Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2) Kaebaja juhatuse liige asub Ukrainas ning sellest tulenevalt määras kaebaja endale kontaktisiku (Sherle Legal Services OÜ) äriseadustiku (ÄS) § 631 lg 1 kohaselt. Kontaktisiku olemasolu viitab asjaolule, et ettevõtte juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei pruugi olla Eestis. Järelikult oleks pidanud RAB edastama kaebaja taotlusega seotud teated ka kontaktisiku aadressile. Kaebaja tegevusloa taotluse menetluse käigus ei ole kontaktisikule edastatud ühtegi teavitust, mistõttu ei saa RAB-i teavitusi lugeda kaebajale kättetoimetatuks. 3) Kaebaja ei taotlenud virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba. Seega on asjakohatu viide sellele valdkonnale ning sellega seonduvatele riskidele. Kaebaja nõustub, et peab olema eriti hoolikas dokumentide ning päringute vastuvõtmisel oma e-posti aadressil. Kaebaja tegi kõik endast tuleneva, et saada kätte kirju haldusasutuselt – määras endale kontaktisiku äriregistris, määras RAB kontaktisiku MTR-s taotluse esitamisel ja ka esindaja menetluses. Kaebaja esindaja kontrollis MTR-i, kuna tegevusloa taotluse esitamisest oli möödunud märkimisväärne aeg ning RAB ei olnud esindajale tagasisidet andnud. MTR-i kontrollimise tulemusel esindaja sai teada, et menetluses on tehtud negatiivne otsus. Samal päeval MTR-i kaudu sai kaebaja teada ka muudest menetlustoimingutest. Kaebaja ei ole neid dokumente kätte saanud ning sellest tulenevalt ei saanud nendele ka vastata. Kaebaja ei nõustu RAB hinnanguga elulise usutavuse kohta. Olukorras, kus kaebaja ei vastanud 22.09.2021, 29.09.2021, 05.10.2021 vastustaja poolt saadetud teadetele, kuid vastas vaidlustatud otsusele viis päeva peale selle edastamist, on eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud sellele eelnenud teateid kätte. Eeltoodu ning fakt, et praeguseks on kaebaja esitanud uue samasisulise tegevusloa taotluse, viitab sellele, et teadete mitte kättesaamine kaebaja poolt on ilmselge ning kaebaja on valmis edastama RAB-ile kõik nõutud dokumendid ja info. 4) RAB on puuduste kõrvaldamata jätmisel teinud lõpliku otsuse keelduda ettevõttel tegevusloa väljastamisest. Lähtudes HMS § 15 lg-st 2 on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata. RAB on teinud järelduse, et kaebaja ei vasta nõuetele, kuna RAB-il ei ole võimalik kõiki asjaolusid kontrollida ning ettevõtja ei vastanud nõutud tähtaja jooksul päringutele. RAB-i poolt esitatud puuduseid ei saa käsitleda puudustena, kuna ärialast mainet tuleb eeldada (RahaPTS § 72 lg 2); samuti ei esine asjaolusid, et nimetatud isikutel puudub korrektne ärialane maine. Vastustaja toob välja, et tegevusloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita RahaPTS §-s 70 toodud dokumente ja andmeid. Antud juhul oligi kaebaja poolt esitamata RahaPTS § 70 lg 3 p 10 kohane dokument. Vastustaja väidete kohaselt ei olnud võimalik ärialast mainet kontrollida, kuid negatiivne otsus on ikkagi langetatud. Kaebajal ei olnud võimalik täita hoolsuskohustust ja vastata vastustaja poolt edastatud küsimustele, kuna vastustaja jättis küsimused kaebajale nõuetekohaselt edastamata. 5) RAB-i otsus ei ole proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Juba teise kirja saatmisega pidi olema ilmne, et kaebaja ei saa neid kätte. Kirjade saatmise seisuga kaebaja ei olnud kohustatud isikuks RahaPTS mõttes (kaebajal puudus tegevusluba) ning juba sel põhjusel puudub alus väita, et kaebajal oleks kõrgendatud hoolsuskohustus kirjade vastuvõtmisel. Kaebaja tegi kõik endast tuleneva, et RAB-l oleks võimalus temaga kontakti saada. RAB-il oli võimalus teha proportsionaalne otsus ja jätta taotlus läbi vaatamata, millisel juhul oleks kaebajal olnud õigus tagasi saada ka riigilõiv 3300 eurot.

3(10)

lugeda äriühingule kätte toimetatuks HMS § 27 lg 1 p 3 alusel selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil, mida on vastustaja ka teinud. Kaebajal kui äriühingul on kohustus hoolitseda oma elektronposti aadressil posti vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (RKTKm nr 3-3-1-10-04, p 14). Seadusandja tahe oli äriregistrisse kantava elektronposti aadressi kohustusega muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks ning tänapäeval ei erine elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada oma elektronposti korraldus selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost funktsioneeriks ning isik saab haldusorgani saadetised kätte. 2) Kaebaja pole kordagi kaebuses kinnitanud, et ta ei ole vastustaja teateid kätte saanud. Võttes arvesse, et kaebaja on saanud kätte tegevusloa andmisest keeldumise otsuse elektronposti aadressilt [email protected], siis ei ole eluliselt usutav, et varasem menetlusega seotud informatsioon kaebajale kättesaadav ei olnud. 3) Vastustajal puudub kohustus edastada teateid ja otsuseid, kasutades erinevaid alternatiivseid kanaleid. MTR-s on välja toodud tegevusloa taotluse esitaja elektronposti aadress [email protected], kuid kaebaja enda elektronposti aadress on siiski [email protected]. Lisaks ei ole MTR-s märgitud esindaja kontakt, vaid tegevusloa taotluse esitaja kontakt. Kaebaja esitatud kaebuse lisa 6, milles kaebaja on andnud volituse enda esindamiseks M. Šerlele alates 01.11.2021, on asjakohatu, kuna tegevusloa taotluse menetlemise ajal (s.o 10.09.2021) M. Šerlel volitust kaebaja esindamiseks ei olnud. Vastustaja ei pea hakkama erinevatest portaalidest, infosüsteemidest jne otsima võimalike esindajate elektronposti aadresse, kellele peab edastama kaebajaga seotud menetlusdokumendid. 4) Vastustajal ei ole kohustust edastada äriühingule adresseeritavad dokumendid kontaktisikule. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab ÄS § 631 lg-s 2 ettenähtud põhimõte, et kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, ei ole ühingul muud aadressi kui kontaktisiku aadress. Sama põhimõte ei kehti § 631 lg-s 1 kirjeldatud olukorras, kuna juriidilisel isikul on usaldusväärne Eesti aadress olemas ja juhatus peaks sellisel juhul asuma Eestis. Kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, tuleb määrata juriidilise isiku asukohaks Eesti. Samuti tuleb registris avalikustada juriidilise isiku kontaktisiku Eesti aadress. Muidu tekib olukord, et ühingu aadress ei ole tegelikult seostatav ühingu juhtorganiga, sest ühingu juhatus asub hoopis välisriigis. Järelikult kontaktisiku kontaktandmeid teadete kättetoimetamiseks kasutatakse vaid juhul, kui äriühingu juhatus asub välisriigis. Kontaktisiku kontaktandmete kasutamine on kolmandate isikute õigus, mitte kohustus ja see õigus on mõeldud kolmandate isikute õiguste kaitseks, mitte selleks, et tagada juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamine juriidilise isiku huvide kaitseks. 5) Järelevalve läbiviimisel on äärmiselt oluline, eriti virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusvaldkonnas, kus on tuvastatud kõrged rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, et kõik kohustatud isikud oleksid kiirelt ja operatiivselt järelevalveasutusele kättesaadavad. Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise viimase aja tüpoloogiaid ja trende, peab kogu kohustatud isikutega suhtlus toimuma võimalikult kiirelt ja usaldusväärselt, mis seab äriühingutele kõrgendatud ootuse hoolitseda oma äriregistrisse kantud kontaktandmete õigsuse eest. Vastustajal puudub võimalus täita oma seadusest tulenevat järelevalvelist ülesannet kohustatud isikute tegevuse üle, kui tal ei ole võimalik kohustatud isikuga operatiivselt suhelda ning info või menetlusdokumentide edastamiseks peaks ta kohustatud isikut püüdma igakordselt kätte saada läbi kontaktisiku. 4(10)

Kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis ning sellisel juhul langeb ÄS §-s 631 sätestatud kontaktisiku määramise kohustus ära. Menetlusdokumendid tuleb haldusorganil saata vastavalt HMS § 27 lg 1 p-le 3 äriühingu elektronpostile, vaatamata sellele, et äriregistrisse on kantud kontaktisiku andmed ja juurde lisatud menetlusdokumentide edastamiseks ka elektronposti aadress. Kontaktisiku instituut/mõte (funktsioon) ÄS ja RahaPTS mõistes ei ühti. 6) Vastustaja edastab menetlusdokumendid kaebajale tema enda poolt kinnitatud elektronposti aadressile, kuna hiljem peab vastustaja tõendama nende kättesaamist kaebaja poolt. Juhul, kui kaebaja on MTR-s märkinud äriregistris esitatust erineva elektronposti aadressi, siis peab tegevusloa taotluse esitamisel selgesõnaliselt kinnitama/taotlema, et ta soovib tegevusloa menetlemisega seotud dokumentide saatmist üksnes MTR-i kaudu avaldatud elektronposti aadressile. Kui seda kinnitust ei ole, ei saa vastustaja kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks MTR-s märgitud tegevusloa taotluse esitanu elektronposti aadressile, sest sellisel juhul ei loeta neid nõuetekohaselt kätte toimetatuks vastavalt HMS § 27 lg 1 p-le 3. Kaebaja ei ole kinnitanud, et soovib tegevusloa menetlemisega seotud dokumentide saatmist üksnes MTR-i kaudu avaldatud elektronposti aadressile. 7) Ärialast mainet ei saa vastustaja eeldada, kui puudub võimalus neid asjaolusid kontrollida. Käesoleval juhul on kaebaja jätnud omalt poolt täitmata hoolsuskohustuse, mille tulemusel haldusorganil ei olnud võimalik hinnata M. Romanenko (kaebaja juhatuse liige ja osanik) ja M. Šerle (kaebaja kontaktisik) korrektset ärialast ja laitmatut mainet. RahaPTS eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 54 lg 1 p 11 reguleerib vastustaja ülesandena tegevuslubade taotluste lahendamise, majandustegevuse peatamise või keelamise või tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi. Seadusandja on tegevuslubade andmisele kehtestanud tingimused ja täiendavad kontrollieseme asjaolud, et täita seadusest tulenevat eesmärki nendes valdkondades, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud on kõige suuremad, sh finantseerimisasutusena tegutsemisel. Seetõttu tohivad vastavat teenust pakkuda vaid isikud, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja kontrollieseme asjaoludele. Kuivõrd kaebaja ei vastanud küsimustele korrektse ärialase maine hindamiseks, ei saa vastustaja ärialast mainet eeldada. Ärialase maine kontrollimata jätmisel esineb oht, et finantseerimisasutused tegelikult seadusest tulenevatele nõuetele ei sobi. Kaebaja jättis oma hoolsuskohustuse täitmata viisil, mis tekitas vastustajas kahtluse kaebaja sobivuse osas antud tegevusloal tegutsemiseks. Sellest tulenevalt järeldab vastustaja, et kaebaja ei vasta kohustuslikele RahaPTS nõuetele ning on oma tegevusetusega tekitanud kahtluse, et ei sobi kõrgendatud riskide ning hoolsuskohustusega finantssektorisse teenust pakkuma. 8) Tegevusloa väljastamisest keeldumine on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend, sest seadusandja eesmärk on olnud tegevuslubade mitte väljastamine ettevõtetele, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ei täida seadusest tulenevaid kohustusi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks või turule sisenemisel vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise

5(10)

tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem, kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega alustada. 9) Kuivõrd tegevusloa saamine on kaebaja huvides, siis peaks kaebaja ise tagama piisava hoolsuskohustuse tegevusloa taotluse lahendamisel, sh lisama täiendava elektronposti aadressi sidevahendite väljale äriregistris. Vastustajal on kohustus tegevusloa väljaandmisest keelduda, kui kontrolleseme asjaolusid ei ole võimalik kontrollida. Puudust ei ole võimalik kõrvaldada olukorras, kus vastustaja hinnangul ei sobi ettevõtte finantsturul tegutsema, sest oma tegevusetuse tõttu ei ole ettevõtte ärialane maine sobiv kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris kõige kõrgema riskiga finantseerimisasutusena tegutsemiseks. Antud valdkonnas on peamised kliendid füüsilised isikud. Arvestades sektoris olevaid riske, kohustust tagada klientide varade säilimine ja hoidmine ning kohustust täita kõiki RahaPTS-ist ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, ei ole kaebaja tegevus olnud piisav, et vastustaja saaks tegevusloa menetlusega jätkata. Kui kaebaja ei vasta tegevusloa taotlemise käigus vastustaja poolt saadetud küsimustele, siis on alust arvata, et kaebaja ei täida kõiki RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid ka edaspidi. Seda olukorras, kus MSÜS § 20 lg 2 kohaselt on kontrollieseme asjaoludes puuduste kõrvaldamise võimaldamine diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Arvestades kaebaja hoolsuskohustuse mittetäitmist ei ole võimalik vastustajal seadusest tulenevaid kohustusi täita kaebaja jaoks leebemate vahenditega. 10) Tegevusloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui ei esitata RahaPTS § 70 toodud dokumente ja andmeid. Kaebaja esitas RahaPTS § 70 väljatoodud dokumendid. Vastustaja hindas tegevusloa taotlust sisuliselt ja sellisel juhul vastustaja jätab taotluse rahuldamata, sest kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-des 11 ja 2 kirjeldatud kontrollieseme asjaolule.

KOHTU PÕHJENDUSED

edastatud dokument kättetoimetatuks, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil.

esindajale (M. Šerlele) menetlusega seotud dokumente edastanud, ei saanud RAB kohtu hinnangul ka käesoleval juhul eirata esindaja olemasolu. Seda, et kaebaja on tegevusloa taotluse eeldatavasti esitanud volitatud esindaja vahendusel, võis kohtu hinnangul aimata juba asjaolust, et taotlus ei olnud esitatud kaebaja enda (st äriühingu seadusliku esindaja) poolt. Kui RAB kaebaja taotluse puhul kahtles M. Šerle esindusõiguses, saanuks ta vajadusel välja nõuda seda tõendavad dokumendid. Ka kohtumenetluses, kui kaebus on esitatud kaebaja nimel teise isiku poolt ja lisatud ei ole esindusõigust tõendavaid dokumente või on muul põhjusel alust kahelda esindusõiguses, annab kohus esmalt võimaluse tõendada esindusõigust. Seda just seetõttu, et menetlusosalisel esindaja olemasolul tuleb menetlusdokumendid igal juhul kätte toimetada esindajale ning vaikimisi ei saa eeldada, et menetlusosalise nimel avalduse esitanud isikul esindusõigust ei ole. Kokkuvõtvalt, kui menetlusosalisel on esindaja (kelle esindusõigust peab haldusorgan kahtluse korral kontrollima) tuleb primaarsena dokumendid kätte toimetada esindajale ja täiendavalt võib need saata menetlusosalisele. Eeltoodu valguses on asjakohatud ka vastustaja väited, mille kohaselt äriühingul on hoolsuskohustus korraldada posti vastuvõtmine oma registrijärgsel elektronposti aadressil ja kaebaja ei taotlenud talle dokumentide saatmist M. Šerle elektronposti aadressile. Heauskseks ei saa pidada RAB-i poolt kaebaja nimel tegevusloa taotluse esitanud esindajaga suhtlemise vältimist olukorras, kus 22.09.2021 puuduste kõrvaldamise teatises esitatud küsimustele ootas RAB vastust mh ka M. Šerlelt tema laitmatu maine hindamiseks. Antud olukorras ei ole kohane väita kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumist, vaid tegemist on hoopis haldusorgani poolt menetlusnormide ja hea halduse tava eiramisega.

äriregistrisse kantud ka kontaktisiku elektronposti aadress, kuid vastustaja jättis selle menetlusdokumentide edastamiseks kasutamata. Sellises olukorras on vastustaja poolt kohatu heita kaebajale ette äriregistris veel täiendavate kontaktaadresside lisamata jätmist.

9(10)

kõrvaldamise teatist edastada ja nõuda selles esitatud küsimustele vastamist. Tarbetute toimingute nõudmine isikult on õigusvastane ja HMS § 5 lg-s 5 sätestatut rikkuv ning kohtumenetluses esitatud haldusorgani selgituste valguses suisa pahatahtlik. 18.3 Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel jäi mh taotluselt tasutud 3300 euro suurune riigilõiv taotlejale tagastamata. 18.4 Kuna vastustajale on seaduses ette nähtud üheselt selge võimalus jätta tegevusloa taotlus selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise korral läbi vaatamata, ei ole põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et tal ei olnud võimalik kasutada kaebaja jaoks leebemaid vahendeid. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks tegevusloa taotluse andmisest keeldumise asemel taotluse läbi vaatamata jätmine (ja riigilõivu tagastamine) mõjuda negatiivselt Eesti rahandussüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele. Selline vastustaja väide on ilmselgelt ebaadekvaatne.

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.