Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ära jäänud lühiajaliste kokkusaamistega
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-22-137 menetlus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta Nikolai Lilitškini riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus tunnistaja kohtuistungil üle kuulamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
1.Kaebaja esitas 20. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses lühiajaliste kokkusaamiste ära jäämisega ning mõista vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 1000 eurot (haldusasi nr 3-21-2693).
2.Tartu Halduskohus tagastas 7. detsembri 2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2693 eelnimetatud kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus asus seisukohale, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud nii 14. augusti 2021. a kui ka 20. augusti 2021. a lühiajalise kokkusaamise taotlust puudutavas osas. Kaebaja esitas vanglale 23. augustil 2021 ja 6. septembril 2021 kahju hüvitamise taotlused. Korrektselt lahendas vangla üksnes 6. septembri 2021. a kahjunõude. Vangla ei käsitlenud 23. augusti 2021. a taotlust ekslikult kahjunõudena, vaid esitas vastuses kaebajale üksnes üldsõnalise põhjenduse kokkusaamise ärajäämise kohta. Vastuses kohtunõudele on vangla möönnud, et kahetsusväärselt jäi kaebaja üks kahju hüvitamise taotlus sellisena registreerimata ja menetlemata. Seega ei ole vangla kaebaja 23. augusti 2021. a kahjunõuet tähtaegselt lahendanud. Seetõttu tuleb vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel kohustuslik kohtueelne menetlus ka 23. augusti 2021. a kahjunõuet puudutavas osas läbituks lugeda. Kohtu hinnangul ei ole siiski alust hüvitamiskaebuse menetlemiseks, sest kaebuses väljatoodud asjaoludel oli kaitstava
3-22-137
õiguse riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Täpsemaid põhjendusi vt eelnimetatud määrusest.
3.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 13. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule uue kaebuse Tartu Vangla sama tegevuse peale. Kaebaja taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist summas 1000 eurot selle eest, et kaebaja on mitmel korral jäänud ilma lühiajalisest kokkusaamisest. Kaebaja viitab ka haldusasjale nr 3-21-2693 ning eelnimetatud kohtumäärusele, milles kohus muu hulgas selgitas, et HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
4.Tartu Halduskohus palus Tartu Vanglale esitatud kohtunõudes teavet kaebaja esitatud kahjunõuete kohta seoses kaebuses viidatud ära jäänud lühiajaliste kokkusaamistega. Tartu Vangla esitas 26. jaanuaril 2022 vastuse kohtunõudele, milles tõi välja samad kaebaja esitatud kahjunõuded ning vangla vastused neile ja asjakohase teabe kahjunõuete lahendamise kohta. Seega on asjaolud haldusasjas nr 3-21-2693 esitatuga samad.
5.Tartu Halduskohus jättis 4 veebruari 2022. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Sellest tulenevalt andis kohus kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks tähtaja (7 päeva määruse kättesaamisest). Kaebaja sai eelnimetatud määruse ja selle venekeelse tõlke kätte 9. veebruaril 2022.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vangla ei võimaldanud lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega.
7.HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
8.HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui kaebaja pidas seaduses ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse korrast kinni, siis võib kaebuse selle nõudega esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 osas eriregulatsioon, mistõttu ka juhul, kui vangla jätab kahjunõude tähtaegselt lahendamata, tuleb kaebetähtaja puhul lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, p 13).
3-22-137
9.Kaebaja esitas vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kaks kahju hüvitamise taotlust, millest ühte (23. augustil 2021 esitatud taotlus) vangla tähtaegselt ei lahendanud ning teise taotluse (6. septembril 2021 esitatud taotlus) jättis vangla 9. novembri 2021. a otsusega rahuldamata. Seejärel pöördus kaebaja käesoleva kaebusega võrreldes sama nõude ja alusega
20.novembril 2021 kohtusse (haldusasi nr 3-21-2693). Selle kaebuse tagastas kohus
7.detsembri 2021. a määrusega, nimetatud määrus on jõustunud. Seega on kaebaja esitanud käesolevas asjas uue kahjunõude kohtule samal alusel. HKMS ei keela kaebuse tagastamise korral esitada uus nõue samal alusel kohtule (HKMS § 43 lg 2), kuid kaebaja peab järgima kaebetähtaega. Kaebetähtaeg hakkab kulgema kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud vangla otsuse kättesaamisest, lahendamata taotluse korral taotluse lahendamiseks haldusorganile ettenähtud tähtaja möödumisest alates.
10.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja järginud uue hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega.
10.1.Kaebaja 23. augustil 2021 esitatud kahjunõude puhul pidi vangla tegema otsuse RVastS § 18 lg-st 1 lähtuvalt kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vangla käsitles kaebaja taotlust ekslikult selgitustaotlusena ja saatis kaebajale 8. septembril 2021 vastuse, milles viitas lühiajaliste kokkusaamiste põhjuste kohta esitatava teabe osas 1. septembril 2021 saadetud vastusele. Vangla pidi kahju hüvitamise taotluse registreerimise päeva aluseks võttes selle lahendama hiljemalt 23. oktoobril 2021. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vene keeles ning see tulnuks esmalt tõlkida, oleks taotluse lahendamise tähtaeg eelduslikult kuni nädala võrra pikenenud. Seetõttu lähtub kohus nimetatud taotluse lahendamise osas sellest, et hiljemalt 2021. a oktoobrikuu lõpuks pidanuks vangla tegema selle kahju hüvitamise taotluse osas otsuse. Vangla kahju hüvitamise taotlust sisuliselt ei lahendanud. Seega hakkas
23.augustil 2021 esitatud taotluse puhul kohtule hüvitamiskaebuse esitamise 30 päevane tähtaeg kulgema 1. novembril ja lõppes 30. novembril 2021 (RVastS § 18 lg 2). Kaebaja esitas uue kahjunõude selles asjas 13. jaanuaril 2022. Seega on nimetatud taotlusega seotud hüvitamiskaebus esitatud kohtule tähtaega rikkudes.
10.2.Kaebaja 6. septembril 2021 esitatud kahju hüvitamise taotluse tõlge saabus vanglasse
10.septembril 2021 ning vangla jättis kahju hüvitamise taotluse 9. novembri 2021. a otsusega rahuldamata. Nimetatud otsuse sai kaebaja kätte 11. novembril 2021. Seega hakkas selles osas kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 12. novembril 2021. Kuna kaebaja esitas hüvitamiskaebuse alles 13. jaanuaril 2022 ei ole ka selles osas kaebaja kaebetähtaega järginud.
10.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja järginud hüvitamiskaebuse esitamisel tähtaega.
11.Kohus andis 4. veebruari 2022. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks hiljemalt 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse ja selle venekeelse tõlke kätte 9. veebruaril 2022, seega tuli kaebajal kohtule vastata hiljemalt
16.veebruaril 2022. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ületamist põhjendanud ega tähtaja ennistamise taotlust kohtule esitanud. Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.
12.Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
13.Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3-22-137
Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (nt haldusasjad nr 3-22-64, 3-21-2846, 3-21-2738, 3-21-2693, 3-21-2439, 3-21-759, 321-761, 3-20-1293 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Seega on kaebaja võimeline ennast ise kohtus esindama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
14.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning tunnistaja kohtuistungil üle kuulamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.