Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 15. veebruar 2022, Tartu 3-22-194 X esialgse õiguskaitse taotlus X määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2.
2.Jätta rahuldamata X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada määruse avaldamisel X nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 23. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks peatada temale määratud kartserikaristuste täitmisele pööramine ja võimaldada viibida kartserist väljas veel vähemalt 27 ööpäeva enne kui kartseris viibimist jätkama peab. Selleks ajaks on kinnipeetav viibinud tavarežiimil sama kaua kui ta viibis kartseris. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu 8. detsembri 2021. a lahendist asjas nr 3-18-1895. Kinnipeetav esitas vanglale 13. detsembril 2021 taotluse seoses viidatud Riigikohtu lahendist tulenevate juhistega, kuid vangla ei ole taotlusele vastanud.
2.Viru Vangla vastas 27. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule, et suure töökoormuse tõttu ei ole jõutud X 13. detsembri 2021. a taotlusele vastata, seda püütakse teha veebruarikuu 2022 jooksul ning X ei ole esitanud vanglale asjaga seotud vaiet.
3.Tartu Halduskohus jättis 28. jaanuari 2022. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja määras tagastada pärast määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud 15-eurone riigilõiv (resolutsiooni p 2).
Kohus leidis, et taotlejal ei ole praegusel hetkel esialgse õiguskaitse taotlusega seoses pooleliolevat vaidemenetlust ega kohtumenetlust, mille raames halduskohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Kuna taotleja esialgse õiguskaitse esemega seonduvalt ei toimu vaidemenetlust ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, tagastab kohus taotluse eest tasutud 15eurose riigilõivu arvelduskontole, millelt see tasuti (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5). Riigilõiv tagastatakse pärast praeguse määruse jõustumist.
4.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada. Taotleja on seisukohal, et vangla esitas kohtule valeinfot selle kohta, et taotleja ei ole vanglale vaiet esitanud. Taotleja ei viidanud esialgse õiguskaitse taotluses, et esitas vaide, kuna eelnevalt on alati kohtu nõudel vangla esitatud vaide kohtule edastanud. Taotleja esitas vaide NR.V-22/65 valvurile 23. jaanuaril 2022 koos väljuvate kirjadega. Taotleja viibib alates 22. jaanuarist 2022 kartseris. Taotleja teab, et kohtusse pöördumiseks on vaidemenetlus kohustuslik. Taotleja palub vanglalt välja nõuda turvakaamerate salvestised, kust on näha, et taotleja andis valvurile kirjad ja vaide üle 23. jaanuaril 2022; kuulata üle valvur, kes vaide vastu võttis ja nõuda vanglalt välja taotleja esitatud vaie.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja menetluse käigus toimunud asjaolude selginemist, tuleb Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a määrus tühistada. X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks aga alust ei ole.
6.Viru Vangla teatas 3. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule, et asjaolude kontrollimisel selgus, et kinnipeetav X esitas teemakohase vaide vanglale 23. jaanuaril 2022. 27. jaanuari 2022. a vangla vastus halduskohtule oli ebakorrektse sisuga. X on sarikaebaja, mistõttu on tema esitatud taotluste, kaebuste ja vaiete selekteerimine raskendatud. Vangla ei ole vaiet lahendanud. Vangla vabandab tekkinud segaduse pärast ja teeb endast oleneva, et samalaadseid olukordi rohkem ei esineks. Vangla edastas kohtule X 23. jaanuari 2022. a vaide nr 6-12/33-1, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde.
7.Kuna praeguseks hetkeks on teada, et X esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja vanglale samadel asjaoludel vaide ühel ja samal päeval, s.o 23. jaanuaril 2022, on esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise eeldus täidetud ning halduskohus jättis nimetatud taotluse kohtust mitteolenevatel põhjustel ebaõigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab X esialgse õiguskaitse taotluse esitamist lähtuvalt vaidemenetluse algatamisest lubatavaks. Taotluse esitamisel on tasutud vajalik riigilõiv summas 20 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tühistada.
8.Kinnipeetav X taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldada tal viibida tavarežiimil veel vähemalt 27 ööpäeva, enne kui pööratakse täitmisele järgmine kartserikaristus. X on taotluses märkinud, et ta viibis kartseris 45 päeva järjest (20. november 2021 kuni 4. jaanuar 2022), misjärel viibis ta tavarežiimil 18 päeva (4. jaanuar kuni 22. jaanuar 2022). Alates 22. jaanuarist 2022 viibib ta taas kartserirežiimil. X sõnul viibis ta 2021. aastal kartseris kokku 278 ööpäeva ja tavarežiimil 87 ööpäeva. Taotleja viitab Riigikohtu 8. detsembri 2021. a lahendile asjas nr 3-18-1895, leides, et temal peaks võimaldama viibida tavarežiimil sama kaua kui ta viibis kartseris.
9.Tulenevalt vaidluse asjaoludest puudub ringkonnakohtu hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja on saanud pärast 45 päevast kartserikaristuse kandmist viibida
tavarežiimil 18 päeva, mis ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt vähe. Taotleja arvamust, et ta peaks viibima tavarežiimil täpselt sama palju päevi kui kartseris, ei toeta X viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-18-1895. Riigikohus on nentinud otsuse p-s 25, et mida pikem on kartseris viibitud aeg, seda pikem peab olema tavarežiimil viibimise aeg enne järgmise karistuse täitmisele pööramist. Seda, et kartseris viibitud päevade arv peab võrduma tavarežiimil viibivate päevade arvuga Riigikohtu lahendist ei tulene. Kuigi vangla korraldada on kartserirežiimil viibiva kinnipeetava füüsilise ja vaimse tervise jälgimine, ei ole ka taotleja ise kohtule avaldanud, millised on temale tulenevad tagajärjed, kui tal ei võimaldata tavarežiimil viibida veel 27 päeva. Üksnes Riigikohtu esitatud seisukohad ei saa olla antud juhul aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kuna taotlejal võimaldati pärast 45 päevast kartseris viibimist olla 18 päeva tavarežiimil ning ta ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, miks peaks see periood olema pikem, jääb vaidluse asjaolusid arvestades X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
10.Esialgne õiguskaitse on ajutine meede, mis peaks ära hoidma kaebaja olukorra halvenemise põhikaebuse kohtumenetlemise jooksul. Kuna kohtule teadaolevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvat kaebust kohtule esitatud, ei saa kohus anda sisulist hinnangut taotleja väidetele aastate lõikes kartseris viibitud päevade hulga osas. Ringkonnakohus mõistab, et pikaaegne kartserirežiimil viibimine võib mõjuda kinnipeetavale rusuvalt, kuid kartserisse paigutamist ja seal viibimise aega saab kinnipeetav reguleerida oma käitumise kaudu.
11.X määruskaebuse täienduses esitatud taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ning vanglalt videosalvestise ja taotleja esitatud vaide väljanõudmiseks jäävad rahuldamata. Taotlused on seotud kaebaja väitega, et ta esitas 23. jaanuaril 2022 vanglale vaide. Nimetatud fakt on nüüdseks kinnitust leidnud ja kohus on vaide asja materjalide juurde võtnud, mistõttu puudub vajadus fakti kohta täiendavate tõendite kogumiseks.
12.Kuna ringkonnakohus ei rahulda X esialgse õiguskaitse taotlust, jäävad taotleja kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 taotleja enda kanda.
13.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel käesoleva määruse avaldamisel X nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.