Kentmanni Hotell OÜ kaebus Eesti Töötukassa 02.06.2021 otsuse nr 421057068 ja 22.07.2021 vaideotsuse nr 2110 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata avaldus töötasu hüvitise saamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Kentmanni Hotell OÜ, volitatud esindaja MirjamMari Marastu Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.03.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kentmanni Hotell OÜ esitas 01.06.2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa) avalduse töötasu hüvitise määramiseks 12 töötajale perioodi 01.05.2021–31.05.2021 eest Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021-2023“ (määrus nr 87) alusel.
2.Töötukassa jättis 02.06.2021 otsusega nr 421057068 (otsus) avalduse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised:
2.1.Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021– 2023“ §
3-21-1934 193 lg 1 kohaselt makstakse töötasu hüvitist töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Sama määruse § 193 lg 2 kohaselt loetakse tegevuse märkimisväärseks häireks olukorda, kus käibemaksukohustuslasest ettevõtja Maksu- ja Tolliametis deklareeritud käive või mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtja tulu on kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, vähenenud vähemalt 50% võrreldes deklareeritud käibe või tuluga ühel järgmistest ajavahemikest: 1) 2019. aasta detsembri kuni 2020. aasta veebruari keskmise käibe või tuluga; 2) 2020. aasta juuli kuni detsembri keskmise käibe või tuluga.
2.2.Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole ettevõttel toimunud nõutavat käibe vähenemist kummagi eelnimetatud perioodiga võrreldes (käibe langus vastavalt 44% ja 42%), millest tulenevalt ei vasta ettevõte töötasu hüvitise maksmise tingimusele. Käibe arvutamisel on aluseks võetud valem (r1 + r2 + r3 + r8 + r9) - (r6 + r7), milles r tähendab käibedeklaratsiooni rida.
3.Kentmanni Hotell OÜ esitas 05.07.2021 Töötukassale vaide, mis jäeti 22.07.2021 vaideotsusega nr 2110 (vaideotsus) rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.08.2021 Kentmanni Hotell OÜ (kaebaja) kaebus Töötukassa 02.06.2021 otsuse ja 22.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning Töötukassa kohustamiseks vaadata avaldus töötasu hüvitise saamiseks uuesti läbi.
5.Halduskohus võttis 31.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kaebusele kirjalik vastus.
6.Töötukassa esitas kaebusele vastuse 30.09.2021.
7.Kohus määras 14.01.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja täidab määruse nr 87 § 193 lg-s 2 sätestatud tingimust ning vastustaja vastupidine järeldus on väär.
9.Kaebaja avas tema poolt opereeritava majutusasutuse Hestia Hotel Kentmanni esmakordselt alles 27.12.2019. Kuni sinnani viidi hoones läbi põhjalik remont, et kohtuhoone ehitada ümber hotellihooneks. Seetõttu ei ole õige ega kaebaja suhtes õiglane arvestada kaebaja mõne päeva käive ümber kogu 2019. aasta detsembrikuu käibeks. Kaebaja loeb käibe tekkimise ajaliseks alguseks seda momenti, millal kaebaja alustas oma põhitegevust ehk majutusteenuse osutamist. Kaebaja alustas majutusteenuse osutamist 27.12.2019. Seega kaebaja 2019. aasta käive oli sisuliselt üksnes detsembrikuus 5 päeva eest ning seda ei saa jagada 31-päevase perioodi peale.
10.Kaebaja 2019. aasta detsembrikuu käivet tuleb arvestada perioodi osas, millal Hestia Hotel Kentmanni oli avatud, s.o perioodi 27.12.2019 kuni 31.12.2019 osas, mitte aga perioodi osas, millal Hestia Hotel Kentmanni ei olnud avatud. Selline käsitlus tagaks kaebaja suhtes õiglase otsuse tegemise. Õige detsembrikuu käibeni jõuab selliselt kui arvestada Hestia Hotel Kentmanni avatuna oleku aja (27.12.2019 kuni 31.12.2019) käibe järgi keskmine päevakäive ning laiendada vastav päevakäive kogu 2019. aasta detsembrikuule.
11.Määruse nr 87 eesmärk ei saa olla asetada kehvemasse seisu need taotlejad, kelle majutusasutus ei olnud tervikuna avatud perioodil 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar. Vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega, s.o taotlejad, kes olid avatud terve 2019. aasta detsembrikuu kuni 2020. aasta veebruarikuuni, on automaatselt soodsamas olukorras, kui taotlejad, kes perioodil 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta veebruarikuuni olid avatud ainult osaliselt. Viidatud käsitlus oleks seda enam ebaõiglane, et just need majutusasutused, kes alustasid tegevust alles 2019. aasta lõpus, ei jõudnud koguda mitte mingit rahalist puhvrit enne kui tuli COVID-19 pandeemia mõju, vaatamata hotelli avamiseks tehtud väga olulistele investeeringutele. 2(6)
3-21-1934
12.Kaebaja eeltoodud käsitlus on kooskõlas hea halduse tavaga. Vastupidine käsitlus aga vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega. Euroopa hea halduse tava eeskirja artikkel 6 kohaselt peab otsus (haldusakt) olema proportsionaalne ning artikkel 11 kohaselt õiglane ning mõistlik. Kaebaja hinnangul tuleb käesolevas olukorras Euroopa hea halduse tava eeskirja, HMS § 3 lg 2 ning analoogia korras TsÜS § 138 lg 1 ja üldiste õiguse põhimõtete kohaselt arvestada kaebaja 2019. a käibeks perioodi käive, mil kaebaja majutusasutus Hestia Hotel Kentmanni oli avatud, s.o perioodi 27.12.2019 kuni 31.12.2019 käive.
13.Riigikohtu praktikas on jõutud järeldusele, et seaduse ülimuslikkuse nõude rakendamine eeldab ka seaduste ja määruste õiget tõlgendamist, samuti juhtumi asjaolude piisava põhjalikkusega kindlakstegemist ja neile õige hinnangu andmist. Samuti ka sellele, et tõlgendamise esmaseks lähtealuseks on küll seaduse tekst, kuid tõlgendamine ei või olla vaid keeleline. Õigusliku otsuse tegemisel tuleb lähtuda seadusandja tegelikust tahtest, mitte keelekasutuse juhuslikest vääratustest. Seega on ainuõige tõlgendada määrust nr 87 seadusandja tegelikule tahtele vastavalt. Määruse tõlgendamisel tuleb silmas pidada seda, et kõik puudutatud ettevõtjad saaksid toetust, mis leevendaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest tulenevat kahju. Kaebaja on üks 5 nimetatud ettevõtjate hulka kuuluvatest (turism ja hotellimajandus) ja asub Harjumaal. Kaebaja tegevus oli oluliselt mõjutatud. Kusjuures, tegelikkuses oli kaebaja tegevus mõjutatud isegi enam paljudest teistest turismi sektori ettevõtjatest, sest kaebaja avas hotelli esmakordselt alles 2019 detsembrikuus pärast ulatuslikke investeeringuid uude hotelli. Vaatamata väga keerulisele olukorrale hoidis kaebaja hotelli maksimaalses ulatuses avatuna. Vastustaja seisukohad
14.Vastutaja on seisukohal, et kaebaja nõue tema 01.06.2021 esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks on põhjendamatu ning Eesti Töötukassa 02.06.2021 otsus nr 421057068 ja 22.07.2021 vaideotsus nr 2110 on õiguspärased ja põhjendatud.
15.Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega ja selgitab, et lähtus otsuste vastuvõtmisel määruse nr 87 § 193 lõikes 2 sätestatust, millal loetakse, et ettevõtja tegevus on märkimisväärselt häiritud. Samuti võttis vastustaja otsuste tegemisel arvesse määruse nr 87 muutmise määruse seletuskirja, kus on välja toodud järgmist: „Kuna töötasu hüvitist saab taotleda 2021. aasta märtsi ja aprilli eest eraldi, siis peab mõlema kuu käive või tulu olema langenud vähemalt 50% võrreldes perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga. Kui ettevõtja käive või tulu perioodil 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar ei olnud veel vähenenud 50% või tal veel ei olnudki käivet (nt tegutseb hooajaliselt, kuna alustas tegevust hiljem), võrreldakse vastavalt 2021. märtsi või aprilli käivet või tulu 2020. aasta teise poolaasta kuu keskmise käibe või tuluga. Perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tulu leidmiseks summeeritakse 2019. aasta detsembri kuni 2020. aasta veebruari käive või tulu ja saadud summa jagatakse kolmega. Juhul, kui ettevõttel ei ole näiteks 2019. a detsembris käivet deklareeritud, jääb arvestuse alus samaks ehk 2020. aasta jaanuari ja veebruari käibe summad jagatakse kolmega. 2020. aasta teise poolaasta kuu keskmise käibe või tulu leidmiseks summeeritakse perioodi 2020. aasta 1. juuli kuni 31. detsember käive või tulu ja saadud summa jagatakse kuuega, sõltumata sellest, kas ja mis suuruses igas kuus sellesse perioodi jäävas kuus on käivet deklareeritud või tulu olnud.“ Määruse seletuskiri on koostatud märtsi- ja aprillikuu taotlemise kohta, kuid 06.05.2021 on vastu võetud määrus „Töötasu hüvitise maksmise jätkamisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“, millega on taotlemist pikendatud ka maikuu osas varasemate kuudega samadel tingimustel. Seega ei ole alust arvata, et maikuu osas peaks määruse rakendamine toimuma teistmoodi. Seletuskirjast nähtub, et kaebaja olukorraga on määruses ka arvestatud. Olukorras, kus ettevõtja käive esimesel perioodil ei olnud veel vähenenud 50% või tal ei olnudki käivet, kuna alustas tegevust hiljem, on tal võimalik tugineda teisele võrdlusperioodile (juuli–detsember 2020). Kui ka teise võrdlusperioodiga võrreldes ei ole nõutavat käibe vähenemist toimunud, siis ei vasta taotleja töötasu hüvitise tingimustele. Määruse sõnastus ja selle seletuskiri ei anna võimalust jagada võrdlusperioodi käivet millegi muu kui 3(6)
3-21-1934 3 või 6-ga (seletuskirjast: „kas ja mis suuruses igas kuus sellesse perioodi jäävas kuus on käivet deklareeritud või tulu olnud“).
16.Juhul, kui ettevõttel ei ole näiteks 2019. aasta detsembris käivet üldse deklareeritud, jääb arvestuse alus samaks ehk 2020. aasta jaanuari ja veebruari käibe summad jagatakse kolmega. Vastustaja on seisukohal, et just eeltooduga on õigusakti väljaandja selgitanud, mida peetakse tööandja erakorralistest asjaoludest tulenevalt igapäevase tegevuse oluliseks häireks. Seletuskirjast nähtub, et kui tööandja ei tegutsenud üldse või alustas igapäevategevust 2019. aasta detsembrikuus, siis tähendab see, et tema igapäevategevusest saadava käibe laiendamine statistilise keskmise alusel oleks meelevaldne ja kalduks kõrvale välja antud õigusakti eesmärgist ja mõttest. Vastustaja on seisukohal, et määruse tõlgendamisel kaebaja poolt väljatoodud põhimõtteid järgides seataks eelistatud olukorda just need ettevõtjad, kellel tegelikult puudus igapäevategevus kogu ajaperioodi 01.12.2019 kuni 29.02.2020 vältel, kuna sellisel juhul ei arvestataks tegelikku käivet või tulu, vaid võimalikku statistilist keskmist käivet või tulu. Vastustaja ei saa aluseks võtta mingit muud perioodi ega ka muud metoodikat, kui ainult see, mis on määruses välja toodud. Kaebaja kaebuses välja toodud väide selle kohta, et taotlejad, kes olid avatud terve 2019. aasta detsembrikuu kuni 2020. aasta veebruarikuu lõpuni oleksid automaatselt soodsamas olukorras, ei ole asjakohane, kuna just nende taotlejate puhul on võimalik tuvastada COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutest tingitud raskused igapäevategevuses võrreldes perioodiga, mille eest on määruse väljaandja ette näinud töötasu hüvitise.
17.Samuti ei saa vastustaja otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolu, kas taotlejad on jõudnud koguda kaebuses välja toodud rahalist puhvrit.
18.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et vastustaja on rikkunud Euroopa hea halduse tava eeskirja artikleid 6 ja 11, st vastuvõetud otsus ei ole kaebaja suhtes proportsionaalne, vastuvõetud otsused õiglased ega mõistlikud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga. Otsuste vastuvõtmisel on vastustaja lähtunud õigusaktis sätestatud meetme eesmärgist, milleks on COVID-19 pandeemia piirangutest põhjustatud häired ettevõtete igapäevategevuses. Seadusandja on üheselt määranud, et hüvitise määramisel tuleb aluseks võtta MTA-s deklareeritud andmed. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes vastuvõetud otsused on kooskõlas hea halduse tavaga ning vastustaja ei ole rikkunud hea halduse tava põhimõtteid. Vastustaja möönab, et kaebaja ettevõtte 2019. aasta detsembrikuu tulu või käibe arvutamisel statistilise keskmise alusel võib käesoleva aasta maikuu käive või tulu olla erinev MTA andmetest, kuid pidades silmas määruse § 193 lg 2 sõnastust ja õigusakti väljaandja seletuskirja, puudub vastustajal kõnealuse õigusakti kohaldamisel sisuliselt kaalutlusõigus ja võimalus kasutada teistsugust metoodikat hüvitise taotleja käibe või tulu arvutamiseks, kui õigusaktis ette on nähtud. Vastustaja hinnangul võivad just need hüvitise taotlejad, kellele hüvitis määrataks kaebaja poolt välja toodud statistilise keskmise alusel arvutatud käibe või tulu kasutamisel, jätta deklareeritud käibe või tuluga ettevõtted ebaõiglaselt hüvitisest ilma ning saada soodsamad tingimused käibe või tulu võrdlemisel.
19.Vastustaja on otsuste vastu võtmisel lähtunud seadusandja tahtest ja võtnud arvesse määrusele lisatud seletuskirja. Õigusakti väljaandja on andnud hüvitise määramise otsustamiseks konkreetsed alused ja metoodika. Otsuse vastuvõtmise aluseks on MTA-s deklareeritud käibe või tulu võrreldes etteantud võrdlusperioodidega, milleks on eelpool nimetatud 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar ja 2020. aasta juuli kuni detsember. Sellest tulenevalt ei saa vastustaja hüvitise määramise otsuses lähtuda muust metoodikast ega võrdlusperioodist, vastasel juhul rikuks vastustaja hüvitise määramise otsustamisel välja antud õigusakti eesmärki määrata hüvitis nendele ettevõtetele, kelle igapäevategevus on olnud häiritud COVID-19 pandeemia põhjustatud piirangutest. Eelnevast tulenevalt on vastustaja vaidlustatud haldusaktides õigesti märkinud, et MTA andmete kohaselt ei ole kaebajal 2021. aasta maikuus toimunud nõutavat käibe vähenemist kummagi määruse nr 87 § 193 lg 2 nimetatud perioodiga võrreldes. Kaebajal oli mais 2021 igapäevategevuses võrdlusperioodiga detsember 2019 kuni veebruar 2020 võrreldes käibe langus 44% ja võrdlusperioodiga juuli 2020 kuni 4(6)
3-21-1934 detsember 2020 käibe langus 42%. Käibe arvutamisel on aluseks võetud valem (r1 + r2 + r3 + r8 + r9) - (r6 + r7), milles r tähendab käibedeklaratsiooni rida.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas rakendada määruse nr 87 § 193 lg-s 2 sätestatud normi ehk tuvastada taotleja tegevuse erakorralistest asjaoludest tulenev märkimisväärne häire. Kaebaja ei nõustu sellega, kuidas vastustaja on normi kohaldanud ning on seisukohal, et kaebaja vastab normis sätestatud tingimusele ning vastustaja on jõudnud otsustamisel väärale järeldusele. Asjakohase õigusakti ja selle seletuskirja analüüsi ning poolte seisukohtadega tutvumise ja nende hindamise järel olen seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja kaebuses esitatud väited ei anna alust nende tühistamiseks, seega jääb kaebus nii tühistamisnõudes kui ka olemuslikult seotud kohustamisnõudes rahuldamata.
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 33-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited ühtivad nendega, mida kaebaja on vaides juba vastustajale esitanud ning millele vastustaja on vaideotsuses põhjalikult vastanud, siis vastustaja põhjendustega nõustudes ei korda ma vastustaja kõiki vaideotsuses ja ka vastuses kaebusele esitatud põhjendusi. Vastuseks kaebusele selgitan üsnes põhilist seoses määruse nr 87 § 193 lg 2 tõlgendamisega.
22.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 87 § 193 lg-s 2 sisalduv norm sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse märkimisväärseks häireks loetakse olukorda, kus käibemaksukohustuslasest ettevõtja Maksu- ja Tolliametis deklareeritud käive või mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtja tulu on kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, vähenenud vähemalt 50% võrreldes deklareeritud käibe või tuluga ühel järgmistest ajavahemikest: 1) 2019. aasta detsembri kuni 2020. aasta veebruari keskmise käibe või tuluga, mille leidmiseks summeeritakse 2019. aasta detsembri kuni 2020. aasta veebruari käive või tulu ja jagatakse kolmega või 2) 2020. aasta juuli kuni detsembri keskmise käibe või tuluga, mille leidmiseks summeeritakse 2020. aasta juuli kuni detsembri käive või tulu ja jagatakse kuuega.
23.Eeltoodud normi grammatilise tõlgendamise tulemusel saab asuda seisukohale, et kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, peab taotleja käive olema vähenenud vähemalt 50% võrreldes deklareeritud käibega ühel kahest võimalikust ajavahemikest, milleks on periood 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar või 2020. aasta juuli kuni detsember. See tähendab, et kui võrrelduna vähemalt ühega neist perioodidest on kaebaja käive kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, vähenenud vähemalt 50%, vastab taotleja määruses sätestatud tingimustele taotluse saamiseks. Lisaks ütleb norm, et esimesel juhul summeeritakse 2019. aasta detsembri kuni 2020. aasta veebruari käive ja jagatakse kolmega ning teisel juhul summeeritakse 2020. aasta juuli kuni detsembri käive ja jagatakse tulemus kuuega. Normist tuleneb seega üheselt, et liidetakse kogu perioodi deklareeritud käive ja jagatakse see konkreetse arvuga. Grammatiliselt tõlgendades on tingimus üheselt arusaadav ning ei anna ruumi mingisuguse muu perioodi ega jagaja või metoodika rakendamiseks tingimuse täitmise kontrollimisel, seega tuleneb minu hinnangul määruse sõnastusest selgelt millise metoodika alusel ja perioodist lähtudes taotleja tingimustele vastavust kontrollida tuleb.
24.Samale tulemusele jõuan ka normi teleoloogilise tõlgendamise teel. Määrusandja tahte väljaselgitamiseks on võimalik pöörduda määruse seletuskirja1 poole. Määruse nr 87 seletuskirjas on selle normiga seoses märgitud järgmist: „Kuna töötasu hüvitist saab taotleda 2021. aasta märtsi ja
3-21-1934 aprilli eest eraldi, siis peab mõlema kuu käive või tulu olema langenud vähemalt 50% võrreldes perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga. Kui ettevõtja käive või tulu perioodil 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar ei olnud veel vähenenud 50% või tal veel ei olnudki käivet (nt tegutseb hooajaliselt, kuna alustas tegevust hiljem), võrreldakse vastavalt 2021. märtsi või aprilli käivet või tulu 2020. aasta teise poolaasta kuu keskmise käibe või tuluga. Perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tulu leidmiseks summeeritakse 2019. aasta detsembri kuni 2020. aasta veebruari käive või tulu ja saadud summa jagatakse kolmega. Juhul, kui ettevõttel ei ole näiteks 2019. a detsembris käivet deklareeritud, jääb arvestuse alus samaks ehk 2020. aasta jaanuari ja veebruari käibe summad jagatakse kolmega. 2020. aasta teise poolaasta kuu keskmise käibe või tulu leidmiseks summeeritakse perioodi 2020. aasta 1. juuli kuni 31. detsember käive või tulu ja saadud summa jagatakse kuuega, sõltumata sellest, kas ja mis suuruses igas kuus sellesse perioodi jäävas kuus on käivet deklareeritud või tulu olnud.“
25.Seletuskirjas on määrusandja seega arusaadavalt kirjeldanud, et olukorras kus taotlejal ei olnudki käivet, nt taotleja alustas tegevust hiljem või tegutses hooajaliselt, siis teise alternatiivina võrreldakse selle kuu, mille eest hüvitist taotletakse, käivet 2020. aasta teise poolaasta kuu keskmise käibega. Lisaks rõhutab seletuskiri, et arvestuse alus jääb samaks ka olukorras, kus taotlejal ühes kuus deklareeritud käivet ei olnudki. Määrusandja toob seletuskirjas konkreetselt näite, et kui ettevõte ei deklareerinud 2019. aasta detsembris käivet, siis ka sellisel juhul jagatakse perioodi kogukäive kolmega. Seega isegi juhul kui käive on deklareeritud üksnes jaanuar kuni veebruar 2020, saadakse nende keskmine mitte kahega vaid kolmega jagamise teel. Olen seisukohal, et määrusandja on oma tahet normis sätestatud tingimuste kontrollimisel piisavalt ja arusaadavalt väljendanud ning seletuskirjast ei nähtu võimalust normi teistsuguseks tõlgenduseks. Samuti ei nähtu vastuolusid normi sõnastuses ja seletuskirjas väljendatud määrusandja tahtes.
26.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kaebaja 2019. aasta detsembrikuu viie päeva käive tuleks teisendada ümber selliselt, et hotelli avatud oleku aja 27.12.2019 kuni 31.12.2019 käibe järgi leida keskmine päevakäive ning laiendada see kogu 2019. a detsembrikuule. Sellise lähenemise korral ei oleks tegemist kaebaja tegeliku MTA-s deklareeritud käibega nagu selle näeb ette määruse nr 87 sõnastus, vaid statistilise tuletisega. Nõustun vastustajaga, et määruse sõnastus ega seletuskirjas antud selgitus määruse kohaldamise kohta ei anna vastustajale võimalust kasutada teistsugust metoodikat hüvitise taotleja käibe arvutamiseks, kui see on määruses ette nähtud. Vastupidi, määrusandja on näinud alternatiivse võimaluse olukorras, kus mingil põhjusel ei ole taotlejal esimesel perioodil igakuist käivet deklareerida, võrrelda kaebaja käivet 2020. aasta teise poolaasta kuu keskmise käibega.
27.Samuti ei nõustu ma kaebajaga, et määruse sellisel rakendamisel koheldakse ebavõrdselt neid taotlejaid, kes ei olnud tervikuna avatud perioodil 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta veebruarini. Vaidlusalune norm annab ebavõrdsuse vältimiseks võimaluse arvestada nende taotlejate osas võrdlusperioodi 2020. aasta juulist detsembrini. Puudub vaidlus, et kaebaja käive 2021. aasta mais ei olnud vähenenud vähemalt 50% võrreldes kaebaja 2020. aasta juuli kui detsembri keskmise kuu käibega. Menetluskulud
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.