lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2252/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2252/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1418
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 31. jaanuar 2022, Tartu 3-21-2252 Magnus Saare kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses advokaadile helistamise ja õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmisega Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu

12.oktoobri 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Magnus Saar Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1775, 50 eurot, kuna vangla takistab tal advokaadiga telefoni teel suhtlemist ja õigusaktidega tutvumist. Vangla ei võimaldanud kaebajal tutvuda õigusaktidega 30. juunil 2021. Vangla on mitmel korral takistanud kaebajal advokaadile helistamist, kuigi väidab, et ei ole lasknud tal advokaadile helistada vaid ühel korral. Vangla pole lasknud kaebajal helistada 19. aprillil ja 21. aprillil 2021. Kaebajal ei lastud advokaadile helistada ka 1. juulil, 26. aprillil ja 28. aprillil 2021. Vabanduseks toodi, et kaebaja taotlus ei jõudnud kontaktisikuni. Eeltoodu ei ole õigustatud vabandus, kuna taotlusi sisaldavad templiga ümbrikud avatakse juba järgmisel päeval. Vangla on ka ära kaotanud kaebaja helistamise taotlusi. Kaebaja esitas vanglale seoses eeltooduga kahjunõude ning pärast selle esitamist tuli kaebaja juurde vanglaametnik, kes ähvardas kaebajat, et kui viimane oma kahjunõuet tagasi ei võta, siis ei lase ta kaebajal üldse helistada ning kaebaja elu muutub raskeks. Seetõttu kaebaja kirjutas vanglale, et ei soovi avalduse osas menetluse algatamist. Kaebaja toob välja ka selle, et vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu osadena tasumise võimaldamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 12. oktoobri 2021. a määrusega M. Saare kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, kuna tal ei võimaldatud 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda ning 19. aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021 advokaadile helistada. Asjaolu, et kaebajal jäid mõned telefonikõned eelistatud ajal advokaadile tegemata, ei saa pidada käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei võimaldatud helistada advokaadile 19. aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021, on ta advokaadile helistanud 27. aprillil, 7. mail, 25. mail, 15. juunil ja 2. juulil 2021. Samuti on tal võimaldatud helistada 20. aprillil, 22. aprillil, 29. aprillil, 30. aprillil, 4. mail, 6. mail, 11. mail,
13.mail, 18. mail, 20. mail, 3. juunil, 15. juunil ja 12. juulil 2021, kuid siis ei ole ta otsustanud oma advokaadile helistada. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal võimaldatud helistada soovitud kuupäevast kas eelneval või järgneval päeval. Seega ei ole vangla oma tegevusega kaebaja ja tema advokaadi suhtlust takistanud, vaid suhtluses on ilmnenud mõned vähesed kaebajale ebasoovitavad muudatused. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, et toimumata jäänud telefonikõnede tõttu oleks talle kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, et tal ei võimaldatud 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda. Vangla kinnitusel on kaebaja saanud paberkandjal õigusaktidega tutvuda
17.juulil ja 27. juulil 2021 ning arvuti vahendusel 2021. a 16. nädalal, 19. nädalal, 21. nädalal,
22.nädalal ja 26. nädalal. 26. nädal on ajavahemik 28. juuni kuni 4. juuli 2021, mis tähendab, et kuigi kaebaja ei saanud õigusaktidega tutvuda 30. juunil 2021, sai ta seda teha eelnimetatud kuupäevale lähedasel ajal. Samuti on kaebajal olnud võimalik vangla kinnitusel taotleda õigusaktidega tutvumiseks uue arvuti kasutamise aja määramist. Tartu Vangla valvuri 9. augusti 2021. a selgituste järgi ei ole aga kaebaja viimasel ajal arvuti kasutamiseks soovi avaldanud, mis tähendab, et ta ei ole intensiivset vajadust õigusaktidega tutvumiseks tajunud. Seega ei ole vangla tegevus saanud kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles advokaadile helistamist 19. aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021, kuid vangla ei võimaldanud kaebajal helistada. 19. aprillil 2021 ei saanud kaebaja helistada, kuna talle ei olnud veel määratud inspektor-kontaktisikut, kes tema avaldusega tegeleks, ning 21. aprillil 2021 jäi helistamine ära inspektor-kontaktisiku töökoormuse tõttu (vt Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 8. oktoobri 2021. a selgitusi). 26. aprillil ja 28. aprillil 2021 jäi kaebaja helistamine ära, kuna tema taotlus jõudis inspektor-kontaktisikuni hilinenult ning 1. juulit 2021 puudutav helistamise taotlus jäi vanglal ekslikult tähelepanuta (Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsus nr 1 13/188-3). Võib nentida, et vangla tegevuses on esinenud puudujääke, kui kaebajale oli siiski tagatud regulaarsed võimalused soovitud isikutega suhtlemiseks ning kaebaja on seda võimalust ka aktiivselt kasutanud. Helistamise võimalusest ilmajäämine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav ning see võib piirata tema suhtlemisvabadust ning tekitada solvumist ja hingelisi üleelamisi, kuid nimetatud tagajärjed ei ole sedavõrd intensiivsed, et tähendaks rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule välja toonud, et talle oleks vangla tegevuse tõttu kaasnenud mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed,

vaid ta pidi kõnede toimumata jäämise tõttu taluma üksnes teatud ebamugavusi. Selliste ebameeldivuste talumist ei saa pidada kaebaja õigusi riivavaks ja inimväärikust alandavaks ulatuses, mis õigustaks vangla tegevuse rahalist kompenseerimist. Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi vangla ei pruugi olla mõnel korral taganud kaebajale helistamisvõimalust soovitud päeval, siis ei ole sellega kaasnenud eeldatavad hingelised üleelamised sedavõrd intensiivsed, et õigustaksid rahalise hüvitise määramist, mistõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue perspektiivikas. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees seoses 1. juulil 2021 helistamise võimaldamata jätmisega vabandanud ning sellega eelkirjeldatud osas oma õigusvastase tegevuse juba heastanud. VangS § 311 järgi on kaebajal õigus tutvuda Tartu Vanglas õigusaktidega vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites. Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsusest nr 1-13/188-3 ja vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale arvukatel kordadel broneeritud arvuti kasutamiseks ja õigusaktidega tutvumiseks aeg ning kaebajal on olnud võimalik õigusaktidega tutvuda. Kaebaja on ise loobunud selle võimaluse kasutamisest ning ühel korral ei saanud kaebaja arvutit broneeritud ajal kasutada, kuna ta viidi arsti juurde (vt ka Tartu Vangla valvurite 13. juuli ja 9. augusti 2021. a ning vanemvalvuri 13. juuli 2021. a selgitusi). Kohtul puudub alus vangla väidete õigsuses kahelda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vangla tegevust õigusvastaseks pidada, kuivõrd vangla ei ole keelanud kaebajal õigusaktidega tutvuda, vaid tutvumine on ära jäänud kas kaebaja enda soovil või siis seetõttu, et vangla on kaebajale osutanud tervishoiuteenuseid, milleks vangla on VangS §-dest 52 ja 53 tulenevalt kohustatud ning mis on ka kaebaja huvides. Samuti kinnitab vangla, et kaebaja oleks soovi korral saanud paluda uue arvuti kasutamise aja määramist. Lisaks on vangla taganud piisavad võimalused õigusaktidega tutvumiseks muudel aegadel.

3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu tühistamiseks. Määruskaebuses palub kaebaja tema kaebus menetlusse võtta.

määruse

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
5.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
6.Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks kaebuse asjaoludel ei saa vastustaja tegevust pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks isegi juhul, kui vangla mõnel juhul on eksinud kaebajale helistamise ja/või arvuti kasutamise võimaldamisel. Määruskaebuses ei ole kaebaja endiselt suutnud nimetada vangla tegevusest tingitud tegelikke kahjulikke mõjusid kaebajale. Asjaolude pinnal ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav, et vastustaja oleks kahjustanud kaebaja RvastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid ligilähedaseltki sellise intensiivsusega, et see kohtupraktikas tunnustatud kriteeriumide järgi võiks kaasa tuua kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmise. Nõustuda tuleb halduskohtuga ka selles vangla on kaebaja ees vabandamiseha oma eksimused suuresti juba heastanud.
7.Seega on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused täidetud. Kuna kaebuse tagastamise aluste esinemine kaebuses toodud asjaoludel on selge, mistõttu ei saa kaebuse tagastamist õigusvastaseks pidada. Vastavalt on kaebaja õiguste kaitse võimalus määruskaebusega ilmselgelt vähene ning ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium