Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2080
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11. augusti 2020. a otsuste nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 ning 2. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/20539-4 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Kolmas isik – Y
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta tõendina haldusasja toimikusse: a. Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus asjas nr X-XX-XXXXX; b. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus asjas nr X-XX-XXXX; c. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrus asjas nr X-XX-XXX; d. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrus asjas nr X-XX-XXX; e. Harju Maakohtu X-XX-XXXX otsus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX (jõustumata); f. kriminaalasjas nr X-XX-XXX Prokuratuuri määruskaebusele lisatud Pirita linnaosa valitsuse 16.02.2021 kiri nr .2-1.2/50-2; g. tsiviilasjas nr X-XX-XXXX Harju Maakohtule esitatud Pirita linnaosa valitsuse 20.12.2021 kiri nr .2-1.4/326-6.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2080 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3-20-2080 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. veebruaril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R ja S isa Y esitas 22.07.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse lapsetoetuse saaja vahetamiseks. Alates laste emast X-st lahutuse jõustumisest 2019. a detsembris elavad lapsed püsivalt koos isaga aadressil XXX1. Laste ema ajutine elukoht oli avalduse esitamise ajal XXX2. Seejuures on XXX majaomaniku poolt algatatud kohtumenetlus X vastu eluruumi vabastamiseks. Laste kulud on 90–95% ulatuses olnud isa kanda. Sellises olukorras on õiglane, kui ka lapsetoetused laekuksid isale. Laste ema keeldub toetuse saaja vahetamisest.
2.Laste ema ei nõustunud 28.07.2020 vastuses peretoetuse ümbermääramisega laste isale. Laste isa kasutab laste ema kallal emotsionaalset vägivalda ja esitab politseile põhjendamatuid avaldusi. Elatakse jätkuvalt ühisel elamispinnal (kuigi mõnevõrra eraldatult) ja laste eest hoolitsetakse ühiselt. Mõlemal vanemal on lastega seotud kulutusi.
3.Pirita linnaosa valitsus (Pirita LOV) selgitas 04.08.2020 kirjas, et tegi 04.08.2020 ette teatamata kodukülastuse aadressile XXX. Kodus oli laste isa ja S. Laste isa sõnul viibis R lastelaagris. S kinnitas, et nad elavad koos õega isa juures. Igapäevaselt tegeleb laste kasvatamisega laste isa.
4.SKA lõpetas 11.08.2020 otsustega nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 X-le R ja S kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsetoetuse) maksmise alates 01.09.2020, sest Pirita LOV teavitas SKA-d, et lapsed on arvatud teise vanema pere koosseisu. Otsuses viidati perehüvitiste seaduse (PHS) § 25 lg 1 p-le 2 ja § 26 lg-le 2.
5.SKA määras Y-le 11.08.2020 otsustega nr P6-2020-207607 ja P6-2020-207609 R ja S kasvatamiseks lapsetoetuse 60 eurot kuus alates 01.09.2020.
6.X esitas 17.08.2020 SKA-le vaide 11.08.2020 otsuste nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 tühistamiseks. R ja S on ka laste ema pere liikmed. Otsused on tehtud laste isa esitatud eksliku teabe alusel. Erinevalt laste isast, kellel on piisavalt rahalisi vahendeid, on lapsetoetus laste ema jaoks oluline osa laste kulude eest tasumisel. Vastuseks SKA nõudele selgitas vaide esitaja, et nad elavad laste isaga alates aastast 2004. a-st viimase emale kuuluvas majas aadressil XXX. Sealjuures on nad elanud aastast 2007 hoone tervel teisel korral, kus asub kahe sissepääsuga korter nr 4. Ühe sissepääsu juures asuvat tuba on kogu aeg kasutatud töötoana/kabinetina ja nimetatud korteriks nr 7. Reaalselt korterit nr 7 olemas ei ole, nagu ka ehitisregistrist nähtub. Tegelikkuses ei eksisteeri ka korterit nr 4, kuigi see on ehitisregistrisse kantud. Ka postkastil on kirjas XXX. Üürnike postkastid asuvad XXX põiktänava poolel. Laste isa piirab juba mõnda aega vaide esitaja igapäevast juurdepääsu laste juurde, lukustades laste 2(10)
3-20-2080 toa ja töötoa vahelise ukse ning barrikadeerides seda puuprussi ja mööbliga. Teisest uksest keelatakse vaide esitajal liikuda ja ka lastel keelatakse sealt käia, kuigi vanem tütar siiski käib. Lapsed kardavad isa keelust üle astuda. Seega ei ole laste ema kuhugi kolinud ja ta elab jätkuvalt samal elamispinnal. Laste ema hoolitseb laste vajaduste eest sama palju kui laste isa. Laste isa ei vaja juba oma varandusliku seisu tõttu lapsetoetust, erinevalt vaide esitajast, kellele on see olnud oluline osa lastega seotud igakuiste kulutuste katmisel.
SKA jättis 02.10.2020 vaideotsusega nr 8-3/20539-4 vaide rahuldamata.
Peretoetusi on õigustatud taotlema eelkõige vanem, kes last kasvatab. Kui lapsevanemad ei jõua kokkuleppele, saab SKA lähtuda asjaolust, kumb vanem tegeleb rohkem laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega. Laste isa kinnitas, et lapsed elavad püsivalt tema juures ja tema kannab enamuse lastega seotud kulutustest. Ka Pirita LOV kinnitas, et isa tegeleb laste igapäevase kasvatamisega, ja üks lastest kinnitas, et nad elavad õega isa juures. Ametlikult korterit nr 7 majas ei eksisteeri. Vaide esitaja sõnul piirab eksabikaasa tema suhtlemist lastega ja ligipääsu. Järelikult hoolitseb laste isa laste eest rohkem ja kasvatab neid. Sellisel juhul on laste isal õigus taotleda ja saada lapsetoetust. Lapsetoetuse puhul on oluline, et see jõuaks lasteni. Vaide esitajal ja tema eksabikaasal on ühine hooldusõigus laste suhtes ehk võrdsed õigused ja kohustused. Kui üks vanem piirab teise vanema võimalusi lastega suhelda, on teisel vanemal olukorra lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. Mõlemal vanemal on kohustus lapsi ülal pidada. Elatise suuruse määramisel võidakse arvestada peretoetuse saamist ja ka lapsevanemad saavad sellega arvestada, kui nad jagavad lastega seotud kulusid.
8.X esitas 24.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 11.08.2020 otsused nr P6-2020-207580, P6-2020-207587, P6-2020-207607 ja P6-2020-207609 ning 02.10.2020 vaideotsus. Kohus jättis 20.02.2021 määrusega ennistamata kaebuse esitamise tähtaja SKA 11.08.2020 otsuste nr P6-2020-207607 ja P6-2020-207609 tühistamise nõuetes ning lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Määrus on jõustunud. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Pirita LOV esitas kodukülastusel vanemale tütrele selgelt kallutatud küsimuse ja jättis küsimata, kas ta elab ka koos emaga. Samuti jäeti välja selgitamata ema elukoht, mis on kogu aeg olnud muutumata. Lihtsalt ema magas toas, mis on uksega ühendatud laste toaga, ja mitte samas ruumis, kus laste isa. Samuti ei selgitanud lastekaitseametnik välja, et laste kasvatamisega tegelevad igapäevaselt mõlemad vanemad. Lastekaitseametnik ei võtnud ühendust laste emaga. 12.10.2020 vestlusest Pirita LOV lastekaitseametnikuga selgus, et kodukülastusel jäeti ametnikele mulje, et laste ema elab kusagil kaugel ja lastest hoopis eemal. Laste ema ja isa elavad lastega ühisel elamispinnal. Seega ei ole võimalik jätta toetust määramata laste emale, kes igapäevaselt laste eest hoolitseb. Isegi kui vanemad elaksid lahus, on vastustaja enda veebilehel selgitanud, et perehüvitiste maksmist jätkatakse sellele vanemale, kes seni perehüvitisi sai. Omavahelisel kokkuleppel saavad vanemad perehüvitiste saajat vahetada. Praeguses asjas ei olnud tegemist vanemate omavahelise kokkuleppega. Laste isa on kaebajat süstemaatiliselt emotsionaalselt terroriseerinud, tehes politseile põhjendamata väljakutseid. Politsei tuvastas ühise elukoha, kus laste isa väidetav ruumide jaotus puudub. Kaebaja elab jätkuvalt samal elamispinnal nagu viimased 16 aastat, st koos lastega. Laste ema ja isa kasvatavad jätkuvalt lapsi koos, panustades igapäevasesse kasvatusse enam-vähem võrdselt. Registri järgi on laste elukoht ühine ema elukohaga aadressil VVV, Tallinn. Laste isa registrijärgne elukoht on samas linnaosas OOO.
3(10)
3-20-2080 Laste ema ja isa varasuhe on kogu kooselu vältel olnud lahusvara. Laste isa varanduslikust seisust lähtuvalt ei ole temal toimetuleku parandamiseks tarvis vastustaja poolt makstavaid toetusi, küll aga on see oluline osa lastele kuluvast summast, mida katab laste ema. Laste isa asus veebruaris 2021 noorema tütrega elama teise elukohta ja meelitas sinna ka vanema tütre. Kaebajale laste uuest elukohast ei teatatud. Laste isa valetab, et ei tee suhtlemiseks takistusi.
SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Lapsetoetust makstakse sõltumata vanema sissetulekust. Lapsetoetuse saamise eelduseks on lapse kasvatamine. Oluline ei ole vanemate varanduslik seis ega ka see, kumb vanem laste kasvatamisse rohkem panustab. Vanematel on võimalus ise kokku leppida, kumb lapsetoetust taotleb. Kokkuleppe mittesaavutamisel teeb otsuse SKA. Kui leiab tõendamist asjaolu, et üks vanematest tegeleb laste kasvatamisega rohkem, määratakse lapsetoetus sellele vanemale. Pirita LOV kirja kohaselt olid ette teatamata kodukülastuse (aadressil XXX) ajal kodus kolmas isik ja S ning viimane kinnitas, et nad elavad õega isa juures. Kiri lõppes lausega „Igapäevaselt tegeleb laste kasvatamisega laste isa.“ Kuna kaebaja ise kinnitas, et tema suhtlus lastega ja igapäevane pääs laste juurde on piiratud, siis järelikult tegeleb laste isa laste igapäevase kasvatamisega. Perehüvitiste seadus (PHS) ei võimalda määrata lapsetoetust asjaolu alusel, et üks lapsevanem piirab seni lapsetoetust saanud vanemal lapsega suhtlemise ehk võimalust oma hooldusõigust teostada. Samuti puudub seadusest tulenev alus, mis annaks võimaluse maksta lapsetoetust edasi senisele saajale, kui teine vanem tema suhtes emotsionaalset vägivalda kasutab.
10.Y palus 05.01.2021 seisukohas jätta kaebuse rahuldamata. Lapsed elavad juba umbes aasta elanud koos isaga laste emast eraldi XXX. Laste ema elab samal korrusel olevas kõrvalkorteris, mis enne renoveerimist oli korter nr 7, aga pärast renoveerimistöid on ehitisregistris korter nr 6. Vastavalt laste ema 09.09.2020 kinnitusele on korterite nr 4 ja nr 6 vahelised uksed lukus ja mööbliga blokeeritud, nendest ei toimu mingisugust liikumist. Mõlemal korteril on eraldi sissepääsud hoovist. Laste ema tegeleb lastega igapäevaselt minimaalselt. Vanema tütrega ei suhtle kaebaja vahel mitmeid nädalaid, noorema lapsega suhtlemine piirdub paar korda nädalas autoga kooli viimise ja trennist toomisega. Laste isa püsikulutused lastele kuus on ca 1221 eurot, lisaks ühekordsed kulud. Kaebaja kulutused lastele ühes kuus on ca 100–150 eurot. Laste emal puudub seaduslik alus kasutada eluruume, mida ta määratleb enda elukohana, ja ta peab neist kohtuotsuse kohaselt lähitulevikus lahkuma (tsiviilasi nr X-XX-XXXXX). Laste ema ei saa väita, et ta elab lastega koos elukohas, kus tal endal puudub õigus elada. Samuti eirab kaebaja täitemenetluses olevat kohtuotsust maksta majaomanikule ruumide ebaseadusliku kasutamise eest kasutuseelise hüvitist (tsiviilasi nr X-XX-XXXXX). Kaebaja ei maksa majaomanikule laste ega enda eest kommunaalkulusid. Vale on kaebaja väide, et kolmas isik kasutab tema suhtes emotsionaalset vägivalda. Kaebaja on süüdistatavana üle kuulatud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Samuti on kaebaja süüdistatav kriminaalasjas nr YYYYYYYYYYYYY. Seega ei ole politsei väljakutsed põhjendamatud. Lapsed on suured (9- ja 15-aastased), omavad kõiki elektroonilisi sidevahendeid ja liiguvad aktiivselt väljaspool kodu. Laste isal ei ole võimalik takistada laste ema ja laste kohtumisi ja suhtlemist. Laste isa on korduvalt pakkunud kaebajale võimalust leppida lastega kokku suhtlemise kord mistahes talle ja lastele sobiva graafikuga, kuid mitte nende elukohas. Alates 24.02.2021 elab laste isa koos lastega ajutiselt aadressil ÕÕÕ, Tallinn.
4(10)
3-20-2080
11.Tallinna Halduskohtu 26.10.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja otsused nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 on õigusvastased. Otsustes toodud viited PHS § 25 lg 1 p-dele 2 ja 3 ei ole asjakohased. Lapsetoetuse maksmise lõpetamise otsus on selline haldusakt, mida tulnuks HMS § 56 lg 1 järgi kirjalikult põhjendada, sest lapsetoetuse maksmise lõpetamine piirab vanema õigusi. Vaidlustatud otsuste põhjendused on liiga napid, arvestades vaidluse asjaolusid. Vastustaja on jätnud välja uurimata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (HMS § 6) ja on teinud otsuse ebapiisava teabe alusel. Olukorras, kus kolmas isik kinnitas, et vanemad elavad lahus ja lapsi kasvatab isa, ning kaebaja kinnitas, et elatakse jätkuvalt ühisel elamispinnal ja kasvatatakse koos lapsi, ei saanud vastustajal olla piisavalt teavet lapsetoetuse ümber määramiseks teisele vanemale. Ka Pirita LOV vastuses sisalduv teave on liiga napp. Muu hulgas ei nähtu Pirita LOV vastusest, kas on püütud välja selgitada ka kaebaja elukohta ja tema seisukohta laste elukoha osas. Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline oli kaebaja ja kolmanda isiku täpsem elukorraldus. Sellise vastuolulise ja ebapiisava teabe alusel tehtud otsus pidanuks olema iseäranis hästi põhjendatud. Vaideotsuses on siiski piisavalt põhjendatud, milliste asjaolude alusel on loetud lapsed isa pere liikmeks ja otsustatud määrata lapsetoetused isale. Põhjendamisvead on sellega kõrvaldatud. PHS § 25 lg 1 järgi on peretoetuse taotlemise õigus last kasvataval vanemal. Lapse kasvatamine eeldab lapsega koos elamist ja tema eest igapäevast hoolitsemist. Seega on lapsetoetuse määramisel oluline välja selgitada, kus ja kellega koos laps elab (PHS § 26 lg 2). Oluline ei ole, kumb vanematest kannab lapsega seoses suuremaid kulusid või kumb vanematest on majanduslikult paremini kindlustatud. Kuna lapsetoetuse saamise õigus on just lapsel, siis peab lapsetoetuse maksmine last kasvatavale vanemale tagama selle, et toetus jõuab ka tegelikult lapseni ja täidab toetuse maksmise eesmärki. Vastustaja on vaideotsuses õiguspäraselt leidnud, et lapsed elavad koos isaga. Seda kinnitavad lisaks kaebaja ja kolmanda isikuga seotud teistes kohtuasjades kohtute poolt tuvastatud asjaolud. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega asjas nr X-XX-XXXX lahutati kaebaja ja kolmanda isiku abielu, kuid kaebaja on keeldunud senisest elukohast lahkumast. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest asjas nr X-XX-XXXXX nähtub, et elamu aadressil XXX, Tallinn, milles nii kaebaja kui kolmas isik vaidlusaluste otsuste tegemise ajal elasid, kuulub kolmanda isiku emale Z-le ja kaebajal puudub seaduslik alus seal elada. Harju Maakohus kohaldas XX.XX.XXXX määrusega asjas nr X-XX-XXX prokuratuuri taotlusel kaebaja suhtes lähenemiskeeldu, keelates tal viibida kolmanda isiku elukohaks olevas korteris aadressil XXX ning läheneda kolmandale isikule avalikes kohtades lähemale kui 100 m. Lähenemiskeeld tühistati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega. Maakohus tuvastas, et kaebaja ja kolmas isik elasid enne lahutust kolmanda isiku emale kuuluvas kahest korterist kokku ehitatud suures korteris aadressil XXX (korterid 4 ja 7). Pärast lahutust jäi kolmas isik koos lastega elama suuremasse korterisse (korter nr 4) ja kaebaja väiksemasse (korter nr 7). Lastega suhtlemine ei ole reguleeritud, lapsed on kolmanda isiku hoolitsuse all ja elavad koos temaga. Kohtulahendites on seega tuvastatud, et lapsed elavad koos isaga ning kaebaja ja kolmas isik ei ela koos. Kaebaja seisukoht, et vanemate elukorralduses ei ole toimunud muutusi, et elatakse jätkuvalt koos ja kasvatatakse ühiselt lapsi, on ekslik. Varem ühendatud korterid on jagatud kaheks, korteritevahelised uksed on suletud ja kolmas isik ei luba kaebajat oma korterisse. Maakohus tuvastas asjas nr X-XX-XXX, et korterid nr 4 ja 7 asuvad eraldi ning neil on erinevad sissekäigud.
5(10)
3-20-2080 Kaebaja ei vaidle vastu kolmanda isiku väitele, et lapsed elavad ja elasid vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kolmanda isiku eluruumides/korteris. Selle asjaolu on tuvastanud ka maakohus asjas nr X-XX-XXX. Kuigi kaebaja suhtleb endiselt mõlema lapsega, sõidutab neid kooli/trenni ja kannab osa lastega seotud kuludest, ei saa veel sellest asjaolust tuletada, et lapsed elavad koos kaebajaga. Ainuüksi samas kortermajas elamist ei saa pidada koos elamiseks. Koos elamise all peetakse silmas samades eluruumides elamist, kus laps on vanema järjepideva hoole ja järelevalve all. Kuna lapsed elavad isaga samades eluruumides/korteris, siis elavad nad järelikult koos isaga. Sellest järeldub ka, et isa kasvatab neid. Lapsed ei ela emaga samades eluruumides/korteris, järelikult ei ole nad ema järjepideva hoole ja järelevalve all. Kaebajal on keelatud siseneda kolmanda isiku eluruumidesse. Kaebaja ei väida, et lapsed veedaksid suurema osa oma vabast ajast ema eluruumides. PHS § 8 lg 3 järgi on SKA-l lisaks rahvastikuregistris sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine. Seega ei ole rahvastikuregistri andmetel perehüvitiste määramisel ja maksmisel määravat tähtsust, kui teiste tõendite alusel on tuvastatav, et rahvastikuregistri andmed ei vasta tegelikkusele. Vastustaja peab lapsetoetuse määramisel lähtuma tegelikest faktilistest asjaoludest. Vastustaja pädevuses ei ole hinnata, kas isa on toiminud õiguspäraselt, kui on ema nõusolekuta otsustanud üksi laste elukoha üle. Sellekohase vaidluse saavad vanemad vajadusel lahendada maakohtus. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole määranud lapsetoetust ühe lapse osas isale ja teise lapse osas emale. Selline võimalus olnuks PHS § 6 lg 1 ja § 26 lg 3 järgi juhul, kui lapsed elanuks võrdselt mõlema vanema juures.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Sotsiaalkindlustusamet ei täitnud otsuste tegemisel hoolsuskohustust, jättes asjaolud välja selgitamata. Halduskohus leidis ekslikult, et lapsed elavad koos isaga. Teistes kohtuasjades on aluseks võetud ainult isa väited. Laste ema ei ole kunagi andnud nõusolekut, et lapsed võiksid elada isaga. Laste isal ei ole laste ainuhooldusõigust. Laste isa viis lapsed apellandi teadmata kodust ära elama teadmata kohta. Laste isa valeütluste alusel algatatud kriminaalasi nr X-XX-XXXX on veel lõpplahendita, kuid kolmanda isiku ema tunnistustest selles asjas nähtub, et kohtuasja aluseks oleval ajal elasid apellant ja kolmas isik XXX teisel korrusel ühel suurel pinnal. Eraldi kortereid sellel korrusel ei ole. Kolmas isik üritas küll lukustada apellanti ruumi, mida apellant kasutas kodukontorina, kuid see ei tähenda, et apellant ei elanud lastega koos. Lapsed olid suurema osa ajast oma tubades. Laste isa sihipärast tegevust ema ja laste suhtluse piiramisel raha väljapressimise eesmärgil ei saa võtta kohtuotsuse tegemisel aluseks. Laste isa ei hoolitsenud laste eest rohkem kui apellant. Väide, nagu elaksid lapsed isaga, põhineb lastekaitsetöötaja ühel külaskäigul, mille jooksul laste isa üritas jätta muljet, nagu elaksid lapsed temaga. Lähenemiskeeld on tühistatud ja selle seadmine põhines laste isa valeütlustel. Kohtuotsus asjas nr X-XX-XXXXX ei ole jõustunud. Harju Maakohtu poolt asjas nr X-XX-XXX tehtud järeldused eraldi elamispindadest on ekslikud ja põhinevad kolmanda isiku valeväidetel. See kohtuotsus ei ole jõustunud. 6(10)
3-20-2080
13.SKA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
14.Y palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Lapsed elavad isaga kogu kohtumenetluse aja. Laste ema tegeleb lastega minimaalselt – noorema tütrega kohtub ca paar tundi nädalas, vanema tütrega vahetab paar sõnumit nädalas. Ema finantsiline panus laste kasvatamisse on minimaalne, elatist ta ei maksa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas apellant või kolmas isik on pärast 11.08.2020 laste eest hoolitsemise korraldust muutnud, apellant või kolmas isik oma või laste elukohta muutnud või laste kasvatamisega seotud kulutuste kandmisel hakanud osalema teistsuguses suuruses.
16.PHS § 26 lg 3 sätestab, et kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Sätte kohaldamise eeldus on, et vanemad elavad lahus. Lapsetoetuse saaja määramist olukorras, kus vanemad elavad koos, kuid eraldi leibkondadena – nagu praegusel juhul, kus abielu on lõpetatud – ja nad soovivad mõlemad lapsetoetuse maksmist iseendale, ei ole seaduses otsesõnu reguleeritud. Praegusel juhul, kus abielu on lahutatud ja apellant ning kolmas isik ei olnud kokku leppinud koos elamise jätkamises, tuleb eeldada, et vähemalt üks neist tahab elada eraldi. Kolmanda isiku kohtumenetluses esitatud seisukohad ja tegevus seda ka kinnitavad. Perekonnaseaduse § 23 lg-s 1 – küll ainult konkreetse normi reguleerimisesemega seotult – on selline olukord võrdsustatud lahus elamisega. Seetõttu tuleb ka sellisel juhul analoogia korras määrata lapsetoetus nii, nagu see tuleks määrata juhul, kui vanemad elaksid eraldi. Kui lapsed elavad sellise elukorralduse juures võrdselt mõlema vanema juures, tuleb SKA-l määrata lapsetoetus kordamööda mõlemale vanemale (Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsus asjas nr 318-1672). Kui vanemad koos ei ela, tuleb SKA-l PHS § 26 lg-te 1 ja 2 alusel otsustada, kummale vanemale lapsetoetust makstakse, võttes aluseks selle, millises peres, st millise vanema juures lapsed kasvavad.
17.Nagu nähtub vaideotsusest, tuvastas SKA haldusmenetluse käigus asjaolu, et kolmas isik suhtleb lastega rohkem kui apellant, tuginedes apellandi väitele, et laste isa piirab elamises uksi lukustades tema juurdepääsu lastele, laste isa väitele, et valdavalt tegeleb laste eest hoolitsemisega tema, ja Pirita LOV 04.08.2020 kirjale. Halduskohus arvestas ka teistes kohtuasjades kohtulahendites tuvastatut ja järeldas sellest, et kaebaja ema ei ela lastega. Lisaks on asjas esitatud ehitisregistri väljavõte XXX korterite kohta, kuid nii apellandi kui ka kolmanda isiku seisukohtadest ja kogutud tõenditest nähtub, et elamu teisel korrusel asuvad ruumid on põhimõtteliselt läbikäidavad, kuid vaheuksed on suletavad. Apellant ja kolmas isik on eri meelt selles, kas kaebajal oli seal elades igapäevane juurdepääs lastele ja ta seda juurdepääsu kasutas. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline, kas apellant osales tegelikult laste igapäevases kasvatamises võrdväärselt laste isaga, elades samas elamus, isegi kui hoone sees juurdepääs laste tubadesse oli laste isa käitumise tõttu takistatud.
18.Haldusasja toimikus on maakohtu lahendid asjades nr X-XX-XXXXX ja X-XX-XXXXX, kuid ringkonnakohtu arvates ei nähtu neist kummastki, et maakohus oleks neis tuvastanud, et kaebaja elas XXX teisel korrusel sellistes ruumides, kus ei elanud lapsed. Maakohtu
7(10)
3-20-2080 XX.XX.XXXX otsusest asjas nr X-XX-XXXX, millele halduskohus viitas, kuid mida ei ole tõendina praeguse kohtuasja juurde võetud, ei saa sellist järeldust samuti teha.
19.Kaebaja väitis 09.09.2020 kirjas SKA-le järgmist: „Juba mõnda aega piirab (eks) abikaasa minu igapäevast pääsu laste juurde, olles lukustanud ühe laste tubade ja kabineti vahelistest ustest, barrikadeerinud seda vahepeal puuprussiga ning praegu mööbliga. Teisest uksest, mis on küll lahti, keelatakse mul samuti liikuda ning ka lastele on selgeks tehtud, et ei nemad ega mina ei tohi sealt käia, kuigi vanem tütar siiski käib.“ Kolmas isik väitis 05.01.2021 seisukohas kohtule, et apellant elab juba aasta lastest eraldi.
20.Pirita LOV 04.08.2020 kirjas selgitati, et kodukülastuse ajal olid kodus laste isa ja S ning viimane kinnitas, et elab koos õega isa juures. Igapäevaselt tegeleb laste kasvatamisega laste isa. Kirjast ei nähtu, kuidas S küsitlemine aset leidis ja kas selle juures viibis ka kolmas isik. Kirjas tehtud järeldused ei ole kontrollitavad, kui sellest ei nähtu, et S küsitlemine toimus ilma isa juuresolekuta või mõjutamiseta. Kirjast ei nähtu ka seda, kui suurel määral osaleb S arvates laste kasvatamises ja nendega suhtlemises tema ema. Pirita LOV kirjast ei nähtu, et seda oleks välja selgitatud ka mingil muul viisil. Isa juures elamisest ei saa järeldada, et kõrvalruumides elava ema roll laste kasvatamisel oleks isa rollist väiksem.
21.Asjas ei ole esitatud tõendeid kummagi vanema poolt laste kasvatamiseks tehtud kulutuste kohta. Vanemate sellekohased väited on paljasõnalised. Seetõttu ei saa selle põhjal laste kasvatamises osalemise kohta järeldusi teha.
22.Halduskohus viitas ka Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusele asjas nr X-XX-XXX ja samas asjas 16.06.2021 tehtud määrusele (mida kumbagi ei ole praeguse kohtuasja toimikusse lisatud). Neist esimeses on maakohus tuvastanud, et apellant ja kolmas isik elavad lahutusejärgselt endiselt ühes elamus aadressil XXX, Tallinn, kuid kahes kõrvuti asuvas korteris. Korteritel on erinev sissepääs. Maakohtu sellest lahendist ei nähtu, et vanemad kasvataksid lapsi mingil elamispinnal, mis oleks väljaspool kolmanda isiku eluruumi. Teistsugusele seisukohale ei ole asutud ka lähenemiskeeldu tühistavas 16.06.2021 määruses.
23.Maakohtu määruses tuvastatud asjaolusid hindab kohus haldusasja lahendamisel koosmõjus muude tõenditega (HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2). Kaebaja ei ole maakohtu määruses tuvastatut ühegi tõendiga ümber lükanud.
24.Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda ka maakohtu määruses tuvastatud asjaolude õigsuses. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud jõustumata otsuses märkis Harju Maakohus järgmist: „Nähtuvalt kriminaalasjas X-XX-XXX tehtud XX.XX.XXXX määrusest /.../ seoses kostjale [st laste emale] laste isa suhtes lähenemiskeelu kohaldamisega jäid mõlemad lapsevanemad pärast lahutust 2019.a. lõpus elama elamusse asukohaga XXX, Tallinn, kuid eraldi eluruumidesse, seejuures jäid lapsed elama isa kasutuses olevatesse ruumidesse. Laste isa pani eluruumide vahelise ukse lukku ja lõi laudadega kinni. Määruses on märgitud korduvad pöördumised politseisse seoses sellega, et kostja on püüdnud laste ja laste isa kasutuses olevatesse ruumidesse siseneda, lõhkudes ja muukides selleks lukustatud ust ning eemaldades ette löödud lauad. Tsiviilasjas X-XX-XXXX toimunud laste ärakuulamise protokolli /.../ kohaselt on hageja II [S] selgitanud, et pärast lahutust toimus elamine eraldi ruumides, ema muukis meie poolele sisse. Ka kostja ise on vastuses hagile välja toonud, et laste isa asus ca 2020.a. märtsist piirama tema juurdepääsu laste eluruumidele, lukustades uksi ja sulgedes neid ette kruvitud teivastega. Kohus tuvastab, et lapsevanematel puudus ühine majapidamine vähemalt alates 2020.a. märtsist, lapsed elasid koos isaga. Seejuures ei ole asjassepuutuv, et 8(10)
3-20-2080 XXX ei ole eraldi korteriomandeid moodustatud.“ Kaebaja on maakohtu määruse küll apellatsioonimenetluse vaidlustanud, kuid ka selles menetluses ei ole maakohtu seisukohti ümber lükkavaid tõendeid eraldi elamispindadest esitatud.
25.Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, mis puudutab laste elukohaga seotud otsustusõiguse andmist kaebajale, on Harju Maakohtule esitatud Pirita LOV 20.12.2021 kiri nr .2-1.4/326-6, kus selgitati järgmist: „Lapsed on avaldanud soovi elada koos isaga ja ema väide, et lapsed on tugevalt mõjutatud isa poolt, ei vasta tõele“, „30.08.2021 toimus Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas R ja S arvamuse välja selgitamine laste elukoha määramise küsimuses. Mõlemad lapsed on seisukohal, et soovivad elada koos isaga. Noorem tütar R soovib kohtuda ka emaga, kuid vanem tütar S on sellele vastu“ ja „11.10.2021 soovis Pirita Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialist veelkord täpsustada laste arvamust elukoha valiku ja ema avalduse osas. S vastas lastekaitse spetsialistile, et nad soovivad endiselt elada koos isaga.“ Kriminaalasjas nr X-XX-XXX Prokuratuuri määruskaebusele lisatud Pirita LOV 16.02.2021 kirjas nr .2-1.2/50-2 on märgitud: „Vanem tütar S on avaldanud soovi, et ema koliks mujale elama ja nad saaksid perega oma kodus rahulikult edasi elada.“ Need tõendid kinnitavad, et Pirita LOV on S küsitlenud korduvalt ja viisil, mis ei anna alust arvata, et lapse isa on last ütluste andmisel lubamatult mõjutanud.
26.Neist tõenditest järeldub seega, et lapsed elasid SKA otsuste tegemise ajal oma isaga viimase eluruumides ning laste kasutuses olnud toad ei moodustanud isale ja emale võrdselt ligipääsetavat ala. PHS § 26 lg-te 1 ja 2 alusel otsuse tegemisel, et lapsed kasvasid emast lahus, ei tohi küll võtta arvesse ühe vanema ebaseaduslikku takistamist elukohta pääsemisel, kuid ema juurdepääsu puudumine laste elukohta ei olnud piiratud õigusvastaselt. Kinnisasja omanik esitas kaebajale nõude kinnisasja valduse vabastamiseks 16.11.2019 (vt Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus asjas nr X-XX-XXXXX). Sellest lahendist saab järeldada, et eluruumide, mida kolmas isik koos lastega kasutas, kasutusõigus ei saanud olla abikaasade ühisvara, mida abielu lõppemisel ei olnud jagatud.
27.Eeltoodust tulenevalt on SKA ja halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja lapsed ei kasvanud samas peres kaebajaga ja peretoetuse maksmise lõpetamine vaidlustatud haldusaktidega oli õiguspärane. Apellatsioonkaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 järgi jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud kaebaja kanda. Kuna SKA ega kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses esitanud ega menetluskulude kandmist väitnud, jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
29.Ringkonnakohus võtab tõendina asja juurde Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2021 määruse asjas nr X-XX-XXXXX, Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse asjas nr X-XX-XXXX, Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse asjas nr X-XX-XXX, Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse samas asjas, Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, kriminaalasjas nr X-XX-XXX Prokuratuuri määruskaebusele lisatud Pirita LOV 16.02.2021 kirja nr .2-1.2/50-2 ja tsiviilasjas nr X-XX-XXXX Harju Maakohtule esitatud Pirita LOV 20.12.2021 kirja nr .2-1.4/326-6. Nende dokumentide juurdevõtmine haldusasja toimikusse on vajalik asja õigemaks otsustamiseks (HKMS § 2 lg 4, § 62 lg 2 ja § 185 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(10)
3-20-2080
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.