Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 14).
Asjaolud
1.Kaebaja Nikolai Lilitškin esitas 17.08.2021 Tartu Vanglale venekeelse avalduse, mis pärast tõlkimist registreeriti kahju hüvitamise taotlusena nr 1-13/261-2 (tõlge tl 22-23). Kaebaja nõudis varalise kahju 50 kopikat ja mittevaralise kahju sadakond eurot hüvitamist. Kaebaja kirjeldas, et ta andis kinnipeetav V. Proškinile tutvumiseks paki kohtumäärusi ja - otsuseid, s.h kaebaja ja tema poja kaebused, kohtu vastused neile, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu lahendid. V. Proškin soovis teha dokumentidest koopiaid ja lubas dokumendid kaebajale tagastada. Vangla keeldus koopiate tegemisest. Inspektor-kontaktisik tagastas dokumendid kaebajale ja ütles, et kaebaja ei oleks tohtinud neid V. Proškini kätte anda. Sellest tuleneb loogiliselt, et vanglaametnik on dokumente lugenud ning levitanud need meediasse ja netti. Kaebaja ei ole isikliku korrespondentsi lugemiseks luba andnud, samuti ei ole sellist luba välja andnud kohus ega prokuratuur. Kaebaja koostas kaebuse vangla direktori nimele, kuid vangla seda menetlusse ei võtnud. Vangla esitas kaebajale vastuse nr 2-3/1466-3, mida inspektor-kontaktisik kaebajale ei tõlkinud. Kaebajale tekitati hingetrauma ja moraalset hingepiina, mis kasvas üle füüsiliseks valuks, vihaks ja raevuks. Kaebajal on vanglas välja arenenud kroonilised haigused.
2.Tartu Vangla jättis 22.10.2021.a otsusega nr 1-13/261-2 (tl 8) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul tugines kaebaja kahju hüvitamise taotluses sellele, et ametnik on V. Proškini kätte antud dokumente lugenud ja sellega rikkunud sõnumi saladust. Vangla leidis 09.06.2021 osakonnas asuva postkasti tühjendamisel paki kaebaja dokumentidega, millega põgusa tutvumise järel avastati pakis tagapool V. Proškini taotlus koopiate tegemiseks. Olukorras, kus V. Proškini taotlus ei olnud esimene dokument vanglale esitatud dokumendipakis, ei saa pidada õigusvastaseks dokumentidega tutvumist, selgitamaks välja pöörduja isikut ja pöördumise sisu. Ei ole võimalik rääkida sõnumi saladuse tahtlikust rikkumisest, samuti ei ole teada, et teavet oleks kasutatud kurjasti. Dokumentidega tutvumist ei saa pidada intensiivseks riiveks, mis õigustaks rahalise hüvitise maksmist.
3.Kaebaja esitas 25.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju 100 euro hüvitamiseks. Selle asemel, et täita V. Proškini taotlust koopiate tegemiseks, tagastas inspektor-kontaktisik kaebajale dokumendid ning vaatas ebaseaduslikult läbi kaebaja kirjavahetuse. Vangla personalile on antud käsk kontrollida kaebaja kogu korrespondentsi, s.h kirjavahetust ja telefonikõnesid, eesmärgiga võtta ära kõik vanglas piinamise tõendid. Kaebaja suhtes jälitustoimingute tegemiseks kohtu luba antud ei ole. Kaebaja hinnangul on mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ja ta palub rahalise hüvitise välja mõista. Kaebaja esitas lisaks taotlused vaadata asi läbi kohtuistungil, kuulata üle tunnistajad, anda menetlusabi kaebuse tõlkimiseks, vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ning määrata tasuta riigi õigusabi. Kaebaja palus kohtul teha tema avaldusest koopia ja saata see vastustajale. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
4.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab sellele kohustusliku kohtueelse menetluse. See tähendab, et kaebaja saab esitada kohtule kahju hüvitamise nõude samal alusel, millele ta tugines vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Kaebaja tugines kaebuses kohtueelsele menetlusele nr 1-13/261 (vanglale esitatud taotlus tl 1523). Kohus tõlgendab eeltoodut arvestades kaebust nii, et kaebaja taotleb vastustaja toimingu 09.06.2021 postkastist leitud kaebaja dokumentidega tutvumise - õigusvastasuse kindlakstegemist ja sama toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 100 euro hüvitamist. Kohus ei käsitle nõude alusena kaebuses nimetatud muid etteheiteid vangla tegevusele alates aastast 2009, kuna kohtueelses menetluses kaebaja nendele ei tuginenud. Lisaks näitavad kaebaja viited varasematele kuriteokaebustele ja kohtuasjadele, et kaebaja esitas need väited mitte nõude alusena, vaid vangla tegevuse üldiseks iseloomustamiseks.
5.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud tõhusama ehk kahju hüvitamise nõude, tuvastamisnõue on sellega hõlmatud. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kahju tekitanud tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole lubatud.
6.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.HKMS § 133 lg 1 kohaselt eeldatakse riive vähest intensiivsust, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist väiksem. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Vaidlusaluseks toiminguks on vangla tutvumine dokumentidega, mille kaebaja andis teise kinnipeetava kätte ja see pani postkasti, mis on mõeldud saadetiste edastamiseks vanglaametnikele. Selline toiming ei saanud põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Sisulise hinnangu kaebaja nõude põhjendatusele annab kohus ka käesolevas määruses (määruse punkt 8). Võimalikud kaebajale saabunud tagajärjed on kerged ning kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.
8.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise üheks eelduseks vastustaja toimingu õigusvastasus. Kohtu hinnangul vaidlusalune toiming õigusvastane ei olnud. Nagu eespool öeldud, andis kaebaja ise dokumendid teise kinnipeetava kätte. Kaebaja oli seejuures teadlik, et V. Proškin kavatseb taotleda dokumentidest koopiate tegemist, s.t annab dokumendid selleks vanglaametniku kätte. Koopiaid ei ole võimalik teha kinnisilmi. Paratamatult näeb koopiaid tegev ametnik dokumente ning kaebaja pidi sellise võimalusega arvestama. Kohtuasjas puuduvad viited sellele, et vanglaametnik oleks tutvunud dokumentidega põhjalikumalt kui oli vaja selleks, et aru saada, miks need postkastis on. Kaebaja väitis kohtueelses menetluses, et vanglaametnik levitas teavet meediasse ja internetti, kuid kaebuses sellist väidet enam ei esitanud. Kohus selgitab kaebajale, et kohtuasja asjaoludel ei saa mingil juhul olla tegemist sõnumi saladuse rikkumisega. Sõnumi saladus kaitseb teavet eeskätt selle edastamise protsessis, postisaadetise korral kuni selle adressaadi kätte toimetamiseni. Kaebaja kirjeldatud dokumentide hulgas ei olnud selliseid, mis oleksid veel olnud tema kui adressaadini toimetamisel. Kaebaja ei saa taotleda kahju hüvitamist seoses V. Proškini suhtes tehtud toimingutega, sh põhjendusel, et vangla ei rahuldanud V. Proškini taotlust koopiate tegemiseks või ei andnud dokumente tema kätte tagasi. Kaebaja saab kohtu poole pöörduda üksnes seoses tema enda õiguste rikkumisega (HKMS § 44 lg 1). Eeltoodu tähendab, et kaebajal suure tõenäosusega ei õnnestu saavutada mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9.HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
Riigi õigusabi ja muud taotlused
10.Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine on välistatud kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas kaebuse kohtule. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
11.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
12.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks. Selle taotluse lahendamiseks puudub praegu vajadus, kuna kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk ning õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest.
13.Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks ja teisi menetluslikke taotlusi.
14.Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 2, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.