Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 31. jaanuar 2022, Tartu 3-20-2614 Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 25. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2021. a määrus Mikhail Simtsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Mikhail Simtsov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mikhail Simtsovi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
21.oktoobri 2021. a määrus ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras kinnipeetav Mikhail Simtsovile 25. novembri 2020. a käskkirjaga nr 63/859-1 vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise.
2.M. Simtsov esitas 25. novembril 2020. a Viru Vanglale võõrkeelse vaide, mis registreeriti
26.novembril 2020 numbriga 6-12/362-1. 7. detsembril 2020 esitas kinnipeetav taotluse enda võõrkeelse vaide tõlkesse saatmiseks. Taotlus registreeriti 15. detsembril 2020 numbriga 612/362-2. Taotluses kinnitas M. Simtsov allkirjaga, et ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma vanglasiseselt isikuarvelt.
3.Viru Vangla jättis 21. detsembri 2020. a otsusega nr 6-12/362-3 M. Simtsovi võõrkeelse vaide läbi vaatamata ja tagastas. Vangla selgitas, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-le 1 on haldusmenetluse keeleks eesti keel ja sellest tulenevalt tuleb esitada pöördumine eesti keeles. Vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab kinnipeetav piisaval määral riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Seda kinnitavad tema poolt varasemalt esitatud eestikeelsed kirjalikud pöördumised. Kinnipeetav kinnitas 7. detsembril
2020 allkirjaga, et ta ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma oma vanglasiseselt isikuarvelt. Arvestades, et M. Simtsovi isikuarvel on käesolevalt piisavalt vabu vahendeid (vähemalt 38 eurot), ei ole põhjendatud võõrkeelse vaide tõlkesse edastamine vangla kulul.
4.M. Simtsov esitas 22. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
25.novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 tühistamiseks. Kaebaja palub kaebus läbi vaadata ja tühistada nimetatud käskkiri, kuna tema ei ole süüdi. Kaebaja ei nõustu karistusega, kuna see määrati õigusvastaselt ja mitte millegi eest. Kaebaja paigutati kambrisse S-117, kus oli lambi külge kleebitud kartong. Kaebaja teavitas sellest korduvalt valvurit, kuid valvurid ei võtnud midagi ette ja lõpuks sai kaebaja karistada. Samuti taotles kaebaja riigi õigusabi korras advokaadi määramist, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ja ta ei valda eesti keelt ning ei saa õigesti dokumente koostada. Kaebaja palub vabastada end ka riigilõivu tasumise kohustusest, kohtukuludest ja menetlusdokumentide tõlkimise kuludest, kuna ta ei tööta ja viibib vanglas.
5.Tartu Halduskohus tagastas 12. märtsi 2021. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata riigi õigusabi taotluse osas, milles kaebaja taotles riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses esindamiseks (resolutsiooni p 2) ja jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse osas, milles kaebaja taotles riigi õigusabi määramist esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis, et vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja keeldus tõlketasu maksmisest. Seoses kaebuse tagastamisega, jättis kohus menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest ja kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja taotles kohtult riigi õigusabi määramist tema esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Kuna kohus tagastas kaebuse, langes ära vajadus saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses seoses Viru Vangla 25. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 vaidlustamisega. Taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses jääb läbi vaatamata.
6.M. Simtsov esitas Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määruse tühistamiseks määruskaebuse, leides, et vangla keeldus kohtueelses menetluses põhjendamatult vaide menetlemisest.
7.Tartu Ringkonnakohus 16. juuli 2021. a määrusega rahuldas määruskaebuse osaliselt, s.o kaebuse tagastamise osas ning saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse tagastamisel pidi halduskohus hindama, kas Viru Vangla
21.detsembri 2020. a otsusega nr 6-12/362-3 kaebaja vaide tagastamine oli õiguspärane. Pooled ongi asjas eri meelt selles, kas vaide tõlkimiseks saatmisest keeldumine ja kaebajale tagastamine oli õiguspärane. Kinnipeetava poolt esitatud võõrkeelse vaide tõlkimist reguleerib VSkE § 491. Nimetatud paragrahvi lg 2 näeb ette, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. VSkE § 491 lg-s 3 on sätestatud, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE § 491 lg 4 näeb ette, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla.
Kaebaja 7. detsembri 2020. a taotlus võõrkeelse vaide tõlkesse saatmiseks sisaldab inspektorkontaktisiku märget, mille kohaselt oli kaebaja vabakasutuskontol 38,40 eurot. Märkest nähtub, et tegemist oli vabade vahenditega. Viru Vangla 1. juuni 2021. a vastuses ringkonnakohtule on märgitud, et kaebajal olid rahalised vahendid, et enda esitatud vaiet tõlkida. Vangla ei ole selgitanud, kas arvel olev raha oli vabaks kasutamiseks või broneeritud teatud summas. Viru Vangla ei suutnud määruskaebemenetluses ümber lükata kaebaja väidet, et 15. detsembri 2020 seisuga tema kontol enam raha ei olnud, kuna 14. detsembril 2020 sai kaebaja poelehe ja ostis toiduaineid ning seetõttu ei olnud tal tõlketeenuse eest tasumiseks raha. Vangla vastusele lisatud kaebaja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 25. november 2020 kuni 31. jaanuar 2021 kohta nähtub täpsemalt, et 28. detsembril 2020 arvestati kaebaja arvelt maha 38,17 eurot (kaupluses tasumine). Seega ei arvestanud vangla kaebaja vaiet tagastades asjaoludega, et tõlkesse saatmise avalduse koostamise ajal 7. detsembril 2020 oli kaebaja konto jääk 15,07 eurot ning 15. detsembril 2020 kui kaebaja taotlus registreeriti oli kaebaja konto jääk 38,40 eurot, kuid sellest summast oli teatud osa juba broneeritud vangla kauplusest ostu tegemiseks. Vangla selgitas ringkonnakohtule, et kaebaja kirjeldatud „kaupluse broneering“ tähendab, et kui kinnipeetav saab kaupluse tellimislehe täitmiseks, näidatakse ära, millise summa eest ta maksimaalselt kaupu osta saab. Kaupluse teenuse kasutamine ei ole vältimatu ja kaebaja oleks saanud laekunud raha kasutada enda õiguste kaitseks, kui ta oleks seda soovinud. Need selgitused ei muuda asjaolu, et kaebajal puudusid avalduse registreerimise ajal
15.detsembril 2020 isikuarvel vabad vahendid. Vangla selgitusest ei nähtu, et tasumisele kuuluv summa oleks olnud enne vaide tõlkesse saatmist teada. Kuivõrd VangS § 491 lg 2 ls 2 järgi makstakse tõlketeenuse eest tõlkija esitatud arve alusel, siis ei saa olla veendumust, et kinnipeetaval oleks olnud võimalik tõlketeenuse eest koheselt tasuda. Samuti ei nähtu, et vangla oleks kauplusest tellitud kauba eest tasumiseks tehtud broneeringu tühistamise võimalust kaebajale selgitanud. Kuivõrd vastustaja väitis kaebajal vabade vahendite olemasolu olukorras, kus need tegelikkuses puudusid, oli kaebaja vaide tagastamine VSkE § 491 lg 3 alusel õigusvastane. Viru Vangla viitas vaide tagastamise põhjendamisel ka kaebaja piisavale eesti keele oskusele, kuid ei nimetanud VSkE § 491 lg-t 5 vaide tagastamise õigusliku alusena. Kuid Viru Vangla ei saanud ilma kaebajale täiendava tähtaja andmiseta vaiet läbi vaatamata jätta ja seda tagastada ka VangS § 491 lg-le 5 tuginedes.
8.Tartu Halduskohus 21. oktoobri 2021. a määrusega tagastas kaebuse teistkordselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, leides et vastustaja tagastas õiguspäraselt kaebaja võõrkeelse vaide.
9.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
11.Kaebuse teistkordsel tagastamisel märkis halduskohus: „7.12.2020 konto väljavõttelt nähtub, et saldo oli 21.54 eurot, reserveeritud 12,54 eurot, vabad vahendid 9 eurot.17.12.2020 oli konto saldo 21.54 eurot, reserveeritud 12.54 eurot, vabad vahendid 9 eurot ning konto saldo 38.40 eurot. Kuna kaebaja vaie tagastati 21.12.2020, siis oli vaide esitaja isikuarvel piisavalt vabu vahendeid ning sel juhul ei ole vaide tõlkimine vangla kulul põhjendatud. Seega on Viru Vangla arvestanud kaebaja vaiet tagastades asjaoluga, et tõlkesse saatmise avalduse koostamise ajal ei olnud kaebaja isikukontol olnud rahalised vahendid broneeritud.“ Eeltoodu alusel tegi halduskohus järelduse, et kaebajal olid avalduse esitamise ajal vanglasisesel isikuarvel vabad vahendid ja kaebaja vaide tagastamine VSkE § 491 lg 3 alusel oli õiguspärane.
12.Seega eiras halduskohus ringkonnakohtu 16. juuli 2021. a määruses väljendatud seisukohta, et kaebaja vaide tagastamine VSkE § 491 lg 3 alusel oli õigusvastane. Sellega on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi kuna tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 202 lg-st 2 olid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel halduskohtule kohustuslikud. Tähelepanuväärne on siinjuures, et halduskohus ei ole pidanud vajalikuks isegi põhjendada, miks ta ringkonnakohtust erinevale seisukohale asub. Halduskohtu määrusest ei selgu, mille alusel tegi kohus järelduse, et kaebajal oli piisavalt vahendeid vaide tõlkimise eest tasumiseks. Halduskohtu põhjendus on vastuoluline, kuna kohus väidab kaebaja isikukonto saldo samal ajal olevat 21,54 eurot kui ka 38,40 eurot. Kohus ei tähelepanu pööranud vangla selgitusele, et tõlke maksumuseks on 16,68 eurot lehekülje eest ja kaebaja vaie hõlmas poolteist lehekülge. Seega olnuks tõlketeenuse eest tasumiseks kaebajal vaja vabu vahendeid vähemalt 25,02 eurot. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja isikukonto jääk 15. detsembril 2020 oli tõepoolest 38,40 eurot. Samas ei ole vastustaja ümber lükanud kaebaja selgitust, et 14. detsembril 2020 ostis ta vangla kauplusest kaupu, mistõttu oli osa summast broneeritud. Ostu tegemist kinnitab asjaolu, et 28. detsembril 2020 arvestati kaebaja arvelt maha 38,17 eurot märkega kaupluses tasumine. Seetõttu ei ole kinnitust leidnud vastustaja seisukoht, et kaebajal oli piisavalt vabasid vahendeid tõlke eest tasumiseks.
13.Eeltoodut alusel rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu
21.oktoobri 2021. a määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.