S-Trade OÜ ja Liivalaia Kodukauba OÜ kaebus Maardu Linnavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 338 ning Maardu Linnavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 339 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S-Trade OÜ (registrikood 14368347) ja Liivalaia Kodukauba OÜ (registrikood 10099672), esindaja vandeadvokaat Aivar Pihlak Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild Kolmandad isikud – OÜ EKT Ecobio (registrikood 14943490), esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe, advokaat Liina Männiste-Tordik Domering OÜ, eTrade OÜ, VNM24 OÜ, esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kaasatud isik – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Reelika Metshein Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta S-Trade OÜ ja Liivalaia Kodukauba OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ EKT Ecobio kasuks välja menetluskulud S-Trade OÜ-lt 1728 eurot ja Liivalaia Kodukauba OÜ-lt 1728 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.03.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maardu Linnavalitsus määras 30.06.2020 korraldusega nr 358 projekteerimistingimused VanaNarva mnt 26 Maardu asuvale kinnistule (edaspidi: Vana-Narva mnt 26 kinnistu) biogaasijaama kompleksi ehitusprojekti koostamiseks.
2.Keskkonnaamet väljastas 29.03.2021 korraldusega nr DM-109276-74 OÜ EKT Ecobio (edaspidi: Ecobio) keskkonnaloa nr KL-511859 (edaspidi: keskkonnaluba) Vana-Narva mnt 26 kinnistul jäätmete käitlemiseks.
3.Ecobio esitas 22.06.2020 Maardu Linnavalitsusele ehitusteatise (nr 2011201/14858) ning 10.07.2020 ehitusloa taotluse (nr 2011271/13290) Vana-Narva mnt 26 kinnistule biogaasijaama ning selle rajamiseks vajalike hoonete ja rajatiste püstitamiseks.
4.Maardu Linnavalitsus jättis 05.05.2021 korraldusega nr 338 algatamata Vana-Narva mnt 26 Maardu kinnistule biogaasijaama rajamise keskkonnamõju hindamise (edaspidi: KMH).
5.Maardu Linnavalitsus andis 05.05.2021 korraldusega nr 339 ehitusloa Vana-Narva mnt 26 asuval kinnistul (katastritunnus 44604:002:0038, sihtotstarve: tootmismaa 100%) angaari A6 (EHR kood 116070084) ümberehitamiseks biogaasijaama hooneks, angaari A5 (EHR kood 116070083) lammutamiseks ning tahkeaine pressi (EHR kood 121341177) püstitamiseks (p 1); luges teavitatuks ehitusteatise Vana-Narva mnt 26 asuval kinnistul (katastritunnus 44604:002:0038, sihtotstarve: tootmismaa 100%) katlaruumi (EHR kood 121342623), järelkääriti (EHR kood 221342650), vedelfraktsiooni säilitusmahuti (EHR kood 221342652), gaasi töötlusseadme (EHR kood 121342627) ja gaasi mõõtesõlme (EHR kood 121342628) rajamiseks (p 2); määras ehitusloale (taotlus nr 2011271/13290) ja ehitusteatisele (nr 2012271/19817) kõrvaltingimused keskkonnahäiringute vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks (p 3): 3.1. biojäätmete vastuvõtualas tekitatakse ventilatsioonisüsteemiga alarõhk; 3.2. vastuvõtuala ventilatsiooni heitõhk juhitakse läbi filtersüsteemi, mille efektiivsus lõhnahäiringuid põhjustavate ainete väljafiltreerimisel on vähemalt 95%; 3.3. filtersüsteemi läbinud heitõhk suunatakse täiendavalt põletusseadmesse; 3.4. arendaja peab pärast heitõhu põletusseadme spetsifikatsiooni ning eeldatava kasutusaja selgumist vajadusel taotlema asjakohase keskkonnaloa; 3.5. vajadusel kasutada mürarikastel tehnilistel seadmetel mürasummutajaid; 3.6. koos kasutusloa taotlusega tuleb dokumentide hulka lisada filtersüsteemi tootja poolne kinnitus, et biogaasijaama ventilatsiooni heitõhu filtersüsteem vastab käesoleva korralduse p-s 3.2 nimetatud efektiivsuse määrale ning et sellisele spetsifikatsioonile vastav süsteem on antud objekti ehitajale tarnitud.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 04.06.2021 S-Trade OÜ ja Liivalaia Kodukauba OÜ kaebus Maardu Linnavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 338 ning Maardu Linnavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 339 tühistamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
7.Vaidlustatud korraldused ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. KMH algatamata jätmine on olnud õigusvastane. Biogaasi tehas toodab gaasivõrku müüdavat biometaani ja kääritusjääki. Vedel kääritusjääk sertifitseeritakse vedelväetiseks. Kääritusjääk on orgaaniline väetis, mis sisaldab lämmastikku, fosforit, kaaliumit ja väävlit ning mille tootmine on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkti 11 tähenduses olulise keskkonnamõjuga tegevus. Seega omab Vana-Narva mnt 26 kinnistul planeeritud tegevus olulist keskkonnamõju KeHJS § 6 lg 1 punkti 11 tähenduses, mis nõuab keskkonnamõjude hindamist, kuna toodetakse väetist, mis sisaldab nii lämmastikku kui ka kaaliumit.
1.7.on toodud, et juhul kui tekib plahvatus, siis on plahvatuse löök suunatud üles läbi pehme PVC 2(13)
katuse või kääritites üles läbi paiskpinna luukide. Esitatud dokumentatsiooni hulgas ei sisaldu riskianalüüsi. Lisaks pole infot selle kohta, milline on taolise avariiolukorra ohuala suurus inimestele. Ei selgu ka, kas ja millisel määral tuleks avariiolukorra puhul hinnata ohtu koosmõjus teiste piirkonnas asuvate äriühingutega, mis mh tegelevad jäätmekäitlusega, tööstuslike kemikaalide ladustamise ja müügiga jmt. Praegusel ajal on teadmata, milline on võimalik keskkonnamõju biogaasijaama plahvatuse toimumise korral keskkonnale, inimestele ja nende varale, sh naaberkinnistutele ja seal asuvatele inimestele. Arvestades asjaolu, et naaberkinnistud ja nendel paiknevad hooned on jaamale lähedal, peaks teada olema avariiolukorra ohuala suurus.
9.Kuna biogaasijaama ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, oleks Maardu Linnavalitsus pidanud keelduma ehitusloa andmisest ning algatama keskkonnamõjude hindamise. Sellest tulenevalt on ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamata jätmine olnud õigusvastane ja vastuolus kehtiva õigusega.
10.Planeeritavad ehitised asuvad Maardu linnas ning on ehitusloakohustuslikud, mistõttu oli detailplaneeringu koostamine nõutav. Biogaasijaam on olulise avaliku huviga rajatis, kuna see mõjutab või võib mõjutada kogu linna elukeskkonda. Seega ei ole ehitusloa andmine ilma detailplaneeringu menetlust läbiviimata olnud õiguspärane. Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 vastuvõetud Maardu linna üldplaneeringus (edaspidi: üldplaneering) on ettenähtud, et jäätmekäitluskohtade rajamine linna territooriumile toimub detailplaneeringu alusel.
11.Võttes arvesse käideldavate jäätmete hulka ning kogu jäätmekäitlusprotsessi ulatust, on tegemist laiaulatuslikku mõju omava jäätmekäitlusega, millega kaasneb õhureostus ja hais, täiendav koormus keskkonnale, liiklusele ja sealse piirkonna naaberkinnistutele. Piirkonnas on juba väga suur hulk välisõhu saastelubasid omavaid ettevõtteid, lisaks on neid ka teistes omavalitsustes. Kuna lähimad elumajad asuvad ainult 650 m kaugusel ning mitme tuhande elanikuga Muuga aedlinn vähem kui 1,5 km kaugusel, siis on õhureostus Maardu territooriumil suureks probleemiks. Planeeritava tegevuse läbiviimise tulemusel tekib täiendav ja märkimisväärne õhureostus ja seda nii kinnistul kui ka kinnistuväliselt ning suureneb liikluskoormus. Puudub informatsioon selle kohta, milline on piirkonna jäätmekäitlusettevõtete koosmõju õhukvaliteedile.
12.S-Trade OÜ tegeleb alates 2017. a Vana-Narva mnt 24e kinnistul asuvas laohoones kakaoubade kauplemise, käitlemise ja töötlemisega. Kui kakaoubade lahtipakendamisel ja töötlemisel on laohoones ebameeldiv hais või õhureostus, jääb see kakaoubadele külge, kuna kakaooad imavad endasse õhus leiduvat niiskust koos selles sisalduva võimaliku reostusega. Kakaoubades sisalduvast ebameeldivast lõhnast hiljem lahti ei ole võimalik saada. Sellises olukorras kannab kaebaja olulist varalist kahju, mis võib päädida tema pankrotiga. Biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmistehase rajamine võib kaasa tuua senise majandustegevuse seiskamise, ümberkolimise vajaduse ning märkimisväärse varalise kahju.
13.Kakaoubade kauplemise, käitlemise ja töötlemisega tegeleb ka Liivalaia Kodukauba OÜ üürnik OÜ Tredcor Vana-Narva mnt 24 kinnistul asuvas laohoones, kes ilmselt on sunnitud üürilepingu lõpetama, kui biogaasijaam alustab oma tegevusega naaberkinnistul. Seeläbi tekib Liivalaia Kodukauba OÜ-l kahju.
14.Puudub informatsioon selle kohta, milline on õhureostuse koosmõju erinevate saastajate peale kokku, milline on 20 prügiveoki õhureostuse mõju ühes päevas ja võimaliku avariiolukorra ohuala suurus inimestele ja ehitistele.
15.Vastustaja ei ole järginud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-s 7 sätestatut. Kaebajatel on õigus puhtale keskkonnareostuseta keskkonnale, vara ja selle väärtuse säilimisele. Naaberkinnistule rajatav biogaasijaam ei või ohtu seada isikute senist majandus- ja tootmistegevust ning vähendada vara väärtust. 3(13)
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ecobio soovib rajada jäätmekäitlusrajatist, mille eesmärgiks on biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmine. Tehase planeeritud biolagunevate jäätmete käitlusvõimsus on 20 000 tonni aastas, mitte 25 000 tonni.
17.Lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 11 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10 p-st 1 ning KeHJS § 11 lg-st 22 esitas vastustaja 10.08.2020 kirjaga nr 93/3414 Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks Vana-Narva mnt 26 kinnistule biogaasijaama rajamise KMH eelhinnangu ning KeHJS § 11 lõikes 22 nimetatud otsuse eelnõu. Keskkonnaamet esitas 03.02.2021 kirjaga nr 6-3/20/13577-19 oma seisukoha vastustaja KMH eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamise korralduse eelnõu osas. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju ning keskkonnaloa väljastamise otsuse tegemiseks ei ole keskkonnamõju algatamine vajalik. Samuti ei vaja ettevõte õhusaasteluba.
18.Vastustaja tellis Keskkonnaameti koostatud biogaasijaama eelhinnangu kohta eksperthinnangu. Ekspert asus seisukohale, et Maardu Linnavalitsus võib võtta ehitusloa väljastamisel aluseks Keskkonnaameti väljastatud eelhinnangu kavandatud tegevuse kohta.
19.Vastustaja on sõlminud 30.04.2021 koostöölepingu Ecobioga, millega arendaja võtab täiendavad kohustused, et tagada tehase käitamisel läbipaistvus, ohutus ning vältida negatiivseid keskkonnamõjusid. Mh on arendajal kohustus pärast keskkonnaloas nr KL-511859 sätestatud kohustusliku seiretegevuse lõppu läbi viia vähemalt üks kord aastas keskkonnaloa tabelis J6 sätestatud saasteainete mõõtmised.
20.Vastustaja on kaalunud keskkonnamõju hindamist selleks vajaliku piisava põhjalikkusega, küsinud oma seisukoha kujundamisel erapooletu asjatundja arvamust ja eelnevalt tutvunud pädeva riigiasutuse Keskkonnaameti seisukohtadega biogaasijaama käitamise keskkonnaalastes küsimustes. Põhjendused, miks keskkonnamõju hindamine jäeti algatamata, on toodud korralduse nr 338 punktides 2 ja 3. Vastustajal puudusid juriidilised ja sisulised argumendid täiemahulise keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja algatamine üksnes algatamise pärast oleks olnud seadusevastane olulise keskkonnamõju puudumise tõttu.
21.Kehtiva üldplaneeringu järgi on Vana-Narva mnt 26 kinnistu kasutamise sihtotstarve tootmismaa. Seega oli kaebajatele kinnistute omandamisel teada, et Vana-Narva mnt 26 asuval kinnistul tegutseb jäätmekäitlusega tegelev äriühing. Lisaks, et sellele kinnistule võidakse tulevikus rajada jäätmekäitluse funktsiooniga ehitisi. Kuna igasuguse tootmisprotsessiga võivad kaasneda negatiivsed mõjud teistele kinnisasjade, pidid kaebajad üldplaneeringust tulenevalt ka võimalike negatiivsete mõjude talumiskohustusega arvestama.
22.Maa-ameti kaardiserverist nähtub, et kaebajad ei ole Vana-Narva mnt 26 asuva kinnistu piirinaabrid. Asjaõigusseaduse § 143 lg 1 järgi teise kinnisasja all ei tule mõista mitte ainult piirinaabrit, vaid ka piirkonnas kaugemal asuvaid kinnistuid, mis teoreetiliselt võivad mõjusfääri ulatuda, kuid kinnistu omanik ei saa kahjulike mõjutuste hüpoteetilist levimist ette ära keelata.
23.Keskkonnaameti keskkonnaloaga ja õhusaasteloa mittenõudmisega, OÜ Severitas eksperthinnanguga ja Hendrikson & Ko juhtiveksperdi arvamusega on üheselt asutud seisukohale, et biogaasijaama käitamisel oluline keskkonnamõju puudub. Juhul, kui biogaasijaama käitamisel ilmnevad olulised võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 143 nimetatud negatiivsed ülenormatiivsed keskkonnamõjud, saavad kaebajad oma õigusi kaitsta tsiviilkohtus. Samuti ei ole tegemist keelatud rajatise ja seadeldisega VÕS § 144 mõttes.
4(13)
24.Kaebajad ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid argumente vara väärtuse võimaliku vähenemise kohta biogaasijaama püstitamise tõttu. Neid ei saa ka tõsiselt võtta, kui kaebuse menetlemise ajal toimuvad tehingud. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas Vana-Narva mnt 26 asuval kinnistul asuva ehitise lammutamisega (angaar A5) või ümberehitamisega (angaar A6) või mittetöötavate rajatiste ja seadmete kinnistul paiknemisega kaasneb kaebajate omandiõiguse riive või siis igapäevaselt edukalt toimiva ettevõtluse takistamine. Vastupidi, esineb võimalike mõjutuste levimise puudumine.
25.Kuna biogaasijaam on projekteeritud ühtse käitisena, siis detailplaneeringu algatamine ei olnud vajalik. Kolmandale isikule ehitusõiguse andmine on kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 p 1 ja 2 sätestatuga ning kooskõlas PlanS § 125 lg-ga 6, EhS § 26 lg 4 ja kehtiva Maardu linna üldplaneeringuga seatud tingimustega.
26.Ehitusprojekti biogaasijaama ehitamiseks on kooskõlastanud Päästeameti Põhja päästekeskus, kes pole täiendava ohuanalüüsi koostamist vajalikuks pidanud. Päästeamet on Vana-Narva mnt 26 asuvale kinnistule kavandatud biogaasijaama ehitusprojekti kooskõlastanud, mistõttu on ehitusloa saanud projekt pädeva asutuse poolt tunnistatud piisavalt ohutuks ilma täiendava ohutuse analüüsita.
27.Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on lähim registreeritud ohtlik ettevõte Vana-Narva mnt 28a asuval kinnistul olev Linde Gas AS Maardu täitejaam, mille ohuala suurus on 19 m ning ohuala kaugus Vana-Narva mnt 26 kinnistule kavandatud biogaasijaamast on ligikaudu 280 m. Seega puudub olemasoleva info põhjal oht piirkonnas töötavate ohtlike ettevõtete poolt.
28.Kaebajate väited liikluskoormuse kasvu ja sellega väidetavalt seonduva õhureostuse kohta ei ole asjakohased, need ei sõltu vastustajast ja ehitusõigusest. Avalikult kasutataval riigimaanteel on igaühel õigus liigelda.
29.Vana-Narva mnt 26 asuvale kinnistule edumeelsel ja keskkonda säästval tehnoloogial biogaasijaama rajamine (ehitamine) ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ja kaebuses tõstatatud hüpoteetilisi keskkonnaalaseid probleeme ei ole võimalik lahendada vastustaja 05.05.2021 korralduste 338 ja 339 tühistamisega, kuna need on otsustatud teise haldusorgani haldusaktiga. Biogaasijaama käitamisega seotud keskkonnaprobleemide esinemisel on võimalik pöörduda Keskkonnaametisse, milline asutus teostab järelevalvet keskkonnalubades sätestatud nõuete täitmise üle või kaitsta oma õigusi negatiivsete mõjutuste ilmnemisel tsiviilkohtumenetluses.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
OÜ EKT Ecobio
30.Vana-Narva mnt 26 kinnistu asub tööstuspiirkonnas ja selle sihtotstarve on tootmismaa. Kaebajate kinnistud asuvad Vana-Narva mnt 26 naabruses, kuid neil puudub ühine piir. Alates 29.01.2020 on Ecobio kasuks seatud Vana-Narva mnt 26 hoonestusõigus tähtajaga 30 aastat. Ecobiol on plaanis rajada hoonetest ja rajatistest koosnev biogaasijaam (käitis) liigiti kogutud biojäätmetest biogaasi tootmiseks. Sellest tulenevalt esitas Ecobio 05.04.2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse käitises jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaloa taotluse menetluse raames koostas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu. Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks keskkonnamõju hindamise algatamist.
31.Kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning väidetavaid rikkumisi ei saaks lahendada korralduse 339 ja ehitusloa tühistamisega. Õigus biogaasijaama käitamiseks anti Ecobiole Keskkonnaameti korralduse ja selle osaks oleva keskkonnaloaga. Korraldusega 339 ja ehitusloaga antakse luba biogaasijaama hoone püstitamiseks. Biogaasijaama käitamiseks, st biojäätmete käitlemiseks anti luba Keskkonnaameti korralduse ja keskkonnaloaga.
32.Prügiveokite arv ja nende liikumine Vana-Narva mnt 26 kinnistule ei ole seotud vaidlustatud korraldustega. Kaebajate välja toodud eelduslik veokite arv põhineb Maardu linna eelhinnangul. Kaebajad ei ole oma vastavaid väiteid põhjendanud. 5(13)
33.Kaebajad on omandanud osa Vana-Narva mnt 24 kinnistust ja Vana-Narva mnt 24e kinnistust 2019. aastal ja 2018. aastal. Kaebajatele pidi teada olema 2007. aastal kehtestatud üldplaneering, mille kohaselt on Vana-Narva mnt 26 kinnistu sihtotstarve tootmismaa, mis tähendab, et tulevikus võidakse rajada tootmisfunktsiooniga ehitisi. Arvestades, et tootmisprotsessiga võivad kaasneda negatiivsed mõjud naaberkinnisasjade omandile, pidid kaebajad ka võimalike negatiivsete mõjude talumiskohustusega arvestama. Kaebajad ei ole näidanud, kuidas just biogaasijaama ehitusega kaasneksid kaebajatele püsivad negatiivsed mõjud, seega ei ole kaebajatel alust nõuda korralduste tühistamist.
34.Liivalaia Kodukauba OÜ ei saa põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist sellega, et tal võib tekkida kahju üürilepingu ülesütlemise tõttu. Sellisel viisil tekkiv kahju on tsiviilasi. Seega tuleb jätta tähelepanuta väited võimaliku kahju tekkimise kohta seoses üürilepingu ülesütlemise võimaluse esinemisega.
35.S-Trade OÜ kasutab väidetavalt kinnistul asuvaid ruume oma peakorterina. Liivalaia Kodukauba OÜ asukohaks on äriregistris märgitud Sanglepa tn 3a, Tallinn. Samal aadressil tegutseb ka Liivalaia Kodukauba OÜ üürnik, OÜ Tredcor, kes kaebuse kohaselt tegeleb sellel aadressil asuvas laohoones kakaoubade kauplemise, käitlemise ja töötlemisega. Vana-Narva mnt 24 kinnistu on äriregistri andmete kohaselt ka Antari Trade OÜ ametlik asukoht. 2020. aasta majandusaasta aruande kohaselt tuli Antari Trade OÜ müügitulu 90,99% ulatuses tegevusalast „laadungikäitlus“ ja 9,01% tegevusalast „mujal liigitamata toidukaupade hulgimüük“. Vana-Narva mnt 24 kinnistul on suletud netopinda 13 290,20 m2. Seega kasutab Vana-Narva mnt 24 kinnistut oma majandustegevuse kohana Antari Trade OÜ. Arvestades, et kaebajatel praktiliselt puudub tegevus Vana-Narva mnt 24 kinnistul, ei ole subjektiivseid õigusi rikutud.
36.S-Trade OÜ ei ole tõendanud, et kolmanda isiku tegevus võib rikkuda kakaoubade ja kakaomassi omadusi. Juba praegu tegutseb kaebaja keskkonnas, kus on pidevalt hais ja õhureostus. Samas ei ole see takistanud S-Trade OÜ-l tuua oma tegevus just sellisesse asukohta ja seniajani edukalt tegutseda. Paljasõnaline ja põhjendamatu on ka väide, et biogaasijaama rajamisel tekivad S-Trade OÜ-l probleemid töötajatega, kes peavad töötama õhureostusega keskkonnas. Vana-Narva mnt 24a kinnistul asuvate teiste saasteallikate tulemusena eraldub õhku saasteainena värvitolm. Lisaks eralduvad põletusseadme tööst tingituna välisõhku saasteained.
37.Eelhinnangu p-s 3 on kirjeldatud, et Ecobio ei ole õhusaasteloa kohuslane, sest ettevõtte tegevuse tulemusena väljastatakse välisõhku saasteaineid alla künnise, mis on määratud Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Lisaks on eelhinnangus tuvastatud, et biogaasijaama tehnoloogia on üles ehitatud anaeroobsele protsessile, mistõttu on tegemist tootmisprotsessi põhiosas kinnise süsteemiga. Kokkupuude välisõhuga toimub tootmisprotsessi alguses, laadimisalal, kui tehasesse toodud biojäätmed ladustatakse ajutiselt süvistatud mahutisse.
38.OÜ Severitas on 2021. aastal seoses biogaasijaamaga koostanud dokumendi „Saasteainete hajumisarvutused, lõhnaine ja müra võimaliku esinemise hinnang“. Hinnanguga on arvestatud ka eelhinnangus ja Maardu Linnavalitsuse eelhinnangus. Hinnangu raames teostati piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks õhusaaste modelleerimine koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega.
39.Eelhinnangus on arvestatud, et lõhnahäiringut võib eelkõige põhjustada asjaolu, kui käitluskohas ladustatakse pikemat aega jäätmeid, mis võivad lagunema/roiskuma hakata. Seetõttu on käitluskohas enne töötlusesse suunamist üheaegset ladustavate jäätmete kogus minimaalne ehk jäätmepunkris ladustatakse jäätmeid maksimaalselt üks ööpäev ning vastav tingimus on sätestatud keskkonnaloas. Juhul kui biolagunevaid jäätmeid ei ole võimalik ühe ööpäeva jooksul käitlemisele suunata, tuleb need üle anda vastavat luba omavale isikule. 6(13)
40.Maardu Linnavalitsus on õiguspäraselt jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise ning andnud välja ehitusloa. Biogaasitehase toodang ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 p 11 alla. Keskkonnaloaga anti Ecobiole luba jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaameti eelhinnangus on täpsustatud, et vedelat ja tahket kääritusjääki on ettevõttel plaanis sertifitseerida vastavalt keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi: määrus nr 12) nõuetele ning turustada tootena. Biogaasitehases ei toodeta tööstuslikus mahus väetisi või muid aineid, mis vastaks KeHJS § 6 lg 1 p 11 tingimustele ning sel põhjusel ei olnud keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Korraldusega nr 339 ja ehitusloaga antakse luba biogaasijaama hoone püstitamiseks, mitte käitamiseks. Luba biogaasijaama käitamiseks, st biojäätmete käitlemiseks anti Keskkonnaameti korralduse ja keskkonnaloaga, millele eelnes Keskkonnaameti poolt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, mille tulemus oli, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.
41.Detailplaneeringu koostamine ei olnud nõutav ning seda oleks pidanud vaidlustama projekteerimistingimustes. Ehitusloa taotlus on esitatud, et ehitada biogaasijaam kui ühtne käitis, olemasolevasse tööstuspiirkonda, samale territooriumile juba olemasoleva jäätmekäitluskohaga. Üldplaneeringu p 5.4 ja ja p 6.5.4 ning Maardu Linnavalitsuse eelhinnangu kohaselt kavandatakse biogaasijaama detailplaneeringut koostamata ning ümberkaudse keskkonna ning olemasolevate jäätmekäitlusettevõtete ning õhusaasteluba omavate ettevõtete kajastus on toodud Maardu Linnavalitsuse eelhinnangu peatükis 2. Seega on detailplaneeringu koostamata jätmine kooskõlas Maardu linna tulevaste arengupõhimõtetega. Biogaasijaama rajamine puudutab ühte katastriüksust. Hinnatud on võimalike jäätmekäitlusettevõtete koosmõju ning korralduses nr 338 on ette nähtud meetmed võimalike keskkonnamõjude vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks. Kaebuse väited biogaasijaama hoone plahvatusohu kohta on paljusõnalised ja ei sisalda ühtegi põhjendust ning ei saa olla aluseks korralduste tühistamiseks.
42.Ehitusteatis ei ole haldusakt, mistõttu ei saa taotleda ehitusteatise teavitatuks lugemise tühistamist. Domering OÜ, eTrade OÜ ja VNM24 OÜ SEISUKOHAD
43.Kolmandad isikud nõustuvad kaebajatega, et vaidlustatud korraldused ei ole õiguspärased ja kooskõlas kehtiva õigusega, mistõttu paluvad nad nende tühistamist täies ulatuses. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine on olnud õigusvastane. Biogaasi tehase toodanguks on gaasivõrku müüdav biometaan ja kääritusjääk. Vedel kääritusjääk sertifitseeritakse vedelväetiseks. Seega omab Vana-Narva mnt 26 kinnistul planeeritud tegevus olulist keskkonnamõju KeHJS § 6 lg 1 p 11 tähenduses, mis nõuab keskkonnamõjude hindamist, kuna toodetakse väetist, mis sisaldab nii lämmastikku kui ka kaaliumit.
44.Lisaks on Maardu linna Vana-Narva mnt 26 kinnistule kavandatava biogaasijaama keskkonnamõju eelhinnangu punktis 1.7. toodud, et juhul kui tekib plahvatus, siis on plahvatuse löök suunatud üles läbi pehme PVC katuse või kääritites üles läbi paiskpinna luukide. Sellise tegevuse puhul on võimalik keskkonnamõju teadmata.
45.Esitatud dokumentatsiooni hulgas ei sisaldu riskianalüüsi. Lisaks pole infot selle kohta, milline on taolise avariiolukorra ohuala suurus inimestele. Sellest tulenevalt ei selgu, kas ja millisel määral tuleks avariiolukorra puhul hinnata ohtu koosmõjus teiste piirkonnas asuvate ettevõtetega, mis muuhulgas tegelevad jäätmekäitlusega, tööstuslike kemikaalide ladustamise ja müügiga jmt. Seega on teadmata, milline on võimalik keskkonnamõju biogaasijaama plahvatuse toimumise korral keskkonnale, inimestele ja nende varale, shh naaberkinnistutele ja seal asuvatele inimestele. Arvestades asjaolu, et naaberkinnistud ja nendel paiknevad hooned on jaamale lähedal, peaks teada olema avariiolukorra ohuala suurus. Arvestada tuleks ka sealse piirkonna teiste ettevõtete poolse tegevusega, kes tegelevad jäätmekäitlusega, tööstuslike kemikaalide ladustamise ja müügiga ning nende võimaliku kumulatiivse efektiga. Kuna biogaasijaama ehitamisega kaasneb oluline 7(13)
keskkonnamõju, oleks Maardu Linnavalitsus pidanud keelduma ehitusloa andmisest ning algatama keskkonnamõjude hindamise. Sellest tulenevalt on ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamata jätmine olnud õigusvastane ja vastuolus kehtiva õigusega.
46.Kuna planeeritavad ehitised asuvad Maardu linnas ning on ehitusloakohustuslikud, oli detailplaneeringu koostamine nõutav. Seejuures on biogaasijaam olulise avaliku huviga rajatis, kuna see mõjutab või võib mõjutada kogu linna elukeskkonda. Seega ei ole ehitusloa andmine ilma detailplaneeringu menetlust läbiviimata olnud õiguspärane. Seejuures on üldplaneeringus ettenähtud, et jäätmekäitluskohtade rajamine linna territooriumile toimub detailplaneeringu alusel. Antud juhul ei esine PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eeldusi, mis võimaldaks korralduses nr 339 nimetatud hoonete ja rajatiste püstitamist projekteerimistingimuste alusel ilma detailplaneeringut koostamata.
47.Korralduses nr 339 nimetatud hooneid ja rajatisi tuleb käsitada ühe ehitisena EhS § 3 lg 3 alusel, seetõttu tulnuks ehitusteatise asemel taotleda ehitusluba, mille suhtes kehtivad kõrgendatud nõuded. Vastustaja ei ole järginud EhS § 42 lg 7 punktis sätestatut. Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest EhS § 44 p 4 alusel.
KESKKONNAAMETI SEISUKOHT
48.Jäätmekäitluskoht asub tööstuspiirkonnas ning see piirneb äri- ja tootmismaa sihtotstarvetega kinnistutega. Üldplaneeringu kohaselt on jäätmekäitluskoha kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa segafunktsioon. Seega on kavandatud tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
49.Biojäätmete töötlemise tulemusel saadakse biometaani ning tahket ja vedelat kääritusjääki (vastavalt kuni 5 000 t/a ja kuni 15 000 t/a). Biogaasijaamas ei toodeta tööstuslikus mahus orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, ei toodeta väetisi. Ecobio taotles Keskkonnaametilt keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet tegi keskkonnaloa menetluse raames eelhinnangu selle kohta, kas kavandatud tegevusel on oluline keskkonnamõju.
50.Ecobio tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi: määrus 67) toodud koguseid ning ettevõte ei ole õhusaasteloa kohuslane. Määruse 67 § 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Määruse lisas on toodud, et ammoniaagi künniskogus on >1 tonni, merkaptaani ja muude gaasiliste orgaaniliste väävliühendite künniskogus on >0,001 tonni ja divesiniksulfiidi künniskogus on >1 tonni. Eksperthinnangu kohaselt väljutatakse välisõhku 0,00053 tonni ammoniaaki, 0,00052 tonni merkaptaane ja muid gaasilisi orgaanilisi väävliühendeid ja 0,000066 tonni divesiniksulfiidi. Juhul, kui käitise käivitamise ajaks lisanduvad heiteallikad, mis ei ole kajastatud eksperthinnangus või kasutusele võetakse mõni muu püüdeseade (sh väiksema puhastusastega) jne, siis tuleb ettevõttel täiendavalt hinnata õhusaasteloa kohuslust.
51.Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhna loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Kuna käitis ei olnud keskkonnaloa andmise hetkeks rajatud, mistõttu ei olnud võimalik lõhnaaineid mõõta, leidis ettevõte lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel. Ettevõte arvutas lõhnaainete hetkelised heitkogused, kasutades Mustankorkea Oy-s teostatud mõõtmistulemusi. Mustankorkea Oy on tegutsev sarnase tegevusega ettevõte, kust on võimalik saada reaalsed mõõtmistulemused. Modelleeringu kohaselt on lõhnatundide osakaal 0%, mis tähendab, et lõhnaaine esinemise 8(13)
häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Jäätmete käitlemisega võib siiski ebameeldivat lõhna tekkida, kuid mitte sellises koguses, et ettevõttest saaks õhusaasteloa kohuslane.
52.Keskkonnaamet jõudis oma eelhinnangus seisukohale, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine keskkonnaloa menetluses vajalik. Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded“ § 5 lg 2 alusel kehtestas Keskkonnaamet keskkonnaloaga täiendavad tingimused, mille eesmärgiks on hinnata käitise tegevuse käigus eralduvate saasteainete heitkoguseid (aastased ja hetkelised) ja lõhnaaineid.
53.Keskkonnaamet andis oma seisukoha Maardu Linnavalitsuse korralduse „Vana-Narva mnt 26 kinnistule biogaasijaama rajamise keskkonnamõju hindamise algatamine“ eelnõu ja selle lisa „Maardu linna Vana-Narva mnt 26 kinnistule kavandatava biogaasijaama keskkonnamõju eelhinnang“ kohta 03.02.2021 kirjaga nr 6-3/20/13577-19. Keskkonnaamet andis teada, et keskkonnaloa menetluses koostatud keskkonnamõju eelhinnangu alusel ei ole keskkonnaloaga planeeritud tegevus olulise keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Samuti ei ole vaja õhusaasteluba. Muid ettepanekuid ei tehtud. Keskkonnaamet lähtus oma arvamust andes keskkonnaloa menetluse käigus kogutud andmetest ning andis seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Tulenevalt EhS § 42 lg 2 otsustab ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamise kohalik omavalitsus. Keskkonnaamet saab keskkonnamõju hindamise eelhinnangule anda arvamuse vaid enda pädevusse jäävas osas ning keskkonnamõju hindamise algatamise ehitusloa menetluses otsustab kohalik omavalitsus.
KOHTU PÕHJENDUSED
54.Halduskohtusse pöördumise eeldus on isiku subjektiivsete õiguste riive ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Ehitusloa peale ei saa kaevata avalike huvide või teiste naabruses elavate isikute kaitseks ega üksnes vaidlustatud ehitusloa objektiivset õigusvastasust väites. Seega saavad kaebajad tugineda üksnes enda õiguste riivele. Kohus hindab kaebuse väiteid osas, kus kaebajad vaidlustavad subjektiivsete õiguste kaitseks Ecobiole väljastatud ehitusluba ning ehitusteatist biogaasijaama ning selle rajamiseks vajalike hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Kohus jätab avalike huvide kaitseks esitatud väited tähelepanuta. Kohus nõustub Ecobioga, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming. Samas on kohtu hinnangul praegusel juhul tühistamisnõue kohane, kuivõrd ehitusteatis loeti teavitatuks ning ehitusluba on väljastatud ühe haldusaktiga, millisel juhul tühistamisnõude esitamine on lubatav. Haldusakti eraldamine osadeks tooks kaasa õiguslikult ebamäärase olukorra.
55.Kaebajate hinnangul on KMH algatamata jätmine õigusvastane. Arvestades käideldavate jäätmete hulka ning kogu jäätmekäitlusprotsessi ulatust, on jäätmekäitlusel laiaulatuslik mõju, millega kaasneb õhureostus ja hais ning täiendav koormus keskkonnale, liiklusele ja sealse piirkonna naaberkinnistutele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 3 järgi annab keskkonnaluba isikule õiguse käidelda jäätmeid. Keskkonnaamet väljastas 29.03.2021 korraldusega nr DM-10927674 Ecobiole keskkonnaloa Vana-Narva mnt 26 kinnistul jäätmete käitlemiseks (dtl 129-176). Seega oli eelkõige Keskkonnaametil kohustus kontrollida keskkonnale kahju tekkimise võimalikkust. Õige on kaebajate viide, et keskkonnaloa nr KL-511859 alusel tohib jäätmekäitluskohas jäätmeid käidelda ja ladustada alles pärast keskkonnaloa taotluses kirjeldatud biogaasijaama rajamist ning Keskkonnaametilt tegevuse alustamise kirjaliku nõusoleku saamist. Samas ei tulene eelnevast, et biogaasijaama rajamine eraldiseisvalt võiks kaebajate õigusi rikkuda. Kaebusest ning selle täiendustest tulenevalt rikub kaebajate õigusi eelkõige jäätmekäitlus kui protsess. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, annab jäätmekäitluseks eelkõige loa Keskkonnaamet keskkonnaloaga. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et nimetatud luba on kehtiv. 9(13)
56.Korraldusega nr 338 jäeti keskkonnamõju hindamine Vana-Narva mnt 26 kinnistul algatamata. Nimetatud korraldus on antud kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Vastustaja tugines mh KeHJS § 6 lg 2 p-le 11, mille järgi tuleb anda KMH eelhinnang jäätmekäitluse puhul. Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et sõna „jäätmekäitlus“ hõlmab jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Samas on korralduses aluseks võetud ebatäpsed sätted, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).
57.KeHJS § 11 lg 22 järgi enne seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 11 lg 23). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 11 lg-s 8 on sätestatud punktid, millised peavad olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses. Korraldusest nr 338 nähtuvad KeHJS § 11 lg-s 8 sätestatud alused.
58.Vastustaja pöördus 26.11.2020 kirjaga nr 9-3/3414-7 Keskkonnaameti poole seisukoha võtmiseks Vana-Narva mnt 26 kinnistule biogaasijaama rajamise KMH eelhinnangu ning KeHJS § 11 lõikes 22 nimetatud otsuse eelnõu osas. Keskkonnaamet esitas 03.02.2021 kirjaga nr 63/20/13577-19 oma seisukoha vastustaja KMH eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamise korralduse eelnõu osas ning leidis, et kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju puudub ning keskkonnaloa väljastamise otsuse tegemiseks ei ole keskkonnamõju algatamine vajalik. Samuti ei vaja ettevõte õhusaasteluba (dtl 391-392). Täiendavalt tellis vastustaja eksperthinnangu KMH algatamise vajalikkuse osas, millise hinnangu andis Hendrikson & Ko tööstuse ja kemikaaliohutuse suunajuht ja juhtivekspert Juhan Ruut. 06.04.2021 eksperthinnangu kohaselt puuduvad asjaolud, mis eeldaks olulise keskkonnamõju avaldumist, kui käitis tegutseb keskkonnaloa taotlusmaterjalides ja eksperthinnangutes toodud tingimustel. Kokkuvõtvalt jäi ekspert seisukohale, et Maardu Linnavalitsus võib võtta ehitusloa väljastamisel aluseks Keskkonnaameti väljastatud eelhinnangu kavandatud tegevuse kohta (dtl 394-397).
59.Korralduse nr 338 lisa (dtl 39-55) on „Maardu linna Vana-Narva mnt 26 kinnistule kavandatava biogaasijaama keskkonnamõju eelhinnang“, milles asuti kokkuvõtvalt järeldusele: „kavandatava tegevuse keskkonnamõju on olnud võimalik asjakohaselt hinnata ehitusloa ning keskkonnaloa menetluste käigus, võttes arvesse ka täiendavaid uuringuid ja analüüse. On leitud meetmed võimalike oluliste keskkonnamõjude vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks. Eelnevat arvesse võttes ei ole kavandatud tegevuse elluviimisel näha olulise keskkonnamõju avaldumist. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavalt algatada keskkonnamõju hindamine.“ Lisaks eelnevale sõlmis vastustaja 30.04.2021 Ecobioga koostöölepingu seoses Ecobio Maardu käitlustehasega (dtl 399-401). Ecobio võttis enda täita täiendavad kohustused, mh on tal kohustus tagada, et käitamisel järgitakse korralduses nr 338 ja keskkonnaloas nr KL-511859 sätestatud nõudeid, sh keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavaid tervise- ja keskkonnakaitsemeetmeid ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava. Eelnevat aluseks võttes on vastustaja kaalunud keskkonnamõju hindamist piisava põhjalikkusega, küsinud arvamust Keskkonnaametilt ning täiendavalt ka erapooletult asjatundjalt. Arvestades asjas kogutud tõendeid, on vastustaja asunud õigesti järeldusele, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Kohtul puudub haldusasja materjalidele tuginedes põhjus kahelda vastustaja (Keskkonnaameti arvamusele ning eksperdi 10(13)
arvamusele tuginevas) hinnangus, et keskkonnaloaga planeeritud tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Samuti ei ole vajalik õhusaasteluba.
60.EhS § 2 lg 6 kohaselt kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ka ehitusteatis esitatakse ehitise ehitamiseks (EhS § 35 lg 1). Kaebajate väited sisaldavad eelkõige etteheiteid keskkonnaloale, st Ecobio tegevusele, mille tagajärjel võivad tekkida kaebuses nimetatud tagajärjed (hais, keskkonnasaaste jne).
61.Liivalaia Kodukauba OÜ-le kuuluv kinnistu ning S-Trade OÜ tegevuskoht asuvad Ecobio naabruses. S-Trade OÜ on välja toonud, et Ecobio tegevuse tagajärjel võib äriühing kanda varalist kahju, kuna hais ning õhureostus võivad rikkuda kakaoubade ja kakaomassi omadusi. Samas on kaebajad välja toonud, et 27.10.2020. a seisuga on vaadeldavas piirkonnas kümme jäätmekäitlusega tegelevat äriühingut. Eelnevat aluseks võttes nõustub kohus Ecobioga, et olukorras, kus ka tänasel päeval on kaebajate lähiümbruses märkimisväärselt palju jäätmekäitlusega tegelevaid äriühinguid, ei ole ei tõendeid ega tundu ka eluliselt usutav see, et üksnes Ecobio tegevuse tagajärjel võib S-Trade OÜ-le tekkida varaline kahju.
62.Kaebajad heidavad ette, et prügiautode tihe liiklus ning prügiautode igapäevane puhastamine ja hais lähialal toob kaasa vaadeldavas rajoonis asuvate kinnistute turuväärtuse languse ja kaebajad kannavad seetõttu märkimisväärset varalist kahju. Kohtu hinnangul on kaebajate väited alusetud. Arvestades, et S-Trade OÜ on Vana-Narva mnt 24e võõrandanud 25.08.2021, on alusetud väited kinnistu turuväärtuse langemisest. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta oleks kinnistu osa võõrandades kahju kandnud.
63.Samuti on alusetud kaebajate väited seoses liikluskoormuse kasvu ja sellega väidetavalt seonduva õhureostusega. Vaadeldavad kinnistud asuvad riigile kuuluva Vana-Narva maantee vahetus läheduses, mis on vastustaja kinnitusel juba praegusel ajal intensiivses kasutuses (dtl 14). Prügiautode lisandumine ei muuda kohtu hinnangul olukorda märkimisväärselt.
64.PlanS § 125 lg 5 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Maardu Linnavalitsuse 30.06.2020 korraldusega nr
määrati projekteerimistingimused biogaasijaama kompleksi ehitusprojekti koostamiseks (dtl 378-380). Riigikohtu halduskolleegium leidis, et PlanS § 125 lg 5 ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Seadused tagavad naaberkinnistu omanikule projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks (Riigikohtu 28.12.2021 kohtuotsus nr 3-17-2023 p 22).
65.Kehtiva üldplaneeringu järgi on Vana-Narva mnt 26 kinnistu tootmismaa. Üldplaneeringu seletuskiri täpsustab, et Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna areng toimub alade intensiivse kasutamisega. Üldplaneeringu järgi määratakse üldplaneeringuga äri- ja tootmismaa juhtotstarve valdavale osale tööstuspiirkonna maa-alast. Seletuskirjas on täpsustatud, et: „kuna detailplaneeringu koostamine on iseenesest pikk ja ressursimahukas menetlus, on otstarbekas juhtudel, kui ehitussoov sobitub olemasolevasse ja juba väljakujunenud elu- või ettevõtluskeskkonda ning planeerimisseadusest tulenevad erijuhud seda võimaldavad, lubada püstitada või laiendada hooneid 11(13)
ja seda teenindavaid rajatisi detailplaneeringut koostamata. Detailplaneeringu koostamine võib osutuda vajalikuks, kui ehitus- ja/või arendussoov võib kaasa tuua olulisi mõjutusi, nt väljakujunenud keskkonna oluline visuaalne muutumine, arenduse realiseerimiseks vajaliku infrastruktuuri nagu teed ja tehnovõrgud puudumine, jäätmekäitluskohtade kavandamine vms.“ (lk 19). Sama seletuskirja p-s 6.5.4. on välja toodud, et jäätmekäitluskohtade täiendaval planeerimisel tuleb muu hulgas arvestada järgmiste tingimustega: jäätmekäitlusega tohib tegeleda ainult äri- ja tootmismaal; ning täiendava jäätmekäitlusettevõtte või olemasoleva jäätmekäitlus-ettevõtte tegevuse laiendamiseks piirkonnas, kus on mitmeid teisi jäätmekäitlusettevõtteid, tuleb analüüsida ja hinnata võimalike jäätmekäitlusettevõtete koosmõju ning ette näha leevendusmeetmed (lk 71). Vaidlust ei ole, et ehitis(ed) rajatakse olemasolevasse tööstuspiirkonda, kus eelnevalt tegeleti samuti jäätmekäitlusega. Seega sobitub biogaasijaam juba olemasolevasse keskkonda, kus on määratud ka projekteerimistingimused. Eelnevast tulenevalt ei olnud täiendava detailplaneeringu algatamine vajalik.
66.Kaebaja tõi peale asja kirjalikku menetlusse määramist välja, et vastustaja ei ole järginud EhS § 42 lg 7 punktis sätestatut, mille kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Teised menetlusosalised ei ole eelnevalt vastupidist väitnud.
67.Riigikohus on kaasamisega seoses selgitanud, et heast haldustavast lähtudes peab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist võimaldama projekti suhtes oma arvamust avaldada puudutatud isikutel, kelleks võib olla ka naaber, kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigusi riivata (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03). Riigikohus on selgitanud sedagi, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et esineb mõistlik kahtlus, et haldusakt võib piirata isiku õigusi (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-1516, p 20). Kaebajate hinnangul kohaldub EhS § 44 punkt 4, mille kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kohtule ei nähtu, kas kaebajad on osalenud haldusmenetluses ning kas nad olid enne vaidlustatud haldusaktist teadasaamist teadlikud vaadeldava biogaasijaama rajamisest.
68.Füüsilise isiku õiguste rikkumise osas on Riigikohus leidnud, et: “Selleks, et füüsiline isik saaks nõuda kaitset KeÜS § 23 alusel, peab tal olema alaga eriline seos, st ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt“ (Riigikohtu 21.10.2021 kohtuotsus nr 3-18-913, p 20). Kohtu hinnangul on toodud seisukohti võimalik üle kanda ka juriidiliste isikute puhul. Arvestades kaebuses väljatoodud väiteid õiguste rikkumise kohta, ei mõjutanud kaebajate kaasamata jätmine ja nende seisukohtade ära kuulamata jätmine ehitusloa andmist (vt HMS § 58). Kohus leidis kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise osas, et ehitised ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Seega ka juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud haldusakti ning kohustab vastava taotluse uuesti läbivaatama, tuleks vastustajal siiski ehitusloa väljastada, kuivõrd kaebajate võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole tõendatud.
69.Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
70.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Domering OÜ, eTrade OÜ, VNM24 OÜ olid kaebajate poolel, mistõttu jäävad Domering OÜ, eTrade OÜ, VNM24 OÜ menetluskulud nende endi kanda.
71.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Ecobio oli kaebajate vastaspoolel ning seega tuleb Ecobio 12(13)
menetluskulud välja mõista kaebajatelt. Ecobio esitas taotluse mõista välja menetluskulud S-Trade OÜ-lt summas 2681,7 eurot ja Liivalaia Kaubandus OÜ-lt 2681,7 eurot. Taotluse juurde on lisatud 30.09.2021 arve 20211900, 31.10.2021 arve nr 20212158, 26.01.2022 arve nr 20220024. Õigusteenuse osutamise ajakulu kokku on 34 tundi ja 15 minutit.
72.Kaebajad paluvad kohtul hinnata kolmanda isiku esindaja tunnitasu (144 eurot+km) põhjendatust. HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Hilisemas kohtupraktikas on Riigikohus pidanud keskmisest mõnevõrra keerukama kohtuasja puhul põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu määraks 190 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu 13.05.2020 kohtuotsus nr 2-18-17536, p 18). Arvestades, et kolmanda isiku esindaja tunnitasu on 144 eurot (käibemaksuta), ei saa nimetatud tasu pidada keskmisest suuremaks.
73.Kaebajate hinnangul ei ole Ecobio esindamiseks tehtud töödele kulunud aeg täiel määral põhjendatud. Õiged ei ole kaebajate väited osas, et kohtutoimikust ei nähtu Ecobio esindajana advokaat Liina Männiste-Tordikut, kuivõrd viimane on kaasatud kohtumenetlusse juba peale esimese menetlusdokumendi esitamist kolmanda isiku poolt. HKMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on sedastanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (RKHK 18.05.2009. a määrus nr 3-3-1-28-09, p 11; 05.05.2011. a otsus nr 3-3-1-17-11, p 18; 29.11.2012. a otsus nr 3-3-1-29-12, p 29). Arvestades eelnevat nõustub kohus kaebajatega, et kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada. Kolmanda isiku esitatud õiguslike argumentatsioonide sisu ja avalduste mahtu arvestades leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada kolmandale isikule esindaja teenuse osutamist 20 tunni ulatuses. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista esindajate kulud summas 3456 eurot (koos käibemaksuga), st 1728 eurot S-Trade OÜ-lt ning 1728 eurot Liivalaia Kaubandus OÜ-lt. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.