Magnus Saare kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses advokaadile helistamise ja õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Magnus Saare kaebus.
2.Jätta Magnus Saare taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu osadena tasumise võimaldamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Magnus Saar (kaebaja) esitas 26. aprillil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 475 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla ei ole lasknud tal kahel korral helistada advokaadile ega prokuratuurile. Kaebaja esitas vastavad avaldused 19. aprillil ja
aprillil 2021. Kaebaja võttis 12. mail 2021 kahjunõude tagasi ning kinnitas eeltoodut oma allkirjaga taotlusele kirjutatud pealdises.
2.Kaebaja esitas 13. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 1775 eurot ja 50 senti hüvitamiseks põhjendusel, et vangla on alates 13. aprillist 2021 takistanud kaebajal suhelda oma advokaadiga ning tutvuda õigusaktidega. Kaebaja esitas samal päeval ka teise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna valvurid ei võimaldanud tal 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda, kuigi kaebajal oli selleks aeg kinni pandud. Lisaks esitas kaebaja
27.juulil 2021 vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 3 eurot ja 90 senti hüvitamiseks, kuna vangla takistab kaebajal vangistusseadusega tutvumist.
3.Tartu Vangla jättis 22. septembri 2021. a otsusega nr 1-13/188-3 käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. Vangla põhjendab otsust järgnevalt.
3-21-2252
3.1.Kaebaja on tutvunud paberkandjal õigusaktidega 17. juulil ja 27. juulil 2021 (otsuses on ekslikult märgitud viimati nimetatud kuupäevaks 27. veebruar 2021, kuid Tartu Vangla valvuri
9.augusti 2021. a selgitusest nähtub, et kuupäevaks on 27. juuli 2021) ning tal on võimaldatud arvuti vahendusel õigusaktidega tutvuda 16. nädalal, 19. nädalal, 21. nädalal, 22. nädalal ja
26.nädalal. Ühe ametniku sõnul ei ole kaebaja viimasel ajal õigusaktidega tutvumisega seoses arvutit kasutada soovinud. Teise ametniku selgituste kohaselt on ta korduvalt kaebajat arvuti kasutamisele kirja pannud, kuid kaebaja on loobunud selle võimaluse kasutamisest ja ei ole ise arvutis õigusaktidega tutvumiseks soovi avaldanud. Viimati oli juhus, et kaebajal oli arvuti kasutamise aeg, aga ta viidi arsti juurde. Vangla ei ole õigusvastaselt ja süüliselt õigusaktidega tutvumist takistanud.
3.2.Kaebaja on alates 13. aprillist 2021 kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni helistanud
13.mail, 18. mail, 20. mail, 25. mail, 3. juunil, 15. juunil, 2. juulil ja 12. juulil 2021. Advokaadist kaitsjale on kaebaja helistanud 27. aprillil, 7. mail, 25. mail, 15. juunil ja 2. juulil 2021.
3.3.Kaebaja esitas 25. aprilli 2021. a kuupäevaga dateeritud taotluse kaitsjale erakorraliselt helistamiseks 26. aprillil, 28. aprillil ja 30. aprillil 2021. Kaebaja esitas taotluse ümbrikus ning see jõudis inspektor-kontaktisikuni alles 29. aprillil 2021, mistõttu ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik otsustada helistamise lubamist 26. aprillil ja 28. aprillil 2021. Kui vahistatu valib kiireloomulise taotluse esitamiseks viisi, mis ei pruugi sedavõrd kiiresti otsustamispädevust omava ametnikuni jõuda, siis ei ole alust vanglale ette heita õigusvastast tegevust. Kaebaja on saanud advokaadile helistada 27. aprillil 2021. Samuti lubati kaebajal helistada 30. aprillil 2021. Kaebaja tegi siis kaks kõnet oma elukaaslase numbril, kuid advokaadile ei helistanud.
3.4.Kaebaja soovis advokaadile helistada 1. juulil ja 2. juulil 2021. Kõnelogi andmetel ei ole kaebaja 1. juulil 2021 helistada saanud, kuid 2. juulil 2021 võimaldati talle telefonikõne advokaadile. Valvuri selgituste kohaselt on tõesti olnud üks juhus, mil kaebaja erakorralise helistamise taotlus jäi tähelepanuta ning kaebaja helistada ei saanud. Kaebaja sai helistada järgmisel päeval. Vangla vabandab kahetsusväärse juhtumi ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast.
3.5.Ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja õigusi riivanud sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitletav väärikuse alandamisena ja õigustaks rahalise hüvitise maksmist. Üksnes kahel juhul ei ole kaebaja saanud helistada soovitud ajal, kuid siis on ta saanud advokaadile helistada kas eelneval või järgneval päeval. Ka ei ole ilmnenud, et vangla takistas kaebajal õigusaktidega tutvumist.
4.Kaebaja esitas 3. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1775 eurot ja 50 senti, kuna vangla takistab kaebajal advokaadiga telefoni teel suhtlemist ning õigusaktidega tutvumist. Vangla ei võimaldanud kaebajal tutvuda õigusaktidega 30. juunil 2021. Vangla on mitmel korral takistanud kaebajal advokaadile helistamist, kuigi väidab, et ei ole lasknud tal advokaadile helistada vaid ühel korral. Vangla pole lasknud kaebajal helistada 19. aprillil ja 21. aprillil 2021. Kaebajal ei lastud advokaadile helistada ka 1. juulil, 26. aprillil ja 28. aprillil 2021. Vabanduseks toodi, et kaebaja taotlus ei jõudnud kontaktisikuni. Eeltoodu ei ole õigustatud vabandus, kuna taotlusi sisaldavad templiga ümbrikud avatakse juba järgmisel päeval. Vangla on ka ära kaotanud kaebaja helistamise taotlusi. Kaebaja esitas vanglale seoses eeltooduga kahjunõude ning pärast selle esitamist tuli kaebaja juurde vanglaametnik, kes ähvardas kaebajat, et kui viimane oma kahjunõuet tagasi ei võta, siis ei lase ta kaebajal üldse helistada ning kaebaja elu muutub raskeks. Seetõttu kaebaja kirjutas vanglale, et ei soovi avalduse osas menetluse algatamist. Kaebaja toob välja ka selle, et
3-21-2252 vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu osadena tasumise võimaldamist.
5.Tartu Vangla esitas 8. oktoobril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Ühtlasi kinnitab vangla, et kaebaja on oma 26. aprilli 2021. a kahjunõude tagasi võtnud oma vabast tahtest lähtuvalt.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, kuna tal ei võimaldatud 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda ning 19. aprillil,
21.aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021 advokaadile helistada.
6.1.Kuivõrd kaebaja nõudis 13. juulil 2021 vanglale esitatud taotluses kahju hüvitamist põhjusel, et vangla on alates 13. aprillist 2021 takistanud tal suhelda oma advokaadiga ning tutvuda õigusaktidega, ning vangla jättis 22. septembri 2021. a otsusega nr 1-13/188-3 kaebaja kahjunõude rahuldamata, on kaebaja läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kohtueelse menetluse saab viimati nimetatud vangla otsusega läbituks lugeda, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid seoses tema
26.aprillil 2021 vanglale esitatud kahjunõude ja selle tagasivõtmisega. Eeltoodu ei oma kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise hindamisel tähtsust. Kahjunõude esitamine ja tagasivõtmine ei seondu ka kaebuses kirjeldatud vaidluse esemega, s.o advokaadile helistamise ja õigusaktidega tutvumise takistamisega. Samuti ei ole kaebaja seoses väitega, et vanglateenistuja survestas teda kahjunõuet tagasi võtma, läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, et saaks täiendavalt sellel alusel kohtu kaudu vanglalt kahju hüvitamist nõuda. Kohtule ei nähtu, et see oleks ka kaebaja soov.
6.2.Lisaks märgib kaebaja, et vangla on tema helistamise taotlusi ära kaotanud ning et vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kohus saab aru, et tegemist on kaebuse põhjendustega ning vangla õigusvastast tegevust üleüldiselt ilmestavate asjaoludega, arvestades, et ka selles osas ei ole kaebaja kohtueelses menetluses vanglalt kahju hüvitamist nõudnud ning eelkirjeldatud alustel hüvitamiskaebuse esitamine ei oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav.
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Asjaolu, et kaebajal on jäänud mõned telefonikõned kaebaja eelistatud ajal advokaadile tegemata, ei saa pidada käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei võimaldatud helistada advokaadile 19. aprillil, 21. aprillil,
26.aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021, on ta advokaadile helistanud 27. aprillil, 7. mail,
25.mail, 15. juunil ja 2. juulil 2021. Samuti on tal võimaldatud helistada 20. aprillil, 22. aprillil,
29.aprillil, 30. aprillil, 4. mail, 6. mail, 11. mail, 13. mail, 18. mail, 20. mail, 3. juunil, 15. juunil ja 12. juulil 2021, kuid siis ei ole ta otsustanud oma advokaadile helistada. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal võimaldatud helistada soovitud kuupäevast kas eelneval või järgneval päeval. Seega ei ole vangla oma tegevusega kaebaja ja tema advokaadi suhtlust takistanud, vaid suhtluses on ilmnenud mõned vähesed kaebajale ebasoovitavad muudatused. Samuti ei ole kaebaja välja
3-21-2252 toonud, et toimumata jäänud telefonikõnede tõttu oleks talle kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed.
9.Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, et tal ei võimaldatud 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda. Vangla kinnitusel on kaebaja saanud paberkandjal õigusaktidega tutvuda 17. juulil ja 27. juulil 2021 ning arvuti vahendusel 2021. a 16. nädalal, 19. nädalal,
21.nädalal, 22. nädalal ja 26. nädalal. 26. nädal on ajavahemik 28. juuni kuni 4. juuli 2021, mis tähendab, et kuigi kaebaja ei saanud õigusaktidega tutvuda 30. juunil 2021, sai ta seda teha eelnimetatud kuupäevale lähedasel ajal. Samuti on kaebajal olnud võimalik vangla kinnitusel taotleda õigusaktidega tutvumiseks uue arvuti kasutamise aja määramist. Tartu Vangla valvuri
9.augusti 2021. a selgituste järgi ei ole aga kaebaja viimasel ajal arvuti kasutamiseks soovi avaldanud, mis tähendab, et ta ei ole intensiivset vajadust õigusaktidega tutvumiseks tajunud. Seega ei ole vangla tegevus saanud kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.1.VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles advokaadile helistamist 19. aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021, kuid vangla ei võimaldanud kaebajal helistada. 19. aprillil 2021 ei saanud kaebaja helistada, kuna talle ei olnud veel määratud inspektor-kontaktisikut, kes tema avaldusega tegeleks, ning 21. aprillil 2021 jäi helistamine ära inspektor-kontaktisiku töökoormuse tõttu (vt Tartu Vangla inspektorkontaktisiku 8. oktoobri 2021. a selgitusi). 26. aprillil ja 28. aprillil 2021 jäi kaebaja helistamine ära, kuna tema taotlus jõudis inspektor-kontaktisikuni hilinenult ning 1. juulit 2021 puudutav helistamise taotlus jäi vanglal ekslikult tähelepanuta (Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsus nr 1-13/188-3). Kohus ei pea vajalikuks detailselt hinnata kõikide helistamiste ära jäämiste õiguspärasust, kuid võib nentida, et vangla tegevuses on esinenud puudujääke. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt oli kaebajale siiski tagatud regulaarsed võimalused soovitud isikutega suhtlemiseks ning kaebaja on seda võimalust ka aktiivselt kasutanud. Kui kinnipeetavale isikule jääb vangla tegevusetusest tingituna mõned korrad telefonikõne tegemise võimalus tagamata, ei ole üldjuhul tegemist sellise rikkumisega, mis põhjustaks isikule rahaliselt hüvitava kahju. Helistamise võimalusest ilmajäämine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav ning see võib piirata tema suhtlemisvabadust ning tekitada solvumist ja hingelisi üleelamisi, kuid nimetatud tagajärjed ei ole sedavõrd intensiivsed, et tähendaks rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule välja toonud, et talle oleks vangla tegevuse tõttu kaasnenud mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed, vaid ta pidi kõnede toimumata jäämise tõttu taluma üksnes teatud ebamugavusi. Selliste ebameeldivuste talumist ei saa pidada kaebaja õigusi riivavaks ja inimväärikust alandavaks ulatuses, mis õigustaks vangla tegevuse rahalist kompenseerimist. Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi vangla ei pruugi olla mõnel korral taganud kaebajale helistamisvõimalust soovitud päeval, siis ei ole sellega kaasnenud eeldatavad hingelised üleelamised sedavõrd intensiivsed, et
3-21-2252 õigustaksid rahalise hüvitise määramist, mistõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue perspektiivikas. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees seoses 1. juulil 2021 helistamise võimaldamata jätmisega vabandanud ning sellega eelkirjeldatud osas oma õigusvastase tegevuse juba heastanud.
10.2.VangS § 311 järgi on kaebajal õigus tutvuda Tartu Vanglas õigusaktidega vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites. Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsusest nr 1-13/188-3 ja vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale arvukatel kordadel broneeritud arvuti kasutamiseks ja õigusaktidega tutvumiseks aeg ning kaebajal on olnud võimalik õigusaktidega tutvuda. Kaebaja on ise loobunud selle võimaluse kasutamisest ning ühel korral ei saanud kaebaja arvutit broneeritud ajal kasutada, kuna ta viidi arsti juurde (vt ka Tartu Vangla valvurite 13. juuli ja 9. augusti 2021. a ning vanemvalvuri 13. juuli 2021. a selgitusi). Kohtul puudub alus vangla väidete õigsuses kahelda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vangla tegevust õigusvastaseks pidada, kuivõrd vangla ei ole keelanud kaebajal õigusaktidega tutvuda, vaid tutvumine on ära jäänud kas kaebaja enda soovil või siis seetõttu, et vangla on kaebajale osutanud tervishoiuteenuseid, milleks vangla on VangS §-dest 52 ja 53 tulenevalt kohustatud ning mis on ka kaebaja huvides. Samuti kinnitab vangla, et kaebaja oleks soovi korral saanud paluda uue arvuti kasutamise aja määramist. Lisaks on vangla taganud piisavad võimalused õigusaktidega tutvumiseks muudel aegadel.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Magnus Saare kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks või riigilõivu osadena tasumise võimaldamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.