Konstaki OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse nr 6-1/296-1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Konstaki OÜ (registrikood 16159010), volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma
RESOLUTSIOON
1.Lugeda, et Konstaki OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse nr 6-1/2961 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes on esitatud tähtaja rikkumisega.
2.Jätta kaebetähtaeg ennistamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-22-112 menetlus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse nr 6-1/296-1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes.
4.Keelduda Konstaki OÜ kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.
5.Tagastada Konstaki OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide 2-4 jõustumist.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Konstaki OÜ esitas 01.04.2021 majandustegevuse registri (edaspidi MTR) kaudu tegevusloa taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Konstaki OÜ tegevusloa taotluses on märgitud äriühingu juhatuse liikmeks, osanikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks ning kontaktisikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS) mõistes Dmitri Tihhonov.
3-22-112
2.Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pikendas 05.04.2021 Konstaki OÜ taotluse menetluse tähtaega kuni 30.07.2021.
3.RAB teavitas 30.07.2021 Konstaki OÜ-d, et ei väljasta Konstaki OÜ-le virtuaalvääringu tegevusluba 30.07.2021, sest RAB ei ole veendunud Konstaki OÜ vastamises kõikidele RahaPTS kontrollieseme nõuetele. RAB andis teada, et lahendab Konstaki OÜ tegevusloa taotluse hiljemalt 10.09.2021. RAB teavitas 10.09.2021 Konstaki OÜ-d, et jätkuvalt ei ole Konstaki OÜ-le võimalik virtuaalvääringu tegevusluba väljastada, sest 10.09.2021 kuupäevaks ei ole RAB saanud veendumust Konstaki OÜ vastavusest kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72) ning selle kontrollimist ei ole võimalik lõpetada 10.09.2021, mistõttu on vajalik määrata täiendav tähtaeg Kontsaki OÜ tegevusloa taotluse menetlemiseks. RAB määras uueks menetluse tähtajaks 18.10.2021.
4.RAB 17.11.2021 otsusega nr 6-1/296-1 keelduti Konstaki OÜ-le virtuaalvääringu tegevusloa väljastamisest, sest ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 kirjeldatud kontrollieseme asjaolule.
5.Konstaki OÜ esitas 16.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 17.11.2021 otsuse nr 6-1/296-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebuses oli esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, mida põhistatakse järgmiselt. Menetlus kestis ebamõistlikult kaua. RAB saatis teatised enda otsustest kaebajale 17.11.2021 selliselt, et RAB-i meiliaadressilt [email protected] laekus Dmitri Tihhonovi meiliaadressile xxxxxxx 1-minutilise vahega kuus peaaegu samasisulist meili (vt kaebuse lisa 5), mistõttu tunnistas gmail postiprogramm kõik kuus kirja spämmiks. Sellel põhjusel ei saanud D. Tihhonov 17.11.2021 teada vastustaja poolt langetatud otsustest. Kaebaja sai otsustest teada juhuslikult rämpsposti puhastamisel 16.12.2021. Arvestades menetluse ebamäärast pikkust ja teadmatust menetluse lõppemise aja kohta, polnud kaebajal alust oodata otsust 17.11.2021. Tegemist on tehnilise probleemiga, mida kaebaja ei saanud mõistlikult vältida. Vastuvõetav ei ole lähenemine, et haldusorgan ei pea seadusega kehtestatud menetlustähtaegadest kinni, mistõttu on äripidaja pikema perioodi jooksul ootel. See on äripidajat põhjendamatult koormav. Tegemist on mõjuva põhjusega (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja tasus virtuaalvääringu teenuse pakkujana tegevusloa taotlemiseks riigilõivu 3300 eurot. See on suur summa ning kaebajal on põhjendatud ootus, et teda teenindatakse riigiasutuse poolt õigeaegselt ja tähelepanelikult.
6.Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 kohtunõudega paluti RAB-l esitada omapoolne seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotlusele hiljemalt 04.02.2022.
7.RAB palus oma 04.02.2022 seisukohas jätta kaebaja kaebetähtaja taotlus rahuldamata ja lõpetada menetlus, kuna kaebaja on tähtaja ennistamise taotluse esitanud ennistamistähtaega rikkudes. Oma seisukohta põhistab RAB järgmiselt. Kaebaja on 16.01.2022 kaebetähtaja ennistamise taotluses kinnitanud, et sai vastustaja 17.11.2021 otsuse kätte 16.12.2021, kui D. Tihhonov juhuslikult elektronposti aadressil xxxxxxx rämpsposti puhastas. Järelikult hakkas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg kulgema 16.12.2021. HKMS § 71 lg 2 kohaselt tuli kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus kohtule hiljemalt 30.12.2021, ehk hiljemalt 14 päeva möödumisel päevast, kui menetlustähtaja kinnipidamist takistanud mõjuv põhjus langes ära. Kaebajal langes mõjuv põhjus ära peale 16.12.2021, kui ta juhuslikult xxxxxxxxx elektronposti aadressil rämpsposti puhastas ja leidis vastustaja 17.11.2021 tegevusloa keeldumise otsuse. Kaebaja aga esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse kohtule 16.01.2022, ehk rikkudes kaebetähtaega 17 päeva võrra. Esitatud taotluses ei ole kaebaja toonud ühtegi mõjuvat põhjust või veenvat selgitust, miks tema ei saanud esitada 14 päeva jooksul, peale mõjuva põhjuse äralangemist, tähtaja ennistamise taotlust. Seega on kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud tähtaja rikkumisega ning see tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada. 2(9)
3-22-112
Eluliselt ei ole usutav, et vastustaja 17.11.2021 e-kiri läks kaebaja gmaili konto rämpsposti ja kaebaja ei saanud otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. Kaebaja on saanud varem saadetud otsuse projekti MTR vahendusel ([email protected]) kohe kätte. Nimelt esitas kaebaja pika ja sisulise vastuväite juba järgmisel päeval, s.o 12.10.2021. Pole eluliselt usutav, et kaebajale saavad valikuliselt teatavaks MTR poolt edastatud e-kirjad. Kaebaja pole selgitanud, kuidas ja mil viisil jõudis varem MTR kaudu saadetud otsuse projekt kaebajani õigeaegselt. Olukorras, kus äriühinguni ei ole jõudnud olulised dokumendid, peaks äriühing tegema viivitamatult kõik endast olenevad mõistlikud jõupingutused, et võimalikult kiiresti dokumentide kohalejõudmist takistavad asjaolud välja selgitada. Kaebaja ei ole kordagi viidanud sellele, et tema elektronposti aadress üldse ei oleks toiminud või, et ta on tuvastanud selle, et ka teised sellele aadressile saadetud kirjad ei oleks kohale jõudnud. Eluliselt ei ole usutav, et üksnes MTR kaudu edastatud 17.11.2021 otsus tehnilise probleemi tõttu suunati rämpsposti, kuid MTR kaudu edastatud 11.10.2021 tegevusloa keeldumise otsuse projekti sai kaebaja koheselt kätte. Kaebajal on kohustus oma elektronposti aadressi regulaarselt kontrollida (vt majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 11 lg 6; HMS § 25 lg 1, § 27 lg 1; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Kaebaja oli ise hooletu oma elektronpostiga ümberkäimisel ning ei kontrollinud piisava regulaarsusega talle edastatud e-kirju (sh rämpsposti). Kogu vastutus dokumentide kättetoimetamisega seonduvalt on kaebaja hinnangul üksnes vastustaja kanda, hoolimata sellest, et vastustaja kohustuseks on eeldada, et äriregistris märgitud elektronposti aadressile edastatud kirjad tuleb lugeda õigeaegselt kättetoimetatuks. Riigikohus on selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu lahend nr 33-1-70-06). Kui ta on seda teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-00). Alates 01.09.2006 kehtiv HKMS § 9 lg 9 sätestab samuti, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kaebaja oli RAB-i kavandatavast otsusest teada saanud juba 11.10.2021, kuid ei teinud mõistliku aja jooksul midagi selleks, et kontrollida MTR keskkonda või oma e-posti. Puudub mõjuv põhjus, miks kaebaja ei saanud 17.11.2021 otsust tähtaegselt vaidlustada. Seetõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 10.02.2022 täiendavad selgitused kaebetähtaja ennistamise taotluse osas ning juhul, kui kohus kaebetähtaja ennistamise taotlust ei rahulda, siis palub kaebaja tuvastada vaidlusaluse otsuse õigusvastasus. Tühistamis- ja kohustamiskaebus on esitatud tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul pärast haldusakti kaebajale teatavaks tegemist. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Kaebaja ületas tähtaega mõjuval põhjusel – tema eksimus tuleneb vastustaja õigusvastasest käitumisest ja selgitamiskohustuse rikkumisest, samuti enda kogenematusest tingitud eksimusest tähtaegade vastu. Vastustaja rikkus jämedalt RahaPTS §-s 71 sätestatud virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotluse menetlemise maksimaalset tähtaega. Kui haldusorgan läheneks kaebaja taotluse läbivaatamisele tõsisemalt, siis oleks taotlus lahendatud kiiresti ilma kaebaja äritegevuse plaani rikkumiseta. Samuti rikkus haldusorgan selgitamiskohustust, jättes pikema perioodi jooksul haldusakti väljastamata ja taotlejale teatamata, millal ta saab vastuse taotlusele. Avastades vastustaja otsuse enda rämpspostist, üritas kaebaja seaduslik esindaja (juhatuse liige D. Tihhonov) leida juristi, kuid seoses jõuludega ei tahtnud keegi asjaga tegeleda. D. Tihhonov ise arvas, et kaebuse esitamiseks on 30 päeva, nii, nagu haldusaktis kirjas oli. Juristiga sai D. 3(9)
3-22-112
Tihhonov kokku alles 12.01.2022, samal kuupäeval oli koostatud volikiri ning 16.01.2022 oli kaebus saadetud kohtusse. Ka Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla kogenematusest tulenev eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-13). Seega on tähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel. Ennistamine oleks õiglane otsus olukorras, kus haldusorgan ise ületas oluliselt menetlustähtaega. Juhul, kui kohus ei nõustu kaebuse tähtaja ennistamisega, siis palub kaebaja tuvastada vaidlusaluse otsuse õigusvastasus ning vastustaja toimingu (10.08.2021 ja 18.08.2021 toimunud vestlused tegevusloa taotleja kontaktisiku D. Tihhonovi seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel) õigusvastasus (HKMS § 49, § 46 lg 5).
9.Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 kohtunõudega paluti kaebajal selgitada, kuidas vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine aitab tema õiguste kaitsele kaasa. Selgitused tuli esitada hiljemalt 18.02.2022.
10.Kaebaja teatas 18.02.2022, et kaebaja põhjendatud huvi vastustaja tegevuse ja vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seisneb selles, et edaspidi vältida vastustaja jätkuvat õigusvastast tegevust kaebajate suhtes. Riigikohtu praktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-75-16, nr 3-3-1-88-08). Kaebaja selgitab, et käesoleva haldusasja raames rikkus vastustaja järelevalve funktsiooni teostades korduvalt kaebaja õigusi. Arvestades viimati välja kujunenud kohtupraktikaga, pidid virtuaalvääringute valdkonnas tegutsevad äriühingud massiliselt pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, kus oli tuvastatud, et vastustaja käitub õigusvastaselt (vt kohtuotsused haldusasjades nr 3-20-1733, nr 3-20-1965, nr 3-20-1752). Kaebaja hinnangul võib sellest järeldada, et äriühingute firmade õiguste rikkumine on vastustaja jaoks omane ja kannab kestvat iseloomu. Seega esineb reaalne oht, et vastustaja tegutseb kaebaja suhtes õigusvastaselt ka edaspidi.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule 16.01.2022 tühistamiskaebuse RAB 17.11.2021 otsuse nr 6-1/296-1 peale. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud RAB 17.11.2021 otsusest teada 16.12.2021, kui avastas oma gmaili postkasti rämpsposti kaustast vaidlusaluse otsuse. Esmalt tuvastab kohus, kas kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega (I), seejärel lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (II) ning viimaks kaebuse muutmise taotluse (III). I
12.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
13.HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Vaidlus puudub osas, et kaebajale on vaidlusalune otsus kätte toimetatud elektrooniliselt. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib HMS § 27. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1 ls 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, 4(9)
3-22-112
kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2).
14.Kaebuse kohaselt on RAB saatnud 17.11.2021 vaidlusaluse otsuse kaebaja elektronposti aadressile xxxxxxxxx. Kaebaja ei ole saatnud dokumendi kättesaamise kohta kinnitust, samuti ei ole edastatud dokumenti elektrooniliselt asjakohase infosüsteemi kaudu, mistõttu HMS § 27 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt ei saa lugeda dokumenti kaebajale kättetoimetatuks enne 16.12.2021. Samas on vaidlusalune otsus edastatud juriidilisele isikule ning äriregistri andmetel on e-posti aadress xxxxxxxxx kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadress (vt vastustaja 04.02.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Seega kohaldub elektrooniliselt kättetoimetatuks lugemisel HMS § 27 lg 2 p 3. Viidatud normi alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16), mistõttu saab lugeda vaidlusaluse otsuse kaebajale kättetoimetatuks 18.11.2021.
15.Täiendavalt selgitab kohus, et kohtupraktikas on leitud seoses RAB-i poolt tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse elektroonse kättetoimetamisega, et ei saa välistada, et RAB oleks pidanud enne kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist kasutama ka teisi kättetoimetamise viise (vt HMS § 25 lg 21) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). Vastavalt HMS § 25 lg-le 21 kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks.
16.Käesoleval juhul oli Konstaki OÜ tegevusloa taotluses märgitud äriühingu juhatuse liikmeks, osanikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks ning kontaktisikuks RahaPTS mõistes D. Tihhonov, kelle e-posti aadress on xxxxxxxx (vt kaebuse lisa 1). Seega oli vastustaja edastanud elektroonselt vaidlusaluse otsuse nii äriühingu registrijärgsele e-posti aadressile, juhatuse liikme kui ka kaebaja kontaktisiku e-posti aadressile (vt kaebuse lisa 5), mistõttu on vaidlusalune otsus juriidilisele isikule kätte toimetatud 18.11.2021. Alates 19.11.2021 hakkas kulgema 30-päevane kaebetähtaeg ning tähtaja viimane päev saabus 20.12.2021 (HKMS § 67 lg 1).
17.Vaidlust pole selles, et kaebus on kohtule esitatud 16.01.2022, seega tähtaja rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes on esitatud halduskohtule tähtaja rikkumisega. II
18.Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel oli tehniline probleem – kaebaja e-mailile saadetud vaidlusaluse otsuse paigutas gmail rämpsposti kausta, mille kaebaja avastas alles 16.12.2021.
19.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus.
20.HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Näitlik loetelu mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS § 150 lg-s 1, mis on analoogia korras kohaldatavad ka käesoleval juhul. Vastavalt HKMS § 150 lg-le 1 on mõjuv põhjus eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist
5(9)
3-22-112
isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Selliseid objektiivseid takistusi käesoleval juhul ei esinenud.
21.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja e-posti aadressile on jõudnud vastustaja 17.11.2021 otsus (vt kaebuse lisa 5). Samas aga on tõendamata kaebaja väide, et gmail suunas vastustaja 17.11.2021 otsuse automaatselt rämpsposti kausta. Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et kui vastustaja poolt 11.10.2021 saadetud otsuse projekti ja sellele järgnenud kaebaja kirjavahetuse kohta on kaebaja esitanud kohtule väljavõtte gmaili postkastist (vt kaebuse lisa 4), siis vastustaja 17.11.2021 otsuse saatmise kohta on tehtud foto failist, kuhu justkui oleks kopeeritud andmed RAB 17.11.2021 e-kirjadest (vt kaebuse lisa 5). Kohtu hinnangul tekitab kahtlust, miks kaebaja ei ole esitanud gmaili postkasti väljavõtet ka 17.11.2021 saadetud ekirjadest, vaid on pidanud vajalikuks kopeerida vastustaja e-kirjad eraldi faili, millest on tehtud foto/ekraanitõmmis. Sõltumata sellest, kas kaebuse lisa 5 on usaldusväärne tõend või mitte, on ilmne, et tõendamata on kaebaja väide, et vastustaja 17.11.2021 e-kirjad suunati kaebaja e-posti rämpsposti kausta. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1).
22.Käesoleval juhul aga puudub vajadus kaebajalt täiendavate tõendite nõudmiseks, kuivõrd kohus nõustub vastustajaga, et on ebausutav, et vastustaja 17.11.2021 saadetud otsused läksid kaebaja postkasti rämpsposti kausta, arvestades, et kaebaja on varasemalt samalt e-posti aadressilt vastustajaga suhelnud (vt kaebuse lisa 4).
23.Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt ei ole usutav, et varasemalt RAB-i poolt samale eposti aadressile saadetud e-kirjad jõudsid koheselt kaebaja postkasti, kuid vaidlusalune otsus suunati rämpsposti kausta. Nii nähtud kaebuse lisast 4 „Kirjavahetus RABiga“, et kaebaja eposti aadressile xxxxxxxx on 11.10.2021 saadetud e-postilt [email protected] e-kiri „RAB teavitus planeeritava haldusakti osas“ ning kaebaja on sellele e-kirjale vastanud järgmisel päeval, s.o 12.10.2021. Samalt e-posti aadressilt [email protected] saadeti kaebajale ka RAB-i 17.11.2021 otsus (vt kaebuse lisa 5). Seetõttu on väheusutav, et vaidlusalune otsus liigitati rämpsposti kausta, kuivõrd reeglina, kui e-kiri on märgitud rämpsposti kaustas põhikausta kuuluvaks, siis edaspidi ei liigitata samalt e-posti aadressilt saabunud kirju rämpsposti kausta.
24.Aga isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et RAB-i 17.11.2021 e-kiri läks rämpsposti kausta, siis asjaolu, et kaebaja avastas vaidlusaluse otsuse alles 16.12.2021 ei ole mõjuv põhjus, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks.
25.„Kohtupraktikas on leitud, et äriühingul on suurem hoolsuskohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani (vrdl Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). Sama kohustus kehtib äriühingule ka elektronposti vastuvõtmisel. Elektronposti aadressi registripidajale esitamise kohustuse sätestab ka äriseadustiku § 63.“ Seega oli kaebaja mõjusfääris avastada tema postkasti laekunud e-kiri, isegi, kui see oli gmail serveri poolt suunatud rämpsposti kausta. Seda, et kaebaja ei pidanud vajalikuks kontrollida oma rämpsposti kausta regulaarselt, ei saa pidada objektiivseks takistuseks, mille tõttu ei saanud kaebust kohtule tähtaegselt esitada.
26.Kaebaja on märkinud, et kohtupraktikas on peetud mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses ka kogenematusest tulenevat eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebetähtaja arvestamisest. Kaebaja poolt viidatud seisukoht on kajastatud Riigikohtu 21.06.2013 määruse nr 3-3-1-30-13 punktis 12, kus on samas tehtud viide Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 punktile 17. Viimati nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes; tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt 6(9)
3-22-112
hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad; vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest; ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
27.Esmalt tuleb märkida, et ülalviidatud Riigikohtu lahendid puudutasid füüsiliste isikute kaebusi ja selles esitatud kaebetähtaja ennistamist. Käesoleval juhul on aga kaebajaks juriidiline isik, kellel lasub kõrgem hoolsuskohustus korraldada oma elektronpost viisil, et olulised teated ka õigel ajal adressaadini jõuaksid. Seejuures ei saa pidada kaebaja seaduslikku esindajat õiguslikult kogenematuks isikuks, kuivõrd kaebuse kohaselt oli kaebaja seaduslik esindaja kontaktisikuks RahaPTS § 17 kohaselt. Vastavalt RahaPTS § 17 lg-le 5 võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Arvestades, et kontaktisik peab hästi tundma RahaPTS-s sätestatud regulatsiooni, siis ei saa öelda, et kaebaja seaduslik esindaja oleks õiguslikult kogenematu isik. Lisaks on vaidlusaluses otsuses selgitatud edasikaebamise korda ning tehtud viide HKMS § 46 lg-le 1. HKMS § 46 lg-s 1 on sätestatud, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlust ei ole selles, kaebajale saadeti vaidlusalune otsus 17.11.2021 ning see jõudis ka tema postkasti samal päeval.
28.Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ta avastas vaidlusaluse otsuse oma postkastist 16.12.2021, siis ei olnud veel kaebetähtaeg möödunud (viimane kaebuse esitamise päev oli 20.12.2021). Kaebaja oleks saanud esitada kohtule tähtaegselt kaebuse taotlusega tühistada vaidlusalune otsus ka ilma juriidilist haridust omava esindajata ning juhul, kui kaebuses oleks olnud puudusi, siis on halduskohtu ülesanne juhtida kaebuses esinevatele puudustele tähelepanu ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt HKMS § 120 lg 1 p 3 ja lg 3).
29.Isegi juhul, kui lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et vaidlusalune otsus oli rämpsposti kaustas ning kaebaja ei avastanud seda enne kui 16.12.2021, siis on vastustaja asjakohaselt viidanud HKMS § 71 lg-le 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Käesoleval juhul langes väidetav takistus ära 16.12.2021, mistõttu kaebuses toodud väidete õigsust eeldades oleks tulnud kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt 30.12.2021. Käesoleval juhul on kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud halduskohtule 16.01.2022. Viivitust ei õigusta asjaolu, et kaebaja seaduslikul esindajal ei õnnestunud varasemalt õigusteenuse osutajat leida (vt käesoleva määruse põhjenduste punkt 28).
30.Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ei oma tähtsust küsimus, kas kaebaja hinnangul oli vastustaja järginud haldusmenetluses menetlusnorme (sh kas menetlenud kaebaja taotlust seaduses sätestatud tähtaja jooksul) või kas vastustaja on kaebajat õigeaegselt ja tähelepanelikult teenindanud. Need kaebaja argumendid seonduvad vaidlusaluse otsuse õiguspärasusega (koos haldusaktiga on õigus vaidlustada ka menetlustoiminguid), mida hinnatakse asja sisulise läbi vaatamise käigus. Seega jätab kohus need väited kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tähelepanuta.
31.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
32.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse 7(9)
3-22-112
menetlus kaebust menetlusse võtmata. Eelnevast tulenevalt kuulub menetlus lõpetamisele tühistamis- ja kohustamisnõudes. III
33.Kaebaja on 10.02.2022 esitanud kaebuse muudatuse, milles taotleb alternatiivselt vaidlusaluse otsuse ja vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamist.
34.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.
35.Kaebuse muudatus on esitatud tähtaegselt. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebuse muudatus on lubatav.
36.Tuvastamiskaebusele on seadusandja kehtestanud kaebeõiguse piirangud HKMS § 45 lg-s
2.Viidatud lõike kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
37.Kaebaja on alternatiivselt esitanud nõude tuvastada RAB 17.11.2021 otsuse õigusvastasus ning 10.08.2021 ja 18.08.2021 kaebajaga läbiviidud vestluste kui toimingute õigusvastasus. Arvestades, et kaebaja on soovinud koos haldusaktiga vaidlustada ka menetlustoimingud (vestluste läbiviimine kaebaja seadusliku esindajaga), siis lähtub kohus kaebeõiguse kontrollimisel üksnes HKMS § 45 lg-st 2.
38.Tuvastamisnõudest tõhusam õiguskaitsevahend on tühistamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 1). Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on vältida tulevikus sarnastel asjaoludel samasuguse otsuse tegemist, siis saab kaebaja vaidlustada vastustaja poolt tulevikus antavat haldusakti. Selleks puudub vajadus veenduda juba antud haldusakti õigusvastasuses. Selline kohtulahend ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuivõrd tuvastamisnõude lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis ei saa kohus panna vastustajale kohustusi (HKMS § 5 lg 1 p 6). Kuigi preventiivsel eesmärgil on kohtupraktikas võimaldatud esitada ka tuvastamisnõue, siiski on üldjuhul olnud tegemist menetluse kestel primaarnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuga, kui kohtumenetluse kestel on asjaolud muutunud kaebajast sõltumatult. Tegemist on erandliku olukorraga, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks nii tõhusad enam (nt toimingu sooritamisega viivitamise vaidlustamisel kohustamiskaebusega kestab kohtumenetlus eelduslikult kauem, kui kulub toimingu sooritamiseks õiguspärase tähtaja jooksul (nii oli see ka kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-3-1-88-08)).
39.Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Samas lahendis on Riigikohus siiski leidnud, et kui tulevikus kordub sarnane olukorda, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusad vahendid ning viidanud HKMS § 45 lg-le 2. Nii on ka praegusel juhul, et kaebajal esineb võimalus tulevikus antava haldusakti vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei annaks preventiivsel eesmärgil vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit eelist ega aitaks kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele. Seetõttu leiab
8(9)
3-22-112
kohus, et tuvastamiskaebus lubatav ei ole. Eeltoodust lähtuvalt keeldub kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.
40.Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot.
41.HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul on kohus lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, mistõttu tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 8). Kohus tagastab kaebajale riigilõivu pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide 2-4 jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.