Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-325
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 23. detsembri 2020. a otsuse nr 5-8/20/24649-2 ja 4. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 5-15/21/10-2 tühistamiseks ning riskihindamise tulemuse parandamiseks ja kaebaja avavanglasse üleviimiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. mai 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. mai 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-21-325 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 3. novembril 2020 Tallinna Vanglale taotluse eemaldada individuaalse täitmiskava osaks olevast riskihinnangust märge, et X-st lähtub põgenemisrisk. Taotleja eesmärgiks oli pääseda avavanglasse, et käia tööl ja tasuda võlg ning valmistada ennast ette vabanemiseks.
2.Tallinna Vangla jättis 23. detsembri 2020. a vastusega nr 4-8/20/24649-2 taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) riskihindamine põhineb ankeedil esitatud küsimuste vastatustest. Selle abil on võimalik välja selgitada kuritegeliku käitumise põhjuseid ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Riskihindamise käigus hinnati riske vastavalt ette nähtud kriminogeensete riskide hindamise vahendile. Kriminogeense riski hindamise metoodikale on juurdepääs piiratud (vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 ja lg 6); 2) taotleja turvalisusrisk „põgenemine“ on koostatud kriminogeensete riskide hinnangu ja kehtiva metoodika alusel. Hinnang on õige ja seda ei muudeta.
3.X esitas Tallinna Vanglale vaide, milles taotles vangla 23. detsembri 2020. a vastuse kehtetuks tunnistamist ning vaide esitaja paigutamist avavanglasse.
4.Tallinna Vangla jättis 4. veebruari 2021. a vaideotsusega nr 5-15/21/10-2 Xi vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastus sisaldas põhjendusi ja nendest nähtub vangla seisukoht; 2) vangla vastuses antud hinnang on asjakohane ja selles pole põhjust kahelda. Arvestada tuleb kaebaja karistatust ja hindamisel kajastatud riske.
5.X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla 23. detsembri 2020. a otsuse ja 4. veebruari 2021. a vaideotsuse tühistamist, Tallinna Vangla kohustamist kaebaja kohta koostatud individuaalses täitmiskavas sisalduva riskihindamise tulemuse muutmiseks selliselt, et see ei kajastaks kaebaja põgenemisriski, ning Tallinna Vangla kohustamist paigutada kaebaja ümber avavanglasse. Riskihinnangu järeldus, et kaebajast lähtub põgenemise oht, ei ole põhjendatud. Kaebaja pole kunagi põgenenud. Kaebaja karistusaja lõpuni on jäänud vähe aega, mis välistab põgenemise ohu. Kaebaja ei saa avavanglasse. Kaebaja on kaks aastat vangis olnud, töötanud, osalenud programmis, valmistunud avavanglasse minemiseks. Rikkumisi pole ja kõik on positiivne. Kaebaja pere ja kõik lapsed elavad Eestis. Kaebaja on Eesti kodanik. Vabanemiseni on vähe aega. Kaebajal on vabaduses töö.
6.Tallinna Vangla taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) vanglal ei lasu kohustust kaebajat avavanglasse paigutada ega selle küsimuse üle otsustada. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida karistuse kandmise kohta ja nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Vangistuse kinnine täideviimine prevaleerib avatud täideviimise ees (VangS §-d 14, 16 ja 20); 3) kui VangS § 20 lg-s 1 eeldused on täidetud, on vanglal õigus kaaluda kinnipeetava avavanglasse paigutamise küsimuse üle; 2(5)
3-21-325 4) pädev ametnik annab kinnipeetava kohta kogutud andmete alusel hinnangu kinnipeetavaga seotud riskide tõenäosusele. Piisav on, kui hindajal on tekkinud kinnipeetava varasemast käitumisest, iseloomuomadusest või mistahes muust asjaolust põhjendatud kahtlus, et risk esineb. Kinnipeetaval ei ole õigust ise riske hinnata. Seetõttu ei ole kinnipeetaval õigust nõuda riskihinnangute muutmist; 5) kaebaja pole väitnud, et riskihinnang sisaldaks valesid fakte; 6) nii 18. mail 2020 kinnitatud kui ka 30. märtsil 2021 kehtinud riskihindamise ankeedi kohaselt lähtub kaebajast põgenemisrisk (s.o kriminogeensete riskide hinnangu ja kehtiva metoodika alusel); 7) riskihindamise ankeete ei tohi kaebajale avaldada.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 21. mai 2021. a otsusega kaebuse osaliselt ja kohustas vanglat 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates läbi vaatama kaebaja taotluse avanglasse paigutamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus tagastas vastustajale riskihindamise ankeedid (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja esitas vanglale vaidemenetluses taotluse paigutada kaebaja ümber avavanglasse. Vastustaja ei ole seda taotlust lahendanud. Seetõttu tuleb kohustamisnõue rahuldada; 2) riskihindamise ankeedid ei oma asja lahendamisel tähendust. Nende andmete alusel pole vastustaja otsust teinud; 3) kaebajal ei ole vaja vaidlustada individuaalset täitmiskava kaebuses nimetatud osas. Seetõttu ei ole tarvis hinnata, kas kaebajast lähtub põgenemisoht. Sellel hinnangul ei ole regulatiivset toimet. Vaidlustada tuleb vangla tegevust, mille aluseks on riskihinnang (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-111). Individuaalses täitmiskavas kajastatud hinnang ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi; 4) kuigi siinsel juhul ei ole vastustaja kaebaja taotlust avavanglasse ümber paigutamiseks lahendanud, tuleb tõdeda, et vastustaja 23. detsembri 2020. a otsusest ega vaideotsusest ei nähtu ühtki asjaolu, millega oleks kaebaja põgenemise risk põhjendatav. Seega ei ole võimalik ka hinnata, kas need asjaolud on õigesti tuvastatud ja kas järeldus, et need viitavad põgenemise ohule (mis välistab kaebaja avavanglasse paigutamise) on vähemalt sellised, et neid ei saa pidada meelevaldseteks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega kaebus rahuldati, ja kaebuse tervikuna rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei saanud kohustamisnõuet rahuldada, kuna kaebaja pole selle nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei taotlenud 3. novembri 2020. a pöördumises avavanglasse paigutamist. Seetõttu ei saanud ta taotleda enda avavanglasse paigutamist ka vaidemenetluses; 2) isegi juhul, kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud, ei ole õige halduskohtu seisukoht, et vaideotsuses peaksid nähtuma asjaolud, millega on kaebaja põgenemise risk põhjendatav. Kaebajale ei avaldata seda, kuidas riskihindamine toimub. Pädevad ametnikud on hinnangu andnud. Kuna kaebaja põgenemisrisk on kujunenud isiku kriminogeensete riskide hinnangu ja kehtiva metoodika alusel, ei ole vanglal võimalik viidata allikainfole ega muule teabele.
9.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, kuna temast ei lähtu põgenemisriski.
3(5)
3-21-325
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, kuna vastustaja oli õigusvastaselt jätnud lahendamata kaebaja taotluse paigutada kaebaja avavanglasse.
11.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et halduskohus ei saanud kohustamisnõuet rahuldada, kuna kaebaja ei olnud selle nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
11.1.Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja oli vaidemenetluses taotlenud avavanglasse paigutamist. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja tahteks juba algses taotluses taotleda avavanglasse paigutamist. Vanglal tuleb avalduse tõlgendamisel lähtuda avalduse esitaja tegelikust tahtest. Kui avalduse sisu ei ole vanglale piisavalt selge, peab vangla vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lg-le 2 määrama avalduse esitajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, nt avalduse esitaja tegeliku tahte väljaselgitamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-98-08, p 9).
11.2.Kaebaja esitas vanglale taotluse, milles märkis, et täitmiskavas on turvariskide lahtrisse märgitud põgenemine, mis tuleb eemaldada, kuna see hinnang pole õige. Kaebaja selgitas, et ta pole põgenenud ning karistuse lõpuni on jäänud vähe aega. Riskihinnangu eemaldamist soovis kaebaja selleks, et pääseda avavanglasse, kus on võimalus tööl käia, maksta võlg ning valmistuda ette vabanemiseks (dtl 46–47). Vastustajale esitatud avaldus võimaldab seega järeldada, et kaebaja tegelikuks tahteks oli saada avavanglasse, mis eeldas riskihinnangu muutmist. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole kinnipeetaval takistatud taotleda enda avavanglasse paigutamist ning selle menetluse raames hinnatakse taotlejast lähtuva ohu küsimust ja ITK-s kajastatud hinnangute õiguspärasust (Riigikohtu halduskolleegiumi
10.aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 15).
11.3.Vastustaja jättis 23. detsembri 2020. a vastusega kaebaja taotluse riskihindamise ja individuaalse täitmiskava muutmiseks rahuldamata, kuna riskihinnang oli koostatud õiguspäraselt. Selles otsuses pole vastustaja hinnanud, kas kaebaja paigutada avavanglasse või mitte, kuigi kaebaja tegelikku tahet arvestades oleks tulnud seda küsimust lahendada.
11.4.Kaebaja esitas vanglale vaide, milles märkis taotluste lahtrisse järgmist: tunnistada
23.detsembri 2020. a vastus kehtetuks ning paigutada kaebaja avavanglasse (dtl 50). Seega on vaides veelgi selgemalt kaebaja algset tahet selgitatud. Vastustaja oleks saanud hiljemalt vaidemenetluses kaebaja tahet puudutava võimaliku ebaselguse ja avavanglasse paigutamise küsimuse lahendada.
11.5.Vangla jättis 4. veebruari 2021. a vaideotsusega vaide rahuldamata, kuna riskihinnang on õiguspärane ja vangla pole selles küsimuses eksinud. Vaideotsuses pole vastustaja lahendanud küsimust, kas kaebaja paigutada avavanglasse või mitte. Kui vaides sisaldubki taotlus, mida ei saa lahendada vaideotsusega, tuleb see läbi vaadata eraldi haldusmenetluses, selmet jätta tähelepanuta.
11.6.Kuna vastustaja jättis õigusvastaselt kaebaja avavanglasse paigutamise avalduse lahendamata ning kaebaja on selle nõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, on halduskohus õiguspäraselt kohustamisnõude rahuldanud.
12.Vastustaja ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, et 23. detsembri 2020. a otsuses ja vaideotsuses peab nähtuma asjaolu, millega oleks kaebaja põgenemise risk põhjendatav. 4(5)
3-21-325 Vangla hinnangul ei ole võimalik viidata allikainfole ja muule teabele, kuna välistada ei saa, et nimetatud info pinnalt on kinnipeetaval võimalik edaspidiseid riskihinnanguid mõjutada. Halduskohtu põhjendustest ei tulene, et vangla peaks neid küsimusi eraldi pikemalt põhjendama. Halduskohus märkis vastustaja esitatule, et hinnangute põhjendamisel võib vangla viidata allikainfole ja muule teabele, mille sisu ta otsuses avaldada ei saa ning mis vajadusel esitatakse kohtule selliselt, et kaebaja sellele juurde ei pääse. Halduskohus märkis, et otsusest peavad nähtuma need asjaolud, mille alusel anti hinnang kaebaja kohta. Halduskohus ei ole kohustanud vastustajat otsuse põhjendustes esitama neid allikaid ega seda teavet, mis võib kahjustada riskihinnangute andmist ja vangla julgeolekut. Küll aga tuleb vanglal otsustada, millised hinnangu aluseks olevad asjaolud ta saab otsuses avaldada, kahjustamata seejuures riskihinnangute metoodikat ja vangla julgeolekut. Kui tulenevalt juhtumi asjaoludest pole vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil võimalik haldusaktis kinnipeetavale avaldada mistahes asjaolusid, millele tuginevalt on tehtud prognoosotsus põgenemisohu kohta ja jäetud selle põhjendused kinnipeetavale avaldamata, siis tuleb põhjendused esitada eraldi dokumendis, mida kinnipeetavale ei anta. Selliste põhjenduste läbikirjutamine ja -kaalumine võimaldab haldusotsuste sisulist kvaliteeti paremini tagavat enesekontrolli ning haldusotsuste hilisemat tõhusat kohtulikku kontrolli. HKMS § 88 lg 2 alusel on võimalik piirata menetlusosalise juurdepääsu andmetele, mille avalikuks tulek kahjustab korra ja julgeoleku tagamist vanglas. See on võimalik ka haldusmenetluses.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta avavanglasse taotlemist puudutavas osas.
14.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.