Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.05.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.X (kaebaja) esitas 18.05.2020 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) pensioniavalduse vanaduspensioni määramiseks alates 26.07.2020.
3-20-1608
2.Vastustaja määras 28.07.2020 otsusega nr 1 (toimikus nr 2007031) kaebajale alates 25.07.2020 vanaduspensioni eluaegselt summas 667,05 eurot kuus. Otsusest nähtuvalt on kaebaja pensionistaaž kokku 47,247 aastat, millest ametniku staaž on 15 aastat 1 kuu 22 päeva. Ametniku pensionilisa suuruseks on 10%.
3.Kaebaja esitas 27.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada 28.07.2020 otsus ning kohustada vastustajat viima kaebaja politseiteenistuse staaž vastavusse kehtiva õigusega ja arvestama kaebaja vanaduspension alates 25.07.2020 ümber. Politseiteenistuse seaduse (PolTS)1 § 212 lg 4 kohustas arvama politseiteenistuse staaži hulka politseiametnikuna töötamise aja perioodil 01.03.1991–01.09.1994 kolmekordselt. Kaebaja töötas politseiametnikuna Viljandi Politseiprefektuuris 01.09.1992–07.10.1995, seega on tal politseiteenistuse staaži 7 aastat 1 kuu 9 päeva. Haridus- ja Teadusministeeriumi 01.08.2007 käskkirjas nr 237-p on märgitud kaebaja avaliku teenistuse staažiks 15 aastat 11 kuud, seega viidi kaebaja teenistusstaaž vastavusse kehtiva õigusega. Kuid vastustaja on meelevaldselt ja oluliselt vähendanud kaebaja avaliku teenistuse staaži, jättes kaebaja töötamise Viljandi Politseiprefektuuris kolmekordselt arvestamata. Kaebaja palus tema kaebuse läbivaatamisel arvestada asjaoluga, et kaebajat on aastate jooksul avalikus teenistuses õigusvastaselt ja järjekindlalt diskrimineeritud. Lisaks on õigusvastane, et kaebaja vanaduspensioni maksustatakse tulumaksuga.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Alates 01.04.2013 kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS u.r) ega kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadus (ATS v.r)2 ei näe ette mingi tegevuse või teenistusperioodi sooduskorras teenistusstaaži hulka arvamist. Seega arvatakse avaliku teenistuse staaži, sh vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži, hulka kõigi tegevuste perioodid ja kõik teenistusperioodid ühekordselt, sh ka politseiprefektuuris töötamise aeg 01.09.1992–01.09.1994. Dokumentidest nähtuvalt on kaebajal avaliku teenistuse staaži 15 aastat 1 kuu 22 päeva, mis annab ATS u.r § 113 lg 7 alusel kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamiseks 10% võrra. Sarnaselt PolTS § 212 lg-le 4 näeb ka politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 361 lg 6 ette politseiametnikuna 01.03.1991– 01.09.1994 töötamise aja arvamise politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt. Politseiteenistuse staaž omab tähtsust PPVS-i alusel saadavate hüvede või õiguste (politseiametniku pension, koondamise tõttu vabastamine jt) kasutamisel. ATS u.r ega ATS v.r ei näe ette PPVS-i alusel arvutatud politseiteenistuse staaži arvamist ametniku teenistusstaaži hulka ja PPVS-i alusel arvutatud politseiteenistuse staaž ei anna õigust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel määratud vanaduspensioni suurendamiseks ATS u.r § 113 lg 7 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidluse eseme piiritlemine
5.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega määrati talle vanaduspension. Otsusest nähtuvalt tuvastati kaebajal avaliku teenistuse staaž pikkusega 15 aastat 1 kuu 22 päeva, mis andis kaebajale ATS u.r § 113 lg 7 p 1 alusel õiguse vanaduspensioni suurendamisele 10% võrra. Kaebaja leiab, et vastustaja jättis kaebajale pensioni määramisel õigusvastaselt arvestamata kaebaja töötamise politseiametnikuna Viljandi Politseiprefektuuris 01.09.1992– 07.10.1995 kolmekordses ulatuses, mis oleks suurendanud kaebaja teenistusstaaži ja andnud
Seadus kehtis 15.06.1998–31.12.2009. Seadus kehtis 01.01.1996–31.03.2013.
2(5)
3-20-1608
kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamisele 20% võrra. Seega toimub vaidlus selle üle, kas kaebaja töötamisega politseiametnikuna Viljandi Politseiprefektuuris 01.09.1992– 07.10.1995 pidi tema teenistusstaaži arvutamisel arvestama ja millises ulatuses.
6.Arvestades vaidlustatud otsust ja vaidluse eset, ei ole asjakohased kaebaja väited tema diskrimineerimise kohta avalikus teenistuses. Kui kaebaja leidis, et tema tööandja on teda diskrimineerivalt tasustanud või õigusvastaselt teenistusest vabastanud või muul moel õigusvastaselt kohelnud, oli tal võimalik vaidlustada oma tööandja otsuseid või tegevust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Sotsiaalkindlustusamet ei vastuta kaebaja tööandja võimaliku õigusvastase käitumise eest. Samuti ei anna need asjaolud seaduslikku alust kaebaja teenistusstaaži või vanaduspensioni suurendada. Järelikult ei ole tegemist asjakohaste väidetega ja kohus jätab need asja lahendamisel tähelepanuta.
7.Samadel põhjendustel tagastab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel läbivaatamatult kaebaja esitatud tõendid, mis ei seondu praeguse vaidlusega, vaid kaebaja väidetava tööalase diskrimineerimisega – „avalduskv“, „D.3.43_Toimingu_toopaber_jareldused_13.05.09 (1)“, „KVavaldus“, „lisa2“, „lisa2a“, „lisa3“, „lisa4“, „lisa5“, „lisa5a“, „lisa6“, „lisa7“, „lisa8“, „lisa9“, „lisa10“.
8.Lisaks vaidlustas kaebaja tema vanaduspensioni maksustamist tulumaksuga. Tegemist on teise vaidluse esemega, mis eeldab teistsugusel alusel esitatud teistsuguse nõude menetlusse võtmist. Kohus ei luba kaebajal praeguses asjas menetluses olevat kaebust muuta. Kuna tegemist on hoopis teistsuguse vaidlusega, siis ei pea kohus otstarbekaks hakata praeguses menetluses sedavõrd erisisulisi vaidlusi lahendama. Soovi korral on kaebaja võimalik esitada selles küsimuses kohtule uus kaebus. Vaidlustatud otsus
9.Asjaoludest nähtuvalt määrati kaebajale RPKS-i alusel vanaduspension ja suurendati seda ATS u.r alusel 10% võrra.
10.ATS u.r § 113 lg 2 sätestab, et isikul, kellel on selle seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne selle seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le 7. ATS u.r § 113 lg 7 järgi suurendatakse RPKS-i alusel arvutatud vanaduspensioni järgmiselt: 1) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10%; 2) 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20%. Eeltoodud sätete järgi oleneb kaebaja õigus vanaduspensioni suurendamisele sellest, kui suur oli tema avaliku teenistuse staaž.
11.ATS u.r § 107 lg 1 p 1 järgi loetakse teenistusstaaži hulka alates 1996. aasta 1. jaanuarist jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž. ATS v.r § 153 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka: 1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana; 2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui 6 kuud; 3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg; 4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis.
3(5)
3-20-1608
ATS v.r § 155 järgi tõendatakse teenistusstaaži kandega tööraamatus, samuti ametiasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud muude dokumentidega.
12.Kaebaja teenistuslehelt nähtub, et kaebaja oli teenistuses Riigikontrollis 02.05.1996– 06.09.1999 (3 aastat 4 kuud 5 päeva), Riigikogu Kantseleis 08.09.1999–06.03.2005 (5 aastat 5 kuud 27 päeva), Haridus- ja Teadusministeeriumis 07.08.2007–30.06.2009 (1 aasta 10 kuud 24 päeva) ja Kaitseväes 20.09.2010–31.01.2011 (4 kuud 12 päeva). Lisaks arvati kaebaja ametnike reservi 24.07.2009 ja reservist välja 23.03.2010. ATS v.r § 153 p 2 järgi saab reservis viibimise aega arvestada maksimaalselt 6 kuu ulatuses. Samuti nähtub teenistuslehelt, et kaebajal oli enne teenistuslehe avamist 02.05.1996 seisuga avaliku teenistuse staaži 3 aastat 6 kuud 13 päeva. Tööraamatust nähtub, et tegemist oli kaebaja töötamisega Viljandi Politseiprefektuuris 01.09.1992–07.10.1995 (3 aastat 1 kuu 7 päeva) ja Tallinna Prokuratuuris 25.10.1995–01.04.1996 (5 kuud 8 päeva). Kokku sai kohus kaebaja teenistusstaaži pikkuseks 15 aastat 1 kuu 21 päeva (vaidlusaluses otsuses on toodud 15 aastat 1 kuu 22 päeva). Seega on kaebajal ATS u.r § 113 lg 7 p 1 järgi õigus vanaduspensioni suurendamisele 10% võrra.
13.Kaebaja leiab, et tema töötamist Viljandi Politseiprefektuuris tulnuks perioodi 01.09.1992– 01.09.1994 (2 aastat 1 päev) osas arvestada kolmekordselt. Kui arvestada nimetatud perioodi kolmekordselt, oleks kaebaja staaži pikkuseks sel perioodil 6 aastat 3 päeva. Koos ülejääva Viljandi Politseiprefektuuris töötatud ajaga perioodil 02.09.1994–07.10.1995 (1 aasta 1 kuu 6 päeva), oleks kaebaja staažiks kokku 7 aastat 1 kuu 9 päeva. Koos muu avaliku teenistuse staažiga oleks kaebaja staažiks kokku 19 aastat 1 kuu 25 päeva, mis annaks ATS u.r § 113 lg 7 p 2 alusel kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamiseks 20% võrra.
14.Kohus aga ei nõustu kaebaja seisukohaga, et politseiprefektuuris töötatud aega perioodil 01.09.1992–01.09.1994 saab arvestada kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka kolmekordselt. PolTS § 212 lg 4 ja PPVS § 361 lg 6 lubavad arvata perioodil 01.03.1991–01.09.1994 politseiametnikuna töötamist sooduskorras kolmekordselt politseiteenistuse staaži hulka, mitte avaliku teenistuse staaži hulka. Politseiteenistuse staaž erineb avaliku teenistuse staažist. Tegemist ei ole üks-üheselt kattuvate mõistetega. Politseiteenistuse staaži arvestatakse teistel eesmärkidel. Politseiteenistuse staaž annab/andis õiguse lisapuhkusele (PPVS § 11910), politseiteenistusest vabastamisel makstavale hüvitisele (PPVS § 97) ja politseiametniku pensionile (PPVS § 1111, PolTS § 211, § 213 lg 5), mh sõltus politseiteenistuse staaži pikkusest määratava pensioni suurus (PPVS § 1111 lg 3, PolTS § 211 lg 3). Erinevalt teistest riigiametnikest ei kehti politseiametnike suhtes ATS v.r § 57 lg-s 2 ja ATS u.r § 113 lg-s 7 sätestatud vanaduspensioni suurendused (PolTS § 211 lg 6, PPVS § 1113 lg 9).
15.ATS v.r ega ATS u.r ei näe ette, et politseiametnikuna töötamise aega saaks arvata avaliku teenistuse staaži hulka soodsamatel tingimustel või mitmekordses ulatuses. Seda ei näe ette ka Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“. Kuni 31.03.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määrusega nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ kinnitatud „Teenistusstaaži arvutamise korra“ p 3 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka ajavahemik teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Sama korra p 6 järgi arvutatakse teenistusstaaži aastaid teenistuses oldud kuude järgi. Erinevatel ajavahemikel või erinevates ametiasutustes täiskuudest ülejäänud kalendripäevad summeeritakse ning iga 30 päeva eest lisatakse üks kuu. Seega ei näe ka ATS v.r ja ATS u.r rakendusaktid ette politseiametnikuna töötamise aja arvamist avaliku teenistuse staaži hulka mitmekordselt.
16.Seejuures ei näe ATS v.r ja ATS u.r ette, et avaliku teenistuse staaži hulka tuleb arvata politseiteenistuse staaž, vaid töötamine avalikus teenistuses, mille hulka kuulub ka
4(5)
3-20-1608
politseiametnikuna, st riigiasutuse ametnikuna töötamine. Kaebaja politseiametnikuna 7 aastat 1 kuu 9 päeva, vaid 3 aastat 1 kuu 7 päeva.
ei
töötanud
17.RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Viidatud säte ei võimalda arvata töötamise perioodi pensioniõigusliku staaži hulka mitmekordselt. Sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka arvatavad perioodid on sätestatud RPKS § 28 lg-s 3. Politseiametnikuna töötamist seal nimetatud pole. Samuti ei võimalda politseiametnikuna töötamise aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka mitmekordselt RPKS-i rakendusaktid – Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrus nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“ ja sotsiaalministri 27.12.2012 määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“.
18.Kuna kaebajale ei määratud pensioni politseiteenistust reguleerivate õigusaktide, vaid RPKS-i ja ATS u.r alusel, siis ei ole kaebaja tuginemine politseiteenistuse staažile asjakohane. Politseiametnikuna kui riigiasutuse ametnikuna töötamist saab arvata ATS v.r § 153 p 1 alusel avaliku teenistuse staaži hulka, kuid ühekordses ulatuses. Samale seisukohale on kohtupraktikas jõutud ka varem (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2012 otsus asjas nr 3-11-2175 ja 27.05.2014 otsus asjas nr 3-13-929, Tartu Halduskohtu 20.01.2021 otsus asjas nr 3-20-454).
19.Kaebaja viitas Haridus- ja Teadusministeeriumi 01.08.2007 käskkirjas nr 237-p märgitud avaliku teenistuse staažile. Nimetatud käskkirja p-s 3 toodi kaebaja avaliku teenistuse staažina välja 15 aastat 11 kuud. Esiteks märgib kohus, et see käskkiri ei ole vastustajale Haridus- ja Teadusministeeriumis omandatud staažile eelneva avaliku teenistuse staaži tuvastamisel siduv. Vastustajal tuleb avaliku teenistuse staaži tuvastamisel lähtuda eelkõige tööraamatu ja teenistuslehe kannetest. Teiseks on viidatud käskkirjas välja toodud kaebaja avaliku teenistuse staaži pikkus ebaõige. 01.08.2007 seisuga oli kaebajal avaliku teenistuse staaži kokku 12 aastat 4 kuud 15 päeva. Käskkirjas välja toodud staaž on vale isegi juhul, kui arvestada kaebaja teenistust ajavahemikul 01.09.1992–01.09.1994 kolmekordses ulatuses. Sellisel juhul oleks kaebaja staaži pikkuseks 16 aastat 4 kuud 19 päeva. Järelikult on selles käskkirjas välja toodud avaliku teenistuse staaži pikkus igal juhul ebaõige ega anna alust vastustaja otsuse tühistamiseks. Otsus ja menetluskulude jaotus
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja arvestas kaebaja pensionistaaži õigesti ja vaidlusalune otsus on õiguspärane. Seetõttu jääb kaebaja tühistamiskaebus rahuldamata. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat kaebaja pensionistaaži ümber arvutama ja ka kaebaja kohustamiskaebus jääb rahuldamata.
21.Kumbki pool ei ole tähtaegselt kohtule menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad menetlusosaliste võimaliku menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.