X kaebus X 08.06.2021 käskkirja nr 1-17224 punkti 1.1 ja 09.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja – X, seaduslik esindaja X, volitatud esindaja X Vastustaja – X, volitatud esindajad X ja X
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
3.Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute, sh esindajate nimed ning vastustaja ja kooli nimetus tähemärkidega. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.03.2022. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X 08.06.2021 käskkirjaga nr 1-17224 avaldati õpilasele Xle noomitust (p 1) ja alandati tema viimase õppetrimestri käitumishinne mitterahuldavaks (p 1.1) 27.05.2021 kaasõpilase vastu füüsilise vägivalla kasutamise tõttu (dtl 15). Õpilase vanem X esitas käskkirja kohta 09.06.2021 selgitustaotluse, millele kool vastas 21.06.2021: - Kooli jõudis video füüsilise konflikti kohta 01.06.2021 ning kool hindab juhtunut ja salvestisel häirivaks. Õpilane tekitab teisele nähtavalt valu ja teisel tuvastati hiljem arstlikus kontrollis verevalumid. - Kooli direktor on ära kuulanud klassijuhataja ja mõlema osapoole vanemad, lisaks tugikeskuse töötajad; samuti vestles isiklikult politsei esindajaga ja 02.06.2021 koolis viibinud klassi õpilastega. Päris lõpuni ei ole võimalik hinnata, kes on täpselt algataja ja millal on konflikt alguse saanud. Õpilasega ei ole olnud võimalik juhtunut arutada, sest õpilane puudus alates 02.06.2021 koolis ega osalenud ka 08.06.2021 koos lapsevanemaga kohtumisel. - Füüsiline konflikt, mille käigus tekitatakse teisele osapoolele vigastused, on väga raske kooli kodukorra rikkumine. Füüsilisel vägivallal ei ole õigustust. Seetõttu ei ole õpilase käitumist võimalik ei kooli kodukorrast ega muudest õigus- või moraalinormidest lähtuvalt hinnata ühegi teise 1(8)
hindega kui mitterahuldav. Selline käitumine ei saa olla ei hea, rahuldav ega eeskujulik. Varasemad hinded ei mängi sealjuures rolli. Lähtume põhimõttest, et oma käitumise, emotsioonide, nende reguleerimise ja enese tekitatud tagajärgede eest vastutab igaüks ise, mida oleme õpetanud ka KiVa programmi tundides. X esitas käskkirja vaidlustamiseks 30.06.2021 vaide, mille X jättis 09.07.2021 vaideotsusega rahuldamata: - Õpilane X rikkus kooli kodakorra punkte, mis kohustavad käituma vastavalt koolis kokkulepitud väärtustele, kohustavad käituma vahetunnis oma ja kaasõpilaste vaimset ning füüsilist tervist säästvalt ja keelavad õpilasel kaasinimeste füüsilise ja vaimse ahistamise. Käitumishinnet alandati mitterahuldavaks 27.05.2021 aset leidnud füüsilise konflikti tõttu, mille tulemusel teine osapool sai vigastusi. - Konflikti analüüsimisel ja mõjutusvahendite kaalumisel oleme lähtunud sellest, et õpilastel olid konfliktis erinevad rollid. Samuti sellest, millisel määral on konfliktis osalejad näidanud üles kahetsust, tahet edaspidi selliseid juhtumeid vältida ja mõistnud oma teguviisi ekslikkust. - Oma otsuses käitumishinde alandamise kohta oleme arvesse võtnud kõikide osapoolte selgitusi. Oleme koolis ära kuulanud klassijuhataja ja mõlema osapoole vanemad, samuti X tugikeskuse töötajad, kes tekkinud konflikti lahendama asudes rääkisid nii osapoolte kui ka teiste X klassi õpilastega. Tugikeskus ja kooli juht olid kontaktis politsei esindajaga ning kooli juht vestles 02.06.2021 hommikul koolis viibinud X klassi õpilastega. Õpilase Xga kooli juhil kahjuks juhtunu üle arutleda ei ole olnud võimalik, sest õpilane puudus alates 2. juunist vanema tõendi alusel koolist. Samuti ei osalenud õpilane koos lapsevanemaga vaatamata koolijuhi palvele 8. juunil aset leidnud kohtumisel. - Füüsilises konfliktis osalejate suhted on olnud teravad ka varem. Millal ja millest täpselt õpilaste suhted keeruliseks muutusid, pole võimalik tuvastada. - On selge, et füüsiline konflikt, mille käigus teine õpilane sai kehavigastusi, aset leidis; X ei ole juhtunut kahetsenud; vaides ei ole välja toodud põhjendusi, miks on teise õpilase löömine vaide esitaja arvates rahuldav käitumine; vaide esitaja kinnitab, et füüsiline konflikt on taunitav; füüsilisel vägivallal ei ole õigustust; oma käitumise, emotsioonide, nende reguleerimise ja enese tekitatud tagajärgede eest vastutab igaüks ise.
2.X esitas 09.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 08.06.2021 käskkirja ja 09.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Pärast kaebuse puuduste kõrvaldamist võttis kohus 25.09.2021 määrusega menetlusse X kaebuse X 08.06.2021 käskkirja nr 1-17224 punkti 1.1 ja 09.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
3.Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja ei nõustu x poolt vaideotsuse punktis 2.5 esitatud alustega. Ei ole teada, et ainult üks õpilane sai kehavigastusi, sh millisel määral; kaebaja on juhtumit kahetsenud, sh andnud selgitusi koheselt klassijuhatajale, kuid teine õpilane, kes konfliktis osales, seda ei teinud; x ei ole tõendanud ega selgitanud, kuidas on teine õpilane juhtunut kahetsenud, mille tulemusel tema käitumishinnet ei alandatud. Kaebaja on püüdnud konfliktis klassivennaga suhelda mõistvalt, sh kutsunud teda oma sünnipäevale olukorras, kus teised klassikaaslased seda teinud ei ole. Seega ei ole asjaolu, et õpilaste suhted on olnud ka varasemalt konfliktsed, tingitud kaebajast.
2.Käskkirjas, selgitustaotluse vastuses ja vaideotsuses esitatud seisukohad ei põhine tegelikel andmetel ja on vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Videosalvestus ei kajasta terviklikku olukorda, sh klassivenna käitumist kaebaja suhtes. X ei ole teada 27.05.2021 konflikti algataja ega tegelik sündmuste käik. Kaebaja antud selgituste kohaselt osales ta füüsilises kontaktis üksnes enda kaitseks. Sündmuse eel mängis kaebaja koos oma klassikaaslastega palli ning konflikti algataja tuli 2(8)
nende mängu segama, millest tekkis ka füüsiline kontakt. Samuti on x jätnud tähelepanuta varasemad nii kaebaja lapsevanema kui ka teiste lapsevanemate pöördumised seoses kaebaja klassivennaga seotud probleemidega. Seega ei ole x õige otsuse tegemiseks järginud vajalikul määral uurimispõhimõtet, on uurinud sündmust vaid pinnapealselt ja formaalselt ega ole lähtunud tegelikust sisust.
3.X on käskkirja aluseks olevaid asjaolusid ja sündmust tõlgendanud vääralt ning käitumishinde alandamisel kohelnud kaebajat ebavõrdselt, kuivõrd teisel konfliktis osalenud õpilaselt ei alandatud käitumishinnet. X ei ole selgitanud, millistel alustel on ühe õpilase käitumishinnet alandatud ja teise oma mitte ning miks ei olnud võimalik arvestades kaebaja varasemat head käitumist ja kohest koostöövalmidust piirduda hoiatuse või noomitusega. Seega ei ole otsuse tegemisel järgitud põhjendamiskohustust, rikutud on kaalutlusreegleid ja õpilasi on koheldud ebavõrdselt. Kuna kaebaja suhtes kasutati eelnevalt füüsilist vägivalda ja ta osales konfliktis üksnes enda kaitseks, ei ole kaebaja käitumishinde alandamine põhjendatud.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Kaebuses ei ole arusaadavalt selgitatud, miks on kaebaja poolt toime pandud vägivaldne tegu väärt mitterahuldavast paremat hinnet. Kaebuses ei eitata õpilase poolt X kodukorra rikkumist, kaasõpilase löömist, talle tekitatud valu ja vigastusi. Videosalvestusest on näha, et kaebaja on konfliktis agressiivne pool. Kuigi konflikti algataja on ebaselge, ei muuda see asjaolu, et kaebaja teisele poolele konflikti käigus valu ja vigastusi tekitas.
2.Kaebaja andis küll pärast sündmuse toimumist kirjalikud selgitused, kuid ei osalenud enne hinnete väljapanekut juhtumi arutamisel, kuigi koolijuht mitmel korral lapsevanemate kaudu seda palus. Samuti ei ole ta oma tegu kahetsenud ega vabandanud. Ühelegi õpilasele ei saa olla teadmata, et vägivalla kasutamine teiste suhtes on igas olukorras ja igal juhul taunitud. Ka on x klassi õpilane juba piisavalt adekvaatne hindamaks hea-kurja, lubatud-lubamatu piire. Videol nähtud vägivald saab seetõttu olla ainult mitterahuldav.
3.X on olnud juhtumi lahendamisel väga põhjalik, lähtunud vägivallajuhtumite lahendamise parimast tavast ja läinud rohkem süvitsi, kui õigusaktid nõuavad. Seda on kinnitanud ka piirkonnapolitseinik. Kool ei saa õpilase käitumise eest vastutada, vaid saab käitumist toetada ja soodustada.
4.Koolil on ainult kaebaja kirjalikud seletused. Teine konfliktis osalenud õpilane ei suutnud pingeolukorras eesti keeles kirjalikult selgitusi anda – eesti keel ei ole tema kodukeel. Teisi õpilasi üritatakse kahe õpilase vahel toimunud konflikti võimalikult vähe segada, mistõttu ei pidanud sotsiaalpedagoogid vajalikuks teistelt klassikaaslastelt kirjalikke selgitusi küsida.
5.Rahuldav, hea või eeskujulik käitumishinne selgelt tõendatud rikkumise puhul edastaks õpilastele ja nende vanematele signaali, et kaasõpilase kallal vägivalla rakendamine on aktsepteeritav. Vaidlusalusel käitumishindel puudub ka mõju kaebaja edasise hariduse omandamisele ja see ei piira tema valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või edasises elus.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas 31.01.2021 seisukoha, et vastustaja on avaldanud oma lõplikus seisukohas uus asjaolusid, milles tuleb jätta kas arvestamata või anda kaebajale täiendav tähtaeg neile vastamiseks. Kohus käsitleb kaebaja ja vastustaja seisukohti kogumis iga sisulise küsimuse juures. Kohtule ei nähtu ilmselgeid seisukohti, mis oleksid uued vaidlustatud 08.06.2021 käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohast. Osas, milles võib olla uusi elemente, jäävad need haldusakti õiguspärasuse hindamise küsimusest väljapoole, mistõttu puudub vajadus ka anda täiendav tähtaeg vastamiseks. Kohus ka selgitab edaspidi, millises osas väljuvad poolte väited vaidluse esemest. 3(8)
6.Kaebuse esemeks on kaebajale määratud mitterahuldav käitumishinne. Vaidluse esemeks ei ole kaebajale määratud noomitus ega ka kooli muu tegevus konflikti lahendamisel. Kohus kordab selguse mõttes üle kaebeõiguse lähtekohad käesolevas kohtuasjas: - Kohtusse saab pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, s.t kohtusse ei saa pöörduda teisele isikule kohustuste või muu negatiivse tagajärje tekitamiseks, kui see kaebaja enda olukorda ei parenda. Seega ei saa halduskohtumenetluses nõuda teisele isikule karistuse (sh noomituse) määramist või hinde alandamist, kui sellega kaebajale endale soodsamat seisundit, õigust või soodustust ei kaasne. Kohtule ei nähtu, kuidas teisele õpilasele noomituse määramine või käitumishinde alandamine kaebaja (nii lapsevanema kui ka lapse) õiguslikku olukorda parandaks. - Käitumishinde alandamine ei ole üks PGS § 58 lg-s 3 loetletud mõjutusmeedetest. Sh ei pruugi iga mõjutusmeetme osas kohtukaebeõigus olla lubatav (nt käitumise arutamine koos vanemaga). Hinde vaidlustamise kohta on Riigikohus 04.03.2013 kohtuotsuses nr 3-3-1-68-12 selgitatud, et isikul on õigus vaidlustada üksnes selliseid haridusalaseid otsustusi, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Seni puudub varasem kohtupraktika käitumishinde tühistamisnõude kaebeõiguse kohta. Samas võib mitterahuldava käitumishinde tühistamise õigus tuleneda n.ö rehabiliteerivast eesmärgist.
7.Koolil on õpilase hindamisel, sh käitumise hindamisel lai otsustusruum. Kaalumisruum on veel laiem juhtudel, kus konkreetne hinne ei olev määrav ega oluline tegur õpilase edasiõppimise võimaluste osas ega mõjuta muul viisil õpilase võimalusi haridust saada. Kaebaja oli hinde saamisel X. klassi õpilane. Selles vanuses ühel korral saadud käitumishinnet ei saa õiguspäraselt näiteks arvesse võtta mh gümnaasiumisse astumisel – sellise asjaoluga arvestamine oleks kaalutlusõiguse kuritarvitamine. Kaalumise osas ei ole oluline ka see, kas teisele lapsele hinde määramine toimus õiguspäraselt. Kaebaja ja teine õpilane ei ole omavahelises konkurentsis – s.o positiivsed käitumishinded ei ole piiratud ressurss, mille saamise osas õpilased konkureeriksid, vaid kõiki õpilasi on võimalik positiivselt hinnata. Võimalik ebaõige halduspraktika mõnes teises haldusmenetluses, s.o teise õpilase suhtes (oletades, et teisele õpilasele jäi õigusvastaselt mitterahuldav hinne määramata), ei anna õigust kaebajal nõuda sama ebaõige praktika jätkamist ja ka kaebajale mitterahuldava hinde määramata jätmist. Küll aga on kaebajal õigus nõuda, et tema suhtes on haldusmenetlus läbi viidud ja hinne määratud õiguspäraselt, sh arvestatud kõiki kaebaja suhtes olulisi asjaolusid. Kohus saab aru ennekõike laste ja noorukite tunnetatud vajadusest, et kõiki koheldaks võrdselt, s.o ühtemoodi. Põhiseaduse mõttes tähendab võrdne kohtlemine võrdsust õiguse ees ehk, et isikuid kohtleks seadus ühtemoodi ja sarnases olukorras olevatel isikutel oleks sarnased tagajärjed. Võrdsus õiguse ees on eriti oluline olukorras, kus isikute vahel on konkurents piiratud ressursi üle (riigihankes sõlmitav leping, koolikohad, toetusvooru piiratud eelarve vms); positiivne käitumishinne selliseks ressursiks ei ole. Seadus ei taga siinkohal faktilist võrdsust, s.o asjaolusid arvestamata kohaldatakse kõigi osas sama tagajärge. Võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus näiteks kollektiivne karistus, s.o kõik saavad ühe karistuse konkreetse lapsega seotud asjaoludest sõltumata. Seetõttu jätab kohus kõrvale küsimuse, miks teise õpilase käitumishinnet ei alandatud, kas ta on juhtumit kahetsenud või miks ta kohe selgitusi ei andnud. Selle tuvastamine ei ole ka vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja osales füüsilises konfliktis koos teise kaasõpilasega. Konflikt on osaliselt salvestatud ka videona. Poolte vahel on põhimõtteline vaidlus, kas määrav on üksnes konkreetse konflikti ajal füüsilise vägivalla kasutamine või ka konfliktile eelnenu, sh varasemad keerulised suhted, ja kes oli konflikti algatajaks. 4(8)
Kohus selgitab, et arvestab kooli põhjendustena ka 21.06.2021 selgituses ja 09.07.2021 vaideotsuses toodut. Riigikohus selgitas 04.03.2013 kohtuotsuses nr 3-3-1-68-12, et hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Hinnete õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka kooli enda poolt kehtestatud normidest ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest (p 22). Kohtule ei nähtu ka mõistlikku kahtlust, et kirjalikes dokumentides hiljem väljatoodud põhjendusi ei olnud käitumishinde andmise ajal olemas ja asjas oleks varjatud, kohtule väljatoomata põhjuseid kaebajale mitterahuldava käitumishinde määramiseks.
9.Käesolevas asjas on kaebuse esemeks kaebajale konkreetse intsidendi eest mitterahuldava hinde määramine. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud laiemalt, sh ei ole kaebaja õigusteadmistega esindaja ka sõnastanud mistahes nõuet või argumenti, millest võiks järeldada soovi vaidlustada kooli varasemat võimalikku tegevust või tegevusetust konkreetsete õpilaste omavahelise konfliktile reageerimisel, s.o kas klassivennaga tekkinud väidetavad probleemid olid koolile teada ja kas kool oleks pidanud neile varem reageerima (vrdl Riigikohtu 05.12.2017 otsuse nr 3-14-52324 p 14). Seda küsimust ei saa lahendada ka käitumisnõude vaidlustamise raames. Kohtumenetluse käigus on ka selgunud, et vähemalt käimasolevast õppeaastast konflikti osapooled enam samas klassis ei õpi, mistõttu oleks eesmärgipäratu ka kohustamisnõude soovitamine. Ka viimastes seisukohtades esitatu, mis seondub lastevanemate koostööga ja/või ümarlaua kokkukutsumisega, väljub käitumishinde õiguspärasuse kontrolli küsimusest, mistõttu kohus neil väidetel ei peatu. Kohus ei nõustu kaebajaga, et käitumise hindamisel oli oluline asjaolu laste vaheline väidetav varasem konflikt. Kooliiga on kahtlemata see aeg, kus noor inimene õpib, kuidas saada hakkama erinevates sotsiaalsetes olukordades, sh kuidas suhelda või minimaalsel määral hakkama saada keskkonnaga, kus viibivad inimesed, kelle viibimist selles ruumis me ei ole valinud või kes võivad olla ka meile ebameeldivad. Kool on üheks keskseks keskkonnaks selles vanuses, kus on võimalik õppida, kuidas tekkivaid konflikte lahendada ja juba tekkinud vastasseise edaspidi leevendada. Samas nõustub kohus vastustajaga selles, et oma käitumise, emotsioonide, nende reguleerimise ja enese tekitatud tagajärgede eest ka vastutamist tuleb selles eas järk-järgult õppida. Teisisõnu on osa täiskasvanumaks saamisest arusaam, et igaühel meist on valik, kuidas välisele agressorile reageerida ja ka oskus keerulises olukorras parim võimalik valik teha. Seetõttu ei ole muuda vägivalla kasutamist vähemtähtsaks ega ole n.ö kergendavaks asjaoluks see, kas ja mis põhjusel oli laste vahel varem (s.o enne intsidendi päeva) konflikt, konkreetse lapsega mingi probleem või kas kaebaja oli proovinud seda vanema suunamisel eelnevalt ennetada (teist last sünnipäevale kutsudes). Vägivalla kasutamist konkreetsel päeval ja hetkel see kuidagi ei pehmenda.
10.Kaebaja leiab, et vastustajale ei ole teada tegelik sündmuste käik, sh kes konkreetsel päeval konflikti algatas. Kohtule nähtub kohtutoimikust alljärgnev: - Kaebaja seletuskirjas (dtl 81) on toodud, et mängis kahe teise lapsega palli. Kui pall läks eemale, võttis konflikti teine osapool palli ära ja jooksis klassi. Kaebaja võttis talt palli ära ja siis hakkas teine teda kägistama. Siis kasutas kaebaja enesekaitset ja hoidis teist maas, kuni keegi tuleb. - Klassijuhataja andis seletuse (dtl 76), et lapsed teavitasid teda, et poisid kaklevad klassis. Rüselus oli alanud pallimängust. Klassi jõudes oli kaebaja teise, selili oleva lapse peal, kes hoidis käsi kaitseks ega rünnanud. Kaebaja hoidis teist kaelast ja surus teda tugevalt vastu põrandat. Õpetaja lahutas õpilased. Kaebaja läks tugikeskuse töötajaga kaasa, et asja arutada. Mõlemad lapsed said omapoolse loo tugikeskuses ära rääkida. Klassijuhatajale ei olnud kummalgi poisil samal päeval koolis vigastusi näha. 5(8)
- Tugikeskuse juhataja selgitas (dtl 73), et tugikeskusesse jõudis teave läbi klassijuhataja. Sotsiaalpedagoog läks klassi, et kutsuda poisid enda juurde. Kaebaja oli nõus kohe kirjutama seletuskirja; kuid teine õpilane ei olnud, vesteldes samas sotsiaalpedagoogiga. Klassijuhataja saatis mõlemale perele kirjaliku kutse, et koolis kohtuda, kuid lapsevanematele pakutud päev ei sobinud. Edasi toimus taastava õiguse menetlus. - Kool on ka selgitanud (dtl 92), et politsei täiendavalt juhtumi lahenduses ei osalenud, samuti ei ole täiendavaid kirjalikke seletuskirju. Direktor selgitas ka, et 02.06.2021 läks klassi õpilaste juurde, et saada aru, milline on õpilaste meeleolu klassis ja kas on võimalik juhtunut selle vestluse käigus paremini mõista. Vestlus kestis 5-10 minutit, puudujaid oli palju, sh kaebaja. Tunnis olnud õpilased kinnitasid, et füüsiline konflikt sai alguse pallimängust. Tegelikust sündmusest oli möödas viis päeva ja midagi täpsemat ei selgunud. Lisaks kajastab lühiajaliselt konkreetselt ka toimunut kaasõpilase tehtud video (dtl 14), mis oli esindaja ärakuulamisel antud seletuse kohaselt vaid osa kogu toimunust ning toimunu keskkoha ja lõpu poole jääv osa. Kohtule nähtub eeltoodust, et koolile, sh direktorile oli teada, et konflikt sai alguse palli äravõtmisest. Tõendid on selle asjaolu kohta piisavad ning lisatõendite kogumine ja täiendav ülekinnitamine ei ole vajalik. Siinkohal taandub küsimus sellele, kas asjaolu, et teine võttis palli ära ja tekkis järgnev füüsiline jagelus, on piisav, et lugeda kooli hinnang kaebaja käitumisele õigusvastaseks.
11.Koolil on väga lai kaalutlusõigus mh õppemeetodite valikul ja õpilaste käitumise suunamisel (vt ka kohtuotsuse p 9). Kohus saaks sekkuda üksnes juhul, kui kohus jõuaks järeldusele, et konkreetsel juhul kaebaja käitumisele antud hinnang „mitterahuldav“ on ilmselgelt ekslik. Kohtu jaoks on siinkohal põhjendatud ja arusaadavad kooli 21.06.2021 seletuskirjas toodu, et füüsiline konflikt, milles tekitatakse teisele vigastusi, on raske kodukorra rikkumine ja sellele ei ole õigustust. Järeldus, et füüsilise vägivalla korral tuleb käitumist pidada mitterahuldavaks, ei ole ilmselgelt ebaõige. Rahuldava ja mitterahuldava käitumise piir ka ühiskondliku arusaama järgi võib olla seal, et rahuldav on veel sobiv, kuid mitte soovitatav käitumisviis; kuid mitterahuldava hinnanguga antakse signaal, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja edaspidi ei tuleks nii käituda. Füüsilise vägivalla kasutamisele antav hinnang, et see ei ole aktsepteeritav, on üldjuhul õiguspärane. Kool on andnud ka hinnangu füüsilise vägivalla kasutamise määrale (vt 21.06.2021 vastuse põhjendused). Toodud põhjendustest nähtub, et kooli lähtus mh kohtule esitatud videost, mis oli koolile kättesaadav 01.06.2021 ehk enne hinde määramist (08.06.2021). Kuigi videost ei nähtu konflikti algust (palli äravõtmist, kägistamist) ega lõppu (õpetaja sekkumist), võimaldas see kaebaja käitumist hinnata. Videost nähtuv on kooskõlas ka klassijuhataja selgitusega, s.o kaebaja oli nii video tegemise ajal kui ka õpetaja sekkumise ajal teise lapse peal, kes oli maas. Kooli järeldus, et videost nähtuv on häiriv, ei ole ilmselgelt ebaõige. Ka siis, kui eeldada, et kaebaja vähemalt mingi ajani tegutses enesekaitse eesmärgil, nähtuvad videolt (ajavahemikus 30-35 sekundit) väga selged, järjestikused rusikalöögid maaslamaja kõhu piirkonda; samuti video alguses ja lõpus kõri piirkonda põlvega ja käega surumised. Rusikalöögid ja klassijuhataja selgitus vahetult sekkumise eel olnu kohta ei kinnita üksnes toimimist enesekaitsest lähtuvalt. Ka nõustub kohus kooli järeldusega, et kaebaja tekitab teisele nähtavalt valu. Inimlikult saab kohus aru, et juba alanud füüsilist konflikti võib olla keeruline lõpetada, kuid see ei välista konfliktile tauniva hinnangu andmist. Kaebaja kinnitas ka ise ärakuulamisel, et oskaks tekkinud olukorda nüüd teistmoodi lahendada, millest saab järeldada, et tegemist ei olnud ainuvõimaliku käitumisviisiga. 6(8)
Kaebaja väite kohta, et ei ole teada, et ainult üks õpilane sai kehavigastusi, sh millisel määral, märgib kohus, et kaebaja ei ole endal kehavigastuste tekkimist väitnud. Kohus möönab, et teatud mõttes on tegemist erandliku juhtumiga, mis võib olla toonud kaasa kooli poolt tõsisema reageerimise kui mistahes muu füüsilise konflikti korral. Nimelt on konkreetsel juhul võimalik hiljem osa konfliktist videopildis järele vaadata. Muud konfliktid, kus ei ole võimalik tagantjärele üheselt tuvastada, kas, kes ja kuidas konfliktis osales, võib olla toimunu taastamine ja seega ka käitumishindega tauniva hinnangu andmine keerulisem. Samas ei saa selle põhjal käesoleval juhul videot kõrvale jätta, kui teistel analoogsetel juhtumitel on tõendid puudunud.
12.Kaebaja peab oluliseks nii endapoolset kahetsust, selgituste andmist ja varasemat head käitumist. Kohus nõustub, et käskkirjas on kool lugenud määravaks füüsilise vägivalla kasutamise üldiselt. Kaebaja on andnud asjas esmase seletuskirja (dtl 81). Küll aga ei nähtu kohtule tõenditest, et kaebaja oleks intsidendi järel, mh seletuskirjas või muul viisil enne käskkirja andmist oma käitumist kahetsenud. Koolil ei olnud enne käskkirja andmist võimalik õpilasega koos juhtunut arutada. Kohus möönab, et eeltoodu ei pruugi tähendada, et kaebaja sisimas ei kahetsenud, küll aga ei ole õnnestunud tal seda vähemalt kohtule tõendatud määral koolile või kaasõpilastele väljendada nii, et seda oleks saanud käskkirjas arvestada. Eeltoodu ei ole etteheide lapsevanematele, kes eelduslikult olid peamiseks otsustajaks kaebaja kojujäämisel; sh on toimiku materjalides ka viide pereliikme terviseprobleemidele. Küll aga ei ole koolil võimalik arvestada kahetsust n.ö kergendava asjaoluna, kui kool sellest teada ei saa. Samas ei ole kool ka kahetsuse puudumist (või selle väljendamata jätmist) arvestanud kaebaja kahjuks. Kohus saab kooli nendingust üksnes aru, et kaebajalt ei ole õnnestunud täiendavaid selgitusi saada (ärakuulamise põhimõte), kuid see ei ole olnud raskendav asjaolu. Ärakuulamisega seotuna peab kohus vajalikuks märkida, et ei pea võimalikuks heita ette koolile ka n.ö kiirustamist. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt algas 14.06.2021 koolivaheaeg 1 , mis tähendab, et ka käitumishinne tuli otsustada enne vaheaega ja tunnistuste väljaandmist. Arvestades kooli põhjendustes toodut, saab kohus aru, et laiema avalikkuseni jõudnud konflikt oli koolielu häiriv ning koolil oli vaja anda sellele ka omapoolne hinnang, ennekõike füüsilise vägivalla lubamatuse osas. Seega kui kaebaja ei olnud koolis hinnete andmise aja eel ja talt ei olnud võimalik seega selgitust saada, sai kool ennekõike lähtuda sellest, millised tõendid ja selgitused olid selleks ajaks olemas. Varasema hea käitumise arvestamine on oluline, kui hinnatakse õpilase käitumist pikema perioodi kohta tervikuna ja tehakse selle kohta terviklik otsus. Näiteks võib ametnike teenistusvaidluse osas olla oluline, kas pikemaaegne eeskujulik käitumine võiks kaaluda üles ühekordse vääritu teo. Kaebaja käitumist aga hinnatakse periooditi, mis tähendab, et eelmiste õppeperioodide või –veerandite käitumishinne ei saa mõjutada konkreetse ajaperioodi käitumishinnet. Sama kehtib ka tuleviku kohta – 2021/2022 ehk käimasoleval õppeaastal ei saa kaebaja käitumise hindamisel enam arvestada vaidlusalust intsidenti kaebaja kahjuks, sest see jääb hinnatavast perioodist välja. Sarnaselt ei saa ühel õppeperioodil saadud negatiivne matemaatikahinne mõjutada halvemuse suunas uuel perioodil omandatud matemaatikateadmiste hindamist.
13.Kohus leiab, et arvestades kooli laia kaalutlusõigust, sh et hindel puudub pikaajaline mõju kaeba-ja võimalustele haridust edaspidi omandada, puuduvad kooli otsuses kaalutlusvead, mille tõttu tuleks käskkiri ja vaideotsus tühistada. Kaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017011
7(8)
Kohus on kuulutanud kohtumenetluse kinniseks. Kaebaja on alaealine ning vaidlus puudutab koolis toimunud sündmusi, milles osalesid ka teised alaealised. Kuigi avalikkusel võib olla huvi turvalise koolikeskkonna vastu, leiab kohus, et avalikkusel ei saa olla huvi konkreetsete alaealiste isikute andmete vastu. Kohus otsustab avaldada asjas kohtuotsus selliselt, et tagatud oleks kohtupraktikaga tutvumise võimalus, kuid vaidlusaluste sündmustega kokku puutunud isikute ja asutuste andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada või kahjustada füüsiliste isikute eraelu puutumatust, ei avaldata (HKMS § 175 lg 3 ja 4). Kohus jätab otsuse avaldamisel välja kõikide füüsiliste isikute, sh esindajate nimed ning ka vastustaja ja kooli nimetuse. Pooltel on võimalik esitada enne kohtuotsuse jõustumist ja avaldamist halduskohtule täiendav taotlus andmete varjamiseks (HKMS § 175 lg 6 võimaldab ka edasikaebamist) ning ainuüksi selle küsimuse lahendamiseks ei ole vaja esitada apellatsioonkaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.