Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on 0 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KM esitas 28.09.2014 Pärnu Maakohtule hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa ja OÜ Sempelton (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. 23.02.2016 esitas hageja kohtu nõudel hagiavalduse tervikteksti, milles täpsustas oma nõuet ja menetlusosaliste ringi. Täpsustatud hagiavalduses palus hageja asendada kostja OÜ Sempelton (pankrotis) MT-ga seoses temale nõude loovutamisega ja lisada kostjana võlgnik RM. Hageja palus vabastada arestist temale ühisomandina kuuluv kinnisasi Pärnus, Mihkli tn 12 ja kustutada kinnistusraamatust keelumärge. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt omandasid hageja ja kostja I 31.05.2007, s.o abielu ajal kinnisasja Pärnus, Mihkli tn 12. Kinnistusraamatusse kanti kinnisasja omanikuna ainult kostja I.
3.Kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses on OÜ Sempelton avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 175/2010/2087 kostja I vastu. 01.09.2010 kanti kohtutäituri 25.08.2010 avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja Pärnus, Mihkli tn 12 käsutamise keelamiseks OÜ Sempelton (pankrotis, pankrotihaldur Raivo Piirla) ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks. Hagejal nimetatud täitemenetlusega puutumust ei ole.
4.Hageja kanti kinnistusraamatusse ühisomanikuna 06.09.2013. Kuna keelumärge on kantud kinnistusraamatusse ilma hageja nõusolekuta, siis rikub see tema õigusi. Kohtutäitur on keeldunud keelumärke kustutamisest. Kostjate seisukohad
5.Kostja I nõustus hagiga ja palus menetluskulud jaotada nende vahel, kes põhjustasid kolmanda isiku vara arestimise. Kostja I kinnitas, et omandas Pärnus Mihkli tn 12 asuva kinnistu abielu ajal ning see on tema ja hageja ühisvara. Hageja ei ole seotud kostja I suhtes algatatud täitemenetlusega ja seega on arestitud hageja kui asjasse mittepuutuva isiku vara, millega kahjustatakse hageja õigusi. Kostja I ei ole täitemenetlusse puutuvate isikute eest varjanud, et kinnisasi on ühisvara.
6.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II ei ole nõus ka tasuma menetluskulusid. Kostja II sõlmis II 19.10.2006 OÜ-ga Sempelton ja HV-V-ga laenulepingud, mille alusel andis laenu kokku 63 953 eurot. Tsiviilasjas nr 2-08-23087 tunnistas kostja I 21 026,93 euro omastamist OÜ Sempelton arvelt. On alus väita, et Mihkli tn 12 kinnistu sissemakse on tehtud kostjalt II saadud rahaga. Raha võeti välja 24.10.2006, maja soetati 31.05.2007. Ei ole usutav, et hageja 21 026,93 euro omastamisest ei tea. Kuna vara soetati ühiselt, vastutavad abikaasad ühiselt. Ilmselt on ka abielulahutus kohustustest kõrvalehoidmiseks. Asjaolu, et väidetavalt ei ole hagejat teavitatud kohtutäituri ja pankrotihalduri poolt nõudeõiguse võõrandamisest kostjale II, ei muuda nõuet olematuks. Keelumärge on õigesti kustutamata. Kuna kostja I oma kohustust vabatahtlikult ei täida, ei nõustu kostja II hagi rahuldamisega.
7.Kostja III palub menetluse enda suhtes lõpetada. Maakohus luges ekslikult kohtutäituri kostjaks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 3 kohaselt esitatakse kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu. Täiteasjas on sissenõudja kostja II ja võlgnik on kostja I. Hagi ei ole esitatud seaduses sätestatud isikute vastu.
8.Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu. Kinnisasja ühisomanikud on kinnistusraamatu 06.09.2013 kande kohaselt hageja ja kostja I. Käsutamise keelumärge kanti kinnistusraamatusse 01.09.2010. Sellel ajal oli kinnisasja ainuomanik kostja I. Kohtutäitur ei seadnud keelumärget hageja varale. Kuna hagejal ja kostjal I puudus omanikukande parandamiseks 06.09.2013 õigustatud isiku, s.o sissenõudja nõusolek, on hageja kinnisasja ühisomanikuks kantud ebaseaduslikult ja tal puudub võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 järgi. Hageja ei ole tõendanud omandit kinnisasjale ja käesoleva hagi raames ei saa lahendada vaidlust arestitud eseme kuuluvuse osas. Hageja peab perekonnaseaduse (PKS) § 37 alusel esitama kohtusse hagi ühisvara jagamiseks, seejärel nõudma kinnistusraamatu kande parandamist ja vajadusel esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi ja vabastas arestist hageja ja kostja I ühisvarasse kuuluva kinnistu, mis arestiti täitemenetluses nr 175/2010/2087 kostja I vastu esitatud sissenõude katteks 03.07.2009 kohtuotsuse nr 2-08-23087 alusel. Kohus kohustas kostjaid andma nõusoleku kinnistule 03.07.2009 kohtuotsuse ja kohtutäituri 25.08.2010 avalduse alusel tehtud käsutamise keelumärke kustutamiseks ja luges kohustatud isikute nõusoleku jõustunud kohtuotsusega asendatuks. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulu hüvitisena välja 150 eurot, millest iga kostja osa on 50 eurot. Kohus tühistas maakohtu 02.04.2016 ja 15.06.2016 määrustega hagi tagamise korras kohaldatud täitemenetluse osalise peatamise täiteasjas nr 175/2014/2021.
10.Kohus ei saa lahendada kohtutäituri nõuet lugeda tema kostjana kaasamine õigustühiseks. Kohus jätab selle tähelepanuta. Kostjate nimetamine on hageja õigus ja kostja ei saa nõuda enda suhtes menetluse lõpetamist.
11.Hagi on esitatud õigete kostjate vastu. Mihkli tn 12, Pärnus asuvale kinnistule on kohtutäituri 25.08.2010 avalduse, 03.07.2009 kohtuotsuse ja 23.08.2010 otsuse alusel 01.09.2010 sisse kantud keelumärge käsutamise keelamise kohta OÜ Sempelton (pankrotis) ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks. OÜ Sempelton (pankrotis) juhatuse liikmetelt HVV-lt ja kostjalt I on 03.07.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-23087 OÜ Sempelton (pankrotis) kasuks solidaarselt välja mõistetud 23 263,84 eurot. OÜ Sempelton (pankrotis) pankrotimenetlus rauges ja likvideerimismenetluse käigus loovutas OÜ Sempelton (pankrotis) 04.09.2014 oma kohtuotsusest tulenevad nõuded, sh kostja I vastu suurusega 21 026 eurot kostjale II.
12.Kuna kohtutäitur Rannar Liitmaa nõuab kostja I vastu alustatud täitemenetluses täituritasu ja täitekulusid ning on palunud kanda keelumärke kinnistusraamatusse ka enda kasuks, tuleb kohtutäitur lugeda sissenõudjaks, kelle vastu on hagejal õigus hagi esitada. Kohtutäiturile langeb sellisel juhul sissenõudja ja täitemenetluse läbiviijana küll kaksikroll, kuid vara arestist vabastamise hagi korral peaks täituril olema hagimenetluses osalemiseks ja enda õiguste kaitsmiseks võrreldes teiste sissenõudjatega sarnased võimalused. Seetõttu on kohtutäituri kui tagatud nõudega sissenõudja vastu hagi esitamine võimalik ja kohtutäituri taotlus tema suhtes menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Ekslik on kostja III arusaam, et käesoleva hagi raames ei saa lahendada vaidlust arestitud eseme kuuluvuse üle. Vaidluse lahendamiseks arestitud eseme kuuluvuse üle tuleb kolmandal isikul esitada hagi TMS § 222 järgi. Hagi eesmärk on tuvastada, kellele arestitud vara kuulub ja kui selgub, et see ei kuulu ainult võlgnikule, tuleb kolmanda isiku vara arestist vabastada. Õige ei ole kostja III seisukoht, et kolmanda isikuna oma vara arestist vabastamiseks peaks hageja kõigepealt esitama kohtusse hagi ühisvara jagamiseks. Sissenõude pööramiseks ühisvarale peab TMS § 14 lg 2 (ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi) esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks sissenõudja, mitte teine abikaasa.
14.Õige on hageja väide, et ta ei ole ühisvara kohta märget kinnistusraamatusse teinud sissenõudjate nõusolekuta või teadmata. Hageja püüdis kohtutäitur Rannar Liitmaa ja OÜ Sempelton (pankrotis) nõusolekut saada, esitades selleks hagi tsiviilasjas nr 2-13-31292. Pärnu Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, selgitades, et sissenõudjate nõusolekud ei ole vajalikud, kuna tegemist ei ole kinnisasja käsutamisega, vaid ühisomandi kande nähtavaks tegemisega. Kuna kolmandale isikule kuuluva kinnisasja arestist vabastamine saab toimuda niikuinii vaid hagi korras koos vara kuuluvuse tuvastamisega, ei oma tähtsust, kas ühisomand on tehtud kinnistusraamatus nähtavaks või mitte või kas see nähtavaks tegemine toimus enne või pärast vara arestimist.
15.Hageja ja kostja I abikaasade varaühisuse varasuhe kehtis 06.06.1998 kuni 03.06.2013. Mihkli tn 12 kinnistu omandati 31.05.2007, so abielu ajal. Kinnistu ei kuulu seega üksnes võlgnikule, vaid hageja ja võlgniku ühisvara hulka vaatamata sellele, et kinnistu ühisomanikena on mõlemad abikaasad kinnistusraamatusse kantud alles 06.09.2013. Abikaasade ühisvara ei ole jagatud. Kinnistusraamatusse üksnes kostja I kohta tehtud omanikukanne oli algusest peale ebaõige.
16.Hageja ei ole võlgnik ja tal puudub seos kostja I suhtes algatatud täitemenetlusega, samuti ei ole ta andnud nõusolekut abikaasade ühisvarale sissenõude pööramiseks. Seega puuduvad täitemenetluses ühisvarale sissenõude pööramise ja sel alusel vara arestimiseks eeldused TMS § 14 lg 1 alusel. Sissenõudjad saavad kostjale I kuuluvale ühisvarale sissenõude pööramiseks juhinduda TMS § 14 lg-st 2 ja PKS § 33 lg-st 3 ning nõuda ühisvara jagamist, tõendades, et võlgniku lahusvarast sissenõude rahuldamiseks ei piisa.
17.Paljasõnalised ja tõendamata on kostja II väited, et hageja võis olla teadlik kostja I tegevusest OÜ Sempelton (pankrotis) laenude võtmisel ja raha kulutamisest ja et raha võidi kasutada kinnistu ostmiseks. Tõendatud on hageja väited, et ta on märkimisväärselt panustanud ühisvara omandamisse nii enda lahusvara kui ka eluasemelaenu maksetega.
18.Kostja I on hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu saab hagi tema suhtes rahuldada õiguslikke asjaolusid esile toomata. Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine tuleb tühistada, et kohtutäituril oleks võimalik teha vara aresti alt vabastamiseks vajalikud toimingud. Apellatsioonkaebus
19.Kostja III palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.
20.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ja kostja I on vaidlusaluse kinnisasja ühisomanikud 06.09.2013 teostatud kande alusel. Käsutamise keelumärge kanti sisse varem, s.o 01.09.2010. Keelumärke sissekandmise hetkel oli kinnisasja ainuomanik kostja I. Hagejal ja kostjal I puudus 06.09.2013 omanikukande parandamiseks vajalik õigustatud isiku, s.o
sissenõudja nõusolek. Hageja on kinnisasja ühisomanikuks kantud seega ebaseaduslikult ja tal puudub võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tõendatud ei ole hageja omand kinnisasjale ja käesoleva hagi raames ei saa lahendada vaidlust arestitud eseme kuuluvuse üle. Hageja peab PKS § 37 alusel esitama hagi ühisvara jagamiseks, pärast mida saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist ja seejärel vajadusel esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
21.Maakohus leidis ekslikult, et kuna kohtutäituril on õigus saada täituritasu, on ta täitemenetluses sissenõudja. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu. TMS § 5 kohaselt on sissenõudja isik, kes on täitmiseks esitanud nõude. Sissenõudja on käesoleval juhul kostja II ja võlgnik kostja I. Formaliseerituse printsiibi väljendusena ei ole kostjaks kohtutäitur. Hagi rahuldamisel on omandiõiguse küsimus selge ja kohtutäitur on kohustatud asja arestist vabastama. Ekslik on maakohtu järeldus, et tasumata täitekulud on vara arestist vabastamise ja keelumärke kustutamise takistuseks. Alusetu on eeldada, et kohtutäitur seadusest tulenevat kohustust ei täida ja põhjendamatu on asendada kohtutäituri kohustuse täitmine kohtuotsusega. Maakohtu viited Riigikohtu lahenditele on arusaamatud ja asjakohatud. Riigikohus on jõudnud hoopis vastupidisele seisukohale. Ekslik on maakohtu seiskoht, et puudub alus jätta kohtutäituri osas hagi läbivaatamata TsMS § 423 alustele tuginedes.
22.Maakohus vabastas ebaõigesti kinnistu arestist terves ulatuses. Hageja esitas nõude üksnes endale kuuluva vara arestist vabastamiseks. Sellega kaasnes võlgnikule kuuluva vara alusetu arestist vabastamine. TMS § 222 lg 1 alusel saab kolmas isik nõuda üksnes endale kuuluva vara, mitte kolmandale isikule kuuluva vara aresti alt vabastamist. Maakohus jättis õigustamatult tähelepanuta sissenõudja huvid.
23.Maakohus jättis alusetult osaliselt menetluskulud kohtutäituri kanda, kuna hagi ei kuulunud kohtutäituri osas rahuldamisele. Vastused apellatsioonkaebusele
24.Hageja ja kostja I vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
25.Kostja II nõustub apellatsioonkaebusega ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
27.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja III maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid piisava põhjalikkusega, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.
29.Vaidlusalune käsutamise keelumärge on kinnistusraamatusse kantud OÜ Sempleton ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks. Maakohus leidis õigesti, et ka kohtutäitur on
täitemenetluses sissenõudja, kuna tal on võlgniku vastu täituritasu ja täitekulude nõue. TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamise hagi tuleb esitada kõigi keelumärke järgi õigustatud isikute ja võlgniku vastu. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika (vt lisaks maakohtu otsuses viidatud lahenditele Riigikohtu määruse nr 3-1-1-26-16 p 14). Kostja III leiab ebaõigesti, et tasumata täitekulud ei ole vara arestist vabastamise ja keelumärke kustutamise takistuseks. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-95-15 p-s 28, et täituril ei ole kohustust vabastada kinnistu aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. Täitur saab keelduda menetlust lõpetamast ja kinnisasja arestist vabastamast, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Täitur saab rahuldada oma tasunõude arestitud kinnisasja arvel, vajadusel müües selle tasu katteks ka siis, kui sissenõudja poolt täitmiseks esitatud nõue on täidetud.
30.Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalune kinnistu on hageja ja kostja I ühisomand. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja ja kostja I saanud kinnisasja ühisomanikeks 06.09.2013 tehtud kinnistusraamatu kande alusel, s.o pärast kinnistu arestimist. Selle kandega tehti ühisomand kinnistusraamatus üksnes nähtavaks ja maakohus leidis õigesti, et tähtsust ei ole sellel, kas see nähtavaks tegemine toimus enne või pärast kinnistu arestimist. Kostja I ei olnud keelumärke sissekandmise ajal kinnisasja ainuomanik, nagu kostja III leiab.
31.Kostja III leiab ebaõigesti, nagu ei saaks vara arestist vabastamise hagi raames lahendada küsimust arestitud vara kuuluvuse üle. Maakohus leidis õigesti, et TMS § 222 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel tuleb tuvastada, kellele arestitud vara kuulub ja kui selgub, et see ei kuulu (mitte ainult) võlgnikule, vaid (ka) kolmandale isikule, tuleb see arestist vabastada.
32.TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune kinnisasi on abikaasade ühisomand. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on nii hageja kui ka kostja I antud juhul kinnisasja kindlaks määramata osa omanikud ja seetõttu ei ole võimalik kinnistut arestist osaliselt vabastada, nagu kostja III leiab. Ebaõige on ka kostja III seisukoht, et hageja peab esitama PKS § 37 alusel hagi ühisvara jagamiseks ja alles pärast seda saaks ta nõuda kinnistusraamatu kande parandamist, sundtäitmise lubamatuks tunnistamist või tema lahusvara arestist vabastamist.
33.Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib TMS § 14, mille lg 1 järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Antud juhul ei ole eelmärgitud tingimused täidetud. Kummalgi abikaasal ei ole kohustust täita teise abikaasa isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab PKS § 33 lg 3, mille kohaselt vastutab kohustuste eest kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga ning võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 33 lg-s 1 sätestatud alused, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku ees ühisvaraga täies ulatuses, käesolevas asjas puuduvad.
34.Seega saab sissenõudja nõuda TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 järgi ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Selleks tuleb sissenõudjal esitada kinnisasja ühisomanike vastu ühisvara jagamise hagi TMS § 14 lg-s 2 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. Sellise hagi esitamisel on võimalik taotleda hagi tagamise korras muu hulgas ka TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud abinõuna vara arestimist ja käsutuskeelu märke tegemist vararegistris. Kohtutäitur saab võlgnikule kuuluvale ühisomandis olevale
varaosale sissenõude pöörata alles pärast ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist.
35.Eeltoodud asjaoludel ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale, mistõttu tal puudub alus kinnistusraamatusse keelumärke seadmiseks ja kinnisasja arestimiseks. Maakohus rahuldas hagi õigesti. Menetluskulud
36.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel hageja menetluskulud õigesti võrdsetes osades kostjate kanda.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja III kanda. Hagejal ning kostjatel I ja II ei ole apellatsioonimenetluses kulusid, mis kuuluks kostjalt III väljamõistmisele. Reet Allikvere