3.Asendada kohtulahendi avaldamisel X.Xu nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ning Viru Vanglale.
Tartu Halduskohtusse saabus 01.12.2021 Viru Vangla kinnipeetav X.Xu esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse peatada Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1061-1 kehtivus ja täitmine. Viidatud käskkirjaga määrati taotlejale distsiplinaarkaristus, mis seisneb tema 15 ööpäevaks kartserisse paigutamises. Käskkirja kohaselt tunnistati X.X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ehk selles, et ta keeldus 29.10.2021 täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust asuda tööle. X.X märgib kohtule esitatud taotluses järgnevat.
1.1.29.10.2021 kella 21.31 paiku tuli taotleja juurde kambrisse valvur, kes ütles, et ta peab minema tööle ehk koristama V8 osakonda. Taotleja vastas valvurile, et ta põeb allergilist astmat ja riniiti ning tema raviarst Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloog dr T. Kirs on vangla meditsiiniosakonnale edastanud kirja selle kohta, et taotleja on töövõimetu. Taotleja keeldus põhiseaduse (PS) § 28 ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 alusel tööle asumast, kuna töötamine seaks ohtu tema elu ja tervise. Valvur ja kohal viibinud meditsiiniõde ütlesid, et neil puudub informatsioon selle kohta, et taotlejal oleks töötamisest vabastus ning tema kohta koostati ettekanne korralduse eiramise ja töökohustuse täitmata jätmise eest.
3-21-2791
1.2.Taotleja märgib, et pulmonoloog on 25.10.2021 vanglale ning 17.11.2021 Tartu Halduskohtule asjas nr 3-21-2506 kinnitanud, et taotleja on töövõimetu, mistõttu tal puudub töökohustus ja ta ei pidanud korraldust täitma (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). Vangla jaoks on raviarsti tõend kohustuslik ning kartserikaristuse määramine on vastuolus taotleja terviseseisundiga. Ta ei ole rikkumist toime pannud, sest raviarsti seisukoha kohaselt oli ta töövõimetu korralduse andmise ajal ja ka käesoleval ajal ning tema karistamine on ebaseaduslik.
1.3.Vangla ei ole vaidlusaluse käskkirja koostamisel teostanud kaalutlusõigust, sest käskkiri on identne distsiplinaarmenetluse protokolliga. Menetlus on toimunud ühepoolselt (taotleja argumente ei ole arvestatud) ning võimude lahususe põhimõtet eirates, sest menetluse läbiviija ja karistuse määraja on olnud sama ametiisik. Käskkiri on ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest väidetav rikkumine ei ole selline, mis tingiks üle kahe nädala pikkuse kartserikaristuse määramise. Taotlejale määratud distsiplinaarkaristus ja vastav haldusakt on õigusvastane ning selle alusel kartserisse paigutamine on inimväärikust alandav ja tooks kaasa taotleja õiguste ja vabaduste rikkumise ning tekitaks kannatusi PS § 18 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 tähenduses, mida ei ole võimalik hiljem taastada. Kaebuse rahuldamise korral oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võimatu ning menetlus põhimõtteliselt mõttetu, kui kohtumenetluse ajaks on vaidlusalune käskkiri ammendunud karistuse ärakandmisega.
1.4.X.X taotleb, et kohus tunnistaks VangS § 65 lõike 1 ja vangistusseaduse põhiseadusvastaseks (viidates seejuures PS §-dele 11, 13 ja 14) ja EIÕK art-ga 13 vastuolus olevaks osas, mis näeb ette, et distsiplinaarkaristus viiakse täide üldjuhul kohe, ega sätesta distsiplinaarkaristuse täitmise automaatset peatamist, kui isik on selle vaidlustanud. Ühtlasi taotleb X.X, et kohus võtaks haldusasja nr 3-21-2506 materjalide hulgast käesoleva asja juurde Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloog dr T. Kirsi 17.11.2021. a vastuse. Taotleja märgib, et ta esitas 29.11.2021 vaidlusaluse käskkirja peale Viru Vanglale vaide.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 03.12.2021 kohtule vaidlusaluse käskkirja, distsiplinaarmenetlusega seotud dokumendid, vanglale esitatud vaide ning väljavõtte taotleja tervisekaardist. Vangla edastas kohtule ka omapoolse seisukoha X.Xu esialgse õiguskaitse taotlusele, paludes jätta selle rahuldamata. Viru Vangla märgib oma vastuses järgnevat.
2.1.Kinnipeetava töövõimelisuse vanglas teeb kindlaks arst. Vangla arst on leidnud, et X.X on töövõimeline, mida tõendavad tervisekaardi haigusjuhtumid A10716 2021 (25.05.2021) ja A18012 2021 (30.08.2021). Ida-Viru Keskhaigla on kirjaga nr 7.1-3/339-1 andnud Tartu Halduskohtule soovituse X.Xu tolmusest tööst vabastamiseks kuni patsiendi tervisliku seisundi hindamiseni ambulatoorsel vastuvõtul. Vangla meditsiinitöötaja on haigusjuhtumis A25854 2021 (30.11.2021) kinnitanud, et taotleja töölt vabastamiseks põhjust ei ole. Seega ei ole käesoleval ajal arst taotlejat vanglas töötamisest vabastanud ja X.X on kohustatud vanglas töötama.
2.2.X.X viitas 29.10.2021 tööst keeldumisel terviseprobleemidele, kuid ei soovinud, et meditsiiniõde hindaks tema tervislikku seisundit. Ida-Viru Keskhaigla 17.11.2021. a vastuses on antud üksnes soovitus ajutiselt vabastada kinnipeetav tolmusest tööst, kuid tööst vabastamist talle arst andnud ei ole. Vanglale ei ole teada, kuivõrd kursis on Ida-Viru Keskhaigla töötajad vangla koristustöö iseloomuga. Viru Vangla meditsiiniosakond on täpselt kursis vangide töö korraldusega ja kinnipeetava tervisliku seisundiga, mistõttu saavad nemad anda kohapeal objektiivse hinnangu ja hinnata konkreetse kinnipeetava võimelisust teha tööd. Vangla meedikud on kursis kinnipeetava terviseandmetega, sealhulgas väljaspool vanglat koostatud dokumentidega. Nagu tõenditest nähtub, on Viru Vangla meditsiiniosakonna teenistujad tunnistanud X.Xu võimeliseks teha koristustöid.
3-21-2791
2.3.Asja materjalidest nähtub, et vangla tervishoiutöötaja ei ole X.Xule andnud tööst vabastust ning samaaegselt ei ole teda ka vabastatud maski kandmise kohustusest tervisliku seisundi tõttu. Kinnipeetavale määratud koristamise töö ei ole sellisel määral tolmune, mis võiks ohustada tema tervist. Vangla koristustöö on kerge töö, mis ei nõua erioskusi ega põhjusta tavapärasest olmeriskist suuremat ohtu. Kinnipeetaval on võimalik valida koristamistööde erinevate võtete vahel, kas teostada kuiv- või märgkoristust. Niiske mopiga märgkoristus ei tekita lendtolmu ega muud, tavapärasest olmesituatsioonist allergikule ohtlikumat keskkonda.
2.4.Kinnipeetavate töötamine vanglas on oluline VangS § 6 lg 1 tähenduses ning samuti on vangla julgeoleku tagamise seisukohalt oluline ametnike korralduste täitmine. Kohtupraktikas on korralduse mittetäitmist peetud raskeks rikkumiseks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks tehtud ilmselgeid vigu või et karistus oleks ebaproportsionaalne. Vanglas distsipliini järgimine on oluline avalik huvi HKMS § 249 lg 3 tähenduses ning taotleja ei ole ka välja toonud, milline oleks see raske ning pöördumatu tagajärg, mis kaasneks tema poolt distsiplinaarkaristuse ära kandmisega. Juhul, kui hilisemas menetluses peaks mingil põhjusel tuvastatama vangla otsuse õigusvastasus, on seda võimalik kompenseerida mittevaralise kahju hüvitamise teel.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus lahendab esmalt X.Xu taotluse tõendite kogumiseks. X.X on palunud kohtul võtta haldusasja nr 3-21-2506 materjalide juurest käesoleva asja juurde Ida-Viru Keskhaigla 17.11.2021. a vastuse kohtu päringule. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna taotleja viitab sellele, et tema töökohustusest vabastust kinnitab muu hulgas Ida-Viru Keskhaigla 17.11.2021. a vastus kohtunõudele, siis peab kohus viidatud vastust nr 7.1-3/339-1 käesoleva taotluse lahendamisel asjakohaseks ning võtab selle asja juurde.
4.X.X on palunud peatada Viru Vangla 29.10.2021. a käskkirja nr 6-3/1061-1 kehtivuse ja täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Taotleja on esitanud käskkirjale 29.11.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
5.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üle asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui kaebust (või hiljem esitatavat kaebust) saab pidada ilmselgelt perspektiivituks.
6.Taotleja kirjeldab esialgse õiguskaitse taotluses eelkõige seda, miks talle määratud distsiplinaarkaristus on õigusvastane. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendab taotleja sellega, et ta soovib vältida oma olukorra halvenemist, sest kartserisse paigutamine tekitab kannatusi ning endist olukorda ei ole võimalik hiljem enam taastada. Kui taotleja kannab karistuse ära, siis muutub menetlus mõttetuks. Veel viitab taotleja sellele, et kartserikaristuse määramine on vastuolus tema terviseseisundiga ning on inimväärikust alandav. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu, millised negatiivsed tagajärjed tekivad taotleja terviseseisundile, kui ta peaks kandma kartserikaristust. Taotleja viide sellele, et kartserikaristuse määramine on vastuolus tema terviseseisundiga jääb üldsõnaliseks ning taotlusest ei selgu, millised terviseprobleemid takistavad taotlejal kartserikaristuse kandmist. Taotluses sisalduvad viited kaebaja tervisele (allergiline astma ja riniit) seonduvad taotleja võimaliku töökohustuse täitmisega, aga mitte võimega kanda kartserikaristust. Kui isikule on
3-21-2791 kartserikaristus määratud õiguspärase käskkirja alusel, siis ei saa iseenesest kartserikaristust kui ühte distsiplinaarkaristuse liiki pidada kohtu hinnangul ka inimväärikust alandavaks. Kuigi taotleja terviseseisund ei pruugi olla selline, mis tooks praegusel juhul kaasa esialgse õiguskaitse vajaduse, siis on selge, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Ainuüksi võimalus saada õigusvastase kartserikaristuse kohaldamise eest hiljem kahjutasu ei ole veel esialgsest õiguskaitsest keeldumise aluseks (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01 ja 09.02.2006. a määrus asjas nr 3-3-1-10-06, p 13). Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, ei muuda kaebuse rahuldamine vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Seega esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
7.Kartserikaristust kohaldavate käskkirjade kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.
7.1.Vaidlusaluse käskkirjaga on taotlejale määratud distsiplinaarkaristus selle eest, et ta rikkus VangS § 67 punkti 1 ja § 37 lõiget 1. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui sama seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõige 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3).
7.2.Vaidlus puudub selles, et vanglaametnik andis taotlejale 29.10.2021 korralduse asuda tööd tegema ning taotleja keeldus selle korralduse täitmisest. Taotleja viitab sellele, et ta on töövõimetu ja seda kinnitab Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloog dr T. Kirs oma 25.10.2021 vanglale edastatud kirjas ning vastav kinnitus sisaldub ka haldusasjas nr 3-21-2506 kohtule 17.11.2021 edastatud raviarsti vastuses. Kohus märgib, et taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et pulmonoloog oleks 2021. a oktoobrikuus tuvastanud selle, et taotleja on töövõimetu ja edastanud vastava informatsiooni Viru Vanglale. Ka Ida-Viru Keskhaigla 17.11.2021. a vastuse nr 7.1-3/339-1 sisu ei kinnita eeltoodut. Viidatud vastuses on märgitud, et taotleja tolmusest tööst vabastamiseks on vaja tema terviseseisundit täiendavalt hinnata ning vastuses on antud üksnes soovitus taotleja tolmusest tööst vabastamiseks. Eelnev ei muuda aga asjaolu, et nii enne kui ka pärast 29.10.2021 tööle asumise korralduse andmist on taotlejat Viru Vangla arsti poolt peetud töövõimeliseks. Vastavad sissekanded nähtuvad taotleja tervisekaardilt (nt 30.09.2021. a haigusjuht nr A20717 202 (dtl 53) ja 30.11.2021. a haigusjuht nr A25854 202 (dtl 59)). Seejuures peab kohus usutavaks Viru Vangla 03.12.2021. a seisukohas märgitut, et Viru Vangla arstidel on parem ettekujutus sellest, millist tööd ning millises keskkonnas kinnipeetavad teevad, hindamaks seda, kas nende terviseseisund võimaldab konkreetse töö tegemist. Lisaks nähtub taotleja tervisekaardilt, et 02.08.2021 on pulmonoloog asunud seisukohale. et taotlejal ei ole tööst vabastust vaja ning järgmine kontroll toimub kuue kuu möödumisel (vt tervisekaardi 27.09.2021. a sissekanne, haigusjuht A20440 202 (dtl 53)). Tervisekaardilt nähtub ka see, et taotlejal ei ole tegelikkuses tuvastatud tolmuallergiat ning kinnitust on leidnud hein- ja õistaimede allergia (haigusjuht nr A20717 202, dtl 53). Kohus märgib, et kui taotlejale anti 29.10.2021 korraldus asuda tööle, siis vastas ta vanglaametnikule, et ta on haige ning magab ja meedikut ei soovi (dtl 74). Seega ei saanud meditsiinitöötaja 29.10.2021 tuvastada ka seda, kas taotlejal esines korralduse andmise hetkel mõni muu haigusseisund, mis oleks takistanud tal töötamast. Eeltoodust saab teha järelduse, et taotleja tööst vabastamiseks puudus 29.10.2021 alus ning kaebaja oli kohustatud täitma vanglaametniku korralduse, millega teda suunati tööd tegema.
3-21-2791
7.3.Taotleja hinnangul on käskkiri õigusvastane ka põhjusel, et käskkirja on andnud sama isik, kes viis läbi menetluse ning käskkiri ja protokoll on identsed. Kohus nende väidetega ei nõustu. VangS § 64 lg-te 1 ja 4 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi, selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus.
VangS § 105 lg 2 p 2 sätestab, et vanglateenistusse kuuluvad muu hulgas vanglad. Eeltoodu tähendab, et distsiplinaarmenetluse viis läbi ja karistuse määras Viru Vangla kui haldusorgan. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 kohaselt on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus muu hulgas VangS § 64 lg 4 alusel ehk distsiplinaarkaristuse määramisel. Seega ei keela õigusaktid seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel tegutseb vangla nimel sama ametnik. Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud, samad asjaolud on aluseks karistuse määramisel, ning ametnik, kes vangla nimel määrab karistuse, peab igal juhul olema põhjalikult tuttav kogutud asjaoludega, ei saa menetluse läbiviimine ja karistuse määramine sama ametniku poolt mõjutada menetluse tulemust või kahjustada kinnipeetava õigusi.
7.4.Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 15 ööpäeva kartserikaristust oleks ebaproportsionaalne. Lisaks nähtub vaidlusalusest käskkirjast, et taotlejat on ka varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Seega saab eelduslikult pidada taotlejale määratud distsiplinaarkaristust proportsionaalseks.
7.5.Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Kohtu hinnangul kõneleb esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine.
7.6.Kohus märgib, et kohtu hinnangul ei saa vangistusseadust taotleja toodud põhjendustel pidada põhiseadusvastaseks. Õigusaktides on olemas regulatsioon, mis võimaldab taotleda esialgset õiguskaitset ning distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise keelamist, kuid selleks peab esinema ülekaalukas vajadus ning vastav kaebus peab olema edulootustega. Praeguses asjas ei ole nimetatud tingimused täidetud.
8.Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab X.Xu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus märgib, et ka Tartu Ringkonnakohus ei ole pidanud haldusasjas nr 3-21-2506 sarnastel asjaoludel esitatud taotleja esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks ning on jätnud selle 06.12.2021. a määrusega rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.