 Riigiprokuratuurile teabenõude, milles palus väljastada kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määruse.
2.Riigiprokuratuur vastas 20. aprilli 2021. a kirjaga nr RP-6-8/21/251-1, et teabenõue edastati vastamiseks Kaitsepolitseiametile (KAPO).
3.KAPO edastas 26. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-2 teabenõudega küsitud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määruse.
4.X esitas 15. juunil 2021 KAPO-le teabenõude, milles avaldas tahet tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga ja tema suhtes teostatud jälitustoimingutega ning nende aluseks olevate jälitustoimingute lubadega.
5.KAPO vastas 7. juuli 2021. a kirjas nr 12-4 järgmist: 1) KAPO ei ole X vastu kriminaalmenetlust alustanud ega ole taotleja suhtes menetlustoiminguid sooritanud; 2) kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ei ole X suhtes jälitustoimingu lubasid antud; 3) kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tervikuna tutvumine pole isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 2 p 2 alusel võimalik. Vajadusel saab toimikust tutvustada üksnes kahe dokumendi sisust taotleja nime ja lausestuse sidesõnu. Ülejäänud tekst tuleb teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kinni katta.
6.X esitas 22. juulil 2021 KAPO-le nõude kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumiseks. Taotleja palus selgitada ka seda, miks KAPO esitas 26. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-2 ebaõigete andmetega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr
XXXXXXXXXXX.
7.KAPO teatas 29. juuli 2021. a kirjas nr 12-6 järgmist; 1) taotlejale ei ole avaldatud ebaõigeid andmeid; 2) taotlejat ei ole käsitatud kõnealuses kriminaalasjas kahtlustatavana. Kriminaalmenetluses ei õnnestunud tuvastada, et endised ametnikud nõudsid isikult vara. Samuti ei tuvastatud, et rahapesu andmebüroo (RAB) tegi ebaseaduslikke menetlustoiminguid. Seetõttu lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal 25. novembril 2010; 3) toimikut saab tutvustada üksnes mahus ja ulatuses, mis ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Tutvustada saab osaliselt kahte dokumenti ja toimiku dokumentide loetelu. Juhul, kui taotlejal on soov sellisel viisil toimikuga tutvuda, tuleb sellest teada anda 13. augustiks 2021.
8.X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles, et KAPO võimaldaks kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga või alternatiivselt kohustada KAPO-t uuesti otsustama toimiku materjalide tutvustamine. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) KAPO kahjustab teadlikult kaebaja õigusi ja vabadusi, kuna takistab tutvuda fabritseeritud andmetega, millest on teadlik menetlusvälise isikuna Y, kes nendele andmetele tuginedes laimas kaebajat avalikult meedias; 2) toimikuga tutvumine ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi, kuna KAPO-le selle kriminaalasja algatamiseks avalduse kirjutanud Q on sellest kriminaalasjast rääkinud Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX toimunud avalikul kohtuistungil
14.mail 2013, kui ta andis süüdistatavana ütlusi. Harju Maakohtus 15. mail 2013 toimunud 2(10)
3-21-1980 avaliku kohtuistungi protokollist nähtub, et kriminaalasjaga seotud asjaolusid kontrollis ka kriminaalasja nr X-XX-XXXXX riigiprokurör W. Riigiprokurör W protokollitud selgitustest nähtub, et Q avalduse alusel oli KAPO alustanud kriminaalmenetlust 2010. a-l; 3) KAPO büroojuhi 26. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-2 edastati kaebajale kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX 25. novembril 2010 koostatud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Nimetatud määrusest nähtub, et Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust 8. juunil 2010 karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest nõutakse temalt vara. Vara nõudmisega võivad laekunud teabe kohaselt olla seotud endised kõrged politseiametnikud. Juhtiv riigiprokurör muutis 11. juunil 2010 kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX uurimisalluvust ja tegi uurimise ülesandeks KAPO-le. Kriminaalmenetluse käigus tehti erinevaid menetlustoiminguid, tuvastamaks, kas endised kõrged politseiametnikud nõuavad isikult vara selle eest, et RAB teeb isikule kasulikke menetlustoiminguid; 4) kriminaalasja nr X-XX-XXXXX toimikus oleva informatsiooni ja meedias kõlanud Y avalduste põhjal võib väita, et KAPO seisukoht, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ei alustatud kaebaja suhtes kriminaalmenetlust ega tehtud menetlustoiminguid, on vale. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX koheldi kaebajat kahtlustatavana ja kaebaja suhtes tehti erinevaid menetlustoiminguid, mida püütakse varjata, kuna kriminaalmenetlus alustati teadvalt valekaebuse alusel. KAPO-l oli juba kriminaalasja nr YYYYYYYYYYYYYY menetlemise raames teada isikute ring, kes toimetasid RAB-i sildi all ja et kaebajal puudus igasugune puutumus RAB-i sildi all toimuva õigusvastase tegevusega; 5) kaebaja soovib teada, millistele andmetele tuginedes on kaebaja nimi seostatud kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Kaebaja soovib tutvuda kuriteokaebusega ning teada, milliseid ütlusi ja selgitusi on menetluses üle kuulatud isikud kaebaja kohta menetluse käigus andnud. Kaebaja soovib tutvuda isikute ülekuulamise protokollide ja võimalike kirjalike seletustega (põhiseaduse (PS) § 44 lg 2). Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei kahjusta kuriteoavalduse kirjutanud isiku õigusi ja vabadusi, kuna ta on ise sellest kriminaalmenetlusest avalikult rääkinud. Samuti on sellest kriminaalasjast avalikult rääkinud Q huvide eest seisja Y. Kaebajat koheldi kahtlustatavana ja tema suhtes tehti erinevaid menetlustoiminguid, mida soovitakse kaebaja eest varjata. IKS § 24 lg 2 p-le 2 tuginemine ei ole asjakohane, kuna kriminaalasja toimikuga tutvumine ei kahjusta kuriteoavalduse kirjutanud isiku Q õigusi.
9.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja tutvus 10. septembril 2021 toimikuga mahus ja ulatuses, mis ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Seega täitis vastustaja kaebuses esitatud kohustamisnõude ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel; 2) isegi kui möönda, et kaebajal on kaebeõigus, tutvumaks tervikuna kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga, siis on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Vastustaja on korduvalt kaebajale selgitanud, et KAPO-l ei ole võimalik talle tutvustada kriminaalasja toimikut tervikuna, sest see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi (IKS § 24 lg 2 p 2). Kaebajale tutvustati kriminaaltoimiku dokumentide loetelu, kust nähtub, mis menetlustoiminguid on tehtud. Loetelust nähtub, et kaebajat ei ole koheldud kahtlustatavana ega tehtud tema suhtes menetlustoiminguid. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1 alusel; 3) Y ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvunud. KAPO ei vastuta teiste isikute sõnavõttude eest meedias. Kui kaebaja leiab, et teda meedias laimatakse, siis tuleb tal pöörduda väidetava laimaja poole või esitada hagi tsiviilkohtusse; 4) kriminaalasja dokumentide väljavõtetest on näha, milliseid andmeid on kuriteoavalduses kaebaja kohta avaldatud. Seal ei ole kaebaja kohta valeteavet. Kuivõrd kaebajale on tutvustatud 3(10)
3-21-1980 kriminaaltoimikus olevat kuriteoavaldust ulatuses, mis käsitleb teavet tema kohta, siis on tänaseks ära langenud kaebuse p-s 8 kajastatud soov saada teada, milliseid ütlusi ja selgitusi on kaebaja kohta antud; 5) kaebaja arusaam, et kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei saa kahjustada teiste isikute õigusi, on väär. Kriminaalasja alustas Riigiprokuratuur KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest nõutakse temalt vara. Vara nõudmisega võivad olla seotud endised kõrged politseiametnikud. Seega ei ole kriminaalmenetlust alustatud konkreetselt kaebaja suhtes, vaid uuriti endiste kõrgete politseiametnike tegevust. Seetõttu sisaldab kriminaaltoimik teavet kolmandate isikute kohta, mille avalikustamine kaebajale ei ole põhjendatud, sest see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Õiguslikult on lubatud teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks keelduda isikule tutvustamast ka tema enda kohta käivaid andmeid. Kuna kriminaaltoimik sisaldab teavet teiste inimeste kohta, siis on vastustaja tegevus olnud kooskõlas PS § 44 lg-ga 3 ja IKS § 24 lg 2 p-ga 2. Ebaõige on kaebaja järeldus, et teda on koheldud kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Kriminaalmenetluses ei esitatud kahtlustust ega süüdistust mitte ühelegi inimesele. Vastav asjaolu nähtub ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mille kaebaja on küsinud ja saanud. Ebaõige on kaebaja järeldus, et tema suhtes on tehtud menetlustoiminguid.
10.Tallinna Halduskohus jättis 25. veebruari 2022. a otsusega vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus võttis 21. jaanuari 2022. a määrusega haldusasja juurde kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku, millega kohus tutvus; 2) kaebust ei saa jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja teabenõue täideti osaliselt. Samuti pole tegemist kaitstava õiguse väheintensiivse riivega. Puuduvad sellised asjaolud, mille pinnalt saaks juba eelmenetluses piisava kindlusega väita, et kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline; 3) kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimiku dokumentide loetelu (dtl 46) kohaselt sisaldab toimik avaldust (lk 1–2), uurimisalluvuse muutmise määrust (lk 3), tunnistaja ülekuulamise protokolli (lk 4–7), äratundmiseks esitamise protokolli (lk 8–10), äratundmiseks esitamise protokolli (lk 11–13), tunnistaja ülekuulamise protokolli (lk 14–15), äratundmiseks esitamise protokolli (lk 16–18) ning Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrust (lk 19); 4) kaebajale võimaldati tutvuda avaldusega (lk 1–2) osaliselt kaebajat puudutavas osas (dtl 48). Kinni olid kaetud teiste isikute nimed ja nendega seotud asjaolud. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et avaldust ei saanud tervikuna avaldada, kuna see ei sisalda üksnes kaebaja nime. Vastustaja esindaja selgituse kohaselt peab isikutel, kes õigusrikkumistest teada annavad, olema kindlus, et seda infot käsitletakse konfidentsiaalsena. Uurimisalluvuse muutmise määrusega sai kaebaja pärast kohtuistungit tutvuda tervikuna. Tunnistaja ülekuulamise protokolliga (lk 4–7) on olnud võimalik tutvuda üksnes osas, mis puudutas ütlusi X kohta (dtl 50–53). Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kinni olid kaetud tunnistaja ütlused, mis puudutasid kolmandaid isikuid ja nende tegevusi. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on kaebajal olnud võimalik tutvuda täies mahus. KAPO ei pidanud võimalikuks kaebaja tutvumist dokumentide loetelus toodud järgmiste dokumentidega: „4) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 8–10); 5) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 11–13); 6) tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 14–15); 7) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 16–18)“. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et äratundmiseks esitamise protokollid sisaldavad kolmandate isikute pilte ning need ei puuduta kaebajat. Samuti ei puututa kaebajat tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk14–15). Need dokumendid tunnistas KAPO asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt 4(10)
3-21-1980 andmesubjekti eraelu puutumatust. KAPO on teabe andmisest keeldumisel tuginenud ka IKS § 24 lg 2 p 2-le, mille kohaselt võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti kohta käivate isikuandmete teatavaks tegemisest, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi; 5) kriminaalmenetluses kogutud andmete väljastamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Riigikohtu halduskolleegium märkis 10. septembri 2021. a otsuses asjas nr 3-19-2069 (p 8): „KrMS sisaldab mitmesuguseid sätteid teabele juurdepääsupiirangute ja -tingimuste kohta. Näiteks reguleerib KrMS § 341 kahtlustatava õigust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, § 12613 jälitustoimingust teavitamist, § 214 kohtueelse menetluse andmete avaldamist ja § 224 kriminaaltoimiku tutvustamist, sh § 224 lõige 8 sellest kõrvaldatud materjaliga tutvumist. KrMS-is sätestatud teabe väljastamist puudutavate sätete kohaldamise üldiseks eelduseks on, et tegemist on kriminaalmenetluse eesmärgil kogutud või kriminaalmenetluse toimingut kajastava teabega. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab neis kirjeldatud menetlusliku olukorra esinemist, nt teabe asumist kriminaaltoimikus, jälitustoimingust teavitamist või kohtueelse kriminaalmenetluse toimumist. Kui taotletaval teabel pole seost kriminaalmenetlusega, ei saa KrMS olla teabele juurdepääsupiiranguid või juurdepääsu eritingimusi, korda või viisi sätestav eriseadus AvTS § 2 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Kui tegemist on kriminaalmenetluses kogutud teabega, mille avaldamist KrMS ei reguleeri, on kohaldatav AvTS (vt AvTS § 35 lõike 1 punkti 1).“ KAPO selgitab õigesti, et kaebaja ei ole olnud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustatav. KrMS § 33 lg 1 kohaselt on kahtlustatav isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole nimetatud kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud, samuti pole KAPO kinnitusel kaebajat allutatud menetlustoimingutele. KAPO väidet kinnitavad kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX menetlusdokumendid, millega kohtul on olnud võimalik täies mahus tutvuda. Seega ei saa kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku nr XXXXXXXXXXX materjalidega tuleneda KrMS §-st 341. Kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega ei tulene ka teistest KrMS-i sätetest. Kriminaalasi lõpetati kellelegi süüdistust esitamata, kohtulikku menetlust ei toimunud; 6) KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu. Riigikohtu halduskolleegium leidis 3. novembri 2016. a määruses asjas nr 3-3-1-58-16 (p 9), et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel. Kaebaja on lähtunud sellest, et tegemist on tema kohta käivate andmete avaldamisega. Kuna kaebajal puudub vastav menetluslik staatus (kahtlustatav, süüdistatav), siis ei saa pelgalt asjaolu, et kaebaja nime on menetlusdokumentides mainitud, anda kaebajale automaatset õigust tutvuda kriminaaltoimikuga kogu ulatuses. Kaebaja saab taotleda tema kohta käivat teavet. Vastustaja on välja toonud, et menetlustoimingud, mida kriminaaltoimikus sisalduvad ja mida kaebajale ei ole avalikustatud, ei puuduta kaebajat. Toimiku materjalid kinnitavad KAPO seisukohta. Seega tuleb kaebaja teabenõude taotlemisel võrdsustada menetlusvälise isikuga, kes teavet taotleb; 7) menetlusvälise isiku puhul tuleb analoogia korras arvesse võtta kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59), mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist. Sellest järeldub ringkonnakohtu arvates, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a otsus asjas 3-19-1076, p 11). Kriminaalmenetluses kogutud teave ei ole eelduslikult avalik teave, vaid teabevaldaja on kohustatud tunnistama selle asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, v.a KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatav 5(10)
3-21-1980 teave (AvTS § 35 lg 1 p 1). Antud juhul on vastustaja tunnistanud teabe asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. KAPO on käitunud õiguspäraselt. Teabe avaldamine puudutaks kolmandate isikute eraelu ning rikuks IKS-i ja AvTS-i põhimõtteid. Teavet ei ole võimalik juba avaldatust suuremas ulatuses avaldada. Alusetu on kaebaja oletus, et teda on koheldud kriminaalasjas kahtlustatavana ja tema suhtes teostati menetlustoiminguid, mida püütakse varjata. Kuritegude avastamiseks ja uurimiseks on oluline tagadanii teabeallika kui ka esitatud teabe konfidentsiaalsus. Sellisena erineb kriminaalmenetlus teistest avaliku võimu tegevusvaldkondadest, kus kogu kogutud teave on eelduslikult avalik. Kriminaalmenetluses kehtib vastupidine eeldus (AvTS § 35 lg 1 p 1); 8) asjaolu, et kaebaja taotletav teave on juba varem mingis kontekstis avalikuks saanud (teise kohtumenetluse käigus), ei tähenda, et see tuleks ka vaidlusaluses kriminaalasjas avalikuks teha, sest õiguslik alus selleks puudub. Kogu teabe avaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste isikute õigusi ja vabadusi võrreldes kaebaja huviga saada infot kriminaalasja kohta, mille dokumentides on mainitud tema nime. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja suhtes ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames menetlustoiminguid tehtud. Toimiku materjalid kinnitavad vastustaja väiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus jättis kaebaja tõendid arvestamata ning ei põhjendanud oma seisukohta; 2) halduskohtu seisukoht, et kaebaja polnud kriminaalasjas kahtlustatav, on vale. Kaebajat käsitati kahtlustatavana. Kaebajal on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga KrMS § 341 alusel. AS F juhatuse liige Q esitas 12. mail 2010 riigiprokurörile avalduse, millest nähtub, et Q seostab RAB-i juhtivinspektorit ehk kaebajat arestitud raha vabastamisega, kui loovutatakse ca 10–20% arestitud rahast. AS F rahaarestis Harju Maakohus asjas nr X-XX-XXXXX. Q abistasid KAPO peadirektori asetäitja ja Y (vt Kuku raadio 25. jaanuari 2019. a saade „Nädala tegija“; Õhtulehe
30.jaanuari 2019. a artikkel „Y lahkus poliitikast tülgastusega: ma ei taha mannavahus ujuda. See ajab mind hulluks“). Kriminaalmenetluse lõpetamise 25. novembri 2010. a määrusest nähtub, et kriminaalmenetluses tehti erinevaid toiminguid. Kriminaalasjaga sooviti lahendada kaebaja personaalset küsimust, kuna kaebaja ei olnud nõus tegema korruptiivset kokkulepet rahapesijatega; 3) nõutud teabe avaldamine ei kahjusta ebaproportsionaalselt teiste isikute õigusi. Kriminaalasjast rääkis Q 14. mai 2013. a avalikul kohtuistungil, kui ta andis süüdistavana ütlusi. Kabeaja mainet ja õigusi on kahjustatud rahapesijate huvides fabritseeritud kriminaalasjaga; 4) kaebajal ei olnud võimalik tutvuda kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kogu ulatuses. Selles määruses puuduvad määruse koostaja, kes andis nõusoleku kriminaalasjas lõpetamiseks, andmed; 5) kuigi KAPO tutvustas kaebajale tunnistaja ülekuulamise protokolli, ei avaldanud ta teavet menetleva ametniku kohta. Samuti ei avaldanud ta teavet nende isikute kohta, kes viibisid tunnistaja ülekuulamise juures.
12.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebajat ei käsitatud kriminaalasjas kahtlustatavana. Kaebaja ei olnud kahtlustatavana kinnipeetud, kahtlustatavaks tunnistatud ega allutatud menetlustoimingule (KrMS § 33 lg 1). Seda asjaolu kinnitavad kriminaaltoimiku dokumendid. Kriminaalasja algatas prokuratuur KarS-i § 214 lg 2 p 4 tunnustel. Vastustaja lõpetas kriminaalmenetluse. Kahtlustust ei esitatud 6(10)
3-21-1980 ühelegi inimesele. Kaebaja suhtes pole menetlustoiminguidtehtud. Seetõttu pole kaebajal õigus tutvuda toimikuga KrMS § 341 alusel; 3) kaebajal ei ole õigust tutvuda kogu kriminaaltoimikuga. Kriminaaltoimikus olevate kolmandate isikute isikuandmetega tutvumise legitiimseks põhjuseks ei ole kaebaja huvi teada või kontrollida meedias avaldatud sõnavõtte. Teabe avaldamine puudutakse teiste isikute eraelu; 4) see, mida keegi ütles kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX või meedias, ei oma praeguse vaidluse puhul tähtsust. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX ei alustatud kaebaja vastu, vaid uuriti endiste kõrgete politseiametnike tegevust; 5) IKS § 24 lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda kaebajale teabe avaldamisest, kuna see rikuks teiste isikute eraelu puutumatust; 6) vastustaja võimaldas kaebajal kriminaaltoimikus olevate dokumentidega nr 1 ja 3 tutvuda mahus ja ulatuses, mis ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. Teksti kinni katmisel lähtuti põhimõttest, et kaebajal ei oleks võimalik teatud sündmuste põhjal tuvastada konkreetseid isikuid. KAPO ametnike nimed kaeti kinni ameti isikkoosseisu ja teenistujate ülesannete kaitse tagamiseks (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS) § 9 p 6 ja § 11 lg 3; Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (määrus nr 262) § 7 lg 6 p 2 ja p 3); 7) kaebajale ei tutvustatud dokumente nr 4–7, sest need ei sisaldanud kaebaja isikuandmeid. Kaebajale oleks saanud tutvustada dokumendis olevaid n-ö tehnilisi lauseid ja andmeid, nt pealkiri, kriminaalasja number ja muud andmed, millest ei nähtu ega ole võimalik järeldada kolmandate isikute isikuandmeid. Taoline tehniliste andmete ja sidesõnade tutvustamine ei oleks täitnud kaebaja eesmärki. Kaebaja eesmärk oli teada saada tema suhtes tehtud menetlustoiminguid ja tutvuda tema kohta esitatud fabritseeritud andmetega. Vastustaja on korduvalt vastanud, et kaebaja suhtes ei ole menetlustoiminguid tehtud; 8) kaebaja sai dokumendiga nr 8 ehk kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega tutvuda. Kaebaja vastas ka halduskohtule, et ta on saanud selle dokumendiga tutvuda ja seal puudub tema nimi. Kaebaja ei esitanud halduskohtu istungil vastuväiteid, et vaidlus puudutab üksnes dokumente 1–7. Seega on kaebaja sellekohane etteheide halduskohtu otsusele arusaamatu. Kaebaja on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisulist teksti tervikuna näinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on seisukohal, et teda käsitati kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustatavana ning seetõttu on tal õigus KrMS § 341 alusel kriminaaltoimikuga tutvuda. Vastustaja ja halduskohus asusid seisukohale, et kuna kaebajat ei käsitatud kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 mõttes, ei kuulunud kohaldamisele KrMS § 341.
13.1.KrMS § 33 lg 1 sätestab, et kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Halduskohus tutvus vaidlusaluse kriminaaltoimikuga ja järeldas, et kaebajat ei ole vaidlusaluses kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud, samuti pole kaebajat allutatud KAPO kinnitusel menetlustoimingutele.
13.2.Kaebajat pole viidatud kriminaalasja raames kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu ei saa kaebajat käsitada kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 esimese alternatiivi mõttes.
13.3.Isikut käsitatakse KrMS § 33 lg 2 teise alternatiivi kohaselt kahtlustatavana, kui esineb piisav alus isiku kahtlustamiseks ja ta on allutatud menetlustoimingutele. Riigikohtu praktikas on märgitud, et piisav alus isiku kahtlustamiseks kuriteo toimepanemises (põhjendatud 7(10)
3-21-1980 kuriteokahtlus) saab tuleneda kogutud tõenditest, mis viitavad kuriteo toimepanemisele konkreetselt selle isiku poolt. Olukorras, kus isikut ei peeta kahtlustatavana kinni, sedastatakse kahtlus reeglina menetlusdokumendis (näiteks määruses või kutses), mille alusel menetleja allutab isikut menetlustoimingule või taotleb sellise otsustuse tegemist teiselt menetlejalt (näiteks läbiotsimine, tagaotsitavaks kuulutamine või isiku väljakutsumine kahtlustatavana ülekuulamiseks). Seadus ei piira kahtlustatava seisundi tekkimist kindla menetlustoimingu liigiga, nt võib selleks olla ka isiku sundtoomine või isiku suhtes on esitatud vara arestimise taotlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-2-13, p-d 5.1–5.3).
13.4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga, jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajat ei käsitatud kahtlustatavana ka KrMS § 33 lg 1 teise alternatiivi kohaselt. Kuigi kriminaalasja toimikus on tunnistaja ülekuulamise protokollid, pole tunnistaja ülekuulamise protokollidesse kantud teavet selle kohta, mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatavaga (KrMS § 74 lg 1 p 2). Menetleja pole seega tunnistaja ülekuulamisel ja protokollide koostamisel käsitanud kaebajat kahtlustatavana. Samuti ei sisalda kriminaalasjas koostatud ja toimikus olevad teised menetlusdokumendid teavet, mis viitaksid sellele, et kaebajat tuleks käsitada kuriteo toimepanijana. Vaidlusaluses toimikus pole menetleja allutanud kaebajat ühelegi menetlustoimingule ega taotlenud sellise otsustuse tegemist ka teiselt menetlejalt (vt Riigiprokuratuuri 11. juuni 2010. a uurimisalluvuse muutmise määrus, lk 3; menetlustoimingu protokoll, lk 8–10; menetlustoimingu protokoll, lk 11–13; menetlustoimingu protokoll, lk 16–18; kriminaalmenetluse lõpetamise 25. novembri 2010. a määrus, lk 19). Viimati märgitud järeldust ei muuda kaebaja viidatud teiste isikute kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX antud ütlused ja meedia vahendusel avaldatud arvamused. Kaebaja viidatud menetlusvälised isikud ei saa otsustada selle üle, kas kaebajat tuli vaidlusaluses kriminaalasjas käsitada kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 mõttes.
14.Halduskohus osundab õigesti Riigikohtu praktikale, et pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise küsimus tuleb lahendada eeskätt isikuandmete seaduse ja avaliku teabe seaduse alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-58-16, p 9; kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2020. a määrus asjas nr 1-19-8262, p 39 jj). Erinevalt TsMS § 59 lg-test 2–5 ja 6 ning HKMS §-st 89 ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise korda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2020. a määrus asjas nr 1-19-8262, p 39).
15.Vastustaja on kaebajale tutvustanud toimiku seda osa, mis sisaldab andmeid kaebaja kohta (s.o kriminaaltoimiku dokumendid nr 1, 3 ja 8). Seega on kaebaja saanud tutvuda enda kohta kogutud andmetega. Vastustaja ei tutvustanud kaebajale toimiku seda osa (s.o kriminaaltoimiku dokumendid nr 4–7), kus kaebaja kohta andmed puudusid (vt dtl 47–53).
16.Vastustaja on kriminaalasja toimiku nr XXXXXXXXXXX kaebajat mittepuudutavas osas tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel ning AvTS § 34 lg 2 ja § 41 lg 2 korras (dtl 47–53). Viidatud norm sätestab, et teabevaldaja, kelleks praegusel juhul on vastustaja, on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka sellise teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et üksnes asjaolu, et kriminaalasja toimikus on mõnel korral kajastatud kaebaja nimi, ei loo kaebajale õigust tutvuda kogu kriminaalasja toimikuga. Valdav osa kriminaalasja toimikus olevast teabest ei puuduta kaebajat. Kaebajal ei esine õigustatud huvi, tutvumaks selle teabega, mis puudutab toimikus kajastatud teiste isikute kohta käivaid andmeid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a otsus asjas nr 3-19-1076, p 11). Teiste isikute, kelle andmeid 8(10)
3-21-1980 toimik sisaldab, eraeluline õigus jääda kaebaja silmis anonüümseks, kaalub üles kaebaja huvi saada teada, milliseid teisi andmeid lisaks kaebaja andmetele vaidlusalune toimik täpselt sisaldab. Selline lähenemine vastab avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõttele, et tagatud peab olema teiste isikute eraelu puutumatus (AvTS § 4 lg 3). Toimiku ulatuslikumaks tutvustamiseks puudub kaebajal õigustatud huvi. Kui kaebaja leiab, et tema kohta on teised isikud avalikkusele esitanud valesid fakte või ebaõigeid väärtushinnanguid, on tal õigus esitada hagi maakohtusse.
17.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga, et teiste eraisikute kohta käivate andmete avaldamisest keeldumine oli õiguspärane.
18.Vastustaja toob välja, et Kaitsepolitseiameti ametnike nimed kaeti kinni ameti isikkoosseisu ja teenistujate ülesannete kaitse tagamiseks (RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3; määruse nr 262 § 7 lg 6 p-d 2 ja 3).
18.1.RSVS § 9 p 6 sätestab, et julgeolekuasutuse riigisaladus on julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave, v.a teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks (sama on sätestatud määruse nr 262 § 7 lg 6 p-s 2). RSVS § 11 lg 3 sätestab, et RSVS § 9 p-s 6 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui sellele teabele juurdepääsu piiramine on ette nähtud eraõigusliku isiku, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingus või kui selle teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Määruse nr 262 § 7 lg 6 p 3 sätestab, et julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastava teabe osas on riigisaladuseks julgeolekuasutuse teenistujate koondandmed ja üksnes teabe varjatud kogumisega seonduvaid tööülesandeid täitvate teenistujate koosseis. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks.
18.2.Vastustaja seisukohta võib mõista nii, et Kaitsepolitseiameti ametnike nimed ei ole hõlmatud riigisaladusega, vaid nende ametnike nimed varjati põhjusel, et see osa teabest on käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3 lubavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lugeda ka julgeolekuasutuse struktuuriüksuse koosseisu ja selle ülesandeid kajastava teabe (sh Kaitsepolitseiameti ametnike nimed), kui see on vajalik teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ka RSVS § 9 p-s 6 ja § 11 lg-s 3 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb samuti otsustada asutuse juhil (AvTS § 34 lg 2). RSVS ei sätesta selles osa erikorda, vaid teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord on sätestatud AvTS §-s 41 (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2021. a otsus asjas nr 3-19-2069, p 13). Toimikus olevad materjalid ei võimalda järeldada, et vastustaja oleks tunnistanud Kaitsepolitseiameti ametnikke puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3 alusel. Vaidlusalustes dokumentides (vt dtl 47–53) tehtud märgetes pole viidatud RSVS § 9 p-le 6 ja § 11 lg-le 3, vaid üksnes AvTS § 35 lg 1 p-le 12 (AvTS 41 lg 2). Juurdepääsupiirangu kehtestamisena ei saa käsitada vastustaja 28. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis ja 29. aprilli 2022. a vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukohta RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3 kohaldamise osas. Tegemist pole dokumendile tehtud märkega AvTS § 41 lg 2 mõttes.
18.3.Ringkonnakohtu istungil väljendas vastustaja esindaja ka seisukohta, et Kaitsepolitseiameti ametnike nimede kaebajale mitteavaldamine on kaitstud AvTS § 35 lg 1 p-ga 12. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Vastustaja ametnike nimed on vaidlusalustes 9(10)
3-21-1980 dokumentides kajastatud põhjusel, et nad esindasid avaliku võimu kandjat ja täitsid oma ametiülesandeid. Üldnormi kohaselt tuleb sellises olukorras ametniku nimi avaldada (AvTS § 28 lg 1 p 6) ning nende nimede avaldamata jätmiseks ei saa tugineda AvTS § 35 lg 1 p-le 12. Viimati viidatud norm reguleerib õigussuhteid, mis jäävad väljapoole haldusorganisatsiooni. Küll aga on vastustajal õigus tugineda erinormile, kui selle eeldused on täidetud (vt käesolev otsus, p-d 18.1–18.2).
18.4.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigusvastaselt keeldunud Kaitsepolitseiameti ametnike nimede osas teabenõuet täitmast. Seetõttu tuleb selles osas kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja teabenõudele vastamist selles osas uuesti otsustama (riigivastutuse seadus § 6 lg-d 4 ja 5). Kui vastustaja on veendunud, et esineb seadusest tulenev kohustus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, tuleb see kehtestada enne teabenõude uut lahendamist. Kaebaja seisukoht, et talle ei tutvustatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses prokuröri nime, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna viidatud dokument ei sisaldanudki prokuröri nime.
19.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 20 eurot. Kuna kaebus on rahuldatud osaliselt, s.o ligikaudu 1/3 ulatuses, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11 eurot (HKMS § 108 lg 1 ja lg 2 ning § 109 lg 6). Vastustaja menetluskulusid pole kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.