Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada koopiad kriminaalasja nr 18922900110 toimiku lehekülgedest 1-184
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Pavel Ridnõi Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
3.Tagastada kriminaalasja nr 18922900110 toimik vastustajale.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Pavel Ridnõi esitas 07.10.2020 Tartu Vanglale taotluse (tl 6) väljastada talle lõpetatud kriminaalmenetluse nr 18922900110 toimiku (edaspidi kriminaaltoimik) lehekülgedest 1-184 koopiad. Kaebajal on õigus saada koopiaid lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud andmetest. Kaebaja on nõus koopiate eest tasuma.
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 06.11.2020 taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 11.11.2020 vaide. Vastustaja rahuldas 18.11.2020.a vaideotsusega vaide ja otsustas taotluse uuesti lahendada.
3.Vastustaja jättis 21.12.2020.a vastusega nr 2-3/4222-2 (tl 12) kaebaja 07.10.2020.a taotluse rahuldamata. Vastustaja põhjendas, et tegemist on suure mahuga toimikuga. Selle läbitöötamine nõuab suuri ajamahulisi kulutusi hindamaks, kas ja milline osa puudutab toimikus andmesubjekti ning milline osa kolmandaid isikuid. Vastustaja viitas õigusliku alusena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 3.
4.Kaebaja esitas 20.01.2021 vaide, milles ta taotles toimingu sooritamist ehk kriminaaltoimiku koopiate väljastamist (tl 13-14). Kaebaja viitas tema kui teabenõudja õigustele. Vastustaja põhjendus ei ole kohane, kuna kaebaja tutvus 08.07.2020 kriminaaltoimikuga ja kõik kolmandate isikute andmed olid kinni kaetud. Vastustaja jättis 16.02.2021.a vaideotsusega nr 1-11/38-1 (tl 16) vaide rahuldamata. Varem tehtud kinnikatmised on kriminaaltoimikust eemaldatud. Soovitud koopiate tegemiseks tuleb toimiku materjal uuesti läbi töötada ja kinni katta, seda saab teha üksnes käsitsi ühe lehekülje haaval. Koopiate tegemine on ülemäära ajamahukas. Kaebaja on toimikuga tutvunud, seega ei ole koopiate saamine seotud tema oluliste õiguste kaitsega.
5.Kaebaja esitas 17.02.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks väljastada kriminaaltoimiku lehekülgedest 1-184 koopiad. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
5.1.Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kaebaja pöördus Andmekaitse Inspektsiooni poole ja talle selgitati, et tal on õigus koopiaid saada (tl 10). Ka Justiitsministeerium nõustub kaebajaga (tl 17). Kaebaja on varem tutvunud kriminaaltoimikuga nii, et kolmandaid isikuid puudutav teave oli kinni kaetud. Ametnik ütles kaebajale, et ta võib koopiaid saada. Vastustaja oleks pidanud need materjalid säilitama, kuna vastustaja pidi arvestama, et kaebajal võib vajadus toimikuga tutvuda tekkida ka hiljem. Kui andmed tuleb uuesti kinni katta, siis ei ole see töömahukas, kuna seda saab teha arvutis. Kriminaaltoimiku tutvustamine on vangla tööülesanne. Kaebaja on nõus koopiate eest maksma. Kaebaja vajab koopiaid oma õiguste kaitseks. Vanglaametnik B. Hromenkov andis valeütlusi. Kaebaja soovib üle kontrollida kõik ütlused ning pöörduda advokaadi poole, et oma õigusi kaitsta.
5.2.Kaebaja selgitas vastuseks kohtu küsimustele järgmist. Tähtsust ei oma see, et tegemist on kriminaalasjaga, mille menetlus lõppes enne süüdistuse esitamist. Vastustaja ei tuginenud koopiate andmisest keeldumisel või vaideotsuses sellele, et tegemist on juurdepääsupiiranguga dokumentidega. Asutusesiseseks kasutamiseks võib vastustaja tunnistada kogu toimiku, see ei või muutuda suvaotsuseks. See, et kaebaja juba tutvus kriminaaltoimikuga, ei saa olla takistuseks koopiate saamisel, kui kaebajal on selleks õigus. Kuna kriminaalmenetluses koguti andmeid kaebaja kohta, siis on tal õigus nendega tutvuda ja koopiaid saada. Vangla halduskoormuse suurenemine seda üles ei kaalu. Toimikus ei ole isikute aadresse, telefoninumbreid või andmeid nende eraeluliste suhete kohta, välja arvatud et üks menetlusosaline oli teise õde. Suurema osa toimikust moodustavad kaebaja sotsiaalmeedia konto väljavõtted, mis on avalikult kättesaadavad. Usutav ei ole vastustaja väide, et toimikut ei ole digiteeritud.
6.Vastustaja esitas 11.06.2021 vastuse kaebusele ja menetluse käigus täiendavad seisukohad. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Vastustaja selgitas, et vaideotsus ei olnud päris korrektne - kaebajale tutvustati kriminaaltoimikust tehtud koopiat, milles kolmandate isikute andmed olid kinni kaetud. Praeguseks on kaebajale tutvustamiseks valmistatud koopia hävitatud. Vastustaja ei pidanud arvestama võimalusega, et kaebaja võib hiljem uuesti soovida toimikuga tutvuda. Toimikut ei ole digiteeritud (kriminaalmenetluses tehakse seda üksnes kaitsjale esitamiseks ja kaitsjat kaebajal ei olnud). Kriminaalasja menetlus lõpetati kaebajale süüdistust esitamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kaebajale ei kaasnenud menetlusega äratuntavaid negatiivseid tagajärgi, mida kaebaja peaks tõrjuma. Kaebajale toimikut tutvustanud ametnik tõesti kinnitas, et kaebajal on võimalik saada koopiaid, kuid pidas silmas koopiaid mõnest konkreetsest dokumendist, mitte kogu toimikust.
6.2.Vastuseks kohtu küsimustele selgitas vastustaja järgmist. Kriminaaltoimik ei kujuta endast andmeid, mida igaühel on õigus saada. Kui kriminaalmenetluse normid piirasid kaebaja õigust tutvuda toimikuga menetluse kestel, siis omab see tähendust ka pärast menetluse lõppemist. Kaebaja eesmärk on saada toimikust koopia tervikuna ja vastustaja ei pidanud kaaluma taotluse osalist rahuldamist. Kaebajal oli juba võimalus toimikuga tutvuda. Varjamist vajavateks kolmandate isikute andmeteks on näiteks nende nimed, aadressid, eraelulised suhted (millised on kellegi omavahelised suhted). Toimik võib sisaldada ka asutuse-siseseks kasutamiseks mõeldud teavet, millele kaebajal juurdepääsu õigus puudub. Kaebajale koopiate tegemiseks tuleks iga leht eraldi läbi töötada. Kohtu seisukoht
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus mõistab kaebaja avaldusi nii, et kaebaja eesmärgiks on saada kriminaaltoimikust tervikuna koopia. Kaebaja küll ei vastanud selge sõnaga 10.01.2022.a määruses esitatud kohtu küsimusele, kas kaebaja soovis koopiat toimikust üksnes tervikuna, kuid pärast seda esitatud täiendavas seisukohas kordas oma taotlust saada koopiad kriminaaltoimiku lehekülgedest 1184 ehk kogu toimikust (tl 38 pöördel). Kaebaja eesmärgiks ei ole tutvuda toimikuga koopiaid tegemata või saada toimikust koopiaid osaliselt. Kaebuse lahendamiseks tuleb seega kindlaks teha, kas vastustajal oli kaebaja taotluse lahendamise ajal ja on ka praegu õigusnormidest tulenev kohustus anda kaebajale koopiad kriminaaltoimikust tervikuna. Kaebaja on oma huvina koopiate saamiseks välja toonud, et ta soovib esitada nõudeid tema hinnangul valeütlusi andnud vanglaametniku B. Hromenkovi vastu, see isik oli kriminaalmenetluses kannatanu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli nõus koopiate eest tasuma.
8.Kohus tutvus asja lahendamisel kriminaaltoimikuga. Toimikus sisaldub kokku 45 dokumenti, sh 3 kaebaja kui kahtlustatava ülekuulamise protokolli, 3 kannatanu ülekuulamise protokolli, 8 tunnistaja ülekuulamise protokolli, vanglas toimunud haldusmenetluste dokumendid (aktid esemetega toimimise kohta, vanglaametnike ettekanded), tõendid (päringud side-ettevõtjatele ja vastused), kaebajat iseloomustavad dokumendid (sh kohtuotsus kriminaalasjas 1-15-984), kaebaja taotlused kriminaalmenetluses, kriminaalmenetlust korraldavad dokumendid (kaebaja taotluste ja kaebuste lahendamine, kriminaalmenetluse lõpetamine).
9.Kohus palus 10.01.2022.a määruses kaebajal esitada seisukoha, kas ta taotleb õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega (kohalduvad isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid) või tugineb ta sellele, et tegemist on avaliku teabega, mida on õigus saada igaühel (kohalduvad teabenõude täitmist reguleerivad sätted). Kaebaja ei andnud sellele küsimusele üheselt mõistetavat vastust. Kohtu hinnangul tuleneb kaebaja seisukohtadest tervikuna, et ta tugineb õigusele tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kohus käsitleb esmalt siiski seda, kas kaebuse saaks rahuldada, kui kaebaja taotlust käsitleda teabenõudena.
10.AvTS § 9 lg 1 alusel on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 p 1 täpsustab, et teabevaldaja on kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus. Teabe väljastamise üheks võimalikuks viisiks on dokumendi koopia väljastamine paberil (AvTS § 17 lg 1 p 2, lg 3). AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Teabevaldajal on AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel õigus keelduda teabe väljastamisest, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
11.Kohtu hinnangul välistab AvTS § 23 lg 1 p 1 kaebajale kriminaaltoimikust tervikuna koopia andmise, kuna toimik sisaldab mitmeid juurdepääsupiiranguga dokumente. Toimiku dokumentidest 30 ehk 2/3 puhul on dokumendile tehtud märge „Asutusesiseseks kasutamiseks“ ning piirangute tähtaeg ei ole möödas. See tähendab, et tegemist on juurdepääsupiiranguga teabega. Märke ühe õigusliku alusena on enamuse dokumentide puhul viidatud AvTS § 35 lg 1 p 1, mis kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe. Seega on tegemist õiguspäraselt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega ning vastustaja ei ole seda teinud alusetult või meelevaldselt. Kui dokument (näiteks kannatanu või tunnistaja ülekuulamise protokoll) on tervikuna kogutud kriminaalmenetluses, siis ei saa seda avaldada ka osaliselt ehk teavet kinni kattes. Kohtupraktikas on leitud, et kui teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis annab see aluse teabenõude täitmisest keelduda (Riigikohtu 10.09.2021.a otsus asjas 3-19-2069, p 15). Kuivõrd kaebaja soovib koopiat kriminaaltoimikust üksnes tervikuna ning toimik sisaldab ka juurdepääsupiiranguga dokumente, siis ei olnud vastustajal teabenõude rahuldamise kohustust.
12.AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaldamist kohtu poolt ei välista see, et vastustaja ei ole seda sätet koopiate andmisest keeldumisel õigusliku alusena välja toonud. Kohus lahendab kohustamiskaebust ning selle rahuldamise eelduseks on õigusaktist tulenev kohustus toiming teha. Kui õigusnorm toimingu tegemise välistab, siis ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik olenemata sellest, kas haldusorgani algne keeldumine toimingu tegemisest oli õiguspärane või mitte. Kohus ei ole selle sätte kohaldamisega pooli üllatanud, kuna viitas sellele võimalusele 10.01.2022.a määruses.
13.Kohus selgitab, et eeltoodu puudutab kaebaja õigust saada kriminaaltoimiku koopia põhjendusel, et tegemist on avaliku teabega, mida on õigus saada igaühel. Sel juhul tuleb
kaebajat samuti käsitleda „igaühena“ ehk arvesse ei tule asjaolu, et kaebaja oli kriminaalmenetluses kahtlustatav ja toimik sisaldab tema kohta kogutud andmeid. Ka AvTS § 39 lg 1 sätestab, et teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse üldmääruses või seaduses sätestatud aluse olemasolul avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei viita võimalusele kohaldada AvTS sätteid. Kaebaja õigust saada tema kohta kogutud andmeid käsitleb kohus allpool.
14.Isiku õigusi isikuandmete töötlemisel reguleerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning IKS. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas kohaldada IKS sätteid. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 2 lg 2 punkti d alusel ei kohaldata seda määrust muuhulgas juhul, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Sellise juhtumiga ongi tegemist. Vaidlusalused andmed on kogutud kriminaalmenetluses. Seda ei muuda asjaolu, et kriminaalmenetlus on praeguseks lõppenud. Andmed on nende säilitamise staadiumis ning see kujutab endast samuti andmete töötlemist. IKS § 1 lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel.
15.IKS § 13 lg 1 sätestab, et selles seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 ja artikli 9 lõike 1 tähenduses. Viidatud määruse art 4 p 1 kohaselt on „isikuandmed” igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta. IKS § 24 lg 1 ütleb, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse. Sama sätte p 1 kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil talle teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed.
16.Kohtu hinnangul on vastustajal IKS § 24 lg 1 p 1 alusel kohustus teha kaebajale teatavaks kriminaaltoimikus olevad kaebaja kohta käivad isikuandmed. Kriminaalmenetlusega seotud isiku sellist õigust on tunnustatud kohtupraktikas. Näiteks kohtuasjas 3-16-2348 taotles kaebuse esitaja õigust tutvuda kriminaaltoimiku kõikide dokumentide ja muu teabega, mis puudutavad tema isikut või tema tegevust, ning kohus lõpptulemusena rahuldas kaebuse (Riigikohtu otsused 10.03.2016 (numbri all 3-3-1-84-15) ja 21.02.2019, Tartu Halduskohtu otsus 31.01.2022, viimati nimetatud lahend ei ole jõustunud). Kaebaja ei ole aga taotlenud tema kohta käivate isikuandmete talle teatavaks tegemist, vaid kriminaaltoimikust tervikuna koopia väljastamist. Need taotlused ei kattu.
17.Kohus möönab, et paljudes kriminaaltoimiku dokumentides on juttu kaebajast, kuid siiski mitte kõigis. Kaebajal kui andmesubjektil ei ole õigust tutvuda dokumentidega, mis tema kohta käivaid andmeid ei sisalda. Samuti ei tähenda andmete teatavaks tegemine tingimata dokumentidest koopiate tegemist. IKS § 24 lg 1 p 1 sätestab vastutava töötleja kohustuse teha andmed teatavaks, kuid see ei pruugi
tingimata toimuda koopiate andmise vormis. Kaebaja esitatud 02.10.2020.a vastuse (tl 10) põhjal on samal seisukohal ka Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon selgitas kaebajale, et IKS alusel ei pea vastustaja kaebajale koopiaid väljastama ning õigus saada koopiaid on kaebajal vaid AvTS alusel. Kohus näitas eespool, et AvTS alusel kaebaja taotlust rahuldada ei saa. Seega oli vastutajal küll võimalus anda andmed kaebajale koopiatena, kuid ei olnud kohustust seda teha. Kohtu hinnangul võib andmesubjektile koopiate andmise kohustuse puudumine olukorras, kus andmed pärinevad süüteomenetlusest, olla seadusandja teadlik valik. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 lg 3 näeb ette andmesubjekti õiguse saada töödeldavate isikuandmete koopia. Samas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis reguleerib isikuandmete töötlemist süüteomenetluses ja on Eesti õigusesse üle võetud IKS kaudu, reguleerib seda teisiti. Direktiivi preambuli lg 43 ütleb, et isikul peab olema õigus tutvuda andmetega, mis on tema kohta kogutud, selle õiguse tagamiseks piisab, kui andmesubjektil on olemas arusaadaval kujul nimetatud andmete täielik kokkuvõte ning kokkuvõtte võib esitada töödeldavate isikuandmete koopiana. Süüteomenetluses kogutud andmete puhul ei ole koopia saamine seega andmesubjekti õigus, vaid võimalus. Viimati nimetatu ühildub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätetega: kahtlustataval on õigus tutvuda toimikuga, kuid võimalus saada sellest koopiaid üksnes prokuratuuri loal (KrMS § 224 lg 1, 11 ja 10).
18.Kokkuvõttes ei saa kohus rahuldada kohustamisnõuet sellisena, nagu kaebaja selle esitas. Vastustajal ei ole AvTS ega IKS alusel kohustust väljastada kaebajale kriminaaltoimiku koopia tervikuna. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
19.Vastuseks poolte muudele väidetele selgitab kohus järgmist.
19.1.Kaebuse rahuldamata jätmise tingis eelkõige see, et kaebaja nõudeks oli koopiate saamine kriminaaltoimikust tervikuna. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada taotlus uuesti nii, et ta taotleb kriminaaltoimikus sisalduvate tema kohta käivate andmete teatavaks tegemist sellises ulatuses, nagu see on võimalik. Kaebajal oleks mõistlik taotleda neid andmeid, mida ta tegelikult saada soovib. Kohtuasja materjalide põhjal huvitavad kaebajat eeskätt kannatanu ülekuulamistel kaebaja kohta esitatud andmed.
19.2.Andmete väljastamist IKS alusel iseenesest ei takista see, et AvTS tähenduses on dokumendid juurdepääsupiiranguga. Enda kohta käivate isikuandmete taotlemisel kohalduvad erisättena IKS § 24 lg 2 sätestatud piirangud. IKS § 24 lg 2 lubab piirata teabe esitamist või keelduda selle väljastamisest muuhulgas juhul, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi (p 2) või ohustada avaliku korra kaitset (p 4). Vastustaja ei ole järginud oma 18.11.2020.a vaideotsuse juhist põhjendada iga dokumendi puhul, milliseid kolmanda isiku andmeid kaitstakse ja miks ei saa teavet väljastada seda osaliselt kinni kattes. Praeguses vaidluses ei ole sellel asjaolul tähtsust, kuna kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik eespool toodud põhjendustel. Kui kaebaja peaks esitama uue taotluse (vt otsuse punkti 19.1), siis saab vastustaja selle lahendamisel kaaluda iga taotletud dokumendi puhul ühelt poolt kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega ning teiselt poolt dokumendist puudutatud muude isikute õigusi ja vangla julgeoleku tagamise vajadust (kui dokument sisaldab selle kohta andmeid). Eeltoodu põhjal saab vastustaja otsustada, kas kaebaja kui andmesubjekti kohta kogutud teave anda kaebajale täieliku koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana, kokkuvõtte / kirjeldusena või ei saa mõnes dokumendis sisalduvat kaebaja kohta kogutud teavet üldse väljastada.
19.3.Andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega ei välista see, kui ta on
samade andmetega varem juba tutvunud. Küll võib see arvesse tulla, kui kaalutakse kaebaja õigusi, muude isikute õigusi ja vajadust kaitsta avalikku korda. Andmesubjekti õigusi reguleerivate normide eesmärk on eelkõige see, et isik oleks tema kohta kogutud andmete olemasolust ja sisust teadlik. Kaebaja on toimikuga varem tutvunud ning andmete koosseis ei ole vahepeal muutunud. See tähendab, et kaebaja õiguste kaal võib olla vähenenud võrreldes olukorraga, kus kaebaja taotles andmete talle teatavaks tegemist esmakordselt. Andmesubjekti kaitsvate normide eesmärgiks ei ole see, et isik saaks teostada oma õigusi või esitada tõendeid teistes menetlustes.
19.4.IKS ei sisalda AvTS § 23 lg 2 punktiga 3 analoogset sätet, mis võimaldaks keelduda andmete väljastamisest suure töömahu tõttu. Taotluse lahendamisel IKS alusel on vastustajal otsuse punktis 19.2 kirjeldatud võimalused. Menetluskulud. Selgitused
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
21.Kriminaaltoimik tagastatakse vastustajale pärast otsuse jõustumist.
22.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.