Sotsiaalõigus › Pensionid

3-20-1608 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Alates 01.04.2013 kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS u.r) ega 01.01.1996–31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadus (ATS v.r) ei näe ette ühegi tegevuse või teenistusperioodi sooduskorras teenistusstaaži hulka arvamist. Seega arvatakse avaliku teenistuse staaži, sh vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži hulka kõigi tegevuste perioodid ja kõik teenistusperioodid ühekordselt. Dokumentide järgi on kaebajal avaliku teenistuse staaži 15 aastat 1 kuu 22 päeva, mis annab ATS u.r § 113 lg 7 alusel kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamiseks 10% võrra. Sarnaselt PolTS § 212 lg-le 4 näeb ka politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 361 lg 6 ette politseiametnikuna 01.03.1991–01.09.1994 töötamise aja arvamise politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt. Politseiteenistuse staaž omab tähtsust PPVS-i alusel saadavate hüvede või õiguste (politseiametniku pension, koondamise tõttu vabastamine jms) kasutamisel. ATS u.r ega ATS v.r ei näe ette PPVS-i alusel arvutatud politseiteenistuse staaži arvamist ametniku teenistusstaaži hulka ja PPVS-i alusel arvutatud politseiteenistuse staaž ei anna õigust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel määratud vanaduspensioni suurendamiseks ATS u.r § 113 lg 7 alusel.

3-20-1608 2) ATS u.r § 113 lg 2 sätestab, et isikul, kellel on selle seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks ATS v.r alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le 7. ATS u.r § 113 lg 7 järgi suurendatakse RPKS-i alusel arvutatud vanaduspensioni 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ja 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20%. Seega viidatud sätete järgi oleneb kaebaja õigus vanaduspensioni suurendamisele sellest, kui suur oli tema avaliku teenistuse staaž. 3) ATS u.r § 107 lg 1 p 1 järgi loetakse teenistusstaaži hulka ATS v.r alusel arvestatud teenistusstaaž. ATS v.r § 153 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka: 1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana; 2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui 6 kuud; 3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg; 4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. ATS v.r § 155 järgi tõendatakse teenistusstaaži kandega tööraamatus, samuti ametiasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud muude dokumentidega. 4) Teenistuslehe kannete kohaselt oli kaebaja teenistuses Riigikontrollis 02.05.1996– 06.09.1999 (3 aastat 4 kuud 5 päeva), Riigikogu Kantseleis 08.09.1999–06.03.2005 (5 aastat 5 kuud 27 päeva), HTM-s 07.08.2007–30.06.2009 (1 aasta 10 kuud 24 päeva) ja Kaitseväes 20.09.2010–31.01.2011 (4 kuud 12 päeva). Lisaks arvati kaebaja ametnike reservi 24.07.2009 ja reservist välja 23.03.2010. Samuti nähtub teenistuslehelt, et kaebajal oli enne teenistuslehe avamist 02.05.1996 seisuga avaliku teenistuse staaži 3 aastat 6 kuud 13 päeva. Tööraamatu kohaselt oli tegemist kaebaja töötamisega XXX 01.09.1992–07.10.1995 (3 aastat 1 kuu 7 päeva) ja XXX 25.10.1995–01.04.1996 (5 kuud 8 päeva). Kokku tuleb kaebaja teenistusstaaži pikkuseks 15 aastat 1 kuu 21 päeva (vaidlustatud otsuse järgi 15 aastat 1 kuu 22 päeva). Seega on kaebajal ATS u.r § 113 lg 7 p 1 järgi õigus vanaduspensioni suurendamisele 10% võrra. 5) Kaebaja leiab, et tema töötamist XXX tulnuks ajavahemiku 01.09.1992–01.09.1994 (2 aastat 1 päev) osas arvestada kolmekordselt, mille tulemusel oleks kaebaja staaži pikkuseks sel perioodil 6 aastat 3 päeva. Koos ülejäänud XXX töötatud ajaga ajavahemikul 02.09.1994– 07.10.1995 (1 aasta 1 kuu 6 päeva), oleks kaebaja staaž kokku 7 aastat 1 kuu 9 päeva ning koos muu avaliku teenistuse staažiga oleks kaebaja staažiks kokku 19 aastat 1 kuu 25 päeva, mis annaks ATS u.r § 113 lg 7 p 2 alusel kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamiseks 20% võrra. Kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. PolTS § 212 lg 4 ja PPVS § 361 lg 6 lubavad arvata perioodil 01.03.1991–01.09.1994 politseiametnikuna töötamist sooduskorras kolmekordselt politseiteenistuse staaži, mitte avaliku teenistuse staaži hulka. Tegemist ei ole kattuvate mõistetega. Politseiteenistuse staaži arvestatakse teistel eesmärkidel. Politseiteenistuse staaž annab/andis õiguse lisapuhkusele (PPVS § 11910), politseiteenistusest vabastamisel makstavale hüvitisele (PPVS § 97) ja politseiametniku pensionile (PPVS § 1111, PolTS § 211, § 213 lg 5), mh sõltus politseiteenistuse staaži pikkusest määratava pensioni suurus (PPVS § 1111 lg 3, PolTS § 211 lg 3). Erinevalt teistest riigiametnikest ei kehti politseiametnike suhtes ATS v.r § 57 lg-s 2 ja ATS u.r § 113 lg-s 7 sätestatud vanaduspensioni suurendused (PolTS § 211 lg 6, PPVS § 1113 lg 9). 6) ATS v.r ega ATS u.r ei näe ette, et politseiametnikuna töötamise aega saaks arvata avaliku teenistuse staaži hulka soodsamatel tingimustel või mitmekordselt. Seda ei näe ette ka Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“. Kuni 31.03.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 3(6)

3-20-1608 määrusega nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ kinnitatud „Teenistusstaaži arvutamise korra“ p 3 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka ajavahemik teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Sama korra p 6 järgi arvutatakse teenistusstaaži aastaid teenistuses oldud kuude järgi. Erinevatel ajavahemikel või erinevates ametiasutustes täiskuudest ülejäänud kalendripäevad summeeritakse ning iga 30 päeva eest lisatakse üks kuu. Seejuures ei näe ATS v.r ja ATS u.r ette, et avaliku teenistuse staaži hulka tuleb arvata politseiteenistuse staaž, vaid töötamine avalikus teenistuses, mille hulka kuulub ka politseiametnikuna, st riigiasutuse ametnikuna töötamine. Kaebaja ei töötanud politseiametnikuna 7 aastat 1 kuu 9 päeva, vaid 3 aastat 1 kuu 7 päeva. 7) RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Viidatud säte ei võimalda arvata töötamise perioodi pensioniõigusliku staaži hulka mitmekordselt. Sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka arvatavad perioodid on sätestatud RPKS § 28 lg-s 3. Politseiametnikuna töötamist ei ole seal nimetatud. Samuti ei võimalda politseiametnikuna töötamise aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka mitmekordselt RPKS-i rakendusaktid – Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrus nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“ ja sotsiaalministri 27.12.2012 määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. 8) Kuna kaebajale ei määratud pensioni politseiteenistust reguleerivate õigusaktide, vaid RPKS-i ja ATS u.r alusel, siis ei ole kaebaja tuginemine politseiteenistuse staažile asjakohane. Politseiametnikuna kui riigiasutuse ametnikuna töötamist saab arvata ATS v.r § 153 p 1 alusel avaliku teenistuse staaži hulka, kuid ühekordses ulatuses. 9) Kaebaja viitas HTM-i kantsleri 01.08.2007 käskkirjas nr 237-p märgitud avaliku teenistuse staažile. Nimetatud käskkirja p-s 3 toodi kaebaja avaliku teenistuse staažina välja 15 aastat 11 kuud. See käskkiri ei ole vastustajale HTM-s omandatud staažile eelneva avaliku teenistuse staaži tuvastamisel siduv. Vastustajal tuleb avaliku teenistuse staaži tuvastamisel lähtuda eelkõige tööraamatu ja teenistuslehe kannetest. Lisaks on viidatud käskkirjas välja toodud kaebaja avaliku teenistuse staaži pikkus ebaõige. Kaebajal oli 01.08.2007 seisuga avaliku teenistuse staaži kokku 12 aastat 4 kuud 15 päeva. Käskkirjas välja toodud staaž on vale isegi juhul, kui arvestada kaebaja teenistust ajavahemikul 01.09.1992–01.09.1994 kolmekordses ulatuses. Sellisel juhul oleks kaebaja staaži pikkuseks 16 aastat 4 kuud 19 päeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1608 2) Riigikogu kantselei direktorile ja riigisekretärile avalduse esitamise ajal kehtinud PolTS § 212 lg 4 järgi oli nii 2002. kui ka 2005. a-l õiguspärane arvestada 01.09.1992–07.10.1994 politseiametnikuna töötatud aeg kaebaja politseiteenistuse staaži ja avaliku teenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. PolTS §-des 2 ja 3 sätestatud politseiteenistuse mõistete tagantjärgi kaebaja kahjuks tõlgendamine ei ole lubatav. PolTS § 211 sätestas politseiametniku pensioni mõiste ja keelas politseiametniku pensioni suurendamise ATS-i alusel. Vastupidist piirangut ei ole seadusandja kehtestanud. On tõsi, et politseiteenistuse staaž ja avaliku teenistuse staaž ei ole kattuvad mõisted, kuid avaliku teenistuse staaž on laiem ja hõlmab ka kaebaja varasema politseiteenistuse staaži. Kui seadusandja suurendab sooduskorras osa sellest staažist, suureneb samavõrra ka kaebaja avaliku teenistuse staaž ja selleks ei ole vaja mingit eriregulatsiooni. SKA vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Riigikogu 06.06.2001 stenogramm kinnitab, et PolTS § 212 lg 4 muudatusega peeti silmas kõiki politseiametnikke, kes nimetatud aastatel riiki teenisid, mitte üksnes neid, kes hakkasid hiljem saama politseiametniku (eri)pensioni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6aba769d-ae0a-389a-a423adf91a26aba1/Politseiteenistuse%20seaduse%20ja%20politseiseaduse%20muutmise%20seadus

5(6)

3-20-1608 teenistuse staaži pikkus (vrd Riigikohtu 09.12.2021 otsus nr 3-20-440, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2015 otsus nr 3-15-459, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.