Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 23. veebruar 2022, Tartu 3-21-2791 X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 29. novembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1061-1 kehtivuse ja täitmise peatamiseks Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata X taotlus asjas täiendavate tõendite kogumiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla tunnistas 29. novembri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/1061-1 Xu süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises, kuna kinnipeetav keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust asuda tööle, ning karistas teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. X esitas 29. novembril 2021 Viru Vanglale vaide ülal nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale.
2.X esitas 29. novembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Viru Vangla 29. novembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1061-1 täitmise ja kehtivuse peatamist. Taotluse kohaselt on taotleja töövõimetu ning ta ei pidanud tööle asumise korraldust täitma. Kartserikaristuse määramine on vastuolus taotleja terviseseisundiga. X palus, et kohus tunnistaks vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 ja vangistusseaduse põhiseadusvastaseks (viidates seejuures Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 11, 13 ja 14) ja EIÕK art-ga 13
vastuolus olevaks osas, mis näeb ette, et distsiplinaarkaristus viiakse täide üldjuhul kohe, ega sätesta distsiplinaarkaristuse täitmise automaatset peatamist, kui isik on selle vaidlustanud.
3.Tartu Halduskohus jättis 7. detsembri 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgnevatel põhjendustel.
3.1.Esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu, millised negatiivsed tagajärjed tekivad taotleja tervislikule seisundile, kui ta peaks kartserikaristust kandma. Taotleja väide selle kahjulikkusest tema tervisele on üldsõnaline ning taotlusest ei selgu, millised terviseprobleemid takistavad taotlejal kartserikaristust kandmast. Taotluses sisalduvad viited taotleja tervisele seonduvad taotleja võimaliku töökohustuse täitmisega, aga mitte võimega kanda kartserikaristust.
3.2.Taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et pulmonoloog oleks 2021. a oktoobrikuus tuvastanud taotleja töövõimetuse ja edastanud vastava informatsiooni Viru Vanglale. Ka Ida-Viru Keskhaigla 17. novembri 2021. a vastuse nr 7.1-3/339-1 sisu ei kinnita eeltoodut. Viidatud vastuses on märgitud, et taotleja tolmusest tööst vabastamiseks on vaja tema terviseseisundit täiendavalt hinnata ning vastuses on antud üksnes soovitus taotleja tolmusest tööst vabastamiseks. Eelnev ei muuda aga asjaolu, et nii enne kui ka pärast 29. oktoobril 2021 tööle asumise korralduse andmist on taotlejat Viru Vangla arsti poolt peetud töövõimeliseks. Lisaks nähtub taotleja tervisekaardilt, et 2. augustil 2021 on pulmonoloog leidnud, et taotleja ei vaja tööst vabastust ning järgmine kontroll toimub kuue kuu möödumisel. Tervisekaardi andmete kohaselt ei ole taotlejal tolmuallergiat tuvastatud. Kuna taotleja keeldus tööle asumise korralduse andmise järgselt meediku visiidist, ei saanud meditsiinitöötaja tuvastada mõne muu haigusseisundi esinemist, mis oleks taotlejal takistanud tööle asumast.
3.3.Halduskohus leidis, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on kaalukamad kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on vajalik selleks, et tagada vanglas distsipliin ning mõjutada korda rikkunud kinnipeetava käitumist.
3.4.Taotleja esitatud põhjendustel ei saa vangistusseadust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Õigusaktides on olemas regulatsioon, mis võimaldab taotleda esialgset õiguskaitset ning distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise keelamist, kuid selleks peaks esinema ülekaalukas vajadus ning vastav kaebus peaks olema ka edulootustega. Käesolevas asjas ei ole nimetatud tingimused täidetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X esitas 17. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2021. a määruse järgnevatel põhjendustel.
4.1.Taotleja hinnangul tuleb kartserkaristust kohaldada vaid erandlikel juhtudel ning olukorras, kus taotleja kannab kartserikaristuse ära, muutub selle hilisem vaidlustamine mõttetuks, sest sellega on juba kaebaja õigusi rikutud ning kannatusi põhjustatud.
4.2.Taotleja arvates on väär halduskohtu seisukoht, et vangla arstid on pädevamad hindama kinnipeetava sobivust teha konkreetset tööd. Perearstil ei ole pädevust ümber hinnata pulmonoloogi pandud diagnoosi.
4.3.Taotleja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et VangS § 65 on vastuolus PS §-dega 13–15 ning EÕIK art-ga 13 osas, millega vangistusseaduses ei ole sätestatud, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamisel meetme täitmine automaatselt peatub. Sellise normi sätestamata jätmine on ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna karistus pööratakse täitmisele enne kui selgub, kas see on õiguspärane või mitte.
4.4.Taotleja on palunud teha järelepärimise Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloogile ning nõuda välja tõend, kas taotlejale 2. augustil 2021 tehtud uuring vastab nõuetele ning mis põhjusel pidas arst taotlejat võrreldes eelnevalt antud seisukohaga töövõimeliseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.X esitas esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 29. novembri 2021. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise ja kehtivuse peatamiseks. Käskkirja kohaselt keeldus taotleja täitmast korraldust tööle asuda, tuues põhjenduseks töövõimetuse.
7.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuigi kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kaalub avalik huvi kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse üles. Ka ei saa kaebust perspektiivikaks pidada.
8.Taotleja hinnangul esineb tal meditsiiniline näidustus, mille tõttu ta ei saa tööle asuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit, mis taotleja seisukohta kinnitaks. Taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 11. juunil 2021 antud tööst vabastuse lõpetas pulmonoloog 2. augustil 2021 ning palus taotlejal uuesti kontrolli tulla kuue kuu möödudes (haigusjuht nr 20440, dtl 50). Tööst vabastust ei saa välja lugeda ka Ida-Viru Keskhaigla
17.novembri 2021. a vastusest haldusasjas nr 3-21-2506. Vastuses ei ole märgitud, et taotleja tuleb tolmusest tööst vabastada, vaid on antud sellekohane soovitus. Kaebajal ei ole seni tolmuallergiat tuvastatud (haigusjuht nr A20717, dtl 53) ning vangla sõnade kohaselt on taotlejal võimalik koristada märga moppi kasutades, mis vähendab tunduvalt tolmu lendlemist.
9.Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Halduskohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks töötamisest vabastatud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt ei soovinud taotleja korralduse saamise järgselt ka meditsiiniõe kohalekutsumist, mistõttu puudus võimalus tuvastada, kas taotleja oleks tööst vabastatud mõnel muul tervislikul põhjusel. Kuna kinnipeetava terviseandmetest ei nähtunud tööst vabastamise alust, võis vangla 29. oktoobril 2021 taotlejale vastava korralduse ka anda. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hilisema kaebuse esitamise ja positiivse kohtulahendiga ei ole võimalik muuta olematuks seda, et taotleja pidi viibima kartserirežiimil, on Xul võimalik hiljem oma õigusi kaitsta nõudes vajadusel alusetu distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju hüvitamist.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada vangistusseadust põhiseadusega vastuolus olevaks seetõttu, et puudub regulatsioon, mis tooks kaasa distsiplinaarkaristuse vaidlustamisel selle täitmisele pööramise automaatse edasilükkamise. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetaval on võimalus paluda esialgse õiguskaitse korras halduskohtult haldusakti täitmise ja kehtivuse peatamist või esitada vastav taotlus vaiet lahendavale haldusorganile haldusmenetluse seaduse §-s 81 sätestatud alustel. Ühtlasi on distsiplinaarkaristus oma olemuselt selline, et selle võimalikult kiire täitmisele pööramine on tulemuse saavutamiseks kõige efektiivsem ning aitab seetõttu tagada distsipliini ja julgeolekut vanglas. Kui see on asjaolusid arvestades põhjendatud, saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasi lükata, aga käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.
11.Määruskaebuses on taotleja palunud teha järelepärimise Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloogile ning nõuda välja tõend, kas taotlejale 2. augustil 2021 tehtud uuring vastab nõuetele ning mis põhjusel pidas arst taotlejat võrreldes eelnevalt antud seisukohaga töövõimeliseks. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on piisavalt tõendatud, et hetkel, mil taotlejale anti korraldus tööle asuda, ei esinenud tal tervisest tulenevat põhjust töötamisest keelduda. Nagu ülal mainitud, on haldusasjas esitatud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad kaebaja töövõimelisust. Ringkonnakohtul ei ole alust kahtluse alla seada pulmonoloogi 2. augustil 2021 antud hinnangut kaebaja tervisele ning uuringute tulemusi, millele tuginedes arst taolise hinnangu andis. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata taotleja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.