Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 27.01.2022, Tartu 3-20-1882 Kärjemari OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 04.05.2020. a otsuse nr 13-30.1/20/342 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.01.2021. a otsus Kärjemari OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – Kärjemari OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kärjemari OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.01.2021. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 27.01.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kärjemari OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 04.09.2017 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse, milles taotles toetust maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot. Toetust taotleti põllumajandusliku ehitise (majandushoone) rekonstrueerimiseks, meekäitlemise inventari, korpustarude komplektide, mesilasperede ja traktori ostmiseks ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise või arendamise alasteks tegevusteks.
PRIA rahuldas 27.11.2017. a otsusega nr 13-30.1/17/664 Kärjemari OÜ taotluse ning
taotlejale maksti välja toetuse esimene osa 30 000 eurot.
3.PRIA jättis 04.05.2020. a otsusega nr 13-30.1/20/342 ülejäänud toetussumma 10 000 eurot välja maksmata, tunnistas 27.11.2017. a otsuse nr 13-30.1/17/664 Kärjemari OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ning nõudis Kärjemari OÜ-lt tagasi välja makstud toetuse 30 000 eurot. PRIA leidis otsuses kokkuvõtvalt järgmist: 1) maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus” (määrus nr 53) kohaselt oli toetuse saaja pärast taotluse rahuldamist kohustatud viima ellu 75% äriplaanis kavandatud tegevustest ja tegema vähemalt 50% ulatuses äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest investeeringuid ühe aasta jooksul, s.o hiljemalt 27.11.2018. Samuti oli toetuse saaja kohustatud esitama esimese maksetaotluse/kulutuste aruande koos kulusid tõendavate dokumentidega, tõendamaks tegevuste elluviimist välja makstud 30 000 euro ulatuses (määruse nr 53 § 15); 2) kohapealses kontrollis tuvastati, et toetuse saaja majandusüksusest puudus investeeringuobjekt traktor MTZ-82L. Toetuse saaja selgituste järgi on investeeringuobjektiks olnud traktor vahetatud kahe teise traktori vastu. Vahetust ei dokumenteeritud ning PRIA-t vahetusest ei teavitatud; 3) kontoväljavõtte järgi tasuti traktori MTZ-82L ostjale 3 000 eurot 25.11.2018 kell 16:54. Traktori eest tasutud summa 3 000 eurot on toetuse saaja kontole samal päeval kell 17:33 sularaha sissemaksena tagasi pandud. Seega ei ole toetuse saaja tegelikkuses investeeringuga seotud kulusid kandnud, tekitatud on nn raharing; 4) Kreston Ehitus OÜ 23.11.2018. a arve nr 44 tasumist (1476 eurot) tõendav maksekorraldus nr 37 on fiktiivne; 5) fiktiivse maksekorralduse esitamise ning traktori eest näiliku tasumisega (nn raharing) täitis toetuse saaja määruse nr 53 § 5 lg-s 2 (toetusõiguslikkus) ning § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded vaid näiliselt. Fiktiivse makse ning investeeringuobjekti eest näiliku tasumise alusel loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus investeeringutega seotud kulude katmisest kuludokumentides näidatud summade ulatuses. Samuti tekkis ebaõige ettekujutus, et ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest on tehtud 75% tegevustest ja investeeringuid vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest; 6) toetuse saaja ei ole täitnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab toetuse saaja investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt ühe aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Investeeringuobjekti vahetamisel jättis toetuse saaja PRIA teavitamata taotluses esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 8).
4.Kärjemari OÜ esitas PRIA 04.05.2020. a otsuse peale vaide. PRIA jättis 31.08.2020. a vaideotsusega nr 13-30.1/20/407-3 vaide rahuldamata. PRIA jäi vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning märkis vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmist. 1) PRIA selgitas vaidlustatud otsuses ning ka 06.03.2020. a kirjas nr 13-30.1/20/155 põhjalikult, miks ei saa määruse nr 53 sätestatud nõudeid täidetuks lugeda ning milles seisneb valeandmete esitamine; 2) jääb arusaamatuks, kuidas tekkis väidetavalt tahtmatult Kreston Ehitus OÜ arve nr 44 tasumise kohta PRIA-le esitatud maksekorraldusele nr 37 vale arhiveerimistunnus. PRIA-le teadaolevalt ei saa ettevalmistatud maksest teha arhiveerimistunnusega väljatrükki. Arhiveerimistunnus tekib maksekorraldusele, kui makse on reaalselt kontolt maha läinud; 3) toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus. Juhul, kui isik soovib toetust saada, peavad ta ise, toetatav tegevus ja toetusetaotlus vastama seaduses ning vastava meetme määruses sätestatud nõuetele. Hooletus või teadmatus ei vabasta toetuse saajat vastutusest nõuete rikkumise eest;
4) määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg-test 2-6 tulenevalt on välistatud võimalus toetust osaliselt tagasi nõuda. PRIA peamiseks eesmärgiks on Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ning valeandmete esitamine on oluline oht Euroopa Liidu finantshuvidele. Euroopa Kohtu seisukohtade järgi rikub valeandmete esitamine, haldusorgani eksitusse viimine ning oluliste andmete varjamine toetuse andmise olulisi tingimusi ning kogu toetuse tagasinõudmine on nende asjaolude esinemisel proportsionaalne.
5.Kärjemari OÜ esitas 30.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 04.05.2020. a otsuse nr 13-30.1/20/342 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgnevad.
5.1.Kinnituskirjaga, kus traktorite vahetaja kinnitas vahetuse toimumist, ja vaidele lisatud kinnituskirjaga traktori ostmise kohta on traktorite liikumine tõendatud.
5.2.Kaebaja selgitas vaides, et traktori ostuhinna suuruse summa tagastamine ettevõtte kontole oli omanikulaen. Kaebaja juhatuse liige kandis sama summa tagasi ettevõtte kontole, et ettevõttel oleks tegevuseks käibevahendeid.
5.3.Kaebaja tegi investeeringuobjektiga seotud muudatusi ilma PRIA-t teavitamata, kuid põhjendamatu on kaebajat süüdistada tahtlikus pettuses.
5.4.Põhjendamatu on PRIA kahtlus, nagu oleks arve nr 44 fiktiivne. Kaebaja selgitas juba vaides, et Kreston Ehitus OÜ kinnituskirja kohaselt hilines akende tarne ja ostja on summa tasunud. Kreston Ehitus OÜ esitas 23.11.2018 arve, mille kaebaja tasus 01.02.2019. Segaduse erinevate maksekorraldustega tekitas infotehnoloogiline probleem, millest tingituna oli kaebaja sunnitud maksekorralduse koopia ümber tõstma erinevates programmides. Kaebajale tagantjärgi tuvastamatul põhjusel on tõesti sattunud esitatud kuludokumendiks ka vaidlusalune maksekorraldus. Kaebaja möönab, et rikkus hoolsuskohustust kuludokumentide ettevalmistamisel, kuid lähtudes eesmärgipärasuse põhimõttest tuleks arvesse võtta, et ta ei ole teinud fiktiivseid investeeringuid. Investeering on teostatud ja vastavad ülekanded tehtud.
5.5.Halduskaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna võimalikud rikkumised olid kindlasti mittesüülised. Kaebaja järgis investeeringu tegemisel määruse nõudeid ja on täitnud määruse eesmärgi. Teadmatusest jäi küsimata PRIA nõusolek investeeringu muutmiseks traktori osas. Kaebaja möönab ka segadust seoses Kreston Ehitus OÜ arvega ja selle tasumist tõendava dokumendiga, kuid ka see investeering on tehtud ja arve tasutud ning majandushoonel on investeeringuna seega aknad olemas ja paigaldatud.
5.6.Kogu toetuse tagasinõudmine ei ole põhjendatud. Arvesse tuleks võtta meetme eesmärki, milleks on alustava põllumajandustootja tegevuse alustamise toetamine. Alustaval ettevõtjal on iga investeeringu teostamine, eriti veel heakskiidetud toetusotsuse valguses, äärmiselt pingeline ja samas ka oluline. Juba väljamakstud toetuse tagasinõudmine tähendab ilmselt ettevõtte maksejõuetuks muutumist.
6.Tartu Halduskohus jättis 22.02.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
6.1.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 80 lg 12 p-st 1 tuleneb, et kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada toetuse abil ostetava asja teise samaliigilise asjaga taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid, ei esine sama paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolusid ega muutu asja kasutamise otstarve. Viidatud punktide järgi pole taoline asendamine lubatav kui toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele (p 1) või kui muudatus oleks mõjutanud taotluste paremusjärjestust selliselt, et oleks muutunud rahuldamisele kuulunud parim taotlus või parimad taotlused (p 3). Praegusel juhul ei ole põhimõtteliselt investeeringuobjekti kasutamise üldine otstarve muutunud ning kaebaja on selgitanud, miks väiksem traktor pärast vaarikaistanduse rajamist tema ettevõtlusesse paremini
sobib. Samas ilmneb kaebaja selgitustest, et väidetavalt toetusraha eest soetatud traktor MTZ-82L oli küll kohane vahend istanduse rajamisel tehtud töödeks, kuid väidetavalt on hiljem selgunud, et see traktor ei sobi oma omadustelt istanduse edasisel hooldamisel. Seega on traktori spetsiifiline kasutusotstarve siiski muutunud ja ELÜPS § 80 lg 12 p 1 ei kohaldu.
6.2.Kohus nõustub vastustajaga, et väidetava traktori vahetusega seotud asjaolusid ei ole võimalik täielikult tagantjärgi tõendada ega kontrollida. Muuhulgas ei ilmne esitatud tõenditest väidetava vahetuse tulemusena saadud kahe traktori maksumus, mistõttu ei saa ka teha järeldust, et need oleks sama väärtusega, kui väidetavalt esialgne toetusrahast soetatud traktor. Traktorite vahetuse tõendamiseks esitas kaebaja Arti Rüütli allkirjastatud 28.09.2020. a avalduse (kinnituse) tema ja Kärjemari OÜ vahel toimunud traktorite vahetuse kohta (tl 15). Liiklusregistris on kõnealuse traktori MTZ-82L registreerimismärgiga 210TB omanikuna märgitud Arti Rüütel ning registreerimistunnistuse väljastamise kuupäevaks 31.10.2019 (tl 99). Kaebaja selgitustes traktorite kohta on kohtu hinnangul ka vastuolu: kontrolli protokollis nimetas kaebaja traktorite vahetamisega seoses üht traktorit, kuid hilisemates selgitustes (27.12.2019. a seletuskiri; selgitused ärakuulamiskirjale) räägitakse juba investeeringuobjekti vahetamisest kahe traktori vastu, samas nimetatakse, et raamatupidamises on transpordivahendina arvel traktor (ainsuses). Mingil põhjusel on kaebaja esindaja kontrolli tulemustes maininud küll vahetuse tulemusena traktori saamist, kuid traktori (veel vähem kahe traktori) olemasolu pole protokollis kajastatud, kuigi kaebaja esindajal oli võimalus kontrollivale ametnikule traktoreid kohapeal näidata. Pelgalt traktorite fotod traktori soetamist ega nõuetekohast toetustaotluse muutmist (traktorite vahetus) ei tõenda. Traktori ostu kohta esitas kaebaja ainsa tõendina August Piiraku 29.05.2020. a kirjaliku kinnituse, et ta müüs 25.11.2018 Kaja Läätsele ja Kärjemari OÜ-le traktori MTZ-82L 3000 euro eest ning et selle kohta on sõlmitud müügileping (tl 95). Nimetatud müügilepingut pole kaebaja kohtule ega ka haldus- või vaidemenetluses PRIA-le esitanud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik, kes on allkirjastanud taotluse põllumajandustoetuse saamiseks ning tutvunud taotleja kohustustega (sh aruandluskohustus) ei ole pidanud vajalikuks säilitada ega esitada toetusega hõlmatud olulise investeeringuobjekti ostu kinnitavat tõendit. Üksnes väidetava müüja kinnitus nimetatud tehingu tegelikku toimumist veenvalt ei tõenda. Kaebaja leidis, et traktori ost on piisavalt tõendatud pangaülekandega. Kaebaja konto väljavõttest ilmneb tõepoolest 3000 euro suurune ülekanne 25.11.2018 A. Piirakule. Vastustaja viitas nn raharingile, arvestades, et kaebaja on pärast väidetavalt traktori eest tasumist samasuure summa samal päeval umbes 40 minutit pärast ülekande tegemist sularaha sissemaksena (3000 eurot) enda kontole tagasi pannud. Arvestades, et kaebaja ei ole suutnud traktori müügitehingut tõendada olemasoleva lepinguga ning väidetavat 3000 euro suuruse omanikulaenu andmist traktori ostmisega samal päeval ei kajasta kaebaja 2018. ega ka 2019. a majandusaasta aruanded, ei pea kohus kaebaja väidet omanikulaenust usutavaks. Halduskohus nõustub vastustajaga, et maksetaotluses deklareeritud kulutus traktori soetamiseks ja omanikulaenu andmine pole tõendatud ning viidatud rahaülekanne on tehtud näiliselt määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuete (investeeringute maht) täitmiseks.
6.3.Kohus peab veenvaks ka vastustaja hinnangut, et arve nr 44 tasumise tõendamiseks esitatud maksekorraldus nr 37 on fiktiivne (mitteusaldusväärne). Toetuse saaja esitas tehtud kulutuste tõendamiseks ka Comartrans OÜ arve nr 5 ja selle tasumist tõendava maksekorralduse nr 34, millel on sama arhiveerimistunnus „RO2353964400 26.11.2018 15:30:02” kui maksekorraldusel nr 37. Comartrans OÜ arve nr 5 tasumine on kaebaja kontoväljavõtte järgi tegelikkuses toimunud 26.11.2018, s.t see arhiveerimistunnus on maksekorralduse nr 34 puhul tõene. Seega on eeltoodu alusel usutav, et Kreston Ehitus OÜ arvet nr 44 ei olnud võimalik tasuda sama arhiveerimistunnusega maksekorralduse alusel. Vastustaja järeldust kinnitab ka pangakonto väljavõte, mille kohaselt on 26.11.2018 tasutud Comatrans OÜ arve nr 5 (maksekorraldus nr 34 arhiveerimistunnusega RO2353964400) ning 01.02.2019 Kreston
Ehitus OÜ arve nr 44 (maksekorraldus nr 37 arhiveerimistunnusega RO2393844407). Kreston Ehitus OÜ juhatuse liikme kinnituskirjas (tl 96) märgitud asjaolu, et akende tarneaeg pikenes 2019. a jaanuarini, selgitab küll nende eest tasumist 01.02.2019, kuid ei põhjendada kuidagi eksitava teabe esitamist PRIA-le, nagu oleks akende eest tasumine toimunud juba 26.11.2018, s.t toetuse eest investeeringute tegemise aastapikkuse tähtaja sees. Fiktiivse maksekorralduse esitamise kohta antud kaebaja selgitused ei ole veenvad. Maksekorralduse koopiate ümbertõstmise tõttu tekkinud väidetav segadus ei tee olematuks pangakonto väljavõttel kajastatud makseid koos nende arhiveerimisnumbritega.
6.4.Praegusel juhul on vastustaja lisaks objektiivsetele asjaoludele viidanud ka kaebaja eesmärgile näidata asjaolusid sellisena, et jätta mulje tegevuse ja investeeringute tähtaegsest tegemisest toetuse nõuetele vastavas mahus. Kuigi pooled majandushoone renoveerimise üle ei vaidle, on tõendamist leidnud vastava investeeringu (aknad) kohta tegelikkust moonutava dokumendi esitamine. Seda asjaolu ei muuda ka kaebaja selgitus, et kohustus akende eest tasumiseks oli tekkinud juba enne määruse nr 53 § 14 lg 1 p-s 2 nimetatud tähtpäeva. Haldusasja tõenditest ei ilmne ka seda, et kaebaja oleks tarne hilinemisest tingitud väidetavatest raskustest vastustajat informeerinud ja selgitanud, et tal ei õnnestu toetustingimuste nõuet täita temast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja on hoopis püüdnud jätta PRIA-le muljet nõuete tähtaegsest täitmisest manipuleeritud maksedokumendi abil.
6.5.Kuigi kaebaja ise eitab enda süülist tegevust, näitab vastustaja hinnangul kaebaja käitumine tahtlikku või äärmiselt hooletut suhtumist. Kaebaja juhatuse liige K. Lääts tegeleb konsulendina nõuandetegevusega maaelu arengu ja põllumajanduse (täpsemalt maaettevõtluse ja finantsmajanduse ning toetuste taotlemise) valdkonnas. ELÜPS § 111 lg-st 1 tuleneb õigus toetuse tagasinõudmiseks taotleja süülise käitumise korral, täpsustamata süü vormi. Kohus möönab, et kuigi miski ei viita otsesõnu kaebaja tahtlusele, oli teavitamiskohustuse rikkumine tingitud vähemalt hooletusest. Eksitava maksekorralduse esitamist toetuse nõuete täitmise tõendamiseks ei saa kindlasti pidada mittesüüliseks, samuti investeeringu (traktori soetamine) tegemise tõendamata jätmist.
6.6.Vastustaja tugineb komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas) art 35 lg-le 6, mis sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Kohus nõustub vastustajaga, et erinevalt art 35 lg-test 2 ja 3, mis võimaldavad toetuse maksmisest keelduda või toetus tühistada ka osaliselt, sama artikli lõige 6 sellist kaalumisvõimalust ette ei näe. Vastavalt ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1 tehakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lg-s 7 ja artiklis 60 sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. ELÜPS § 79 lg 4 p 3 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Eelneva põhjal nõustub kohus vastustajaga, et väljaselgitatud asjaolusid arvestades puudus vastustajal kaalumisruum toetuse tagasinõudmiseks üksnes osaliselt ning vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.
7.1.Halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Halduskohus leidis, et traktori spetsiifiline kasutusotstarve muutus ja ELÜPS § 80 lg 12 p 1 ei kohaldu. Selline järeldus on meelevaldne. Kui tegemist on samaliigilise tehnikaga, siis ei saa teha järeldust, et tegemist on kasutusotstarbe muutumisega.
7.2.Halduskohus leidis, et traktori ostu kohta on ainsa tõendina esitatud A. Piiraku 29.05.2020. a kirjalik kinnitus, et ta müüs 25.11.2018 K. Läätsele ja Kärjemari OÜ-le traktori MTZ-82L 3000 euro eest ning selle kohta on sõlmitud müügileping. Kaebaja märgib, et tegemist oli suulise lepinguga, mis ei ole keelatud ja vastav kinnitus on seega samaväärne tõendamaks traktorite vahetuse toimumist.
7.3.2021. a veebruaris esitati kooskõlastamiseks määruse nr 53 muutmise eelnõu, mille kohaselt on kavandatavad muudatused tingitud vajadusest leevendada tulevikku suunatud müügitulu nõuete täitmist, et toetuse saajad ei peaks kogu toetusraha tagasi maksma, kui kavandatud müügitulu ei saavutata, kuid samal ajal saavutatakse toetuse andmisega soovitud eesmärgid. Seletuskirjas rõhutatakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena ei kontrolli PRIA enam edaspidi, kas taotluses kavandatud müügitulu saavutatakse, vaid kontrollib, kas ettevõtja on aktiivne põllumajandustootja ja tegutseb põllumajandustootmise valdkonnas ettevõtjana vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Eeltoodust nähtub, et toetustingimuste kontrollimisel tehakse oluline leevendus. Võttes arvesse seda, et kõrvalhoone valmimise üle iseenesest vaidlust ei käi (kõrvalhoone oli oluline osa investeeringust) ning seda, et kaebaja on jätkuvalt aktiivne põllumajandustootja, siis tuleks ka PRIA otsuse õiguspärasuse hindamisel seda kavandatavat muudatust arvesse võtta.
8.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.1.Kaebaja selgitab, et traktori MTZ-82L müügileping oli sõlmitud suuliselt ning leiab, et käsikirjaline kinnitus on seega samaväärne tõendamaks traktorite vahetuse toimumist. Jääb arusaamatuks, kas kaebaja räägib kinnitusest, mis peaks tõendama traktori ostu või selle vahetamist. Mõlemal juhul ei ole aga usutav, et keskmisest suuremate teadmistega isik (põllumajandustoetuste valdkonna nõustaja) ei pidanud vajalikuks säilitada ega esitada toetusega hõlmatud investeeringuobjekti ostu kinnitavat tõendit. Sama kehtib ka investeeringuobjekti vahetamise kohta. Üksnes väidetava müüja kinnitus nimetatud tehingut jätkuvalt veenvalt ei tõenda. Vastustaja on endiselt seisukohal, et nii traktori MTZ-82L ostmine kui ka selle väidetav vahetus on tõendamata. Ka väidetava omanikulaenu fikseerimine ei muudaks asjaolu, et maksete tulemusel kaebaja rahaline olukord ei muutunud.
8.2.Ebaõigete andmetega kuludeklaratsiooni esitamise osas apellatsioonkaebuses vastuväited halduskohtu otsusele puuduvad. Vastustaja järeldab, et seega selles küsimuses edasine vaidlus puudub.
8.3.Traktori MTZ-82L puudumine kaebaja majandusüksuselt, traktorite ostu ning vahetuse kohta usaldusväärse dokumentatsiooni puudumine, väidetavad rahalised tehingud traktori ostmisel, omanikulaenu mitte kajastumine kaebaja raamatupidamises ning ilmselgete võltsimistunnustega maksekorraldus moodustavad objektiivsete asjaolude kogumi, mis näitavad, et määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudeid täideti vaid kunstlikult. Nii väidetav traktori ostmine kui ka võltsitud maksekorraldus andsid kaebajale võimaluse tõendada välja makstud toetuse kasutamist (määruse nr 53 § 15) ning seeläbi pääseda ligi toetuse teisele osale (määruse nr 53 § 16 lg 3). Kaebaja pädevus põllumajandustoetuste valdkonnas ning tegevus enne maksetaotluse esitamise tähtaega (väidetav traktori vahetus enne maksetaotluse esitamise tähtaega ja investeeringute teostamise kohapealset kontrolli ning maksekorralduse manipuleerimine) näitab vastustaja hinnangul kaebaja teadlikku tegutsemist vastamaks toetuse saamise tingimustele, kuigi tegelikkuses see nii ei olnud.
8.4.ELÜPS § 80 lg 1 näeb ette tingimused, millal taotluse rahuldamise otsuse muutmine on
toetuse saaja algatusel võimalik. Mis puudutab muudatuste tegemist, mis ei too endaga kaasa taotluse rahuldamise otsuse muutmist, siis kaebaja seisukoht ei ole kooskõlas vastava sätte mõttega. ELÜPS eelnõu seletuskirjas on asja või teenuse teise samaliigilise asja või teenusega asendamise osas näidetega selgitatud, et lubatud asendamiseks loetakse üht marki seadme asendamine teise seadmega, kui muud seadme olulised parameetrid jäävad samaks. Olukorras, kus seadme parameetrid muutusid sedavõrd, et esialgne seade ei sobinud enam oma omadustelt kavandatavate tööde teostamiseks, mille tulemusel vahetati see väidetavalt sobivamate omaduste ning parameetritega seadme(te) vastu välja, on muudatus kaasa toonud seadme kasutusotstarbe muutumise. Vastustaja rõhutab veel, et muutmine on võimalik vaid põhjendatud juhtudel, milleks loetakse asjaolusid, mida toetuse saajal ei olnud võimalik ette näha. Lubatavaks põhjuseks ei saa olla asjaolu, mida mõistlik toetuse saaja sarnastes tingimustes nägi ette või oleks pidanud nägema.
8.5.Muudatustest teavitamise küsimus ELÜPS § 80 lg-s 12 kuulub sisuliselt lahendamisele alles seejärel, kui ebatõest maksetaotlust tuleks menetluses lugeda vastuvõetavaks ja lubatavaks. Antud juhul ei ole osaliselt kulutuste tegemine tõendamist leidnud, mistõttu ei oma muudatuste tegemise lubatavus vaidluse lahendamisel tegelikult sisulist tähtsust. Isegi, kui lugeda ELÜPS § 80 lg-s 12 sätestatud tingimused toetuse objekti muutmiseks täidetuks, ei muuda see olematuks asjaolu, et kaebaja on vaidlusaluse maksetaotlusega esitanud valeandmeid.
8.6.Vastustaja hinnangul ei ole võimalik praeguses asjas arvesse võtta kooskõlastamisel oleva eelnõu sisu või eesmärke.
8.7.Erinevalt määruse nr 640/2014 art 35 lg-test 2 ja 3, mis võimaldavad sõnaselgelt toetuse maksmisest keelduda või toetus tühistada ka osaliselt, sama artikli lõige 6 sellist kaalumisvõimalust ette ei näe. Tuvastatud rikkumiste puhul tuleb esmalt eristada, kas tegemist on toetuskõlblikkuse kriteeriumi või muude kohustuste rikkumisega. Toetuskõlblikkuse kriteeriumide rikkumise korral toetus tühistatakse ja välja makstud toetus nõutakse täies ulatuses tagasi. Määruse nr 640/2014 art 35 lg-d 3 kuni 4 annavad makseasutusele suunised, kuidas selgitada välja lg-s 2 nimetatud kohustuste rikkumise tuvastamisel maksmisest keeldumise või toetuse tühistamise määra. Ka määruse nr 640/2014 preambula p 31 ütleb, et eeskirjade ränga rikkumise korral või juhul, kui toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid, tuleks toetuse andmisest keelduda ja määrata halduskaristus. Vastustaja hinnangul puudub võimalus eelnevat kaheti mõista.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 22.01.2021. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses samuti igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on selgelt toodud ka kõik põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Vastuseks Kärjemari OÜ apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Asja materjalidest nähtuvalt heitis PRIA vaidlusaluses 04.05.2020. a otsuses kaebajale ette seda, et ta esitas PRIA-le valeandmeid (nõuete kunstlik täitmine) ning ei täitnud määruses nr 53 sätestatud kohustusi. Täpsemalt rikkus kaebaja traktori MTZ82L osas määruse nr 53 § 14
lg 2 p-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab toetuse saaja investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt ühe aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Samuti jättis kaebaja investeeringuobjekti (traktor) väidetaval vahetamisel PRIA teavitamata taotluses esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 8 rikkumine). Lisaks eelnevale esitas kaebaja tehtud tegevuste või investeeringute tõendamiseks PRIA-le võltsitud maksekorralduse ning traktori eest näiliku tasumisega (nn raharing) täitis määruse nr 53 § 5 lg-s 2 (toetusõiguslikkuse nõue) ning § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded vaid näiliselt. Seetõttu on tingimused toetuse saamiseks tekitatud kunstlikult ning määruses nr 53 sätestatud nõuded, mille kohaselt peab ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest olema tehtud 75% investeeringuid ja vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest, ei ole täidetud. Ka ei ole kaebaja täitnud kohustust tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 4). PRIA hinnangul moodustasid traktori MTZ-82L puudumine kaebaja majandusüksusest, traktori ostu ning vahetuse kohta usaldusväärse dokumentatsiooni puudumine, väidetavad rahalised tehingud traktori ostmisel, väidetava omanikulaenu mitte kajastumine kaebaja raamatupidamises ning ilmselgete võltsimistunnustega maksekorraldus objektiivsete asjaolude kogumi, mis koostoimes näitavad, et määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded täideti vaid kunstlikult. PRIA leidis, et antud juhul andsid nii väidetav traktori ostmine 25.11.2018 kui ka võltsitud maksekorraldus kaebajale võimaluse tõendada välja makstud toetuse kasutamist (määruse nr 53 § 15) ning seeläbi pääseda ligi toetuse teisele osale (määruse nr 53 § 16 lg 3). Kaebaja pädevus põllumajandustoetuste valdkonnas ning tema tegevus enne maksetaotluse esitamise tähtaega näitasid PRIA hinnangul kaebaja teadlikku tegutsemist vastamaks toetuse saamise tingimustele.
11.Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses samuti, et kaebaja ei täitnud kohustust säilitada investeeringu objekti (traktor) ja seda sihipäraselt kasutada vähemalt aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmist ning rikkus teavitamiskohustust, mis oli tingitud vähemalt hooletusest ning, et maksetaotluses deklareeritud kulutus traktori soetamiseks ja omanikulaenu andmine pole tõendatud ja viidatud rahaülekanne on tehtud näiliselt määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuete (investeeringute maht) täitmiseks. Kuna traktori soetamine 3000 euro eest pole tõendatud ning akende eest Kreston Ehitus OÜ-le tasumise osas esitati fiktiivne maksekorraldus 1476 euro ulatuses, oli teostatud investeeringute tegelik abikõlbulik maksumus vähem kui 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest (määruse nr 53 § 5 lg 2 ja § 14 lg 1 p 2). Tegevuste abikõlblik maksumus kokku oli seega investeeringute osas 17 053,49 eurot ning tegelike muude kulude osas 9 098 eurot, st kokku 26 151,49 eurot, mis on vähem kui 75% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest (41 040 eurot) (määruse nr 53 § 14 lg 1 p 2). Arvestades seda, et rikutud oli toetuskõlblikkuse kriteeriume, esines alus toetuse mittemaksmiseks või selle tühistamiseks ning õigus juba väljamakstud toetuse tagasinõudmiseks tulenes kaebaja süülisest käitumisest.
12.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et traktori ostu puhul oli tegemist suulise lepinguga, mis ei ole keelatud ja vastav müüja 29.05.2020. a kinnitus (tl 95) on seega samaväärne tõendamaks traktori müüki ja vahetuse toimumist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi traktori kui vallasasja ost-müük võib toimuda ka suulise lepingu alusel, on kaebaja sellekohane väide esmakordselt esitatud alles apellatsioonkaebuses ja seega tekib küsimus kaebaja väite usaldusväärsuses. Samas ei anna ka see väide jätkuvalt alust lugeda ostu-müügi tehingut tegelikult toimunuks, rääkimata traktorite vahetuse toimumisest, arvestades muid asja lahendamise käigus selgunud asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et toetuse– ja maksetaotluses kajastatud investeeringuobjekti ehk traktorit MTZ-82L ei säilitatud kaebaja majandusüksuses selle sihipärase perioodi lõpuni, kuna
18.12.2019 toimunud kohaliku kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majapidamises selline traktor kontrolli hetkel puudus. Kaebaja väitel ja ka müüja 29.05.2020. a kinnituse kohaselt osteti traktor MTZ-82L 3000 euro eest 25.11.2018 ehk paar päeva enne esimese maksetaotluse /kulutuste aruande ja toetatud tegevuste tegemist tõendavate dokumentide esitamise kuupäeva. Ka on kinnitust leidnud, et väidetavalt traktori eest tasutud summa 3000 eurot on samal päeval, umbes 40 minutit pärast traktori müüjale ülekande tegemist, kaebaja kontole sularaha sissemaksena tagasi pandud. Kaebaja põhjendas 3000 euro suurust sularaha sissemakset oma kontole omanikulaenu andmisega ettevõttele, kuid väidetav laenu andmine ei kajastu kaebaja 2018. ega ka 2019. a majandusaasta aruandes ja on seega tõendamata. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga, et juba traktori MTZ-82L soetamine kaebaja poolt pole millegagi veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud ning väidetava traktori ostu puhul ei ole kaebaja tegelikkuses investeeringuga seotud kulusid kandud, vaid tekitatud on nn raharing, s.o 25.11.2018. a rahaülekanne traktori väidetavale müüjale on tehtud näiliselt määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuete (investeeringute maht) täitmiseks. Arvestades eeltoodule juurde ka ilmselgete võltsimistunnustega maksekorralduse esitamise PRIA-le tehtud tegevuste või investeeringute tõendamiseks, on tingimused toetuse saamiseks tekitatud kunstlikult ning määruses nr 53 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest olema tehtud 75% investeeringuid ja vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest, ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et jättes väidetavate tehingute täpsemad asjaolud ja asjade üleandmise piisavalt dokumenteerimata, võttis kaebaja sellega riski, et ei suuda vajadusel tõendada toetuse tingimuste tegelikku täitmist.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus ebaõigesti tõlgendanud ka ELÜPS § 80 lg 12 p 1, millest tuleneb, et kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada toetuse abil ostetava asja teise samaliigilise asjaga taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid, ei esine sama paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolusid ega muutu asja kasutamise otstarve. Halduskohus leidis, et kuna väidetavalt toetusraha eest soetatud traktor MTZ-82L oli küll kohane vahend istanduse rajamisel tehtud töödeks, kuid väidetavalt selgus hiljem, et see traktor ei sobi oma omadustelt istanduse edasiseks hooldamiseks, on traktori esialgne kasutusotstarve siiski muutunud ja ELÜPS § 80 lg 12 p 1 ei kohaldu. ELÜPS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e39dfe0df299-4da4-a5ce-4598ec3ddfa3) on asja või teenuse asendamise osas samaliigilise asja või teenusega selgitatud, et lubatud asendamiseks loetakse näiteks üht marki seadme asendamine teise seadmega, kui muud seadme olulised parameetrid jäävad samaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et olukorras, kus sisuliselt seadme parameetrid on muutunud sedavõrd, et esialgne seade või asi ei sobi omadustelt enam kavandatavate tööde teostamiseks, mille tulemusel vahetati see väidetavalt sobivamate omaduste ning parameetritega seadme(te) vastu välja, on tegemist esialgse asja (seadme) kasutusotstarbe muutumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja õigesti viidanud ka sellele, et ELÜPS § 80 lg 12 p 1 kohaldamisel on taotluse rahuldamise otsuse muutmine samuti võimalik vaid põhjendatud juhtudel, milleks loetakse selliseid asjaolusid, mida toetuse saajal ei olnud võimalik ette näha. Lubatavaks põhjuseks ei saa seega olla asjaolu, mida mõistlik toetuse saaja sarnastes tingimustes nägi ette või oleks pidanud nägema. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja põhjendusi väidetava traktorite vahetuse osas ei saa käesoleval juhul pidada ka põhjendatud juhuks ELÜPS § 80 lg 1 ja 12 p 1 mõttes, kuna kaebaja väited väidetavalt toetusraha eest soetatud traktori MTZ-82L edasise kasutamise võimatuse kohta ei ole
objektiivselt põhjendatavad ega ka tingitud eelkõige toetuse saaja tahtest sõltumatutest asjaoludest.
14.Ringkonnakohtu hinnangul jõudis halduskohus vaidlustatud otsuses samuti põhjendatult järeldusele, et Kärjemari OÜ kaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuna PRIA-l oli väljaselgitatud asjaolusid arvestades 04.05.2020. a otsusega nr 13-30.1/20/342 õigus ülejäänud toetussumma 10 000 eurot jätta kaebajale välja maksmata, tunnistada PRIA 27.11.2017. a otsus nr 13-30.1/17/664 Kärjemari OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ja nõuda kaebajalt tervikuna tagasi juba välja makstud toetus summas 30 000 eurot, sest vastustajal puudus kaalumisruum toetuse tagasinõudmiseks üksnes osaliselt. Ringkonnakohus märgib veel, et seoses toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmisega ning sel põhjusel alusetult makstud toetuse tagasinõudmisega, on Tartu Ringkonnakohus toonud juba varem oma lahendis välja selle, et kui isik on toetuse saamise tingimused loonud kunstlikult, siis toetuse osalise tagasinõudmise korral ei riskiks isik kunstlikke tingimusi luues sisuliselt millegagi. Sisuliselt tähendaks kaebaja nägemus toetuse osalisest tagasinõudmisest seda, et kui taotleja õigusvastast käitumist ei avastata, siis jääb talle alles kogu toetus. Taotleja õigusvastase tegevuse avastamisel peaks kaebaja nägemuse järgi jääma taotlejale alles jääma ikkagi mingi osa toetusest, st eeskätt reaalselt tehtud kulutused, mis on mingilgi määral äriplaaniga seostatavad. On tõenäoline, et selline lähenemine mõjub taotlejatele pigem julgustavalt kunstlikke toetuse saamise tingimusi looma, võib viia toetusrahade kasutamiseni vääral eesmärgil ning kahjustab nende isikute võimalusi toetuste saamiseks, kellel sellele tegelikult õigus oleks olnud. Selline seisukoht kinnitab vastustaja tõlgendust, mille kohaselt puudub PRIA-l valeandmete esitamise tuvastamisel kaalutlusõigus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks (Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019. a otsus asjas nr 3-18-919).
15.Kaebaja väide, et PRIA 04.05.2020. a otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleks arvesse võtta 2021. a veebruaris kooskõlastamiseks esitatud määruse nr 53 muutmise eelnõu ja seal kavandatavaid muudatusi, ei ole asjakohane, sest konkreetset haldusakti ei saa hinnata mõne kooskõlastamisel oleva eelnõu sisu või eesmärkide järgi. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga, s.o selle hindamisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.01.2021. a otsuse muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.