Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses õigusvastaselt kartserikaristuste täitmisele pööramisega ning
12.jaanuaril 2022 tekitatud mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse kohaldamise ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused läbi vaatamata.
4.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus tunnistajate kohtuistungil üle kuulamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
1.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 17. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse kohaselt käskis valvur kaebajal 12. jaanuaril 2022 kell 16.00 panna kõik asjad lattu, sest ta läheb kartserikaristust kandma. Kaebaja nõudis venekeelseid selgitusi, millise käskkirja alusel kartserikaristus täitmisele pööratakse, kuid talle ei vastatud. Kaebaja peab 12. jaanuaril 2022 täitmisele pööratud kartserikaristusega seonduvat vanglaametniku käitumist (teavitamata jätmine, eesti keeles suhtlemine, arsti kutsumata jätmine) väärikuse alandamiseks ja ebainimlikuks kohtlemiseks ning taotleb 10 000 euro suurust mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ning lõpetada piinamised kartseriga. Kaebaja taotleb kohtuistungi korraldamist ning tunnistajate ülekuulamist. Lisaks sisaldab kaebus nõuet kohustada vangla personali vene keelt õppima ja kaasama haldusmenetlusse kvalifitseeritud tõlk. Kaebaja esitas koos kaebusega ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kohtumenetluses tõlkeabi ja tasuta riigiõigusabi saamiseks. Esialgse õiguskaitse
3-22-148 meetmena palub kaebaja peatada kartseri täitmine ja kohustada vastustajat täitma menetlusnorme.
2.Tartu Vangla vastas 24. jaanuaril 2022 vastusena kohtunõudele, et kaebaja kannab hetkel 5 ööpäeva pikkust kartserikaristust 17. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/525 alusel. Karistus pöörati täitmisele 21. jaanuaril 2022. Käskkirja kaebaja vaidlustanud ei ole. Täiendavalt selgitas vangla, et kaebajal on kandmata veel kokku 34 ööpäeva kartserikaristusi. Peale käskkirjaga nr 6-2/525 määratud karistuse ära kandmist, jätkatakse koheselt ülejäänud karistuste täitmisele pööramisega. Täitmisele on veel pööramata kaheksa distsiplinaarkaristust, mis on seotud kartserisse paigutamisega. Vaideid kaebaja nendele esitanud ei ole. Kaebaja ei ole seonduvalt kartserikaristuste kandmisega vanglale kahju hüvitamise nõudeid esitanud. Vangla esitas kohtule vastuses viidatud distsiplinaarmenetluste materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus selgitab esmalt välja vaidluse eseme ja otsustab kaebuse menetlusse võtmise või selle tagastamise (I) ning võtab seejärel seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse, riigi õigusabi taotluse ja teiste menetlustaotluste osas (II). I
4.HKMS § 120 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kaebaja palub esitatud kaebuses lõpetada tema piinamine kartseriga. Kaebaja viitab kaebuses
12.jaanuaril 2022 toimunud intsidendile. Kohus mõistab kaebaja tahet nii, et kaebaja sooviks on keelata vanglal 12. jaanuaril 2022 täitmisele pööratud kartserikaristuse edasine täitmine. Seega on kaebaja esitanud HKMS § 37 lg 2 p 3 kohaselt keelamiskaebuse. Samuti taotleb kaebaja, et kohus kohustaks vangla personali vene keelt õppima ja kaasama haldusmenetlusse kvalifitseeritud tõlk. Seega on kaebaja esitanud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel ka kohustamiskaebuse. Lisaks nõuab kaebaja 12. jaanuaril 2022 täitmisele pööratud kartserikaristusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist ehk on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel hüvitamiskaebuse.
5.HKMS 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2 näevad lisaks ette, et kohus võib kaebuse tagastada selle esitajale ka juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
6.Kohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada keelamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
6.1.HKMS § 45 lg 1 näeb ette, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja kannab hetkel 5 ööpäeva pikkust kartserikaristust
17.detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/525 alusel. Kaebuses viidatud kartserikaristus on juba täitmisele pööratud ja alustatud on uue käskkirja alusel määratud kartserikaristuse täitmisele
3-22-148 pööramist. Seega on vangla toimingu sooritanud ehk kartserikaristuse täitmisele pööranud ning kaebaja on karistuse ära kandnud, mistõttu ei ole selle täitmisele pööramise jätkamise keelamine võimalik. Kohus selgitab, et tulevikus võimalike vangla toimingute peale ei saa abstraktset keelamiskaebust esitada. Kui kaebaja soovib ära hoida tulevikus kartserikaristuste täitmisele pööramist, tuleb tal vaidlustada konkreetsed distsiplinaarmenetluse käskkirjad, esitades vanglale nende vaidlustamiseks vaide. Vaidemenetluses on kaebajal võimalus esitada HKMS § 249 lg 2 alusel halduskohtule esialgne õiguskaitse taotlus konkreetse distsiplinaarmenetluse käskkirja täitmise peatamiseks. Eeltoodu tõttu tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebaja kaebuse kartserikaristuse täitmisele pööramise keelamisnõude osas, sest kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
6.2.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et vanglaametnikud läbiksid keeleõppe või muu koolituse, samuti ei näe õigusaktid imperatiivselt ette tõlgi kaasamise kohustust kinnipeetavaga suhtlemisel. Seega ei ole kaebajal ka õigust selliste koolituste läbiviimist ja tõlgi kaasamist abstraktselt kohustamisnõudega nõuda.
6.3.Kaebaja peab 12. jaanuaril 2022 täitmisele pööratud kartserikaristusega seonduvat vangla tegevust (teavitamata jätmine, eesti keeles suhtlemine, arsti kutsumata jätmine) õigusvastaseks ja tema väärikust alandavaks ning leiab, et teda on seetõttu ebainimlikult koheldud ja seeläbi on talle tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleb rahas hüvitada. Kuivõrd kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse, mis on kaebaja jaoks ka tõhusam õiguskaitsevahend, siis on kaebaja tuvastamisnõue hüvitamiskaebusega hõlmatud ja seetõttu annab kohus hinnangu hüvitamiskaebuse lubatavusele ega käsitle tuvastamisnõuet eraldiseisva nõudena. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Hüvitamiskaebuse puhul tuleb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt enne kaebusega halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vastuses kohtunõudele selgitas Tartu Vangla, et kaebaja ei ole vanglale seonduvalt kartserikaristuste täitmisele pööramisega kahju hüvitamise taotlust esitanud. Ka kaebusele ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust ega selle kohta tehtud vangla otsust esitanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, mistõttu kuulub hüvitamisnõue HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
7.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus täies ulatuses tagastamisele. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse uuesti esitamisel tuleb järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegasid (HKMS § 46 ja § 47). II
8.Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada kartseri täitmine. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste
3-22-148 esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Seega saab esialgse õiguskaitse abinõud kohaldada kas vaidemenetluses või kohtumenetluses. Vastustaja vastuse kohaselt ei ole kaebaja vaidlustanud distsiplinaarmenetluste käskkirju, millega määratud kartserikaristused on veel täitmisele pööramata. Seega ei toimu praegu vaidemenetlust, mille raames oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine. Kuivõrd kaebuses viidatud distsiplinaarkaristus on juba täitmisele pööratud ja ka kaebaja poolt ära kantud, ei ole kaebajal ka kohtumenetlusega seotud osas esialgse õiguskaitse vajadust. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
9.Kohus peab vajalikuks siiski täiendavalt märkida, et esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise korral tuleks jätta see rahuldamata. Kaebaja esitatud asjaoludest ei nähtu, et tema kartserisse paigutamine oleks lubamatu. Vangla peab siiski arvestama, et kartserikaristusi ei tohi täitmisele pöörata järjest enam kui 45 päeva korraga ja siis tuleb teha paus (Riigikohtu 8. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-18-1895 ja 4. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2943). Kaebaja ja vastustaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et selle reegli vastu oleks praegu eksitud.
10.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja taotlust tuleb mõista selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Ainuüksi ajavahemikul 1. detsember 2021 kuni 27. jaanuar 2022 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 23 kaebust. Kohtuinfosüsteemi andmete järgi on kaebaja aastast 2009 praeguseni suutnud esitada Tartu Halduskohtule ligikaudu 500 kaebust. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi abi. Lisaks tuleb arvestada, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised või esindaja. Kuivõrd kohtu hinnangul esineb praegusel juhul RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
11.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse tervikuna ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse, jääb läbi vaatamata ka kaebaja taotlus tunnistajate kohtuistungil üle kuulamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.