Xi kaebus Tallinna Vangla direktori 28.07.2021 otsuse nr 5-8/21/16899-3 ning Justiitsministeeriumi 13.09.2021 vaideotsuse nr 11-7/5143-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks otsustada uuesti tema avavanglasse paigutamise üle
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustajad: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter Justiitsministeerium, volitatud esindaja Laura Glaase
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Vanglas karistust kandev X esitas 07.04.2021 (registreeriti 08.04.2021 numbriga 58/21/9441-1) ja 05.05.2021 (registreeriti samal kuupäeval numbriga 5-8/21/9441-4) Tallinna Vanglale pöördumised, milles taotles enda suhtes Viru Vangla avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamist. 1(8)
2.Tallinna Vangla jättis 07.05.2021 otsusega nr 5-8/21/9441-5 Xi taotlused rahuldamata.
3.X esitas 28.06.2021 Tallinna Vanglale uue pöördumise (registreeriti samal kuupäeval numbriga 5-8/21/16899-1), milles taotles enda suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamist. Taotluse kohaselt on X individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused läbitud, tal puudub riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus ning ka avavanglat välistavad distsiplinaarkaristused. Xi hinnangul vastab ta ka muudele täitmisplaani §-s 17 sätestatud tingimustele.
4.Tallinna Vangla jättis 28.07.2021 otsusega nr 5-8/21/16899-3 Xi taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub vanglal veendumus, et X ei pane toime uusi õigusrikkumisi.
5.X esitas 03.08.2021 Tallinna Vangla otsusele vaide (registreeriti numbriga 5-15/21/392-1). Tallinna Vangla edastas 12.08.2021 kaaskirjaga nr 5-15/21/392-2 Xi vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks.
6.Justiitsministeerium tõlgendas, et X nõuab Tallinna Vangla direktori otsuse kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ja jättis 13.09.2021 vaideotsusega nr 11-7/5143-2 vaide rahuldamata.
7.X (kaebaja) esitas 11.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 28.07.2021 otsuse nr 5-8/21/16899-3 ja Justiitsministeeriumi 13.09.2021 vaideotsuse nr 117/5143-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks alustada tema avavanglasse paigutamist.
8.Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 määrusega piiras kohus kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga Tallinna Vangla 24.11.2021 taotluse lisana esitatud riskihindamise ankeedi nr 164641 osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
9.Kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 28.07.2021 otsuse nr 5-8/21/16899-3 ja Justiitsministeeriumi 13.09.2021 vaideotsuse nr 11-7/5143-2 tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist alustada kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust.
10.Kaebaja hinnangul on vastustajate otsused õigusvastased, kuna kaebaja individuaalne täitmiskava (ITK) näeb ette avavanglasse ümberpaigutamise. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 punkti 2 järgi on ITK täitmine indikaatoriks, mille järgi saab kohus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise lahendamisel otsustada karistuse eesmärkide saavutamise üle. Samuti täpsustatakse just ITK-s ümberpaigutamine avavanglasse ning kohaldatavad soodustused.
11.Kaebajale on karistuse jooksul koostatud kaks ITK-d (tulenevalt ümberpaigutamisest Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse) ning mõlemas kavas on viidatud avavanglasse ümberpaigutamisele.
12.Tulenevalt Tallinna Vangla 19.02.2021 kinnitatud ITK-st oleks vangla pidanud kaebaja 01.05.2021 avavanglasse ümber paigutama. Hoolimata kaebajapoolsest soovist, kaebajat avavanglasse ümber ei paigutatud. Kaebaja hinnangul on tal subjektiivne õigus nõuda täitmiskavas ette nähtud abinõude realiseerimist. Vangla on ITK koostamisel lubanud küll ümberpaigutamist avavanglasse, kuid vastava aja saabudes leidnud põhjused sellest keeldumiseks.
13.Vangla on ITK koostamisel teinud vigu ning jätnud märkimata tegevused, mis aitaksid kaebajal ajaks, mil tal on õigus ITK järgselt avavanglasse pääseda, riske maandada. Praeguseks on ITK-s lubatud tähtaeg ületatud, kuid leitud on nn „uued riskid“, miks kaebaja avavanglasse ei sobi. Vangla ei ole selgitanud, millele tuginedes on vangla leidnud, et tal puudub veendumus, et 2(8)
kaebaja ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kuigi väidetavaks põhjuseks on usalduse kaotus, on ebaselge, millel selline järeldus põhineb.
14.Tallinna Vangla on hinnanud kaebaja kuritegude toimepanemise riske pärast vabanemist väga madalateks (vt kaebuse lisa 3). Lisaks on nii vangla kui prokurör toetanud kaebaja ennetähtaegset vabanemist. Sellises olukorras jääb selgusetuks, miks eeldatakse, et kaebaja käitumine avavanglas ei ole õiguskuulekas.
15.Vangla ei ole kaebaja ITK-d siiani muutnud ega andnud ka suuniseid, kuidas „kaotatud usaldust“ tagasi võita. Tegemist on esimese vangistusega ning kaebaja on terve senise vangistuse aja eeskujulikult käitunud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta osaleb tööhõives ning on läbinud kõik vangla poolt riskide maandamiseks ettenähtud tegevused.
16.Vanglal on ka avavanglas võimalik kohaldada täiendavat järelevalvet (nt jalavõru näol). Karistuse kandmine avavanglas oleks kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega.
17.Kaebaja hinnangul pidanuks vangla juba enne ITK koostamist selgitama välja avavanglat välistavad riskid, et need siis ITK-sse märgitud tegevustega maandada. Vangla ei koostanud ITKd õiguspäraselt, sest jättis riski maandavad tegevused avavanglasse pääsemiseks määramata. Kaebaja hinnangul piiratakse ITK-s tehtud vormivea tõttu tema õigusi avavanglasse pääsemiseks. Vastustajate seisukohad
18.Nii Tallinna Vangla kui Justiitsministeerium leiavad, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Tallinna Vangla rõhutab, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist. Kaebaja on läbinud ITK-s planeeritud tegevused ning vangla toetas tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuid Tallinna Vangla hinnangul ei vasta kaebaja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldusele ehk vanglal pole piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist. Tegemist on ühtlasi ainsa vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-s 1 nimetatud avavanglasse paigutamise sisulise tingimusega. Ennetähtaegse vabanemise toetamise ja avavanglasse paigutamise otsused tehakse erinevatel metoodilistel alustel. Harju Maakohtu hinnangul on Xi puhul risk uue narkokuriteo toimepanemiseks jätkuvalt märkimisväärne. Harju Maakohus on arvamusel, et Xi karistuseesmärgid ei ole praegu veel täidetud ja puudub veenev õiguskuuleka käitumise prognoos (Harju Maakohtu 15.02.2021 kohtumäärus nr XXXXXX).
20.Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019 kohtumääruse nr 3-18-111 p-de 19 ja 20 kohaselt VangS § 20 lg 1 ei võimalda teha kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsust üksnes ITK alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka muid selles normis nimetatud tingimusi. VangS § 20 lg 1 järgi saab avavanglasse paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Kuupäev, millest alates ei ületa kaebaja ärakandmata vangistus 18 kuud, on 28.01.2023.
21.Tallinna Vangla veendumus põhineb Xi ITK-del (29.06.2020 ja 19.02.2021) ja riskihindamisel, kus on määratud turvalisusriskina usalduse kaotus. Tallinna Vanglal ei ole piisavalt usaldust isiku vastu, et avavanglasse paigutamisel suudab isik käituda jätkuvalt õiguskuulekalt ja ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. X pani toime narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud kuriteo, mille puhul on tegemist ühiskonda ohustava kuriteoga. Arvestades kuriteo asjaolusid, avavanglasse paigutamisega kaasnevat võimalust töötada järelevalveta väljaspool vanglat (sarnaneb liikumisvabaduse poolest ka tingimisi vabanemisel kohaldatavate tingimustega selles osas, et on võimalik töötada järelevalveta väljaspool vanglat) ning kantud karistusaja osa võrrelduna karistusaja pikkusega, puudub Tallinna Vanglal jätkuvalt 3(8)
veendumus, et kaebaja käitumine avavanglas ja soodustusena väljaspool vanglat liikumise ajal võiks olla õiguskuulekas. Kui isiku suhtes pole alust olla kindel selles, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, siis tuleb teda käsitleda kui potentsiaalselt ohtu kujutavat isikut.
22.Avavanglasse paigutamist ei mõjuta kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilist valvet saab kasutada vaid isiku nõusolekul, mida isik võib ka tagasi võtta, mis tulevikuperspektiivis muudab omakorda problemaatiliseks avavangla soodustuste kohaldamise.
23.Kaebajal tuli arvestada, et vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja ja avavanglas viibimine on üksnes võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. Vanglateenistus vastutab vanglas, sh avavanglas karistust kandvate isikute võimaliku mõju eest üldisele avalikule julgeolekule laiemalt. Seejuures omab tähtsust põhimõtteline ohu realiseerumise võimalus, mitte see, kas kõik võimalikud ohud realiseeruvad. Avalikkusel on ootus, et vanglas viibivate isikute üle teostatakse järelevalvet ja isikute suhtes, kes viibivad avavanglas, on vanglateenistusel piisav usaldus.
24.Justiitsministeerium jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib Justiitsministeerium järgmist.
25.Otsus jätta kaebaja avavanglasse paigutamata põhineb individuaalsetel täitmiskavadel ja riskihindamisel, kus on määratud turvalisusriskina usalduse kaotus, samuti asjaolul, et kaebaja pani toime narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud kuriteo, mis on ühiskonda ohustav. Arvestades kuritegu, avavanglasse paigutamisega kaasnevat võimalust väljaspool vanglat järelevalveta töötada ning kantud karistusaja pikkust võrreldes mõistetud karistuse pikkusega, ei saa olla kindel, et soodustingimuste tekkimisel suudab kaebaja jätkuvalt õiguskuulekalt käituda ega pane toime uusi õigusrikkumisi.
26.Karistuse kandmine avavanglas ei kuulu kinnipeetava subjektiivsete õiguste hulka. Kinniste vanglate juurde rajatavate avavangla osakondade põhieesmärk on vabanemisšoki vähendamine (avavangla kui vaheetapp kinnisest vanglast vabanemisele). Olukorras, kus vanglal ei ole veendumust, et isik ei pane avatud režiimil olles toime uut kuritegu, on avalik huvi suunatud sellele, et sellist kinnipeetavat ei paigutataks avatud režiimile.
27.Kaebaja riskihinnangust nähtub, et tegu on kõrgohtliku kinnipeetavaga, kellest lähtub oht avalikkusele. Riskihinnangust nähtub iseloomustusena, et kaebaja on oma materiaalse heaolu parandamiseks võimeline sooritama suuremahulise ja ühiskonnaohtliku kuriteo, samas nägemata probleemi narkootikumidega kaubitsemises ning mõtlemata tagajärgedele, mis aine levitamisega kaasneb. Pigem peab kaebaja probleemiks tagajärgi, mis teda puudutasid (nt vangistus). Kaebaja tegu on toime pandud etteplaneeritult, soodusteguriteks majandusliku kasu saamise soov, grupi mõju ning kuritegelikud hoiakud. Riskihinnangu kohaselt on tõenäoline oht, et kaebaja soovib edaspidigi saada majanduslikku kasu, säilitades aastate jooksul saadud kontaktid isikutega kuritegelikus maailmas. Neil asjaoludel ei tekkinud vanglal ega Justiitsministeeriumil veendumust, et kaebaja ei paneks avavangla režiimil toime uusi kuritegusid.
28.Vanglateenistuses kasutatakse süüdimõistetute kriminogeensete riskide hindamisel ühtset metoodikat. Eestis kasutusel olev riskihindamise vahend põhineb Ühendkuningriigis rakendatud riskide hindamise ja juhtimise vahendile OASys, mille aluseks on laiaulatuslikud statistilised uuringud kuritegeliku minevikuga inimeste edaspidise käitumise kohta. Riskihindamine on struktureeritud ankeet, mille eesmärk on kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku kriminogeensete riskide, vajaduste ja ohtlikkuse hindamine. Selle abil on võimalik lisaks välja selgitada süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosus lähiaastatel ning määrata tegevused riskitegurite vähendamiseks. Riskihindamise ankeedi punktihinnangutes sisalduv informatsioon 4(8)
tugineb vanglatöös kasutatavatel meetoditel. Riskihindamise ankeet kasutab statistilist hindamismeetodit, mille põhjal arvutab ankeedi algoritm välja prognoositava tõenäosuse sooritada uus kuritegu.
29.Ohtlikkust avalikule korrale suurendab praegusel juhul kaebaja toimepandud süüteo raskus ja kõrge ühiskonnaohtlikkus. Sellisel juhul on kohtupraktikas peetud avavanglasse paigutamata jätmist õiguspäraseks. Kaebaja kannab karistust rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kaebaja oskus tegutseda varjatult ja õigusvastaselt pika aja vältel, näitab kaebaja võimekust leida viise, kuidas takistada ebaseadusliku tegevuse ilmsikstulekut. Kaebaja tegutses aktiivselt selle nimel, et kuritegu ei avastataks, sh kasutati erinevaid isikuid ja vahendeid, sh jätkusid teod konspireeritult ka pärast kaebaja vahistamist. Avatud režiimil olles oleks selliste tegude toimepanemine varjatult oluliselt lihtsam, kui kinnisel režiimil.
30.Kohtupraktikas on leitud, et kaebaja toimepandud kuritegudele ja nendega seotud asjaoludele olulise tähenduse omistamine on õiguspärane kaebajast lähtuva ohu hindamisel. Ka Riigikohus on 27.02.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-1-14 (p 19) sedastanud, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks riigi julgeolekule. Ebaõigeks ei saa pidada seda, kui kinnipeetava ohtlikkust hinnatakse tema toimepandud kuritegude põhjal. Kaebaja puhul on arvesse võetud asjaolusid, mida riskide hindamisel tuleb arvestada (kaebaja läbitud tegevused) ning omistatud põhjendatult kaalu tema toime pandud tegudele, sh arvestatud avalikku huvi, mis kaalub üles kaebaja huvi kanda karistust avatud režiimil.
31.Avavanglas karistuse kandmine ei ole subjektiivne õigus, vaid see on üks vangistuse kandmise etapi osa, mille eesmärk on valmistada kinnipeetavat ette naasmaks tavaühiskonda. VangS §-de 14, 16 ja 20 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt ollakse seisukohal, et kehtiv vangistusõigus seab esiplaanile karistuse kinnise täideviimise selle avatud täideviimise ees. Karistuse täideviimise põhirõhk on kinnisel vangistuse täideviimisel kuna kinnipeetava avavanglasse paigutamine on allutatud mitmetele lisatingimustele, nagu minimaalne põgenemisoht, kinnipeetava usaldatavus jne. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on läbinud ITK-s planeeritud tegevused ning vangla toetas tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuid Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi hinnangul ei vasta kaebaja täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldusele ehk pole piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
33.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja karistusaeg algas 28.07.2017 ning karistusaja lõpp saabub 28.07.2024. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinna Vanglas koostatud ITK-s (kaebuse lisa 2) on osas „Avavanglasse ümberpaigutamine“ märgitud täitmiskavast tulenevaks kuupäevaks 01.05.2021 ning karistusajast tulenevaks kuupäevaks 28.01.2023.
34.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas Tallinna Vangla on jätnud kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise taotluse õiguspäraselt rahuldamata ning kas Justiitsministeeriumi vaideotsus on õiguspärane.
35.Kohus leiab, et Tallinna Vangla 28.07.2021 otsuse näol on tegemist haldusaktiga. Juhul, kui isiku taotlusel alustataks avavanglasse ümberpaigutamise menetlust ning see tooks kaasa tema avavanglasse ümberpaigutamise, mõjutab see olulisel määral ka isiku õigusi ja kohustusi. Võrreldes kinnise vanglaga on avavangla režiim oluliselt leebem, mistõttu leiab kohus, et 5(8)
kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine on oma õiguslikelt tagajärgedelt sarnane kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise otsusega, mida Riigikohus on käsitlenud haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-76-10 ja nr 3-3-1-10-11). Menetluse alustamisest keelduvat vastust, millega sisuliselt keeldutakse haldusakti andmisest, tuleb käsitada samuti haldusaktina (HMS § 43 lg 2).
36.Kaebaja hinnangul tulnuks ta paigutada vastavalt ITK-s märgitule 01.05.2021 avavanglasse, kuna ITK-s märgitud tingimus, s. o sotsiaalprogramm „Õige hetk“, on läbitud. Ka puuduvad tal distsiplinaarkaristused ning riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus.
37.Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 318-111, p 13 ja seal viidatud praktika).
38.Põhjendamatu on kaebaja järeldus justkui pidanuks vangla kaebaja täitmiskavast tulenevalt 01.05.2021 avavanglasse ümber paigutama. Kaebaja on ebaõigesti järeldanud, et ITK-s märgitud võimaliku avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva saabumine on justkui vanglapoolne lubadus isiku ümberpaigutamiseks ning annab talle subjektiivse õiguse nõuda enda avavanglasse paigutamist. ITK-sse märgitud avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev ei tähenda konkreetset ja kindlat lubadust, et teatud kuupäeva saabudes saab isik avavanglasse. Ka kohtupraktikas on leitud, et ITK-s märgitud kuupäeval on üksnes informatiivne tähendus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsust haldusasjas nr 3-19-1327, p 17). Seoses kaebaja viidetega VangS §-le 16 selgitab kohus, et VangS § 16 lg 1 punktis 2 nimetatud avavanglasse ümberpaigutamise andmed on üksnes haldusesisene prognoos, mitte siduv otsustus (haldusakt) kaebaja ümberpaigutamise kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019 määrus asjas nr 318-111, p 20).
39.Mõlemad vastustajad on õigesti viidanud, et Riigikohus on 10.04.2019 määruses nr 3-18-111 (vt määrus p 18) rõhutanud, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse, küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist. Ka VangS kommenteeritud väljaandes1 on rõhutatud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist.
40.Praegusel juhul on kaebaja esitanud vanglale taotluse, paludes alustada enda suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist, on selline taotlus lubatav. Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul algab kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise menetlus vangla initsiatiivil kinnipeetava kirjalikult teavitamisega selle menetluse alustamisest (täitmisplaani § 172 lg 1) ning kinnipeetavalt võetakse avavanglasse paigutamise kohta kirjalik nõusolek (tätimisplaani § 172 lg 2), ei takista need sätted kinnipeetaval endal esitada vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotlust (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 15).
41.Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal õigus nõuetekohasele menetlusele. Menetlusosalised ei vaidle, et vastustaja on menetluse läbi viinud ning hinnanud avavanglasse ümberpaigutamise eelduste täidetust ka sisuliselt (vt vaidlustatud Tallinna Vangla otsust). Erinevalt vastustajatest
L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud trükk. Tallinn 2014, § 20, komm 6.
6(8)
leiab aga kaebaja, et tulemus, milleni Tallinna Vangla menetluse tulemusel jõudis, ei ole õiguspärane.
42.VangS § 20 lg 1 näeb ette, et kui kinnipeetava ITK-st selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. VangS § 20 lg-s 1 sätestatud formaalsete tingimuste täitmisel on vanglal õigus kaaluda, kas paigutada kinnipeetav avavanglasse või mitte. VangS § 20 lg 3 alusel kehtestatud täitmisplaani § 17 lg 1 täpsustab erinevatel alustel avavanglasse paigutamise korda. Kohtud on korduvalt selgitanud, et seda sätet tuleb kohaldada koosmõjus VangS § 20 lg-ga 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1327, p 16; Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 19).
43.Kohus selgitab, et ka üksnes täitmiskava alusel avavanglasse ümberpaigutamise korral tuleb lähtuda VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest. Riigikohtu hinnangul ei võimalda VangS § 20 lg 1 teha kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsust üksnes ITK alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka muid selles normis nimetatud tingimusi ehk VangS § 20 lg-s 1 sätestatud ajalist kriteeriumi. Riigikohus rõhutas, et VangS § 20 lg 1 järgi saab avavanglasse paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p-d 19 ja 20). Isiku usaldusväärsuse hindamine on oluline alles siis, kui teised eeldused ümberpaigutamiseks on täidetud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1327, p 16).
44.Vaidlustatud otsuses on Tallinna Vangla küll tsiteerinud VangS § 20 lõiget 1, kuid ei ole hinnanud nimetatud sättest tulenevate formaalsete eelduste täidetust ning märkinud, et vanglale olemasolev teave ei toeta kaebaja avavanglasse ümberpaigutamist, kuna vanglal puudub veendumus, et kaebaja ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kohus leiab, et olukord, kus vangla jättis avavanglasse paigutamise menetluse algatamise taotluse lahendamisel formaalsed eeldused ekslikult kontrollimata ning asus kohe sisulise nõude täitmist kontrollima, ei anna praegusel juhul alust haldusakti tühistamiseks. Kuigi Tallinna Vangla ei ole vaidlustatud otsuses VangS § 20 lõikes 1 sätestatud ajalise kriteeriumi täitmist hinnanud, on ilmne, et kaebaja puhul on vähemalt üks VangS § 20 lõikes 1 sätestatud formaalne nõue täitmata. Seetõttu tuleks vastustajal sõltumata sellest, kas sisulised eeldused lugeda täidetuks või mitte, avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest keelduda.
45.Ajal, mil kaebaja esitas taotluse avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, ületas (ja ületab ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal) kaebaja ärakandmata vangistus 18 kuud. Tallinna Vangla on 24.11.2021 kohtule esitatud vastuses õigesti märkinud (vt vastuse p 2.5.), et alles 28.01.2023 ei ületa kaebaja ärakandmata vangistus 18 kuud. Seega isegi kui teised (sisulised) kriteeriumid oleksid täidetud, ei oleks kaebajat saanud avavanglasse ümber paigutada ning sel põhjusel ei oleks ka vastava menetluse alustamine põhjendatud. Vaatamata sellele, et Tallinna Vangla nn ajalise kriteeriumi osas seisukohta ei kujundanud, on vangla lõppkokkuvõttes õigesti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldunud.
46.Arvestades eeltoodut, ei oma kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust, kas kaebaja usaldusväärsust ning võimalike uute õigusrikkumiste ohtu on õigesti hinnatud. Seetõttu ei ole kaebaja ülejäänud väidete analüüsimine vajalik.
47.Siiski selgitab kohus, et ka juhul, kui kaebaja suhtes oleks nn ajaline kriteerium täidetud, esines Tallinna Vanglal alus avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldumiseks. 7(8)
48.VangS § 20 lg-st 1 tulenevalt on üheks määravaks kriteeriumiks, et kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Üldreeglina on vangistuse kandmise kohaks kinnine vangla ning avavanglas viibimise eelduseks on isiku suhtes piisava usalduse tekkimine. Vaidlustatud 28.07.2021 otsuses on Tallinna Vangla piisava põhjalikkusega viidanud asjaoludele, millele tuginedes on leitud, et kaebaja ei vasta ka VangS § 20 lõikes 1 sätestatud sisulisele eeldusele („on piisav alus eeldada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi“). Otsuses on asjakohaselt viidatud kaebaja suhtes tehtud riskihindamisele, kaebaja kohta koostatud ITK-dele ning sealt nähtuvale usalduse kaotusele. Kohus peab piisavaks, et otsuses on esitatud peamised tegurid, mis otsuse tulemust mõjutavad. Kuivõrd kuriteo asjaolud on kaebajale teada ning nähtuvad ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest (ja ka halduskohtule esitatud materjalist), ei muuda otsust õigusvastaseks ka asjaolu, et otsuses pole kõiki konkreetseid aspekte üksikasjalikult taasesitatud. Kohus peab vastavaid viiteid piisavaks. Viidete põhjal on võimalik kontrollida Tallinna Vangla tehtud järelduste paikapidavust ning asjakohasust.
49.Kohus nõustub Justiitsministeeriumi 13.09.2021 vaideotsuse põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2).
50.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et nii Tallinna Vangla otsus avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmise osas kui ka vastava otsusega seotud Justiitsministeeriumi vaideotsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Seega jäävad nii Tallinna Vangla otsuse kui ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse tühistamise nõuded rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel jääb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue rahuldamata. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.