3-20-1882 Kärjemari OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Haldusasi Informatsiooni Ameti 4. mai 2020. a otsuse nr 13-30.1/20/342 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Kärjemari OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja volitatud esindaja Eva Rückenberg Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kärjemari OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Võtta asja juurde liiklusregistri väljavõte registreerimismärgiga nr 2170TB kohta; tl 99).
(vastus
päringule
traktori
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. veebruaril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kärjemari OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)
4.septembril 2017 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse (viitenumber 61001700099). Toetust taotleti maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot. Kavandatavad investeeringud olid toetustaotluse kohaselt põllumajandusliku ehitise (majandushoone) rekonstrueerimine, meekäitlemise inventari, korpustarude komplektide, mesilasperede ja traktori ostmine ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise või arendamise alased tegevused.
3-20-1882
PRIA rahuldas 27. novembri 2017. a otsusega nr 13-30.1/17/664 Kärjemari OÜ taotluse ning maksti välja toetuse esimene osa 30 000 eurot.
2.PRIA 4. mai 2020. a otsusega nr 13-30.1/20/342 jäeti ülejäänud toetussumma 10 000 eurot välja maksmata, tunnistati PRIA 27. novembri 2017. a otsus nr 13-30.1/17/664 Kärjemari OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ning nõuti Kärjemari OÜ-lt tagasi välja makstud toetus 30 000 eurot. PRIA leidis otsuses kokkuvõtvalt järgmist: 1) maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (edaspidi määrus nr 53) kohaselt oli toetuse saaja pärast toetustaotluse rahuldamist kohustatud viima ellu 75% äriplaanis kavandatud tegevustest ja tegema vähemalt 50% ulatuses äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest investeeringuid ühe aasta jooksul, so hiljemalt 27. novembril 2018. Samuti oli toetuse saaja kohustatud esitama esimese maksetaotluse/kulutuste aruande koos kulusid tõendavate dokumentidega, tõendamaks tegevuste elluviimist välja makstud 30 000 euro ulatuses (määruse nr 53 § 15); 2) kohapealses kontrollis tuvastati, et investeeringuobjekt traktor MTZ-82L puudus toetuse saaja majandusüksusest. Toetuse saaja selgituste järgi on investeeringuobjektiks olnud traktor vahetatud kahe teise traktori vastu. Vahetus ei ole dokumenteeritud ning PRIA-t ei ole vahetusest teavitatud; 3) traktori MTZ-82L ostu puhul ei ole toetuse saaja tegelikkuses investeeringuga seotud kulusid kandud, vaid tekitatud on nn raharing; 4) Kreston Ehitus OÜ 23. novembri 2018. a arve nr 44 tasumist (1476 eurot) tõendav maksekorraldus nr 37 on fiktiivne; 5) toetuse saaja on 27. novembril 2018 esitanud ebaõigeid andmeid sisaldava kuludeklaratsiooni koos fiktiivse dokumendiga. Fiktiivse makse ning investeeringuobjekti eest näiliku tasumise alusel loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus investeeringutega seotud kulude katmisest kuludokumentides näidatud summade ulatuses. Samuti tekkis ebaõige ettekujutus, et ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest on tehtud 75% investeeringuid ja vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest; 6) toetuse saaja ei ole täitnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab toetuse saaja investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt ühe aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Investeeringuobjekti vahetamisel on toetuse saaja jätnud PRIA teavitamata taotluses esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 8). Samuti on toetuse saaja tegevuste või investeeringute tõendamiseks esitanud fiktiivse maksekorralduse ning traktori eest näiliku tasumisega (nn raharing) täitnud määruse nr 53 § 5 lg-s 2 (toetusõiguslikkus) ning § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded vaid näiliselt.
3.Kärjemari OÜ esitas 3. juunil 2020 vaide PRIA 4. mai 2020. a otsuse nr 13-30.1/20/342 peale, mis jäeti PRIA 31. augusti 2020. a vaideotsusega nr 13-30.1/20/407-3 rahuldamata. PRIA jäi otsuses esitatud seisukohtade juurde ning märkis vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.PRIA hinnangul on vaidlustatud otsuses ning ka 6. märtsi 2020. a kirjas nr 13-30.1/20/155 põhjalikult selgitanud ja põhjendanud, miks ei saa määruse nr 53 sätestatud nõudeid täidetuks lugeda ning milles seisneb valeandmete esitamine. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud ja/või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi (ELÜPS § 80 lg 2 p-d 1 ja 4). Vastavalt ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1 tehakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lg-s 7 ja artiklis 60 sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta 2(14)
3-20-1882
vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. ELÜPS § 79 lg 4 p 3 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi (ELÜPS § 111 lg 1).
3.2.Jääb arusaamatuks, mis võis olla see eluline põhjus, mis sundis vaide esitajat maksekorralduse koopiat erinevates programmides ringi tõstma ning tekkis väidetavalt tahtmatult Kreston Ehitus OÜ arve nr 44 tasumise kohta PRIA-le esitatud maksekorraldusele nr 37 vale arhiveerimistunnus. PRIA- le teadaolevalt ei saa ettevalmistatud maksest teha arhiveerimistunnusega väljatrükki. Arhiveerimistunnus tekib maksekorraldusele, kui makse on reaalselt kontolt maha läinud.
3.3.Taotleja ei ole kandnud traktori soetamise kulusid ning tõendatud pole omanikulaenu andmine traktori väidetava maksumuse ulatuses.
3.4.Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus. Juhul, kui isik soovib toetust saada, peab ta ise, toetatav tegevus ja toetusetaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses sätestatud nõuetele. Hooletus või teadmatus ei vabasta toetuse saajat vastutusest nõuete rikkumise eest.
3.5.Määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg-test 2-6 tulenevalt on välistatud võimalus toetust osaliselt tagasi nõuda. PRIA peamiseks eesmärgiks on Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ning valeandmete esitamine on oluline oht Euroopa Liidu finantshuvidele. Euroopa Kohtu seisukohtade järgi rikub valeandmete esitamine, haldusorgani eksitusse viimine ning oluliste andmete varjamine toetuse andmise olulisi tingimusi ning kogu toetuse tagasinõudmine on nende asjaolude esinemisel proportsionaalne.
4.Kärjemari OÜ esitas 30. septembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 4. mai 2020. a otsuse nr 13-30.1/20/342 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 2. oktoobri 2020. a määrusega menetlusse.
5.Vastustaja esitas 30. oktoobril 2020 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele.
6.Kohus määras 6. novembri 2020. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis sama määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 14. detsembril 2020 täiendava kirjaliku seisukoha ning vastustaja 15. detsembril 2020 vastuse sellele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub tühistada vaidlustatud otsus ning esitab kaebuses ning täiendavas kirjalikus seisukohas järgmised väited.
7.1.Kaebaja esitas koos vaidega tõendid traktor MTZ-82L ostmise kohta (kinnituskiri). Lisaks põhjendas kaebaja selgitustes ärakuulamiskirjale nr 61001700099 traktorite vahetuse toimumist novembris 2019, tõendas fotodega ning põhjaliku selgitusega, et vahetus oli tekkinud majandustegevuse käigus, kuid PRIA ei ole seda arvesse võtnud.
7.2.Kaebaja on juba vaides selgitanud, et ostuhinna suuruse summa tagastamine ettevõtte kontole oli omanikulaen. Traktori müüja on kinnitanud traktori müümist ja ostusumma saamist 3(14)
3-20-1882
ning vastav kinnituskiri on esitatud PRIA-le haldusmenetluses. Kinnituskirjast, kus traktorite vahetaja kinnitas oma nime ja allkirjaga vahetuse toimumist koostoimes vaidega esitatud kinnitusega traktori ostmise kohta, on tõendatav ja jälgitav traktorite liikumine. Kaebaja juhatuse liige kandis sama summa tagasi ettevõte kontole, et ettevõttel oleks tegevuseks käibevahendeid. Omanikulaenu andmist (3000 eurot) tõendab kassa sissetuleku order ja panga maksekorraldus.
7.3.Kaebaja möönab, et on teinud investeeringuobjektiga seotud muudatusi ilma PRIA-t teavitamata, kuid põhjendamatu on kaebajat süüdistada tahtlikus pettuses. Kaebaja on ka varasemalt selgitanud, et keskendus investeeringu teostamisele ning seoses hoone ehitamise märkimisväärsete lisakuludega, vaarikaistanduse rajamise kuludega ja majanduslike raskustega (sh laenu võtmisega) on tal jäänud vastavad teavitused ühe objekti osas tegemata. Kaebaja on teinud investeeringud lähtudes toetuse maksmise aluseks olnud äriplaanile ja jätkab nende investeeringute teostamist vaatamata PRIA otsustele. Kaebaja on investeeringu teostamisel pidevalt olnud sunnitud suurendama omaosalust, mis on aga muutnud kriitiliseks ettevõtte majandusliku toimimise jätkusuutlikkuse.
7.4.PRIA ei ole arvesse võtnud kaebaja selgitusi seoses Kreston Ehitus OÜ arve tasumisega. Kaebaja selgitas juba vaides, et Kreston Ehitus OÜ on esitanud kinnituskirja, mille kohaselt hilines akende tarne ja ostja on summa tasunud. Kreston Ehitus OÜ esitas 23. novembril 2018 arve, mille kaebaja tasus 1. veebruaril 2019. Segaduse erinevate maksekorraldustega tekitas infotehnoloogiline probleem, millest tingituna oli kaebaja sunnitud maksekorralduse koopia ümber tõstma erinevates programmides. Nii kaebaja kui ka müüja kinnitavad, et nii Kreston Ehitus OÜ arve kui ka Comartrans OÜ arve on tasutud korrektselt ning müüjatel kaebaja suhtes pretensioone ei ole. Põhjendamatu on PRIA kahtlus, nagu oleks arve nr 44 fiktiivne.
7.5.Kaebaja sai arve akende eest 23. novembril 2018. Seoses investeeringu teostamise vajadusega oli kaebaja aktiivses suhtluses akende tarnijaga, samaaegselt toimus ka kuludokumentide ettevalmistamine. Kaebajale tagantjärgi tuvastamatul põhjusel on tõesti sattunud esitatud kuludokumendiks mh ka vaidlusalune maksekorraldus.
7.6.Investeering on teostatud ja vastavad ülekanded tehtud. Kaebaja möönab, et on küll rikkunud hoolsuskohustust kuludokumentide ettevalmistamisel, kuid lähtudes eesmärgipärasuse põhimõttest tuleks arvesse võtta, et ta ei ole teinud fiktiivseid investeeringuid.
7.7.Kaebaja selgituste pinnalt ei ole põhjendatud halduskaristuse kohaldamine, kuna võimalikud rikkumised olid kindlasti mittesüülised. Kaebaja on järginud investeeringu tegemisel määruse nõudeid, täitnud määruse eesmärgi. Taotlejal on täidetud määrusest tulenev põllumajandusliku hariduse ja valdkondliku töökogemuse nõue. Taotlusel esitatud äriplaan sh investeeringud ja tegevused on reaalselt ellu viidud. Kaebaja möönab, et on teadmatusest jätnud küsimata PRIA nõusoleku investeeringu muutmisel traktori osas. Samas on tõendatav, et investeering on tehtud ja kasutusel. Kaebaja möönab ka segadust seoses Kreston Ehitus OÜ arvega ja selle tasumist tõendava dokumendiga, kuid ka see investeering on tehtud, arve on tasutud ning nii paikvaatluse tulemus kui fotod tõendavad, et majandushoonel on investeeringuna aknad olemas ja paigaldatud.
7.8.Kogu toetuse tagasinõudmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Käesoleval juhul tuleks lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning vajadusel rakendada sanktsiooni määruse nr 53 § 16 lg 3 nimetatud summa osas. Arvesse tuleks võtta meetme eesmärki, milleks on alustava põllumajandustootja tegevuse alustamise toetamine, mis tähendab, et alustaval ettevõtjal on iga investeeringu teostamine, eriti veel heakskiidetud toetusotsuse valguses, äärmiselt pingeline ja 4(14)
3-20-1882
samas ka oluline. Juba väljamakstud toetuse põhjendamatu tagasinõudmine tähendab suhteliselt kindlasti ettevõtte maksejõuetuks muutumist.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Paikvaatlusel on tuvastatud, et investeeringuobjekti traktor MTZ-82L ei säilitatud kaebaja majandusüksuses selle sihipärase kasutuse perioodi lõpuni. Kaebaja on maksetaotlust nr 1330.1/18/854 korduvalt muutnud, k.a traktorit puudutavas osas, jättes investeeringuobjekti vahetuse mainimata. Vastustaja hinnangul näitab see kaebaja tahtlikku või äärmiselt hooletut suhtumist.
8.2.ELÜPS § 80 lg 11 p 2 välistab muudatuse aktsepteerimise, kui see on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist, st PRIA-lt muudatuse osas aktsepti saamist. Kaebaja juhatuse liige Kaja Lääts tegeleb konsulendina nõuandetegevusega maaelu arengu ja põllumajanduse valdkonnas (täpsemalt maaettevõtluse ja finantsmajanduse ning toetuste taotlemise valdkonnas). Seega ei ole asjakohane väide teadmatusest teavitamiskohustuse rikkumisel. Ka hooletus või teadmatus ei vabasta toetuse saajat vastutusest nõuete rikkumise eest.
8.3.Kaebaja ei ole usaldusväärselt tõendanud investeeringuobjektina traktori soetamist ega ka selle väidetavat vahetamist kahe väiksema traktori vastu, Kaebaja on investeeringuobjekti (traktor MTZ-82L) vahetanud PRIA-t teavitamata ning dokumenteerimata. Ka kaebusega koos ei ole kaebaja esitanud ühtegi usaldusväärset dokumenti, mis tõendaks väidetavat traktorite vahetuse toimumist. Vaidega esitatud traktori müüja käsikirjalist kinnituskirja ning kaebusega koos esitatud traktori vahetaja käsikirjalist kinnituskirja, mis on vastuolus teiste asjas ilmnenud asjaoludega, ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks. Seega ei ole võimalik väidetava vahetusega seotud asjaolusid (sh uue investeeringuobjekti tegelikku maksumust) tagantjärgi tõendada ega ka kontrollida. Tähtsust ei oma kaebaja väide, et traktori ostmine moodustab taotlusaluste investeeringute mahust alla 10%, et ta on teinud investeeringud lähtudes toetuse maksmise aluseks olnud äriplaanist ning on investeeringu teostamisel pidevalt olnud sunnitud suurendama omaosalust.
8.4.Kinnitust on leidnud, et väidetavalt traktori eest tasutud summa on samal päeval, umbes 40 minutit pärast ülekande tegemist, kaebaja kontole sularaha sissemaksena (3000 eurot) tagasi pandud. Kaebaja põhjendab seda omanikulaenuna. Väidetav laenu andmine ei kajastu kaebaja 2018. a ega 2019. a majandusaasta aruandes ning omanikulaenu andmist ei maininud kaebaja ka ärakuulamisel antud vastuses. Kaebaja on vastava investeeringuga seotud kulutused kandnud vaid näiliselt, eesmärgiga täita määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudeid ning tegelikkuses on maksetaotluses deklareeritud kulutused tegemata.
8.5.Vastustajale jääb arusaamatuks reaalne eluline põhjus, mis sundis kaebajat maksekorralduse koopiat erinevates programmides ringi tõstma selliselt, et tekkis väidevavalt tahtmatult Kreston Ehitus OÜ arve nr 44 tasumise kohta PRIA-le esitatud maksekorraldusele nr 37 vale arhiveerimistunnus. Swebank AS-lt saadud info kohaselt ei ole võimalik ettevalmistatud maksest teha arhiveerimistunnusega väljatrükki. Arhiveerimistunnus tekib maksekorraldusele, kui raha on kontolt reaalselt maha läinud.
8.6.Kaebajal oli vajalik näidata, et arvel nr 44 kajastatud tegevused on ellu viidud ning kulutused tehtud enne määrusest nr 53 tulenevat tähtaega, so 27. november 2018. Tegelikkuses viidi nimetatud arvel kajastatud tegevused ellu 2019. aasta alguses, mida kinnitab ka kaebaja. Seega määruses nr 53 sätestatud tähtaega ületades. Arvel kajastatud tegevuste eest kantud kulutuste puhul on rikutud toetuskõlblikkuse kriteeriume, mis tooks samuti kaasa toetuse mittemaksmise või tühistamise (komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 1). 5(14)
3-20-1882
8.7.Asjaolu, et akende ja uste eest esitati arve enne tähtaja saabumist ning kaebaja oli maksetaotlust esitades arvestanud kuludega akendele ja ustele, ei tähenda investeeringu tähtaegset teostamist. Kõnesolev tegevus oli tegelikkuses viidud ellu määruse nr 53 § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaega ületades.
8.8.Kaebaja tegevuste või investeeringute tõendamiseks esitanud võltsitud maksekorralduse ning traktori eest näiliku tasumisega (nn raharing) täitnud määruse nr 53 § 5 lg-s 2 (toetusõiguslikkus) ning § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded täitnud vaid näilikult ning tingimused toetuse saamiseks on tekitatud kunstlikult. Ka ei ole kaebaja täitnud kohustust tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 4).
8.9.Kaebaja ei ole suutnud tõendada enda käitumise mittesüülisust määruse (EL) nr 809/2014 artikkel 63 lõige 1 viimasele taandele.
8.10.Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus. Juhul, kui isik soovib toetust saada, peab ta ise, toetatav tegevus ja toetusetaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses (määrus nr 53) sätestatud nõuetele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 60 ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 4 lg- de 1 ja 3 kohaselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg 6 näeb ette, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal. Selle sätte sõnastus koosmõjus sama artikli lõigetega 2-5 välistab PRIA hinnangul võimaluse kaalutleda toetusest osalist ilmajätmist. Kui valeandmete esitamine või vajaliku teabe hooletusest esitamata jätmine on tuvastatud, siis on õiguslikuks tagajärjeks täielik toetusest ilmajätmine. Ka ELÜPS § 79 lg 4 p 3 ei võimalda PRIA hinnangul kaaluda taotluse osalist rahuldamata jätmist.
8.11.Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg-le 1 toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täidet. Olukorras, kus PRIA jätaks traktori ostu ja/või akende paigaldamisega seotud investeeringud arvesse võtmata, oleks kaebaja jaoks tagajärjeks siiski toetusest täies ulatuses ilma jäämine ning alusetult saadud toetuse tagasi maksmine.
8.12.Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud ja/või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜP-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi (ELÜPS § 80 lg 2 p-d 1 ja 4). Vastavalt ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1 tehakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lg-s 7 ja artiklis 60 sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. ELÜPS § 79 lg 4 p 3 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi (ELÜPS § 111 lg 1). 6(14)
3-20-1882
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja taotles 4. septembri 2017. a taotlusega (nr 61001700099) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Toetust taotleti põllumajandusliku ehitise (majandushoone) rekonstrueerimiseks, meekäitlemise inventari, korpustarude komplektide, mesilasperede ja traktori ostmiseks ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise või arendamise alasteks tegevusteks (tl 29-44). PRIA rahuldas 27. novembri 2017. a otsusega nr 13-30.1/17/664 esitatud toetusetaotluse ning kaebajale maksti välja toetuse esimene osa 30 000 eurot. Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud PRIA otsuse (tl 5-8), millega jäeti välja maksmata
1.novembri 2019. a maksetaotlusega nr 13-30.1/19/710 taotletud toetus 10 000 euro ulatuses, tunnistati kehtetuks PRIA 27. novembri 2017. a otsus nr 13-30.1/17/664 toetustaotluse rahuldamise kohta ning kohustati tagasi maksma välja makstud toetus (30 000 eurot). Kuigi kaebaja on märkinud, et soovib vaidlustatud otsuse tühistamist kaebajat puudutavas osas, mõistab kohus, et kaebus on esitatud vaidlustatud otsuse tervikuna tühistamiseks. Nimelt ei ilmne vaidlustatud otsusest (tl 5-8), et sellel oleks muid adressaate peale kaebaja.
10.Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlemise ja saamise tingimused on sätestatud maaeluministri 9. septembri 2016. a määruses nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53). Toetuse eesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu1. Selle määruse § 5 lg 2 kohaselt tuleb vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest kasutada sellise materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 14 lg 2 p-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Toetuse saaja oli pärast toetustaotluse rahuldamist kohustatud viima ellu 75% äriplaanis kavandatud tegevustest ja tegema vähemalt 50% ulatuses äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest investeeringuid ühe aasta jooksul, so hiljemalt 27. novembril 2018 (määruse nr 53 § 14 lg 1 p 2). Samuti oli toetuse saaja kohustatud esitama esimese maksetaotluse/kulutuste aruande koos kulusid tõendavate dokumentidega, tõendamaks tegevuste elluviimist välja makstud 30 000 euro ulatuses ühe kuu jooksul määruse nr 53 § 14 lg-s 1 sätestatud tähtpäevast (määruse nr 53 § 15). Toetuse saaja esitas PRIA-le 27. novembril 2018 esimese maksetaotluse/kulutuste aruande nr 13- 30.1/18/854 ja selle juurde dokumendid toetatud investeeringute tegemise tõendamiseks (tl 71-80).
11.Vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja esmalt tuginenud asjaolule, et toetuse eest tehtud investeeringuna näidatud traktor MTZ-82L ei olnud 18. detsembril 2019 kohapealse kontrolli teostamise ajal kaebaja kasutuses (kontrolli protokoll nr 13-30.1/19/860; tl 45). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et toetus- ja maksetaotluses kajastatud investeeringuobjekti traktori MTZ-82L kaebaja majandusüksuses sel ajal kasutuses ei olnud.
Kaebaja seadusliku esindaja selgituste kohaselt kohapealse kontrolli protokollis (tl 45p) oli traktor olemas, kuid vahetatud on traktori mudel. Hilisemas, 27. detsembri 2019. a seletuskirjas (tl 46) on kaebaja seaduslik esindaja märkinud, et traktor MTZ-82L oli majapidamises kasutuses ja sellega tehti majapidamises kõik tööd vaarikaistanduse ettevalmistamiseks (kündmine, randaalimine, kultiveerimine, kilemasina haakimine). Vaarikaistanduse valmides selgus, et soetatud traktor jääb mõõtudelt liiga suureks ja traktorit vajatakse reavahede niitmiseks. Seetõttu vahetati kaebaja selgituste kohaselt toetuse eest ostetud traktor kahe RS-09 mudeli traktori vastu, mis olid kaebaja väitel olemas ka 18. detsembri 2019. a paikvaatluse ajal, ning mis rahuldavad ettevõtja vajadusi vaarikaistanduses edaspidi paremini. Nii traktori MTZ-82L kui ka kahe traktori RS-09 olemasolu tõendamiseks on kaebaja esitanud fotod (fotod nr 5 tl 85p ja 18 tl 89; fotod nr 19 ja 20, tl 90).
12.Vaidlustatud otsuse aluseks olnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 kohaselt on taotlejal kohustus investeeringu objekti säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmist. Vastavalt määruse nr 53 § 14 lg 4 p-le 8 on toetuse saaja kohustatud teavitama PRIA-t viivitamata taotluses esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Vastustaja viitab ELÜPS § 80 lg 11 p-le 2, mis välistab muudatuse aktsepteerimise, kui see on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist, st PRIA-lt muudatuse osas aktsepti saamist. Viidatud sätte kohaselt ei rahuldata maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust muuhulgas ka juhul kui muudatus on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Kaebaja möönab oma eksimust traktorite vahetusest (seega investeeringuobjektiga seotud muudatustest) teavitamata jätmisel, kuid põhjendab seda teadmatusega ega pea enda käitumist süüliseks.
13.ELÜPS § 80 lg 12 p-st 1 tuleneb, et kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada toetuse abil ostetava asja teise samaliigilise asjaga taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid, ei esine sama paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolusid ega muutu asja kasutamise otstarve. Viidatud punktide järgi pole taoline asendamine lubatav kui toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele (p 1) või kui muudatus oleks mõjutanud taotluste paremusjärjestust selliselt, et oleks muutunud rahuldamisele kuulunud parim taotlus või parimad taotlused (p 3). Praegusel juhul ei ole põhimõtteliselt investeeringuobjekti kasutamise üldine otstarve muutunud ning kaebaja on selgitanud, miks väiksem traktor pärast vaarikaistanduse rajamist tema ettevõtlusesse paremini sobib. Samas ilmneb kaebaja selgitustest, et väidetavalt toetusraha eest soetatud traktor MTZ82L oli küll kohane vahend istanduse rajamisel tehtud töödeks, kuid väidetavalt on hiljem selgunud, et see traktor ei sobi oma omadustelt istanduse edasisel hooldamisel. Seega spetsiifiline kasutusotstarve on siiski muutunud ja ELÜPS § 80 lg 12 p 1 kohtu hinnangul ei kohaldu.
14.Kaebaja selgitustes traktorite kohta on kohtu hinnangul ka vastuolu: kontrolli protokollis nimetas ta traktorite vahetamisega seoses üht traktorit, kuid hilisemates selgitustes (27. detsembri 2019. a seletuskiri; selgitused ärakuulamiskirjale, tl 82-84p) on räägitud investeeringuobjekti vahetamisest kahe traktori vastu, aga ka nimetatud, et raamatupidamises on transpordivahendina arvel traktor (ainsuses). Mingil põhjusel on kaebaja esindaja kontrolli tulemustes maininud küll vahetuse tulemusena traktori saamist, kuid traktori (veel vähem kahe traktori) olemasolu pole protokollis kajastatud, kuigi kaebaja esindajal oli võimalus kontrollivale ametnikule traktoreid kohapeal näidata. Pelgalt traktorite fotod traktori soetamist 8(14)
3-20-1882
ega nõuetekohast toetustaotluse muutmist (traktorite vahetus) ei tõenda. Vastustaja täiendava selgituse kohaselt (p 1; tl 67) pole kaebaja, olles korduvalt muutnud maksetaotlust ning muuhulgas ka traktorit puudutavas osas, investeeringuobjekti vahetust maininud.
15.Kuigi kaebaja ise eitab enda süülist tegevust, näitab vastustaja hinnangul kaebaja käitumine tahtlikku või äärmiselt hooletut suhtumist. Vastustaja toob välja ka asjaolu, et kaebaja juhatuse liige Kaja Lääts tegeleb konsulendina nõuandetegevusega maaelu arengu ja põllumajanduse (täpsemalt maaettevõtluse ja finantsmajanduse ning toetuste taotlemise) valdkonnas. Seetõttu ei pea vastustaja asjakohaseks väidet teadmatusest teavitamiskohustuse rikkumisel ning märgib, et ka hooletus või teadmatus ei vabasta toetuse saajat vastutusest nõuete rikkumise eest. Kohus möönab, et kuigi miski ei viita otsesõnu kaebaja tahtlusele, võis teavitamiskohustuse rikkumine olla tingitud hooletusest. ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Viidatud sättest tuleneb õigus toetuse tagasinõudmiseks taotleja süülise käitumise korral, täpsustamata süü vormi.
16.Vastustaja on ka arvamusel, et lisaks taotluse muudatusest teavitamata jätmisele pole investeeringuobjekti (traktor MTZ-82L) soetamine üldse tõendatud ning et traktori ostu puhul ei ole toetuse saaja tegelikkuses investeeringuga seotud kulusid kandud, vaid tekitatud on nn raharing.
16.1.Kohus nõustub vastustajaga, et väidetava vahetusega seotud asjaolusid ei ole võimalik täielikult tagantjärgi tõendada ega kontrollida. Muuhulgas ei ilmne esitatud tõenditest väidetava vahetuse tulemusena saadud kahe traktori maksumus, mistõttu ei saa ka teha järeldust, et need oleks sama väärtusega kui väidetavalt esialgne toetusrahast soetatud traktor. Traktorite vahetuse tõendamiseks on kaebaja esitanud Arti Rüütli allkirjastatud 28. septembri 2020. a avalduse (kinnituse) tema ja Kärjemari OÜ vahel toimunud traktorite vahetuse kohta (tl 15). Liiklusregistris on kõnealuse traktori MTZ-82L registreerimismärgiga 210TB omanikuna märgitud Arti Rüütel ning registreerimistunnistuse väljastamise kuupäevaks 31. oktoober 2019 (tl 99). Traktori ostu kohta on kaebaja ainsa tõendina esitanud August Piiraku 29. mai 2020. a kirjaliku kinnituse, et ta müüs 25. novembril 2018 Kaja Läätsele ja Kärjemari OÜ-le traktori MTZ-82L 3000 euro eest ning selle kohta on sõlmitud müügileping (tl 95). Nimetatud müügilepingut pole kaebaja kohtule ega vastustajale haldus- ega vaidemenetluses esitanud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik, kes on allkirjastanud taotluse põllumajandustoetuse saamiseks ning tutvunud taotleja kohustustega (sh aruandluskohustus) ei ole pidanud vajalikuks säilitada ega esitada toetusega hõlmatud olulise investeeringuobjekti ostu kinnitavat tõendit. Liiatigi ei ole kaebaja vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebaja seaduslik esindaja ise tegutseb nõustajana põllumajandustoetuste valdkonnas. Üksnes väidetava müüja eeltoodud kinnitus nimetatud tehingut veenvalt ei tõenda.
16.2.Kaebaja on seisukohal, et traktori ost on piisavalt tõendatud pangaülekandega. Kaebaja konto väljavõttest ilmneb tõepoolest 3000 euro suurune ülekanne 25. novembril 2018 August Piirakule (tl 51p). Väites nn raharingi tekitamist ja tegelike kulutuste tegemata jätmist tugineb vastustaja asjaolule, et kaebaja on pärast väidetavalt traktori eest tasumist 25. novembril 2018 sama suure summa samal päeval umbes 40 minutit pärast A. Piirakule ülekande tegemist enda kontole sularaha sissemaksena (3000 eurot) pannud. Kaebaja ise nimetab sellist toimimist omanikulaenuks, et 9(14)
3-20-1882
ettevõttel oleks tegevuseks käibevahendeid. Lühiajalise laenuna omanikult on seda tehingut kirjeldatud ka Kärjemari OÜ kassa sissetuleku orderil nr 24 (tl 16). Arvestades, et kaebaja ei ole suutnud müügitehingut tõendada lepinguga ning omanikulaenu andmist ei ole kaebaja äriregistri andmetel kajastanud 2018. ega 2019. a majandusaasta aruannetes2, ei pea kohus kaebaja väidet omanikulaenust usutavaks. Oluline on ka tähele panna, et kaebaja ei selgitanud sularaha sissemakset omanikulaenuna haldusmenetluses ärakuulamise käigus (tl 82-84), vaid asus seda väitma alles vaide- ja kohtumenetluses. Kaebajal oli tehingu asjaolude selgitamiseks haldusmenetluses piisavalt aega, et esitada põhjalikke ja tegelikel asjaoludel põhinevaid selgitusi.
16.3.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et maksetaotluses deklareeritud kulutus traktori soetamiseks ja omanikulaenu andmine pole tõendatud ning viidatud rahaülekanne on tehtud näiliselt määruse nr 53 § 5 lg-s 2 ja § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuete (investeeringute maht) täitmiseks.
17.Vastustaja väitel on toetuse saaja 27. novembril 2018 esitanud ebaõigeid andmeid sisaldava kuludeklaratsiooni juurde ka fiktiivse dokumendiga, milleks on Kreston Ehitus OÜ arve nr 44 tasumise kohta esitatud vale arhiveerimistunnusega maksekorraldus nr 37.
17.1.Vastustaja põhjendab oma arvamust maksekorralduse fiktiivsusest vaidlustatud otsuses (lk 3 kolmas lõik; tl 6) järgmiselt. Kaebaja on esitanud PRIA-le Kreston Ehitus OÜ 23. novembri 2018. a arve nr 44 alusel summa 1476 eurot tasumise kohta maksekorralduse nr 37, millel on panga kinnitus „RO2353964400 26.11.2018 15:30:02“. Pangakonto väljavõtte järgi on arve nr 44 tegelikkuses tasutud aga hiljem, so 1. veebruaril 2019 (maksekorraldus nr 37 arhiveerimistunnusega RO2393844407). Toetuse saaja on esitanud tehtud kulutuste tõendamiseks ka Comartrans OÜ arve nr 5 ja selle tasumist tõendava maksekorralduse nr 34, millel on sama arhiveerimistunnus „RO2353964400 26.11.2018 15:30:02“ kui eelnevalt käsitletud maksekorraldusel. Comartrans OÜ arve nr 5 tasumine on kontoväljavõtte järgi tegelikkuses toimunud 26. novembril 2018, st see arhiveerimistunnus on maksekorralduse nr 34 puhul tõene. Selle üle pooled ka ei vaidle. Seega on eeltoodu alusel usutav, et Kreston Ehitus OÜ arvet nr 44 ei olnud võimalik tasuda sama arhiveerimistunnusega maksekorralduse alusel. Kohus peab veenvaks vastustaja hinnangut, et arve nr 44 tasumise tõendamiseks esitatud maksekorraldus nr 37 on fiktiivne (mitteusaldusväärne).
17.2.Vastustaja järeldus leiab kinnitust kohtule esitatud pangakonto väljavõttest, mille kohaselt on 26. novembril 2018 tasutud Comatrans OÜ arve nr 5 (maksekorraldus nr 34 arhiveerimistunnusega RO2353964400 26.11.2018 15:30:02; tl 51p) ning 1. veebruaril 2019 Kreston Ehitus OÜ arve nr 44 (maksekorraldus nr 37 arhiveerimistunnusega RO2393844407; tl 53). Arve nr 44 eest raha laekumist 1. veebruaril 2019 on kinnitanud ka Kreston Ehitus OÜ juhatuse liige oma kinnituskirjas, mille kaebaja on esitanud PRIA-le vaide lisana (tl 96). Kirjas märgitud asjaolu, et akende, mille eest arve nr 44 esitati, tarneaeg pikenes 2019. a jaanuarikuuni selgitab küll nende eest tasumist 1. veebruaril 2019, kuid ei saa kuidagi põhjendada eksitava teabe esitamist PRIA-le, nagu oleks tasumine toimunud juba 26. novembril 2018, st toetuse eest investeeringute tegemise aastapikkuse tähtaja sees. Vastustaja arvates on fiktiivne dokument esitatud eesmärgil näidata tegevuste tähtaegsust, kuid ka kaebaja ise on tunnistanud, et toetatud tegevus toimus alles 2019. a alguses – kaebaja on vastuses ärakuulamiskirjale märkinud, et poleks tohtinud 2018. a kuludena Kreston OÜ arve tasumist näidata.
https://ariregister.rik.ee/
10(14)
3-20-1882
17.3.Kaebaja on põhjendanud eksitava või isegi fiktiivse maksekorralduse esitamist arusaamatusega ning tagantjärgi tuvastamatu põhjusega, mainides ka kommunikatsiooniprobleeme ettevõtte esindajatega. Vaides PRIA-le viitas kaebaja infotehnoloogilisele probleemile, mis sundis teda maksekorralduse koopiat erinevates programmides ümber tõstma. Kohtu hinnangul ei ole need selgitused veenvad. Maksekorralduse koopiate ümbertõstmise tõttu tekkinud väidetav segadus ei tee olematuks pangakonto väljavõttel kajastatud makseid koos nende arhiveerimisnumbritega.
18.PRIA on vaidlustatud otsuses selgitanud, et kuna traktori soetamine 3000 euro eest pole tõendatud ning akende eest Kreston Ehitus OÜ-le tasumise osas on esitatud fiktiivne maksekorraldus 1476 euro ulatuses, oli teostatud investeeringute tegelik abikõlbulik maksumus vähem kui 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest (määruse nr 53 § 5 lg 2 ja § 14 lg 1 p 2). Tegevuste abikõlblik maksumus kokku oli seega investeeringud 17 053,49 eurot ning tegelikud muud kulud 9 098 eurot, st kokku 26 151,49 eurot, mis on vähem kui 75% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest (41 040 eurot) (määruse nr 53 § 14 lg 1 p 2). Fiktiivse makse ning investeeringuobjekti eest näiliku tasumise alusel loodi PRIA hinnangul ebaõige ettekujutus investeeringutega seotud kulude katmisest kuludokumentides näidatud summade ulatuses nõuetekohase tähtaja jooksul, st et ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest on tehtud 75% investeeringuid ja vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest. Arvel kajastatud tegevuste eest kantud kulutuste puhul on vastustaja hinnangul seega rikutud toetuskõlblikkuse kriteeriume, mis on toetuse mittemaksmise või tühistamise aluseks (komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 1).
19.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Vastustaja viidatud Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ artikkel 4 lg-te 1 ja 3 kohaselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg 6 näeb ette, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult.
20.Riigikohus on selgitanud (17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10), et toetuse tagasinõudmisel määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 alusel tuleb kuritarvituse kindlakstegemisel hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused. Praegusel juhul on vastustaja lisaks objektiivsetele asjaoludele viidanud ka kaebaja eesmärgile näidata asjaolusid sellisena, et jätta mulje tegevuse ja investeeringute tähtaegsest tegemisest toetuse nõuetele vastavas mahus. Kaebaja möönab kaebuse p-s 5 hooletust investeeringuga seotud muudatustest teavitamata jätmisel (väidetav traktorite vahetus). Samas ei pea vastustaja teavitamiskohustuse rikkumist 11(14)
3-20-1882
traktori puhul ainumääravaks, vaid on ka arvamusel, et traktori soetamise kulud on tõendamata. Muudetud maksekorralduse esitamise osas märgib kaebaja, et tal puudus rikkumise tahtlus ning tegemist oli arusaamatusega seoses maksedokumentide esitamise tähtaja saabumisega ja ettevõtte esindajate vahelise kommunikatsiooniprobleemiga, kuid sisuliselt oli 23. novembri 2018. a seisuga kaebajal võetud kohustus investeeringu teostamiseks akende osas (kaebuse p 7). Kaebaja möönab, et akende reaalne tarne ja tegelik tasumine toimus lühiajalise hilinemisega, s.o 2019. a 1. veebruaril, mitte aga 27. novembriks 2018 nagu kaebaja esialgu püüdis tõendada.
21.Kaebaja, osundades sama määruse (EL) nr 890/2014 art 63 lg 1 viimasele taandele („Karistusi ei kohaldata siiski juhul, kui toetusesaaja suudab pädevale asutusele veenvalt tõendada, et ta ei ole rahastamiskõlbmatu summa lisamises süüdi või kui pädev ametiasutus veendub muul viisil, et asjaomane toetusesaaja ei ole süüdi“) leiab, et talle pole lubatav kohaldada halduskaristust, kuna tema võimalikud rikkumised polnud süülised. Kohus sellega ei nõustu – isegi hooletuse tõttu kohustuste mittetäitmine on süüline käitumine. Eksitava maksekorralduse esitamist toetuse nõuete täitmise tõendamiseks ei saa kindlasti pidada mittesüüliseks. Samuti investeeringu (traktori soetamine) tõendamata jätmist.
22.Kohus on eelnevalt nõustunud vastustaja järeldusega, et investeering traktori soetamiseks pole tõendatud. Kaebaja märgib, et hoolimata teatud segadusest Kreston Ehitus OÜ arve tasumisel ja teatamiskohutuse täitmisel on tõendatud, et investeering on tehtud ja kasutusel. Majandushoone osas osundab kaebaja paikvaatluse tulemustele ja fotodele, ning märgib, et hoonel on investeeringuna soetatud aknad olemas ja paigaldatud, ehitis on valmis ja kasutatav ning investeering kogumina täidab määruse eesmärki (vt eelpool otsuse põhjenduste p 10, esimene lõik). Majandushoone renoveerimine (sh akende paigaldamine) nähtub ärakuulamiskirja vastusele lisatud fotodelt (eelkõige foto nr 2, tl 85). Kuigi pooled majandushoone renoveerimise üle ei vaidle, on tõendamist leidnud vastava investeeringu (aknad) kohta tegelikkust moonutava dokumendi esitamine. Seda asjaolu ei muuda ka kaebaja selgitus, et kohustus akende eest tasumiseks oli tekkinud juba enne määruse nr 53 § 14 lg 1 p-s 2 nimetatud tähtpäeva, kuid tarnijast tingitud põhjusel hilines tasumine tellimuse eest. Haldusasja tõenditest ei ilmne, et kaebaja oleks tarne hilinemisest tingitud raskustest vastustajat informeerinud ja selgitanud, et tal ei õnnestu toetustingimuste nõuet täita temast mitteolenevatel põhjustel, vaid on püüdnud jätta muljet nõuete tähtaegsest täitmisest manipuleeritud dokumendi abil.
23.Juba eelnevalt viidatud määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ette nähtud eeliseid isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 4 lg 1 kohaselt järgneb tavaliselt mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine kas kohustusena maksta või tagasi maksta maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad, või saadud soodustuse taotlemisel selle toetuseks või ettemakse saamise ajal antud tagatise täieliku või osalise kaotamisena. Sama määruse art 4 lg 3 sätestab, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Tegemist ei ole karistuse, vaid haldusmeetmega (art 4 lg 4).
24.Kaebaja seab kahtluse alla toetuse täies ulatuses tagasinõudmise proportsionaalsuse. Kaebaja arvates tulnuks vastustajal vähemalt kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Kaebaja märgib, et on täitnud talle taotlejana pandud kohustused (hariduse ja valdkondliku töökogemuse 12(14)
3-20-1882
nõue) ning on äriplaanis ette nähtud investeeringud ja muud tegevused ellu viinud. Kaebaja leiab ka, et vajadusel rakendataks sanktsiooni määruse nr 53 § 16 lg 3 nimetatud summa osas (st toetuse teise osa ulatuses, mida pole veel välja makstud). Vastustaja on arvamusel, et kehtivast õigusest ei tulene talle kaalumisruumi toetuse tagasinõudmise ulatuse üle otsustamiseks ega toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et traktori soetamine pole tõendatud, mistõttu ei saa nõustuda kaebaja väitega selle investeeringu tegemisest. Kõrvalhoone valmimise üle iseenesest vaidlust ei käi, kuid pooled on erineval seisukohal tähtaegse investeeringu tõendamise õiguspärasuse osas. Vastustaja tugineb komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas) artikli 35 lg-le 6, mis sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Kohus nõustub vastustajaga, et erinevalt art 35 lg-test 2 ja 3, mis võimaldavad sõnaselgelt toetuse maksmisest keelduda või toetus tühistada ka osaliselt, sama artikli lg 6 sellist kaalumisvõimalust ette ei näe. Vastavalt ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1 tehakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lg-s 7 ja artiklis 60 sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. ELÜPS § 79 lg 4 p 3 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.
25.Eelneva põhjal nõustub kohus vastustajaga, et väljaselgitatud asjaolusid arvestades puudus vastustajal kaalumisruum toetuse tagasinõudmiseks üksnes osaliselt ning vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane.
26.Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusnormide rikkumisi, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Muuhulgas on kaebajale tagatud piisavalt põhjlikult võimalus olla ära kuulata ja selgitada investeeringutega seotud asjaolusid ning vastata vastustaja etteheidetele nii haldus-kui ka vaidemenetluses. Kaebaja esindaja on viibinud kohapealse kontrolli juures ning andnud enda selgitused nii 18. detsembri 2019. a kontrolli protokollis (tl 45-45p) ja 27. detsembril 2019 vormistatud lisalehel (tl 46p) kui ka 27. detsembri 2019. a seletustes (tl 46). Kaebaja on saanud esitada oma selgitused ja vastuväited (tl 82-84p) vastuseks PRIA 6. märtsi 2020. a kirjale nr 13-30.1/20/155 „Ärakuulamine 61001700099“ (tl 47-49). Samuti on ta saanud väljendada oma arvamust ja vastu vaielda vastustajale vaidemenetluses.
27.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
28.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
13(14)
3-20-1882
Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).