X kaebus tühistada Saku valla 20.03.2021 väljastatud ehitusluba nr 2012271/07665
Menetlusosalised
Kaebaja - X, volitatud esindaja Indrek Repnau Vastustaja - Saku vald, seaduslik esindaja vallasekretär Siiri Raagmets Kolmas isik - Aktsiaselts Saku Maja, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskotumenetluse seadustik (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saku Vallavalitsuse 17.03.2020 korraldusega nr 168 „Ehitusloa andmine kõrvaltingimusega“ anti ehitusload Kiisa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 2. piirkonna veetorustiku ja ühiskanalisatsiooni rajamiseks. Ehitusload hõlmasid teiste seas ka Kiisa alevikus asuvaid Kiisapalu ning Maasoola teid. Korralduse alusel väljastati 20.03.2021 ehitusluba nr 2012271/07665 ühiskanalisatsiooni rajamiseks.
2.Ehitustööde käigus paigaldati 2021. aasta augustis Harju maakonnas, Kiisa alevikus asuvale Kiisapalu teele (katastritunnus 71801:001:2036), Maasoola tee 10 kinnisasja vahetusse lähedusse reoveepumpla RP Maasoola.
3.Maasoola tee 10 (katastritunnus 71811:006:0100) kinnisasja omanik X esitas 27.10.2021
Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku valla tegevuse, s.o Harju maakonnas, Kiisa alevikus, Maasoola tee 10 kinnisasja juurde reoveepumpla RP Maasoola rajamise, õigusvastasuse tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub esialgse õiguskaitse korras peatada Maasoola tee 10 kinnisasjas juures asuva reoveepumpla RP Maasoola edasine ehitus ja keelata reoveepumpla RP Maasoola kasutuselevõtt kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks.
5.Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja sai vastustaja 17.03.2020 korralduse nr 168 ja selle alusel 20.03.2020 väljastatud ehitusloa 2012271/07665 kätte 03.11.2021, kui vastustaja esitas vastuse koos lisadega kohtule. Sellest algas ehitusloa vaidlustamise tähtaeg ning kaebaja taotleb ehitusloa vaidlustamise tähtaja ennistamist. Haldusaktist teadasaamiseks sätte tähenduses tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Kaebajat ei olnud kaasatud haldusakti andmise menetlusse. Samuti ei teavitanud vastustaja kaebajat ehitusloa menetlusest. Kaebaja asus koheselt, kui selgus, et reoveepumpla rajatakse Maasoola tee 10 krundi aia taha, aktiivsesse suhtlusesse vastustaja, kolmanda isiku, ehitaja ja projekteerijaga selgitamaks reoveepumpla praeguse asukoha vastavust kõikidele seaduse nõuetele. Kaebaja oli teadmises, et reoveepumpla rajatakse teise kohta, kus pumpla asetsemine ei ole vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Toimunud suhtluse käigus ei esitanud ükski eelnimetatud isikutest kaebajale teda puudutavaid haldusakte. Kaebajale edastati valikuliselt dokumente üksnes kaebaja tungival nõudmisel. Esineb põhjendatud alus vastustaja poolt 20.03.2020 väljastatud ehitusloa 2012271/07665 vaidlustamise tähtaja ennistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 29.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada Saku valla 20.03.2021 väljastatud ehitusluba nr 2012271/07665 ning tagastas kaebuse nõudes tuvastada Saku valla tegevuse, s.o Harju maakonnas, Kiisa alevikus, Maasoola tee 10 kinnisasja juurde reoveepumpla RP Maasoola rajamise, õigusvastasus. Lisaks andis kohus vastustajale ja kolmandale isikule tähtaja kaebuse tähtaegsuse ning ennistamise taotluse osas seisukohtade esitamiseks.
7.Vastustaja esitas 28.12.2021 seisukoha, milles leidis, et kaebus ei ole tähtaegne, palus jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus. Vastustaja ei ole 17.03.2020 korraldust nr 168 ega selle alusel 20.03.2020 antud ehitusluba nr 2012271/07665 kaebajale teatavaks teinud, kuna vastustaja ei käsitlenud kaebajat ehitusloa andmise menetluses menetlusosalisena. Kaebaja ei olnud ehitusloa adressaat ja ehitusluba ei puudutanud kaebaja õigusi ega kohustusi. Kuna tegemist on haldusaktiga, mida ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid millest on kaebaja muul viisil teada saanud, siis tuleb kaebetähtaja määramisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 7. Vastustajale teadaolevalt toimusid reoveepumpla ehitustööd 2021. a augusti lõpus ja kaebaja sai ehitustöödest hiljemalt 30.08.2021 teada. Kaebaja pidi eeldama, et ehitustööd toimuvad vastustaja poolt antud ehitusloa alusel. HKMS §-st 46 lg 7 tulenevaks mõistlikuks kaebetähtajaks võib pidada kahte kuud. Käesolevas asjas ei ole kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ehitusloa väljanõudmiseks. Kaebaja esitas käesolevas asjas kaebuse 2,5 kuu möödumisel, mistõttu tuleks kaebetähtaeg lugeda möödunuks. Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuid ei ole kaebaja toonud taotluses välja asjaolusid, mis annaksid alust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja mittekaasamine haldusakti andmise menetlusse ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Tegelikkusele ei vasta 2(5)
kaebaja väide, et ta olevat olnud teadmises, et reoveepumpla rajatakse teise kohta. Kaebaja 30.08.2021 ja 02.09.2021 e-kirjadest nähtub selgelt, et kaebaja ei ole nõus reoveepumpla asukohaga. Seega ei saa ka kaebaja väidetav ekslik teadmine olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
8.Kolmas isik esitas 29.11.2021 seisukoha, milles samuti leidis, et kaebus ei ole tähtaegne, palus jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus. 23.-25.08.2021 toimusid ehitustööd vaidlusaluse reoveepumpla paigaldamiseks. Kaebaja sai paigaldamisest teada hiljemalt 26.08.2021, mil kirjutas sellega seoses järelevalvet teostanud insenerile e-kirja. Sellega seoses pidi kaebaja ka eeldama, et ehitusluba on vastustaja poolt väljastatud. Kaebaja on Facebooki grupis „Ehituses tehtud vead ehk reaalsed vead ehituses“ teinud 28.08.2021 postituse, milles on püsitanud küsimuse, kes vastutab selle eest, kui reoveepumpla paigaldati maaomanikega kokkulepitud koha asemel kellegi hoone kõrvale, kuigi nõutud vahemaal on vähemalt 10 m. Esimeses kommentaaris on kaebajale selgitatud, et ehitusloa väljastab ja ehitamise üle teeb järelevalvet KOV. Vastavale kommentaarile on kaebaja vastanud: „Ehitusloa ilmselt väljastas, järelevalvet ilmselt ei tee, aga kuidas see meid aitab? ...“. Teatavaks tegemata haldusakti puhul võib lugeda mõistlikuks tühistamiskaebuse esitamise tähtajaks kaks kuud, millest üks kuu kulub haldusakti väljanõudmiseks ja 30 päeva kulub kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Ka käesolevas asjas oleks kaebaja pidanud kuu aja jooksul reoveepumpla ehitustöödest teadasaamisest tegema toimingud, mis olid vajalikud ehitusloa väljanõudmiseks ja seejärel oleks kaebajal olnud 30 päeva kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Kuna kaebaja esitas kaebuse ehitusloa tühistamise nõude alles 15.11.2021, siis on kaebaja ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega ja kaebetähtaeg tuleb HKMS § 46 lg 7 kohaselt lugeda möödunuks. Kaebaja kaasamata jätmine ehitusloa andmise menetlusse ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele olukorras, kus kaebaja oli ehitusloa andmisest teada saanud ja tal oli võimalus ehitusluba välja nõuda ja sellele kaevata. Kaebaja kirjavahetusest järelevalve inseneriga nähtuvalt on kaebaja esitanud piisavalt detailseid küsimusi, mis annab alust eeldada, et kaebaja omab mõningaid teadmisi ehitusalal. Hoolimata sellest ei ole kaebaja ehitusluba küsinud, ehkki hiljemalt 28.08.2021 eeldas kaebaja ehitusloa olemasolu. Kaebetähtaega ei pea teatavaks tegemata jäetud haldusakti puhul tingimata ennistama.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud ehitusloaga tutvuda pärast seda, kui vastustaja esitas selle 03.11.2021 käesolevas menetluses kohtule. Kaebaja hinnangul algab nimetatud kuupäevast ehitusloa vaidlustamise tähtaeg. Teised menetlusosalised ei ole väitnud, et oleksid varem kaebajale vaidlustatud ehitusloa kätte toimetanud. Siiski on nii vastustaja kui kolmas isik seisukohal, et kaebaja oli juba varem ehitusloa väljastamisest teadlik, mistõttu kohaldub kaebetähtaja hindamisel HKMS § 46 lg 7. Nimetatud sätte kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega.
10.Riigikohus on 16.06.2021 määruses nr 3-20-999 (p 19) enda praktikat kokku võttes selgitanud, et kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti 3(5)
vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7). Riigikohus on haldusakti väljanõudmise mõistlikuks ajaks pidanud umbes üht kuud (määrus nr 3-3-1-23-07, p 12).
11.Reoveepumpla, mis kaebaja väitel tema õigusi rikub, paigaldati vaidlustatud ehitusloa alusel perioodil 23.-25.08.2021. Hiljemalt 26.08.2021 oli kaebaja selle paigaldamisest teadlik, kuivõrd on sel kuupäeval e-kirjas kirjutanud reoveepumpla uuest asukohast (kolmanda isiku 30.12.2021 seisukoha lisa nr 2). Lisaks on kaebaja 28.08.2021 Facebooki grupis „Ehituses tehtud vead ehk reaalsed vead ehituses“ teinud postituse (kolmanda isiku 30.12.2021 seisukoha lisa nr 4) reoveepumpla valesti paigaldamise eest vastutaja leidmiseks. Selle postituse kommentaaris on selgitatud, et ehitusloa väljastab ja järelevalvet teostab kohalik omavalitsus. Kaebaja on sellele kommentaarile vastanud, et kohalik omavalitsus ilmselt väljastas ehitusloa. Seega oli kaebaja selleks ajaks teadlik, et teda häiriva tegevuse aluseks on ehitusluba. Kolmas isik väidab, et eelmainitud kommentaarid on postitatud postitusega samal päeval. Kohtule esitatud tõendilt kommentaari täpset kuupäeva ei nähtu, kuid kuvatõmmise andmetest nähtuvalt on kommentaarid lisatud hiljemalt septembri alguses.
12.Kaebaja selgitab, et asus pärast reoveepumpla rajamise märkamist aktiivsesse suhtlusesse vastustaja, kolmanda isiku, ehitaja ja projekteerijaga selgitamaks reoveepumpla praeguse asukoha vastavust kõikidele seaduse nõuetele, kuid talle ei esitatud selle käigus teda puudutavaid haldusakte. Kaebaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajalt või kelleltki teiselt taotlenud asjakohase ehitusloa edastamist. Seega ei ole kaebaja ise astunud mõistlike samme haldusaktiga tutvumiseks. Ehitamisloa tühistamisnõue tuleb lugeda esitatuks 27.10.2021 (HKMS § 49 lg 1) ehk umbes 2 kuud pärast seda, kui kaebaja pidi olema ehitusloa andmisest teada saanud.
13.Kohtupraktikas tuleb eristada aega, mis kulus haldusakti väljanõudmiseks ning sellest alates kulunud aega kohtusse pöördumiseks. Kaebaja ei ole ehitusloaga tutvumiseks samme astunud. Alles kohus juhtis ta tähelepanu vajadusele ehitusluba vaidlustada. Seejuures oli kaebaja aga juba 2 kuud enne kaebust teadlik, et ehitusluba peab olema väljastatud ning oli ka teadlik viisist, kuidas see tema hinnangul tema õigusi rikkus. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ehitusloa vastustajalt välja nõudmine oleks takistatud olnud. Kuivõrd kaebaja ei ole astunud samme vaidlustatud ehitusloaga mõistliku aja jooksul tutvumiseks ning viivitas seega sellega ebamõistlikult, ei saa kaebust tähtaegseks pidada. Seega on kaebaja rikkunud kaebetähtaega.
14.Kaebaja on esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitustest ei nähtu kohtule mõjuvat põhjust HKMS § 71 mõttes kaebetähtaja ületamiseks. Pelgalt asjaolu, et vastustaja ei edastanud omal algatusel kaebajale vaidlustatud ehitusluba, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule asjaolusid, millest tingituna oleks vabandatav kaebuse hilinenult esitamine ning seega põhjendatud kaebetähtaja ennistamine. Niisiis jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
15.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
16.Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada.
17.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi 4(5)
vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastustajal ei ole saanud tekkida väljamõistetavaid menetluskulusid. Kolmas isik on aga taotlenud kaebajalt menetluskulude summas 2340 eurot väljamõistmist seoses 18 tunni ulatuses õigusabikuludega.
18.HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades kohtuasja mahtu (sh eelkõige seda, et kohus lõpetab asja menetluse enne seda, kui on küsinud isegi vastust kaebusele) ja keerukust, peab kohus kolmanda isiku õigusabikulusid ülepaisutatuteks. Kolmas isik on asjas esitanud üksnes seisukoha kaebaja esialgsele õiguskaitse taotlusele (kokku 4 lk, millest sisulised väited umbes 2 lk) ning seisukoha kaebuse menetlusse võtmise õigsusele ja tähtaegsusele (kokku 4 lk, millest sisulised väited umbes 3 lk). Kohus peab põhjendatuks kolmanda isiku menetluskulusid 50% ulatuses. Niisiis mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1170 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.