J.W.i ja I.L.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 01.07.2021 korralduse nr 592 „Neeme küla Reinumetsa maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: J.W. ja I.L. Vastustaja: Jõelähtme vald, seaduslik esindaja vallasekretär Leho Kure Kolmas isik: Neeme Arenduse OÜ, seaduslik esindaja Oleg Knut
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 korraldusega nr 552 algatati Neeme küla Reinumetsa maaüksuse detailplaneering (DP), kinnitati lähteülesanne ja jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatamata.
2.Jõelähtme Vallavalitsuse 28.01.2021 korraldusega nr 98 võeti DP vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 15.03-29.03.2021. Puudutatud isikuid teavitati avalikust väljapanekust 05.03.2021 kirjaga nr 7-3/894.
3.Jõelähtme Vallavalitsus kehtestas 01.07.2021 korraldusega nr 592 Neeme küla Reinumetsa maaüksuse detailplaneeringu. DP alusel jagatakse maaüksus kolmeks elamumaa krundiks. Igale krundile on ette nähtud elamu ja kuni kolm abihoonet.
4.Detailplaneeringu alaga piirnevate kinnisasjade omanikud J.W. (xxxxxxx omanik) ja I.L. (xxxxxxx kaasomanik) esitasid 31.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud korralduse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebajad nõuavad kaevatava korralduse tühistamist ning menetluskulud paluvad jätta vastustaja kanda. Kaebajad on esitanud kaebuse nii avalike huvide kui enda subjektiivsete õiguste (omandiõigus, privaatsus) kaitseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Subjektiivsete õiguste kaitsega on seotud järgmised väited. Kaebajad said DP kehtestamisest teatava kirja (30.07.2021 kiri nr 7-3/3022) kätte alles 6. augustil 2021. Planeerimisseaduse (PlanS) § 137 lg 6 kohaselt teatab DP koostamise korraldaja DP kehtestamisest 14 päeva jooksul DP kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates sama seaduse § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Vastupidiselt PlanS § 127 lg-s 2 märgitule naaberkinnistute omanikke mingil põhjusel DP koostamisse ei kaasatud. DP koostaja saatis DP naabritele kooskõlastamiseks alles pärast DP vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku toimumist (14.04.2021). Vald ei teavitanud huvitatud isikuid võimalusest avaldada oma arvamust. Kaebaja J.W. esitas 22.04.2021 vastuväited detailplaneeringule. Kaebaja viitas vastuses mitmetele vastuoludele. 2) Nii kaebajate subjektiivsetes huvides kui ka avalikes huvides esitatud kaebusega on seotud järgmised väited. DP avalikku arutelu ei toimunud, sest vald arvas, et mitte keegi pole oma arvamust avaldanud. Arutelu asemel toimus koosolek e-keskkonnas, millest teatati ette vaid 3 päeva enne koosoleku toimumist. Kaebaja J.W. ei saanud koosolekust osa võtta, kuid saatis vallale e-kirja oma ettepanekutega. Nende ega ka mitmete teiste arvamuste ja ettepanekutega ei arvestatud. PlanS § 137 lg 1 kohaselt tehakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel DP-s vajalikud muudatused. Vaatamata arvamuste esitamisele muudatusi ei tehtud. Ka ei avaldatud informatsiooni vastavalt PlanS § 137 lg-le 2. Kuivõrd DP saadeti kooskõlastamisele pärast avaliku väljapaneku toimumist, ei avalikustatud arvamusi ega kooskõlastamata jätmisi (PlanS § 135 lg 3). 3) Avalikes huvides esitatud kaebusega seonduvad järgmised väited. Kaebajate hinnangul polnud paljud vaidlustatud lahendused kaebajate hinnangul piisavalt põhjendatud, sh juurdepääsutee vajadus läbi küla keskuse, kus asuvad kool, rahvamaja, lasteaed, pood ja kortermajad. Selles piirkonnas liigub palju lapsi. Samas oleks teed võimalik ehitada ka teiselt poolt, kus eramajade arv on tunduvalt väiksem ning ühiskondlikud hooned ja lasteasutused puuduvad. DP ala asub piirkonnas, kus igal aastal toimuvad kevadeti ning suurema saju järgselt üleujutused. Ajalooliselt on selles piirkonnas asunud järv. Maa-ala kuivendamiseks on Reinumetsa ja xxxxxxx kinnistutel olevad väikesed tiigid ühendatud olemasoleva drenaažisüsteemiga ning vesi suunatakse merre. Vaatamata sellele, et hetkel juhitakse liigvett ära, toimub siiski ka üleujutusi. Kehtestatud DP näeb ette Reinumetsa kuivendussüsteemi liitmise sama olemasoleva drenaažisüsteemiga, millega on ühendatud kinnistutel asuvad tiigid.
2(10)
Samas on ilmne, et olemasoleva drenaažisüsteemi torustiku läbilaskevõime suurvee ajal ei ole piisav. Vaatamata sellele, et probleemist on kolmandat isikut korduvalt teavitatud, ei ole kolmas isik tellinud hüdrotehnilist ekspertiisi ega eksperdihinnangut, et välja selgitada, kas olemasolev süsteem on vee ärajuhtimiseks piisava võimekusega. Arendusega kaasnevad väga mahukad raie-, pinnase- ja tee-ehitustööd ning rasketehnika peab liikuma läbi kitsaste külatänavate. Suuremahuline transpordi liikumine toob kaasa kohalike elanike tuntava elukvaliteedi languse, seab ohtu inimeste turvalisuse ning lõhub olemasolevat taristut. Planeeritud juurdepääsutee lahendus on arendajale küll mugav ja soodne, kuid äärmiselt ebamugav elanikele. Mõistlik on kasutada lühemat teed, mis ei kulge läbi küla ja elamurajooni. Eelnevat arvestades on DP-ga rikutud ka PlanS §-des 8 ja 10 nimetatud põhimõtteid. Lisaks väljastas Loo Vesi OÜ tehnilised tingimused tagantjärele alles siis, kui tekkis avalik huvi. Tehnilised tingimused ei ole allkirjastatud ettevõtte vastutava spetsialist poolt kinnitatud. Allkirjastanud isikul puudub kutseregistri andmetel vastav pädevus. DP projektdokumentatsioon ei sisalda ühtegi eksperdiarvamust, arvutust ega mudelit, mille alusel võiks kinnitada, et olemasolev drenaažisüsteem on suuteline Reinumetsa kinnistule kogunevat sademevett vastu võtma. Vastustaja ei ole soovinud mingit sisulist diskussiooni ning püüdis DP-d üksnes läbi suruda. Kogu planeeringumenetlus on toimunud ainult huvitatud isiku huve silmas pidades. 2021. aasta kevadel kehtisid COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud ning ühiskonnas valitses üldine segadus. Valitses teadmine, et vallavalitsus füüsiliselt kodanikke vastu ei võta, mistõttu ei olnud võimalik sel perioodil detailplaneeringu dokumentidega tutvuda. Elanikel oli põhjendatud ootus, et korraldatakse virtuaalne detailplaneeringu tutvustus, mida aga ei tehtud. Seega puudus igasugune võimalus detailplaneeringu menetlusest mingilgi moel osa võtta või kaasa rääkida. Hiljem avalik arutelu kohalike elanike survel siiski toimus. DP-sse viidi sisse vaid vähetähtsad muudatused, kuid põhiprobleemid jäid käsitlemata.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 1) Vastustaja võtab omaks kaebajate etteheite selle kohta, et DP kehtestamisest teavitav kiri oleks tulnud välja saata 14 päeva jooksul alates detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisest (PlanS § 139 lg 6 p 4). Seda tehti 29. päeval pärast kehtestamist ning kaebuses kinnitavad kaebajad ka sellise teate kätte saamist. Selline lühiajaline viivitus ei saanud kaebajate subjektiivseid õigusi kahjustada. 2) Kaebajad on olnud menetlusse kaasatud. Kaebajaid teavitati Jõelähtme Vallavalitsuse 01.08.2019 kirjaga (saadetud lihtkirjana rahvastikuregistri järgsele elukoha aadressidele) nr 73/2812. Samuti teavitati kaebajaid avalikust väljapanekust Jõelähtme Vallavalitsuse (tähitud) 05.03.2021 kirjaga nr 7-3/894. Täiendavalt pöördus planeeringu tehniline koostaja kaebajate poole ning korraldati koosolek, kus muu hulgas arutati kaebajate poolt esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. 3) Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega nagu oleks DP kehtestamiseks olnud vajalik kaebajate kooskõlastus planeeringule. Pärast seda kui avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid või ettepanekuid ei laekunud, soovis planeeringu koostamisest huvitatud isik DP kiiret kehtestamist. Kuna Eesti Postilt polnud selleks ajaks tagasi jõudnud kogu info väljapanekust teavitamise tähitud kirjade kohta, siis lepiti kokku, et planeeringu tehniline koostaja pöördub otse piirinaabrite poole. Kui kõik DP piirinaabrid oleks planeeringulahendusele küsitud kujul nõusoleku andnud, oleks omavalitsus saanud olla kindel, et kõiki naabreid on teavitatud ja neil planeeringulahendusele vastuväited puuduvad. Kaebajad pidid neile saadetud DP avaliku
3(10)
väljapaneku teatest aru saama, millisel eesmärgil neid menetlusse kaasatakse. Planeeringu tehnilise koostaja poolne pöördumine peale DP avaliku väljapaneku lõppu ei tähenda, et kaebajaid enne sellist pöördumist poleks kaasatud. DP tehniline koostaja saatis DP piirinaabritele küll oma pöördumise sõnastades selle soovina, et piirinaabrid DP lahenduse kooskõlastaks, kuid sisuliselt ei olnud tegemist kooskõlastuse küsimise vaid arvamuse küsimisega. Kaebajatel oli võimalus arvamust avaldada ning vastustaja sai esitatud arvamuste põhjal seisukoha kujundada. Samuti arutati piirinaabrite erinevaid arvamusi 06.05.2021 toimunud veebikoosoleku käigus. Asjaolu, et ühel kaebajatest polnud võimalik veebikoosolekul osaleda, pole antud juhul vastustajale etteheidetav. 4) Seega olid kaebajaid avaliku väljapaneku toimumisest nõuetekohaselt teavitatud. Kaebajad ei esitanud avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Asjaolu, et hiljem kui nende poole täiendavalt pöörduti, otsustasid kaebajad ettepanekuid ja vastuväiteid esitada, ei kohusta haldusorganit uut väljapanekut korraldama. Kaebajate ettepanekute ja vastuväidetega arvestati sellises ulatuses, mis oli mõistlik ja põhjendatud ning vastavad muudatused ja täiendused viidi detailplaneeringusse sisse. 5) Kuivõrd kaebajad (ega ka ükski teine isik) ei esitanud DP avalikul väljapanekul vastuväiteid ega arvamusi, puudus vajadus korraldada DP menetluses avalik arutelu arutamaks avaliku väljapanekul esitatud vastuväiteid või ettepanekuid. 6) Vastustaja saab kaebajate subjektiivsete õiguste riivest aru selliselt, et Reinumetsa kinnistu asub mõnevõrra madalamal kui kaebajate kinnistud ning on kevadise suurvee ajal tihtilugu vee all. Seetõttu eksisteerib justkui oht, et Reinumetsa kinnistu hoonestamisel tõstetakse osaliselt Reinumetsa kinnistu maad (nt hoonete või juurdepääsutee aluses osas) ning luuakse seeläbi olukord, kus pinnavesi valgub Reinumetsa kinnistult kaebajate kinnistule. Kehtestatud DP näeb ette, et enne detailplaneeringukohaste hoonete ehitamist tuleb projekteerida ja rajada nõuetekohased sadevete ära juhtimise või kokku kogumise rajatised nagu kraavid ja tiigid. Vastustajale teadaolevalt on DP koostamisest huvitatud isik ka juba astunud konkreetseid samme selliste rajatise projekteerimiseks. Seega välistab DP kohane Reinumetsa kinnistu välja arendamine olukorra, kus pinnavesi Reinumetsa kinnistult kaebajate kinnistule valguks. Mis omakorda tähendab, et DP ja selle nõuetekohane realiseerimine ei saa kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi kaebajate kinnistutele valguva pinnavee osas. 7) Kaebajate väide selle kohta, et juurdepääs Reinumetsa kinnistule oleks oluliselt lühem, vastab iseenesest tõele. Samas kulgeb n.ö teisel pool asuv tee mööda mitmeid erakinnistuid ja sellise tee kasutamine saab toimuda ainult kinnistu omanike kokkuleppe alusel. Samuti ei kulge selline eratee kuni Reinumetsa kinnistuni. DP-s ettenähtud juurdepääsutee saab aga alguse Reinumetsa kinnistuga piirnevalt olemasolevalt avalikult kasutatavalt kohalikult teelt. Seoses juurdepääsutee asukoha valikuga on vastustaja ka kaebajale vastanud ning selgitanud, et juurdepääs Reinumetsa kinnistule mööda Metsamarja tänavat nähti ette juba varasemalt kehtestatud detailplaneeringus ning tänavat mööda on juurdepääs olemasolevale 21 kinnistule. Täiendava 3 elamukrundi lisandumine ei too endaga kaasa arvestatavat liikluskoormust. 8) Vastustaja ei tea midagi ajalooliselt piirkonnas asunud järvest. Ühelgi vastustaja kasutuses oleval ajaloolisel kaardil ei ole Reinumetsa kinnistu asukohas kunagi olnud järve. Asjaolu, et Reinumetsa kinnistu on olnud suurvee ajal üle ujutatud, on vastustajale teada ja sellega on DP lahenduses arvestatud. DP koostamisel on tehtud koostööd ka piirkonna vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ-ga, kes tegeleb piirkonnas sademevee lahendusega. Reinumetsa kinnistule kogunev pinnavesi on kindlasti probleem, kuid mitte selline probleem, mida poleks võimalik tehniliselt lahendada ning vastustajale teadolevalt toimub juba sellise lahenduse projekteerimine Reinumetsa kinnistu omaniku ja Loo Vesi OÜ vahelise koostöö käigus. Loo Vesi OÜ ei ole tehnilisi tingimusi väljastanud tagantjärele, vaid on seda teinud planeeringu menetluse vältel
4(10)
korduvalt. Vaidlustatud DP koostamisse kaasati piirkonna vee-ettevõtja. DP tehnilise poolega tegeles vastaval kutsealal tegutsev ettevõtja, kelle pädevust kontrollis vastustaja töövõtulepingu sõlmimisel. DP eesmärk ei ole anda sadevete kokku kogumise ja ärajuhtimise rajatiste projektlahendust. DP ei anna ja ei peagi andma nii täpset sadevete lahendust, mille järgi ehitama saaks hakata. DP-ga nähti ette, et esimeses järjekorras tuleb lahendada DP alal sadevete küsimus ning see on elamute ehitamise eelduseks. 9) Kolme uue elamu ehitamine Neeme külla ei saa endaga kaasa tuua ebamõistlikke riiveid ei piirinaabrite subjektiivsete õiguste ega ka laiemate avalike huvide kontekstis. Vastutajale teadaolevalt ei ole vaidlustatud DP alal ka kaitstavaid loodusliike.
7.Neeme Arenduse OÜ selgitas 16.11.2021 vastuses, et äriühingu juhatuse liige on lähinaabreid DP-st isiklikult teavitanud. Kolmas isik on koostöös vastustaja ning Loo Vesi OÜga välja töötanud kuivendussüsteemi lahenduse. Juurdepääsuks teist lahendus ei kaalutud, kuna Metsamarja tänav on sisuliselt ainus võimalus kolmanda isiku kinnisasjale pääsemiseks. 08.12.2021 seisukohas täpsustas kolmas isik, et tegeleb vajalike lubade taotlemisega eesmärgiga korrastada Reinumetsa kinnistut ja teha ettevalmistusi kuivenduskraavide rajamiseks. Tegevused on juba planeeritud ja aeg tööde tegemiseks sobilik (külmaga on rasketehnikaga maastikule tekitatud kahju minimaalne).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebusest ja selle täpsustustest nähtuvalt on kaebus esitatud nii kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (nn populaarkaebusena). Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
9.Vaidlust ei ole selles, et nii J.W.i (xxxxxx omanik) kui ka I.L.i (xxxxxx kaasomanik) kinnisasjad piirnevad Reinumetsa maaüksusega. Samuti puudub vaidlus selles, et juurdepääs Reinumetsa kinnistule on juba praegu tagatud avalikult kasutatava Metsamarja tänava kaudu.
10.Kohtupraktika on planeeringuvaidlustes pidanud oluliseks eristada subjektiivsete õiguste kaitseks ja objektiivsele õigusvastasusele tuginedes avalikes huvides esitatud kaebusi (Riigikohtu 19.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-87-11, p 13 ja seal viidatud praktika). Kohus käsitleb esmalt kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega seonduvaid (I) ning seejärel nn populaarkaebuse väiteid (II). I
11.DP kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire on korduvalt selgitanud Riigikohus (vt nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 14). Seega hindab kohus üksnes seda, kas vastustaja on kõik olulised asjaolud välja selgitanud ning kontrollib ega vastustaja ei ole erinevate era- ja avalike huvide kaalumisel ilmselgelt eksinud.
12.Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt on kaebajad seisukohal, et nende naaberkinnistul toimub planeerimistegevus ei ole asjaomaste nõuetega (s.o ennekõike PlanS-st tulenevate nõuetega) kooskõlas. Kaebajate hinnangul rikkus vastustaja PlanS § 137 lg-s 6 sätestatud tähtaega (14 päeva), saates teavituskirja kaebajatele alles 29 päeva pärast DP kehtestamist. Vastustaja on vastuses kohtule (vt 15.11.2021 vastuse p 2.1.) möönnud, et kiri, millega
5(10)
kaebajaid DP kehtestamisest teavitati, saadeti PlanS § 137 lg-s 6 nimetatud tähtajast hiljem. Kohus leiab, et tegemist ei ole normiga, mille rikkumine annaks aluse kaebuse rahuldamiseks. See, kuidas DP kehtestamise otsusest kaebajatele teada anti, ei mõjuta vastava otsuse õiguspärasust. Samuti ei piiranud see kuidagi ka kaebajate kaebeõigust, kuna kaebetähtaeg hakkas kulgema ajast, mil kaebajad vastavast otsusest teada said.
13.Kohus ei nõustu kaebajate väitega justkui poleks neid DP menetlusse kaasatud. Vastustaja on selgitanud ja tõendanud, et kaebajaid teavitati 01.08.2019 (liht)kirjaga nr 7-3/2812 Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 korralduse nr 552 vastuvõtmisest ning vallavanema 05.03.2021 (tähitud) kirjaga nr 7-3/894 avalikust väljapanekust. DP materjalidest nähtuvalt olid kaebajad hiljemalt 27.04.2020 DP menetlusest teadlikud (vrd kooskõlastustabelis1 viidatud ekiri, milles teiste seas ka kaebajad kinnitasid, et on DP-ga kursis ning viitasid vajadusel rajada eraldiseisev kuivendussüsteem).
14.Väljastusteadetelt nähtub (tl 35 pöördel), et mõlemad kaebajad said vallavanema 05.03.2021 kirja kätte 11.03.2021, seega enne avaliku väljapaneku toimumist (15.03.202129.03.2021). Vallavanem viitas 05.03.2021 kirjas ka DP dokumentidega tutvumise võimalustele (sh internetiaadressidele). Pelgalt see, et kirjas pole otsesõnu viidatud arvamuse avaldamise võimalusele, ei tähenda, et kaebajaid poleks menetlusse kaasatud. Saades tähitud kirja, milles teavitatakse DP avalikust väljapanekust, pidid kaebajad kohtu hinnangul mõistma, et soovi korral saavad nad selle osas ka arvamust avaldada. Isegi kui kaebajad eeldasid, et vallavalitsusse kohale minek ei ole koroonaviiruse leviku tingimuses võimalik, oli neile veebi vahendusel tagatud võimalus dokumentidega tutvumiseks. Olukorras, kus kaebajad avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ei esitanud, puudus vastustajal kohustus avaliku arutelu korraldamiseks (PlanS § 136 lg 2). Seega on ka kaebajate etteheited avalikust arutelust teavitamise tähtaja rikkumise osas põhjendamatud.
15.Kohus selgitab, et vastustajal või kolmandal isikul ei olnud kohustust pärast avaliku väljapaneku toimumist täiendavalt kaebajate poole pöörduda. Kohus peab samas usutavaks vastustaja põhjendust (vt 15.11.2021 vastuse p 2.3.), mille kohaselt pöördus DP tehniline koostaja piirinaabrite poole, kuna kogu info väljapanekust teavitamise kirjade kohta ei olnud Eesti Postilt veel laekunud.
16.Kaebajad väidavad, et DP koostaja saatis huvitatud isikutele ehk planeeritava ala naabritele pärast DP vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku toimumist DP kooskõlastamiseks, kuid ei teavitanud isikuid võimalusest avaldada arvamust. Kaebajad on seejuures ebaõigesti viidanud PlanS § 133 lg-s 1 märgitud kooskõlastamisele. Kuigi on tõene, et teiste seas ka kaebajatele saadetud e-kirjas märgiti, et DP saadeti neile „tutvumiseks ja kooskõlastamiseks“ (vt Ilona Krivonogovi 14.04.2021 e-kirja, kaebuse lisa 4), on sisuliselt tegemist arvamuse küsimisega („Palun allkirjastage digitaalselt, kui olete planeeringuga nõus.“). Võimalust oma arvamust avaldada on kaebaja J.W. ka kasutanud (vrd J.W.i 22.04.2021 vastuskiri, kaebuse lisa 5, tl 14).
17.Eelnevast nähtub, et vaatamata sellele, et kaebajad õigeaegselt (s.o avaliku väljapaneku käigus) arvamust ei avaldanud, anti teiste seas ka kaebajatele täiendav võimalus esitada seisukohti nii e-posti teel kui ka 06.05.2021 toimunud veebikoosolekul. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja I.L. osales veebikoosolekul ning kaebaja J.W. sai oma seisukohad esitada kirjalikult. DP arutelu protokoll edastati mõlemale kaebajale ning kaebaja J.W. esitas sellele oma seisukoha. Jõelähtme Vallavalitsuse planeerimisnõunik J. J. Sibul vastas sellel 30.06.2021 (vrd 30.06.2021 e-kiri, vastustaja 15.11.2021 vastuse lisa 4).
18.Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus kaebajad otsustasid pärast avaliku väljapaneku toimumist vastustaja antud täiendava võimaluse jooksul oma seisukoha ja
vastuväited esitada, ei pidanud vastustaja uut väljapanekut korraldama. PlanS seda ei nõua.
19.Asjaolu, et DP menetluses ei ole kaebajate esitatud seisukohtade ja vastuväidetega (tervikuna) arvestatud, ei tähenda, et ärakuulamisõigust oleks rikutud. Kui planeeringu menetleja on kaebajate ettepanekute arvesse võtmist kaalunud, kuid on seejärel otsustanud nendega mitte arvestada, ei ole alust väita, et kaebajaid poleks kaasatud (seda enam, et kaebajate arvamus oli esitatud pärast avaliku väljapaneku lõppemist).
20.Eeltoodut arvestades ei ole kaebajate etteheited nende kaasamata jätmise ja ärakuulamata jätmise osas põhjendatud. Kohus selgitab, et kaasamise eesmärgiks ei ole pelgalt PlanS sätestatud nõude järgmine, vaid ennekõike see, et puudutatud isikud saaksid väljendada oma seisukoha ning esitada vajadusel vastuväiteid ja sisulisi ettepanekuid DP lahenduse osas. Isegi kui vastustaja oleks praegusel juhul kaasamise kohustust rikkunud, ei ole kaebajad kohtumenetluses selgitanud, millised on need olulised asjaolud, mis võinuks tingida teistsuguse DP lahenduse. Ka juhul kui esinevad menetluslikud puudused, mis haldusakti sisu ei mõjuta, ei ole kaebuse rahuldamine üksnes menetluslike puuduste tõttu põhjendatud (haldusmenetluse seaduse § 58).
21.Kuigi kaebajad on sademevee ja drenaažiga seonduvad väited sidunud populaarkaebusega, saab kaebajate seisukohtadest (sh esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest) järeldada, et nende hinnangul rikub olemasolev sademevee lahendus ka nende subjektiivseid õigusi. Kaebajate märgitust nähtub, et kaebajad on ennekõike tuginenud oma omandiõiguse võimalikule riivele ning enda viimases menetlusdokumendis ka privaatsuse riivele. Seega peab kohus põhjendatuks analüüsida neid väiteid ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse kontekstis.
22.PlanS § 3 lg 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu mõistmiseks vajalik teave võib sisalduda ka selle juurde kuuluvates lisades vastavalt PlanS § 3 lg-le 4. Kohtupraktikas on peetud planeeringu või selle mingite komponentide mõistmiseks vajalikuks vaadelda planeeringumaterjale tervikuna (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2019 otsus asjas nr 3-18-852, p 11).
23.Haldusasja materjali ning DP seletuskirja ja joonist arvestades ei saa sademevee ning drenaažiga seotud vastustaja kaalutlusi pidada asjakohatuteks. DP kehtestamise otsuse kohaselt võttis kolmas isik endale kohustuse rajada kinnistusisese sademeveelahendus ning ehitada ümber piirkonna sademeveelahendus. DP seletuskirjast2 (p 4.8) nähtub, et pärast kehtestamist koostatakse kas vastava ala kvalifitseeritud spetsialisti poolt hinnang Reinumetsa kinnistu DP järgsele sadevete lahendusele või väljaehitamise projekt ning tagatakse kuivenduskraavide ja tiikide välja ehitamine. Nii DP põhijooniselt kui seletuskirjast (p 4.3.2.) nähtuvalt on ette nähtud kuivenduskraavide süsteemi rajamine. DP ala keskele on kavandatud 2 kraavi pikkustega ning lõunapoolsesse ossa suurem, mitmesaja meetri pikkune kraav (vrd DP põhijoonis). Samuti on sademevee kogumiseks kavandatud Reinumetsa kinnistule kolme tiigi rajamine. Ehk antud on põhimõtteline lahendus, mis on vajalik ja piisav DP faasis.
24.Loo Vesi OÜ 06.05.2021 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 74/2021 nähtub, et kraavide ja tiikide süsteemi üks eesmärke on ärajuhitavate vooluhulkade vähendamine. Samuti soovitakse sellega ning nõudega, et drenaažitorustikku võib juhtida kõrguslikult üksnes 1⁄4 mahus, vältida liigset koormust olemasolevale drenaažitorustikule. Loo Vesi poolt väljastati tehnilised tingimused 06.05.2021 ehk enne detailplaneeringu kehtestamist (01.07.2021), mistõttu pole alust väitel, et need oleks väljastatud tagantjärele. Kohus nõustub vastustajaga (10.01.2022 menetlusdokument, p 2.1) planeeringu koostaja kompetentsi ja kutsetunnistust
puudutavas osas ega korda vastustaja põhjendusi. Pidades silmas, et Reinumetsa kinnistu asub kaebajate kinnistutest madalamal (vt DP põhijoonist), on põhjendatud eeldada, et DP realiseerimise tulemusena üleujutusoht kaebajate kinnistutel ei suurene, vaid pigem väheneb. Esitatud selgituste ja tõendite valguses ei ole alust eeldada, et DP realiseerimisega hakkaks kolmanda isiku kinnistult sademevesi kaebajate kinnistutele valguma. Ka erialateadmisteta on ilmne, et madalamal asuva kinnisasja kuivendamisel (eesmärgiga ehitada sinna elamud) ei saa kõrgemal asuvatel naaberkinnistutel üleujutusoht suureneda. Samuti on eluliselt usutav, et rajatavad kuivenduskraavid ja tiigid toimivad n-ö täiendava reservuaarina ning sinna valguv vesi aitab ülejäänud kinnistut hoida võimalikult kuivana ka juhul, kui drenaažisüsteem on ajutiselt ülekoormatud.
25.Loo Vesi OÜ on 08.12.2021 vastustajale saadetud kirjas kinnitanud, et ei kooskõlasta sellist projektlahendust, millega ei oleks tagatud DP-s esitatud nõuete täitmine (vrd ka Loo Vesi OÜ ehitusprojekti kooskõlastamata jätmise teada, tl 62). Seega ei ole kaebajate kartus DP nõuetekohase realiseerimise küsitavuse osas põhjendatud. Täpne ehitustehniline lahendus on projekti ja ehitusloa reguleerimise objektiks ning kõik tehnilise lahenduse sobivust puudutavad väited saavad kaebajad esitada ehitusloa menetluses.
26.Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivne õigus ning isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Siiski peab elukeskkonna muutmine planeerimismenetluse tulemusena toimuma õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-129-10, p 20).
27.Kohus möönab, et DP-s kavandatu realiseerimise tulemusena suureneb mõnevõrra liikluskoormus ka kaebajate kinnistutega piirneval avalikul teel. Siiski ei saa sellest, et olemasolevate kümnete elamute kõrvale kerkib veel kolm ühepereelamut, järeldada märkimisväärset liikluskoormuse kasvu, mis takistanuks DP kehtestamist. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust keelata avaliku kasutusega tänava kasutamist ega eeldada, et selle kasutuskoormus ei kasva ega keelata asutustiheduse (Neeme küla asub tiheasustusalas) suurendamist. Kaebajate huve tuli arvestada tasakaalustatult teiste isikute huvidega, mida vastustaja on ka teinud. Kuigi raie- ja ehitustööde ajal liikluskoormus kaebajate kinnistute läheduses ajutiselt tõenäoliselt suureneb ja rasketehnika võib avaldada juurdepääsuteele negatiivset mõju, ei tähenda see DP õigusvastasust. Vastasel juhul polekski võimalik uusi hooneid ehitada. Tegemist on ajutiste ebamugavustega, mida tuleb taluda. DP seletuskirjast (p 4.8.) nähtub, et arendajal (s.o kolmanda isikul) on pärast ehitustööde lõppu kohustus taastada juurdepääsutee (xxxxxx ning xx vahel) teekate asfaltfreespuruga. Samasisuline nõue tuleneb ka vaidlustatud otsusest, millest nähtub, et kolmas isik võttis üle kohustuse katta kinnistu juurdepääsuks vajaminev sõidutee osa kõvakatendiga.
28.Arvestades eeltoodut ei riku DP kehtestamise otsus kaebajate subjektiivseid õigusi. Kolmandate isikute subjektiivseid õigusi või planeeringu realiseerimise majanduslikku rentaablust ei saa kohus hinnata kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse menetlemisel. Kaebajate väide endi kinnistute turuväärtuse vähenemisest on tõendamata ja eluliselt mitteusutav. Seega jääb subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata. II
29.Riigikohus on selgitanud, et planeeringu vaidlustamisel populaarkaebusega tuleb kaebuses välja tuua vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (Riigikohtu 10.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-84-08, p 11). Avaliku huvi alusel kaebuse esitamine ei tähenda, et isik võiks pöörduda kohtusse üksnes 8(10)
seaduslikkuse kontrolliks.
30.Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Planeerimismenetluses saab avaliku huvi mõiste määratlemisel juhinduda muu hulgas PlanS § 1 lg-st 1, mille kohaselt on ruumilise planeerimise eesmärk luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Viidatud normi kohaselt võib kaitstava avaliku huvina käsitada nt seda, et elu- ja ehitatud keskkond oleks kujundatud kvaliteetseks, keskkond oleks kaitstud, tegemist oleks majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku arenguga, sh seda, et ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid oleks arvestatud ja tasakaalustatud. Populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida üksnes haldusakti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitse.
31.Kaebajad on avalikes huvides esitatud kaebuse kesksed väited tuletanud DP oletatavast vastuolust PlanS sätestatud nõuetega ning leiavad, et DP-ga on rikutud PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet ning §-s 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet.
32.Kohus kaebajate etteheidetega ei nõustu. Huvide tasakaalustamine ei tähenda, et lähtutakse üksnes kaebajate soovidest säilitada olemasolev miljöö. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid, et vaidlustatud DP oleks kaebajate viidatud põhimõtetega vastuolus. Samuti ei saa vastustaja kaalutlusi pidada ilmselgelt asjakohatuteks.
33.Pelgalt sellest, et kaebajate hinnangul pidanuks DP olema juurdepääsuteed ning sademevett puudutavas osas olema kuidagi teistmoodi lahendatud või et teatud lahendused pole „kaebajate hinnangul piisavalt põhjendatud“, ei tähenda, et see on avalike huvidega vastuolus.
34.Kaebajate hinnangul pole põhjendatud, et juurdepääsutee viidi läbi küla keskuse, kus asuvad kool, rahvamaja, lasteaed, pood ja kortermajad ning kus liigub palju lapsi. Kuivõrd juurdepääs Reinumetsa kinnistule toimub juba praegu Metsamarja tn kaudu (avaliku kasutusega) ning vaidlustatud DP selles osas olemasolevat olukorda ei muuda, on tegemist põhjendamatu etteheitega.
35.Kohtumenetluse käigus on vastustaja selgitanud, et kuigi mõne alternatiivse lahenduse korral oleks juurdepääs Reinumetsa kinnistule lühem, nõuaks see kokkuleppeid eraomanikega (tee kulgeb mööda erakinnistuid ning ei ulatu Reinumetsa kinnistuni). Olukorras, kus kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, ei ole vastustajale asjaolusid arvestades etteheidetav, et ta muid alternatiive ei kaalu. Võimalik liikluskoormuse kasv kolme eramu lisandumisel on vähene ega õigustada uue, alternatiivse tee rajamist.
36.Sademevee lahendust ning drenaažisüsteemi puudutavad etteheited on kohtu hinnangul ennekõike seotud liigveest ohustatud kinnistute omanike subjektiivsete õiguste riivega. Kaebajaid puudutavas osas on kohus neid väiteid juba eelnevalt analüüsinud ning ei pea seetõttu vastavate põhjenduste kordamist vajalikuks.
37.Vaidlustatud otsuse kohaselt on DP nii kehtiva kui ka koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringuga kooskõlas ning ka kaebajad ei ole vastupidist väitnud. Kaebajate väide kunagisest järvest on paljasõnaline ja tõendamata. Isegi kui tegemist oleks tõese väitega, ei anna see alust pidada DP-d õigusaktidega vastuolus olevaks. Ala ei asu rohevõrgustikus ning teadaolevalt ei ole seal ka kaitstavate taime- või loomaliikide elupaiku. Seega ei saa ka nimetatud asjaoludest tuletada DP vastuolu avalike huvidega.
38.Kohtule ei nähtu menetluslikke rikkumisi, mis annaksid aluse pidada DP menetlust 9(10)
õigusaktidega vastuolus olevaks. Kui DP avaliku väljapaneku käigus ei ole arvamust avaldatud, ei pidanudki avalikku arutelu korraldama (vrd Plans § 136 lg 2). Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks ka muus osas avalikkuse kaasamise kohustust rikkunud. Vastustaja on viidanud kohalikes ajalehtedes DP eri etappides avaldatud teadetele ning vaidlust ei ole selles, et soovijatel oli võimalik DP menetluse käigus arvamust avaldada.
39.Eeltoodut arvestades jääb ka avalikes huvides esitatud kaebus rahuldamata. Menetluskulud
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende endi kanda. Vastustaja ega kolmas isik pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.