Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 17.01.2022, Tartu 3-21-2916 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jalutuskäikudega Tartu Halduskohtu 23.12.2021. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin
RESOLUTSIOON
Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.12.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. Lilitškin esitas 26.07.2021 Tartu Vanglale taotluse, milles ta nõudis kahju hüvitamist summa 100 eurot, kuna tal võimaldatakse tavapärasest jalutusajast hilisemal ajal värskes õhus viibida jalutusboksis, mitte jalutusaias. Kuna N. Lilitškin käib kabelis, lühiajalisel kokkusaamisel või kohtuistungil, siis ta ei saa osaleda jalutuskäigul värskes õhus koos teiste kinnipeetavatega. Jalutuskäik võimaldatakse kella 18 ajal, mil eluosakond on avatud ja sellega jäetakse ta ilma võimalusest suhelda avatud osakonnas teiste kinnipeetavatega. Vanglal on kohustus võimaldada jalutuskäik ajal, mil eluosakond on suletud. Prokuröri või kohtu poolt ei ole määratud keeldu, et ta ei tohiks õhtuti kasutada jalutamiseks jalutusaeda. N. Lilitškini väitel jäi ta jalutuskäigust ilma 22.07.2021, kui oli kokkusaamisel lastega.
2.Tartu Vangla jättis 11.11.2021. a otsusega nr 1-13/276-2 N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt töökorralduse järgi võimaldatakse V üksuses kinnipeetavatele, kes tavapärase jalutuskäigu võimaldamise ajal on hõivatud muude tegevustega (kokkusaamised, kirikus viibimine vms), viibida värskes õhus peale kella 18. Selleks tuleb kinnipeetaval olla kell 18 osakonna trelluste juures. Kehtiv õigus ei sea imperatiivse iseloomuga kohustust võimaldada jalutuskäik värskes õhus ajal, mil eluosakond
on suletud. Jalutuskäigu võimaldamist eluosakonna avatud ajal ei saa pidada õigusvastaseks. Õhtusel ajal ei ole vanglal võimalik N. Lilitškinile jalutusaias jalutamist võimaldada, kuna sel ajal kasutavad ala teiste eluosakondade tööhõives osalevad ja õppivad kinnipeetavad. Julgeolekukaalutlustel on vajalik hoida erinevate eluosakondade kinnipeetavaid eraldi. Jalutusboksis on kinnipeetaval võimalik tegeleda kehakultuuriga (teha võimlemisharjutusi, treenida oma keharaskusega vms). Üksikutel kordadel jalutusboksis jalutamise võimaldamist ei saa pidada jalutuskäigust ilmajätmiseks. Võimalik ei ole rääkida N. Lilitškini diskrimineerimisest, kuna see töökorraldus kehtib kõigi kinnipeetavate suhtes ühetaoliselt. N. Lilitškin paiknes E7 eluosakonnas alates 15.05.2020, mistõttu pidi jalutuskäigu korraldus olema talle teada. N. Lilitškin osales 22.07.2021 kell 9.23-11.26 lühiajalisel kokkusaamisel, mistõttu ei saanud viibida jalutuskäigul koos teiste kinnipeetavatega ega käinud jalutuskäigul ka õhtusel ajal. Õhtusel ajal viibis N. Lilitškin avatud osakonnas, kuid tema käitumisest ei saanud järeldada valmisolekut minna jalutuskäigule. Seega jäi N. Lilitškinil jalutuskäik saamata tema enese käitumise, mitte ametnike õigusvastase ja süülise käitumise vahetu tagajärjena. Juhul kui jalutuskäigust ilmajäämine 22.07.2021 osutuks õigusvastaseks, ei annaks ainuüksi õigusvastase tegevuse tuvastamine alust kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et ühel päeval jalutuskäigust ilmajäämine võiks põhjustada niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes. Ühel päeval jalutuskäigust ilmajäämine ei saanud põhjustada ka tervise kahjustumist.
3.N. Lilitškin esitas 13.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses jalutuskäikude mittevõimaldamisega ja mõista vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitis summas 100 eurot mittevaralise kahju tekitamise eest. Kaebaja väitel rikkus vangla VangS §-i 55 jalutuskäikude korraldusega ja nendest ilmajätmisega. Kaebaja viitas vangla 11.11.2021. a otsuses nr 1-13/267-2 märgitule. Kaebaja hinnangul rikkus vangla kahju hüvitamise nõude lahendamise raames ka menetlusnorme (ei selgitatud/tõlgitud 11.11.2021. a otsuse sisu, ei tehtud koopiaid). N. Lilitškin esitas muuhulgas ka taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 23.12.2021. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel; jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Kohus mõistis, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses jalutuskäikude korraldusega vanglas. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitlenud kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega. 2) Kaebaja nõutava varalise hüve väärtus jääb alla 1000 euro ja kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Analoogia korras saab lähtuda HKMS § 133 lg-st 1. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lisaks õigustab kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivsena käsitlemist see, et kaebaja õigusi ei riivata intensiivselt, kui võimaldatakse tal õhtusel ajal jalutada jalutusboksis, mitte jalutusaias. Kaebajat ei viida jalutusboksi jalutama mitte iga päev, vaid üksnes päevadel, mil tal on osakonna jalutamisajal mingid muud tegevused ja ta ei saa siis jalutama minna (kokkusaamised, kabeli külastus vms). Seega saab kaebaja ülejäänud päevadel jalutada jalutusaias. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka ühe jalutuskäigu ära jäämine 22.07.2021. Ka vangla võimalikke rikkumisi vaidlusega seonduva kahjunõude menetlemisel ei saa lugeda kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
3) Kaebajale rahalise hüvitise määramine, seega kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. VangS § 55 lg-s 2 sätestatud värskes õhus jalutamise all on mõeldud viibimist väljaspool siseruume. Ühestki õigusaktist ei tulene, et jalutuskäigud peaksid toimuma üksnes jalutusaias. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust konkreetses kohas jalutamisele ja üksikutel kordadel jalutusboksis jalutamise võimaldamist ei saa pidada jalutuskäigust ilmajätmiseks. Jalutuskäikude korraldus ei ole õigusvastane ega diskrimineeriv, kuna see kehtib kõigi kinnipeetavate suhtes ühetaoliselt ja on sisse seatud julgeolekukaalutlustel. Isegi kui kaebaja jäeti 22.07.2021 jalutuskäigust ilma õigusvastaselt, ei oleks selle eest vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Nimetatud kuupäeval tingis jalutuskäigu ärajäämise esmajoones kaebaja käitumine. Kaebaja pidanuks minema kell 18 osakonna trelluste juurde, et jalutuskäigule saada. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis eeldasid vanglaametnikud, et kaebaja jalutama minna ei soovi. Kaebajale ei saanud jalutuskäigu korraldus olla teadmata, kuivõrd ta paiknes selles eluosakonnas alates 15.05.2020. Vangla tegevust kaebajale jalutuskäikude võimaldamise osas ei saa õigusvastaseks lugeda. 4) Ka kaebaja etteheited vanglale seoses tema kahjunõude menetlemisega ei anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Vangla selgitas, et kaebaja võõrkeelne pöördumine registreeriti pärast tõlke saamist kahjunõudena 21.09.2021. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 6 kohaselt arvestab menetleja menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Kaebaja kahjunõue lahendati 11.11.2021. Seega ei rikkunud vangla RVastS § 18 lg-s 1 märgitud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise 2-kuulist tähtaega. Kui asuda seisukohale, et vangla viivitas kahjunõude tõlkimisega ja kahjunõude lahendamisega, ei esinenud kaebajal takistusi oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks kohtus (RVastS § 18 lg 2). Samuti ei saanud kaebuses viidatud menetlusdokumentidest koopiate tegemata jätmine ja kahjunõude lahendamisel muude menetlusnormide väidetav rikkumine põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju. 5) Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (nt haldusasjad nr 3-21-2846, 3-21-2738, 3-21-2693, 3-21-2439, 3-21-759, 3-21-761, 3-20-1293, 3-20-1106, 3-20-1319, 3-20-902 jne). Ka käesolevas asjas esitas kaebaja kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebuse nõue ja põhjendused. Seega on kaebaja võimeline ennast ise kohtus esindama ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.N. Lilitškin esitas 06.01.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.12.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus ei vaadanud sisuliselt läbi kaebaja nõudeid ega põhjendanud, miks jõudis järeldusele, et rikkumisi ei ole. Kohus rikkus HKMS § 27, moonutades ja asendades kaebaja mõisteid, väljudes kaebuse sisust. Ka rikkus kohus HKMS § 41 lg-t 1. Kohus ei saa ületada nõude piire. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete osas (HKMS § 158 lg 1). 2) Asi ei ole jalutuskäikude organiseerimises, vaid ilmajätmises. Kaamerate salvestised fikseerisid liikumise sissepääsu poole jalutuskäigule 22.07.2021. Kohus nõustub vangla põhjendustega, keeldudes ise motiveerimast, nagu on kirjas HKMS §-s 165. 3) Kohus ei lahendanud asja sisuliselt, avalikult, poolte võistluses, rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) art 6 lg 1 ja Rec(2006)2, ei küsitlenud ega kuulanud ära menetlusosalisi, tunnistajaid, eksperte ning vangla tõenditele andis juba ette kindlaksmääratud jõu. Toimub ebavõrdne kohtlemine – ühed jalutavad boksis, teised jalutushoovis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 23.12.2021. a määruse resolutsiooni p 1 ja p 3. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebuse rahuldamist tuleb pidada ebatõenäoliseks ja sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Eelnimetatud sätte alusel kaebuse tagastamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ja peab olema ka piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Halduskohus luges mõlemad eeldused täidetuks. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 kohaselt kohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on võimeline ennast ise kohtus esindama ega vaja advokaadi abi. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Seega ettevalmistavas menetluses tuleb halduskohtul muuhulgas kontrollida, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks. Kaebuse tagastamise aluste puudumisel võtab kohus asja menetlusse. HKMS § 121 lg-s 2 toodud aluste korral on kohtule jäetud diskretsiooniruum. Seega on kohtul õigus otsustada, et kaebuse tagastamine on põhjendatud.
9.Kaebuse saamisel on kohtuniku esmane ülesanne teha vaidluse ese kindlaks (HKMS § 120 lg 1 p 1), vajadusel tuleb selleks kaebust tõlgendada (HKMS § 2 lg 4 ls 2). Vaidluse piirid määratlevad ära ulatuse, mille raames kohus peab tagama asjaolude väljaselgitamise (HKMS § 2 lg 4 ls 1) ja tegema lahendi (HKMS § 162 lg 1). Kaebuse nõuet iseloomustavad taotletavast volitusest lähtuv nõude liik (tühistamine, kohustamine jne), nõude ese, s.o haldusakt, toiming või asjaolu, mille suhtes kohtult volituse rakendamist palutakse (nt kahju, mis palutakse hüvitada) ning nõude ulatus. Nõude ulatuse määravad ära nt hüvitisena nõutav rahasumma (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 169-170). Halduskohus, lähtudes HKMS § 4 lg-st 2, tõlgendas määruses, et kaebaja nõuab vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses jalutuskäikude korraldusega vanglas ning tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu tõlgendus õige. Kahju hüvitamise nõude menetlemisel tuleb võtta seisukoht vangla tegevuse õiguspärasuse osas, seega hõlmab hüvitamisnõue ka tuvastamisnõude ning tegemist ei ole eraldiseisva nõudega. Ringkonnakohtule ei nähtu halduskohtu määrusest, et kohus poleks kaebusest lähtunud. Määruskaebuses väidetu seda ümber ei lükka. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et halduskohus väljus HKMS § 41 lõiget 1 rikkudes kaebuse sisust ja ületas nõude piire. Võttes arvesse, et halduskohus tagastas kaebuse täies ulatuses, on sisutu kaebaja viide HKMS § 158 lg-le 1, milles on sätestatud, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
10.Kaebaja eksib, väites, et halduskohus ei ole põhjendanud kaebuse tagastamist ka jalutuskäigust ilmajätmise osas. Haldusasja materjalidest nähtuvalt väitis kaebaja, et ta jäi jalutuskäigust ilma 22.07.2021. Halduskohus hindas määruses (põhjenduste p-d 6.1 ja 6.3) muuhulgas ka kaebaja nimetatud kuupäeval jalutuskäigust ilmajätmist, põhjendades ka selles osas kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega on sisutu kaebaja viide HKMS § 165 rikkumisele. Halduskohus leidis määruses, et kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata
ühe jalutuskäigu ära jäämine 22.07.2021. Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et nimetatud kuupäeval tingis jalutuskäigu ära jäämise esmajoones kaebaja enda käitumine. Halduskohus märkis, et isegi kui kaebaja jäeti 22.07.2021 jalutuskäigust ilma õigusvastaselt, ei oleks selle eest vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus ei lahendanud asja avalikult. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt peab kaebaja asja avalikult lahendamise all silmas asja arutamist kohtuistungil. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuistungi läbiviimise küsimust saanuks halduskohus lahendada alles peale kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 122 lg 1 ja lg 2 p 10, § 127 lg 1). Kuna halduskohus käesoleval juhul aga tagastas kaebuse, siis on kaebaja etteheide asjakohatu. Eeltoodust tingituna on sisutu ka kaebaja etteheide, et kohus ei kuulanud ära menetlusosalisi, tunnistajaid ja eksperte. Kaebaja viidatud Rec(2006)2 puhul on tegemist Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta. Tegemist ei ole asjakohase viitega, kuna viidatud dokument ei reguleeri halduskohtumenetluse põhimõtteid, s.h kohtuistungi pidamist. Kaebuse tagastamisest ei saa tuletada ka EIÕK art 6 lg 1 rikkumist.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kohtumääruse p-s 8 toodud põhjendustel on kaebaja võimeline ennast ise kohtus esindama ega vaja advokaadi abi. Seega ei ole riigi õigusabi andmise eeldused täidetud ning halduskohus jättis õigesti rahuldamata riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja ning Tartu Halduskohtu 23.12.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.