3-21-2225/8 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3-21-2225 Jahisadama detailplaneering Hara sadama katastriüksuse (katastritunnus 52001:003:0083) osas. Jahisadama detailplaneering kehtis edasi Xxxxx / Xxxxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxxxx) ning Hara sadama koosseisu kuuluvate Muuli (katastritunnus 52001:003:0084), Muuliotsa (katastritunnus 44101:001:0575) ja Kaiotsa (katastritunnus 44101:001:0574) maaüksuste osas. 2) Sellele järgnevalt püüdis Lääne-Nigula Vallavalitsus Hara sadama kinnistu katastriüksusele ehitada sadamahoonet projekteerimistingimuste väljastamisega, mille kaebaja vaidlustas Tallinna Halduskohtus. Nimetatud kohtuvaidlus on lõppenud ning jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-27, millega rahuldati X kaebus ja tühistati Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.09.2018 korraldus nr 2-3/18-510 „Hara sadamahoone ehitamiseks projekteerimistingimuste andmine.“ Asjaolu, et kaebaja julges seista oma õiguste eest ja osundada vastustaja tähelepanu sellele, et valla enda poolt enda kinnistul plaanitav ehitustegevus on õigusvastane, tõi kaasa kaebaja kiusamise ja korduva avaliku solvamise kohalikus ajalehes Lääne Elu. Lisaks käisid MTÜ Harga juhatuse liikmed kaebajat ja tema naist sõimamas ja esitamas neile ebarealistlikke nõuded lammutada piirdeaed Hara sadama juurdepääsu tee kõrvalt, kuivõrd muidu ei mahu autod sõitma. 3) Tagatipuks tuli MTÜ-l Harga idee kaebajale kättemaksuks takistada edaspidi juurdepääsu merele. Selleks otsustati esitada kaasava eelarve raames toimuvale konkursile projekt silla ehituseks ning väideti, et külarahval on hädasti vaja tulevikus hakata käima ujumas mudase põhjaga sogases vees, kuigi lähedal on olemas ilusad liivase põhjaga rannad. Vald loomulikult toetas rahaliselt nimetatud projekti ja eraldas selle ehituseks lausa ca 6000 eurot, jättes samaaegselt valla laste jaoks mitme rajatise tarbeks raha eraldamata. Sild ehitati valmis, pandi paika ilma kaebajat kaasamata ja vastustaja võltsis selle tarbeks ehitisregistris lausa dokumente. Kaebaja vaidlustas kohtus vastustaja tegevuse ning nimetatud kohtuvaidluses sõlmiti lõpuks kompromiss, millega lepiti kokku, et sild teisaldatakse asukohta, mis ei takista kaebajal enda kinnistult pääsu merele (haldusasi nr 3-20-2304). 4) Vastustaja tegevus viitab üheselt sellele, et Hara sadam ning sinna ehitatud taristu ei teeni avaliku huvi, vaid on antud pisikese grupi inimeste kasutusse, kellele on loodud põhjendamatud eelised valla vara ja raha kasutamiseks. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-27 tühistati Hara sadamahoone ehitamiseks projekteerimistingimuste andmise korraldus, siis ei jäänud vastustajal muud üle kui algatada uus detailplaneeringu menetlus. Vaidlustatavas haldusaktis ega ka detailplaneeringu seletuskirjas ei ole kaebaja seisukohti ja ettepanekuid kaalutud ega põhjendatud, miks nendega ei arvestata. ‒ Hara sadama detailplaneeringu menetluse raames oligi põhiliseks vastuväiteks asjaolu, et juba olemasoleva liikluskoormusega ei suuda vastustaja Sadama teed nõuetekohaselt hooldada. Kuivade ilmadega tolmab tee pidevalt ja see tolm häirib nii kaebajat kui ka naaberkinnistu omanikku, kelle kinnistult samuti Sadama tee üle läheb. Vastustaja ei suuda juba olemasoleva liikluskoormuse juures tagada teele piisavat tolmutõrjet. Seetõttu nõudis kaebaja, et Sadama teele tuleb panna tolmu vältimiseks mustkate ning see kohustus tuleb detailplaneeringus ette näha. Vastustaja seda ei teinud. Hara sadama detailplaneeringu seletuskirjas olev lause, et Sadama teele teostatakse valla poolt iga-aastast tolmutõrjet või paigaldatakse mustkate, on pelk sõnakõlks, mis ei kohusta millekski, sest juba nüüd on eelnevate aastate lõikes näha olnud, et valla poolt teostatav tolmutõrje ei ole piisav. Samuti ei kohusta nimetatud lause seletuskirjas vastustajat mustkatte panemiseks. ‒ Nõustuda ei saa Hara sadama detailplaneeringu seletuskirjas toodud väitega, et sadamahoone ehitusega ei suurene olemasolev igapäevane liikluskoormus, sest sadam on juba kasutuses. Sadamahoone ehitusega ja seal tulevikus plaanitavate ürituste korraldamisega ning supluskoha ja muude puhkerajatiste ehitamisega tõuseb liikluskoormus oluliselt, sest sadamasse on põhjust 3(11)

3-21-2225 tulla ka teistel inimestel peale kalurite ning neid päevi, kus auto on autos kinni, lisandub oluliselt rohkem. Vastustaja ei ole seadnud MTÜ-le Harga mingeid piire seoses plaanitava sadamahoone kasutamisega. ‒ Kuigi MTÜ Harga ja vastustaja väidavad kui ühest suust, et kogu tegevus Hara sadamas toimub avalikes huvides ja Hara külaelanike hüvanguks, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kaebaja on suhelnud külaelanikega ning külaelanikud on vastu sellele, kuidas vald oma raha ainult väikese inimgrupi heaolu tarbeks raiskab. Kuna Hara sadama detailplaneeringu seletuskirjas on eitatud liikluskoormuse tõusu, siis ilmselgelt ei ole detailplaneeringu vastuvõtmisel hinnatud sadamahoone kasutamisega tekkivat suurenevat liikluskoormust ja sellega kaasnevaid müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja ning muid esinevaid keskkonnatingimusi halvendavaid olukordi, et vajadusel ette näha neid negatiivseid mõjutusi vähendavaid meetmeid. ‒ Hara sadama DP seletuskirja ja põhijoonise kohaselt on sadamahoone kavandatud 1 korruselisena koos katuseterassiga, kõrgus 7 m ning ehitusaluse pinnaga kuni 150 m2. Sadamahoone on planeeritud paigutada krundi läänepiiri lähedale. Kavandatav sadamahoone on liiga suur ja seetõttu piirkonda sobimatu. Toodud selgituste kohaselt ei ole hoone kasutamise eesmärgiks üksnes võrgukuuri ja sadama kaptenile tööruumi loomine, vaid ka ruumid ürituste ja pidude korraldamiseks. Seetõttu suurendab sellise ehitusaluse pinnaga ja mahuga sadamahoone rajamine oluliselt piirkonna liikluskoormust, müra ja ebameeldivusi seoses ürituste läbiviimisega. Sellises suuruses planeeritav avaliku kasutusega hoone toob endaga kaasa suurema parkimiskohtade vajaduse, millega ei ole detailplaneeringus arvestatud. Juba käesoleval hetkel on parkimiskohtadest puudus. Sellega seoses on sobimatu ka katuseterassi rajamine, sest see vähendab oluliselt Xxxxxxxxxxxx katastriüksuse privaatsust. Vastustaja ei ole piisavalt eeltoodud kaebaja vastuväiteid kaalunud ja kavandatava hoone sobivust ümbritsevasse miljöösse hinnanud. Lisaks rikub planeeritava sadamahoone asukoht kaebaja õigusi seeläbi, et see võtab tema kinnistul asuvalt hoonelt merevaate. ‒ Hara sadama detailplaneeringuga on muuhulgas ette nähtud Muuli katastriüksusele supluskoht ja seda teenindavad rajatised. Supluskoht on sinna asukohta sobimatu. Hara sadama detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati supluskoht külaelanike soovist lähtuvalt. Nimetatud asjaolu ei vasta tõele, sest mingit avalikku kaasamist supluskoha määramise osas eelnevalt ei toimunud. MTÜ Harga juhatuse liikme poolt 17.01.2021 koostatud dokument „Supluskoha merepõhjauuring“ ei ole adekvaatne arvamus, vaid pelgalt MTÜ Harga juhatuse liikme enda isiklik omakasust ajendatud arvamus, mida ei saa võtta kui arvamust, mis oleks esitatud Hara külaelanike nimel, sest vastav külaelanike toetus puudub. Arvamuse andjal puudub ka igasugune sellekohane nõutav pädevus ja haridus. 17.07.2020 detailplaneeringu eskiisi tutvustanud koosolekul osalenud mitmed isikud leidsid, et Muuli katastriüksusele kavandatava supluskoha asukoht ei ole õige ja sobiv ning imestasid, miks vastustaja peab oluliseks sinna oma raha raisata. Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, et Sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ (edaspidi: määrus nr 63), nõudeid oleks analüüsitud. Väidetav supluskoha rajamine lastele on lihtsalt ettekääne, mis kunagi ei realiseeru, sest mudases ja veetaimedega kaetud põhjaga merevees ei soovi keegi ujuda. Ka Jahisadama Detailplaneeringu kohaselt on Supluskoha katastriüksuse (52001:003:0079) juurde ettenähtud supluskoht, kuid vald ei ole nimetatud katastriüksust siiani supluskohaks kujundanud, sest nimetatud asukoht on suplemiseks sobimatu nii nagu on sobimatu ka uus Hara sadama DP-ga kavandatud supluskoht, mis asub ainult veidi eemal. Samas oli just planeeritav supluskoht tookord ajendiks, et juurdepääs kallasrajale tuleb ilmtingimata määrata just üle kaebajale kuuluva kinnistu. Seega on ilma igasuguste uuringuteta ja pädevate asjatundjate arvamusteta lihtsalt otsustatud Hara sadama detailplaneeringuga määrata uus supluskoha asukoht eesmärgiga, et seeläbi nõuda juurdepääsu üle kaebaja kinnistu, tekitada see omavoliliselt ja õigusvastaselt või siis piirata muul viisil kaebaja õigusi ja tegevust. 4(11)

7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Kaebaja ei ole asunud Jahisadama detailplaneeringut alates 2005. aastast ellu viima. Kõiki kaebaja väiteid on Hara sadama detailplaneeringu menetluses käsitletud. Detailplaneeringu õigusvastasust ei too kaasa ainuüksi asjaolu, et vastustaja kaalutlusõiguse teostamine on kajastatud osaliselt detailplaneeringu kehtestamise korralduse lisades, millised on digitaalselt allkirjastatud ja sisalduvad korralduse digitaalselt allkirjastatud dokumendi konteineris. Seejuures on antud asja erisuseks, et enamusele kaebaja kaebuses toodud sisulistele väidetele on omapoolse hinnangu andnud juba varasemalt kohtud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-27). Ei ole usutav, et kohtute poolt haldusasjas nr 3-1927 antud hinnangud peaksid muutuma olukorras, kus kogu faktoloogia on võrreldes varasemaga samaks jäänud. Erinevalt varasemast halduskohtumenetlusest on kaebuses tõstatatud supluskoha nõuetele vastavuse hindamine, mis ei ole ega saagi olla planeerimismenetluse esemeks, sest kaebaja tõlgenduse kohaselt ei oleks võimalik planeerida või rajada ühtegi uut supluskohta, vaid planeerimismenetluses saaks toimuda üksnes juba olemasolevate supluskohtade seadustamine. Erinevalt kaebuses toodud etteheidetest on vastustaja teinud kõik endast oleneva kaebajaga kompromissi leidmiseks. Seejuures ei ole vastustaja pädevuses kaebaja ja MTÜ Harga tõusetunud erimeelsuste lahendamine. Vastustaja on kaasanud menetlusse kogu Hara küla aktiivse kogukonna ning erimeelsused on olnud üksnes kaebaja ja Veiko Kuulmanniga, kellel on võrreldes kogukonnaga asjadest erinev nägemus. 2) Vaidlustatud korralduses on põhjalikult käsitletud kaebaja tõstatatud küsimusi seoses juurdepääsu ja liikluskorraldusega ning on selgitatud asjakohase viitega, et detailsem kaalutlusõiguse teostamine nähtub korralduse lisadest. Sadam ja avalik tee olid olemas juba siis, kui kaebaja oma kinnistu soetas. Ei saa eeldada, et kõik jääb endiseks, arengut ei toimu ja midagi ei muutu. Detailplaneeringu elluviimise osas on toodud, et sadama teele ja sadama parkimisalale oli kavandatud mustkate paigaldada peale sadamahoone ehitust, kuna ehitamisel võivad suured autod mustkatte rikkuda (valla teede investeeringute kava kinnitamise 23.03.2021 korralduse nr 2-3/2-3/21-97 lisa kohaselt on planeeritud Hara sadama tee ja parkla mustkatte alla viimine 2022. aastal). Tolmutõrjet tehakse igal kevadel, tolmuprobleem võib olla pikematel kuivaperioodidel. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et Sadama teele teostatakse valla poolt iga-aastast tolmutõrjet või paigaldatakse mustkate. Sadamahoone ehitusega ei suurene oluliselt olemasolev igapäevane liikluskoormus, sest sadam on juba kasutuses. Tallinna Ringkonnakohus on juba 29.11.2019 otsuse p-s 18 haldusasjas nr 3-19-27 leidnud, et antud mahus sadamahoone rajamine ei saa mõjutada oluliselt juba olemasoleva 5(11)

3-21-2225 sadama liikluskorralduse ja juurdepääsu toimimist. Ühtlasi on vastustaja täiendavalt piiranud liiklusmärkidega vaidlusalusel teel piirkiirust kuni 10 km/h. 3) Vaidlustatud korralduses on käsitletud põhjalikult kaebaja tõstatatud küsimusi seoses sadamahoone vajaduse ja mahuga ning on selgitatud asjakohase viitega, et detailsem kaalutlusõiguse teostamine nähtub korralduse lisadest. Ilmselgelt on Hara sadama detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ette nähtud piisavad meetmed sadamahoone piirkonda sobivuse tagamiseks. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et mainitud meetmed ei ole piisavad sadamahoone keskkonda sobivuse tagamiseks. Vastustajal on võimatu täiendavalt kaaluda kaebaja üldsõnalist väidet, et sadamahoone ei sobi piirkonda. Tallinna Ringkonnakohus on juba 29.11.2019 otsuse p-s 16 haldusasjas nr 3-19-27 leidnud, et antud mahus ja asukohta sadamahoone rajamine ei saa mõjutada oluliselt kaebaja privaatsust, merevaadet vms. Seejuures võrreldes projekteerimistingimustega, kus sadamahoone ehitusalune pind oli maksimaalselt 150 m2, on Hara sadama detailplaneeringu kohaselt sadamahoone alust pinda vähendatud kuni 123 m2-ni ehk kaebaja kasuks. Hara sadama detailplaneeringu kohase sadamahoone valmimise viibimine mõjub negatiivselt nii kutseliste kalurite igapäevasele majandustegevusele/kogukonnale kui ka seab ohtu efektiivse reostustõrje/merepääste. 4) Vaidlustatud korralduses on käsitletud põhjalikult kaebaja tõstatatud küsimusi seoses supluskoha sobivusega, sh selgitatud, et supluskoha rajamine on kogukonna enamuse soov, ning on selgitatud, et detailsem kaalutlusõiguse teostamine nähtub korralduse lisadest. Muuli kinnistule kavandati supluskoht külaelanike soovil. Kogukond soovib supluskohta kodu lähedale. Kavandatud on grillkoda, riietumiskabiin ja lõkkeplats. Seda ei kavandata avaliku supelrannana vaid see on ujumiskoht külarahva jaoks. Tualett on sadamaga ühine. Jahisadama detailplaneeringuga kavandatud supluskoht Supluskoha katastriüksusel on jäänud rajamata, kuna see on tugevalt roostunud ning rajamine ei olnud mõistlik. Kummastav, et kaebaja on tõstatanud kaebuses uuesti supluskohaga seonduva temaatika, kuigi 24.05.2021 jõuti erimeelsuste osas kokkuleppele. Supluskoha väljaehitamine toimub pärast Hara sadama faarvaatri süvendustöid. Supluskoha kasutuselevõtt kooskõlastatakse Terviseametiga. Kaebaja seisukohtadega on osaliselt arvestatud ja planeeringut muudetud. Märkimisväärne on, et kaebaja üritab eksitada kohut viitega määrusega nr 63 kehtestatud nõuetele suplusveele ja suplusrannale. Mainitud määrus käsitleb supluskoha kasutuselevõtu eeltingimusi ega sätesta, et nimetatud tingimused on eelduseks supluskoha kui sellise planeerimiseks. Ühtlasi on vastuoluline kaebaja väide suplusvee kvaliteedi kohta olukorras, kus kaebaja viitab sama lahe piirkonnas olevatele teistele supluskohtadele. Alusetu on ka kaebaja väide, et supluskoha planeerimisele ei ole kaasatud kogukonda. Kaasava eelarve raames anti projektile „Päästame rannarahva Hara lahte ujuma“ 172 häält. Kummastavad on kaebaja väited vastustaja ja kogukonna tegevuse mingist varjatud eesmärgist kaebajat kahjustada. Kaebusest nähtub, et kaebajal on tekkinud konflikt kogukonnaga, sest kaebaja ei soovi piirkonna arengut või tal on arengust ja selle ellu viimise ajakavast erinev nägemus. 5) HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas puutub käesolevasse asja kaebusele lisatud väljaande Lääne Elu artikkel (kaebuse lisa 8). Mainitud artikkel käsitleb eelkõige kaebaja lahkhelisid MTÜ-ga Harga ning ajakirjaniku nägemust kujunenud olukorrast, ega ole seetõttu asjakohaseks tõendiks, sh kirjeldatud faktoloogia kohta on esitatud piisavalt muid tõendeid. Eelmainitud tõendi käesoleva asja juurde võtmisel palub vastustaja jätta see kohtul tähelepanuta.

9.Kohtule nähtuvalt on erimeelsused poolte vahel saanud alguse sellest, et Jahisadama detailplaneeringuid ei ole aastate jooksul õnnestunud realiseerida. Nimetatud detailplaneering nägi Hara sadama ja selle teenindamiseks vajalike hoonete rajamise vastustaja ja kaebaja koostöös ‒ osad hooned tuli rajada kaebaja, osad vastustajale kuuluvatele kinnistutele. Sadam pidi teenindama nii kalamehi (vastustaja huvi) kui ka jahte (kaebaja huvi). Jahtklubi hoone kavandati kaebaja kinnistule, sadamat teenindav võrgukuuri hoone vastustajale kuuluvale Hara sadama katastriüksusele. Supluskoht kavandati Supluskoha katastriüksusele (vastustaja kinnistu), sellele ligipääsemiseks tuli aga kasutada kaebaja kinnistut. Jahtklubi detailplaneeringu realiseerimiseks tuli süvendada sadama akvatooriumis merepõhja. Detailplaneeringu põhiline eesmärk oli, et vald ja Xxxxxxxxxxxx kinnistu omanik koostöös ehitavad välja Hara sadama, kuhu saavad randuda nii kalapaadid kui ka jahid. Kohtule nähtuvalt ongi vaidlus sadama akvatooriumi süvendamises üheks põhjuseks, miks Jahisadama detailplaneeringut ei ole realiseeritud ‒ otstarbetu oleks asuda ehitama jahtklubi jt sadamat teenindavaid hooneid, kui jahid sadamasse ei pääse. Mingil hetkel otsustas vastustaja loobuda algsest ideest ning minna edasi temale kuuluvate kinnistute arendamisega lähtuvalt enda vajadustest, st ehitada välja väikesadam kalameeste jaoks koos selle toimimiseks vajalike rajatistega nagu sadamahoone ning kohaliku kogukonna jaoks supluskoht. Õiguslikult väljendus see Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.08.2018 otsusega nr 61 Jahisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamises Hara sadama katastriüksuse osas. Edasiselt soovis vastustaja rajada sadamahoonet (mitte enam võrgukuuri) projekteerimistingimuste alusel. Hoone asukoht oli võrreldes Jahisadama detailplaneeringuga muutunud, see kavandati Hara sadama katastriüksuse vasakpoolse piiri äärde. Lääne-Nigula Vallavalitsus võttis 25.09.2018 vastu korralduse nr 2-3/18-510 „Hara sadamahoone ehitamiseks projekteerimistingimuste andmine“. Need projekteerimistingimused tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-27. Ringkonnakohus leidis, et projekteerimistingimuste andmiseks ei olnud PlanS § 125 lg 5 eeldused täidetud. Sama eesmärgi saavutamiseks võttis vastustaja vastu vaidlustatud detailplaneeringu.

3-21-2225 sadamakülastajate ja -kasutajate poolt. Sadamakompleksi täiendava hoone kavandamine avaldab mõju ka ülejäänud kompleksi kuuluvate hoonete otstarbele ja kasutustihedusele, mistõttu on sellel mõju ka detailplaneeringu realiseerimise kulutõhususele ja põhjendatusele. Kuna kaebaja kinnistu väärtus sõltub detailplaneeringu realiseeritavusest, sh detailplaneeringu alast välja jäänud sadamaosas edasise ehitustööde ulatusest ja kavandatavatest ehitistest, puudutab projekteerimistingimuste andmine kaebaja kinnistu väärtust ja seega riivab kaebaja omandiõigust.“ Kohtu arvates pidanuks kaebaja pidama seda vaidlust, kas õiguspärane on algselt kavandatud terviklahenduse realiseerimisest loobuda, Jahisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluses. Kohus möönab, et õiguslikult on küsitav, kas tegemist oli detailplaneeringu (osaliselt) kehtetuks tunnistamise olukorraga (vt PlanS § 140 lg 1 p 2), st üheselt selge pole, arvestades mh viidatud Ringkonnakohtu põhjendust, kas detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise tagajärjel oli tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine (vt PlanS § 140 lg 2). Seda tulnuks kontrollida detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel. Juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist ei olnud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise olukorraga, vaid detailplaneeringu muutmise sooviga (mida kinnitab vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine Hara sadama osas), tulnuks läbi viia detailplaneeringu muutmise menetlus, milleks tulnud koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering (PlanS § 140 lg 7). Selle raames tulnuks ära lahendada ka vastustaja ja kaebaja vahelised erimeelsused. Praegu jääb kohtu arvates Jahisadama detailplaneering „õhku rippuma“, kuna sadama täiendava süvendamiseta, mida kehtiv Jahisadama detailplaneering enam ei reguleeri ja mida vastustaja ei plaani teha, muutub ka kogu ülejäänud arendustegevuse mõttekus Kalatööstuse kinnistul üsnagi küsitavaks. Samas olukorras, kus Jahisadama detailplaneering enam Hara sadama katastriüksust ei hõlma, ei saa kohtu arvates enam Jahisadama detailplaneeringu terviklahenduse realiseerimise probleemid vaidlustatud detailplaneeringu õiguspärasust mõjutada, kuna õiguslik olukord on muutunud. Kaebaja saabki tugineda neile konkreetsetele vastuväidetele, mida kaebuses on ka välja toodud, st sadamahoone sobivus ümbruskonda, juurdepääsutee problemaatika ning supluskoha kavandamine.

11.Kavandatava sadamahoone sobivuse küsimusega tegelesid kohtud juba haldusasja nr 3-1927 raames. Kuna lõppastmes rahuldati kaebaja apellatsioonkaebus selles asjas formaalsetel põhjustel, on kohtute väljendatud seisukohad sadamahoone sobivuse osas asjakohased ka käesolevas asjas. Tallinna Halduskohus leidis 29.07.2019 otsuse p-s 12: „Kohus leiab, et kaebaja väited tema omandiõiguse kahjustamisest seoses merevaate kadumisega tema kinnistul asuvalt hoonelt on paljasõnalised ning kaebaja ei ole põhjendanud, millises ulatuses kavandatav ehitus ning milliselt tema kinnistul asuvalt hoonelt avanevat merevaadet takistab. Vastustaja on näidanud, et projekteerimistingimuste kohane sadamahoone jääb kaebaja kinnistust mõnevõrra eemale (tl 90) ning kaebaja poolt praegu elamuna kasutatava hoone ja projekteerimistingimuste kohase hoone vahele jäävad veel mitmed hooned, mis juba praegugi merevaadet takistavad. Merevaate väidetava kadumisega seonduvat on arutatud 13.07.2018 koosolekul, millel kaebaja selgitas, et planeeritav ehitis segaks külalistele kavandatavalt terrassilt avanevat vaadet merele. Kohtule ei nähtu asjaoludest ega kaebuse väidetest, et vaidlustatud projekteerimistingimustega kavandatavat ehitist arvestades võiks projekteerimistingimuste kohase ühe hoone püstitamine vastustajale kuuluvale kinnistule halvendada oluliselt merele avanevat vaadet kaebaja kinnistult. Olemasoleva keskkonna säilimine eraldi võttes ei ole selline subjektiivne õigus, mille võimalikule rikkumisele saaks isik kohtumenetluses tugineda (vt nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Kaebaja ei väida, et tema kasuks oleks seatud vastavasisuline servituut ning kaebuse väidete üldsõnalisus merevaate kadumise osas kaebaja kinnistul asuvalt hoonelt ei kinnita kuidagi, et vaidlustatud projekteerimistingimuste alusel ühe hoone ehitamisega kaasneda võivad negatiivsed mõjud saaksid olla sellise olemusega, millega kaasneks kaebaja omandiõiguse riive. Seega ei ole 8(11)

3-21-2225 kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine selles osas eluliselt usutav.“ Ning: „Kohtu hinnangul ei ole kaebaja näidanud, kuidas kaasneb vaidlustatud projekteerimistingimustega tema omandis oleva kinnistu väärtuse vähenemine. Kaebaja ei väida, et kavandatav hoone ei sobiks piirkonda. Projekteerimistingimustega kavandatav hoone ei takista kaebajal kuidagi tema kinnistu osas seni kehtivas DP-s sisalduva ehitusõiguse realiseerimist, sh soovi korral juba enne vastustajale kuuluvale maaüksusele sadamahoone püstitamist. Kaebajal on olnud võimalus kogu DP kehtivuse ajal astuda samme ehitusõiguse realiseerimiseks. Ehitamist ja planeerimist käsitlevate normide eesmärk ei ole kaitsta kedagi konkurentsi tihenemise eest.“ (p 13). Halduskohtuga nõustus ka Ringkonnakohus (otsuse p 16), leides, et kuigi merevaate olemasolu võib kinnistu väärtust mõjutada, ei ole kuni 150 m2 suurune ja 7 m kõrgune viil- või kaldkatusega sadamahoone sedavõrd suur ja kaebaja kinnistule sedavõrd lähedal, et vaate vähenemise tõttu võib mõjutada kinnistu väärtust. Sellise mõju olemasolu kohta polnud kohtule tõendeid esitatud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka käesolevas menetluses. Vastustaja on välja toonud, et vaidlustatud detailplaneeringuga on vähendatud ehitusalust pinda 150 m2-lt 123 m2-ni, st olukord on kaebaja seisukohalt läinud soodsamaks. Planeeritav sadamahoone on nihutatud kaebaja kinnistust võrreldes Jahisadama detailplaneeringuga kaugemale (Jahisadama detailplaneering nägi Hara sadama maaüksusele ette võrgukuuri ehitusaluse pinnaga kuni 200 m2 ja kõrgusega kuni 6 m). Kohtu arvates on kaebaja etteheited sadamahoone sobimatusest pigem otsitud. Kaebaja õigusi ei riiva kuidagi ka see, millise funktsiooniga ruume sadamahoonesse planeeritakse. Vastustajal on õigus planeerida soovi korral ka ruume ürituste korraldamiseks. Vastustaja on välja toonud, et planeeritava Hara sadamahoone puudumine mõjub negatiivselt nii kutseliste kalurite igapäevasele majandustegevusele/kogukonnale kui ka seab ohtu efektiivse reostustõrje/merepääste. Need on kohtu arvates asjakohased kaalutlused ning kohtu arvates on piisavalt selge, et sadamahoone ehitamine ning Hara sadama arendamine laiemalt teenib avalikke, mitte üksnes kitsalt mingi väikese inimeste grupi huve. Kaebajal pole õigust nõuda, et vastustaja hoiduks rajatavas sadamahoones mistahes kaebajat häirida võivate ürituste korraldamisest. Oluline on seegi, et Kalatööstuse kinnistu on 100% tööstusmaa, sh näeb Jahisadama detailplaneering ette Jahtklubi koos seda teenindavate hoonetega, mistõttu ei saa privaatsuse häirimine olla olulise kaaluga argument.