X kaebus Kaitseväe juhataja 22.10.2021. a käskkirja nr 646P ning Kaitseliidu ülema 27.10.2021. a käskkirja nr K-1-1/21/21387P tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise välja mõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff Vastustaja 1 – Kaitsevägi Vastustaja 2 – Kaitseliit
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule ja muud selgitused 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 3 ja 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosaliste esindajatele. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaitseväe juhataja 22.10.2021. a käskkirjaga nr 646P vabastati kapten X Kaitseliidu Võrumaa maleva staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülema ametikohalt ja tegevteenistusest 08.11.2021 seoses koondamisega ning arvati reservi alates 09.11.2021. Käskkirja punktidega 1.1. ja 1.2 otsustati maksta kapten Xle rahaline hüvitis 10 kuu põhipalga ulatuses, pidades palgast kinni ette puhatud -5,53 puhkusepäeva tasu.
2.Kaitseliidu ülema 27.10.2021. a käskkirjaga nr K-1-1/21/21387P vabastati 08.11.2021 kapten X Kaitseliidu Võrumaa maleva staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülema (kapten) ametikohalt seoses reservi arvamisega alates 09.11.2021. Käskkirja punkti 2 kohaselt lõpetati kapten Xle palga maksmine alates 09.11.2021. Käskkirja punkti 3 kohaselt otsustati maksta Xle hüvitist 10 kuu põhipalga ulatuses ning pidada palgast kinni ette puhatud -5,53 puhkusepäeva tasu.
3.X esitas 08.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tuvastada Kaitseväe 22.10.2021. a käskkirja nr 646P ning Kaitseliidu 27.10.2021. a käskkirja nr K-1-1/21/21387P õigusvastasus ning ennistada kaebaja teenitusse koos kohustusega hüvitada kaebajale igakuine saamata jäänud tulu summas 2150 eurot kuus alates 09.11.2021, mil kaebaja arvestati teenistusest vabastamise käskkirjaga reservi, kuni kohtuasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebaja taotles kaebuses kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
4.Kohus võttis 09.12.2021. a määrusega menetlusse X kaebuse Kaitseväe 22.0.2021. a käskkirja nr 646P ning Kaitseliidu 27.10.2021. a käskkirja nr K-1-1/21/21387P tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise välja mõistmise nõuetes. Kohus kohustas vastustajaid esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebusele, seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta ja asja läbivaatamise vormi osas, sh kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta ning haldusmenetluses kogutud ja kohtule seni esitamata vaidlusaluste haldusaktide aluseks olevad tõendid.
5.Vastustajad 1 ja 2 esitasid 20.12.2021 ühise seisukoha kaebetähtaja ennistamise kohta ja taotluse vaheotsuse tegemiseks kaebetähtaja ennistamise osas haldusasjas nr 3-21-2843. Vastustajate ühise seisukoha kohaselt tehti kaebusega vaidlustatud Kaitseväe juhataja 22.10.2021. a käskkiri kaebajale teatavaks samal kuupäeval, s.o 22.10.2021. Vastustajad leiavad, et vaidlustamise tähtaeg tegevteenistusest vabastamise kohta algas kulgema 23.10.2021 (TsÜS § 135 lg 1) seega sai nimetatud käskkirja vaidlustamise aeg läbi 21.11.2021 (pühapäev). TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega oli kaebaja poolt käskkirja vaidlustamise viimane päev 22.11.2021 (esmaspäev). Vastustajate antud käskkirjades oli vaidlustamise viites üheselt märgitud, et vaide võib esitada 30 päeva jooksul alates haldusakti/käskkirja teatavaks tegemisest. Üheski vaidlusaluses käskkirjas ei olnud vaidlustamise viite juures juttu vaide või kaebuse esitamisest alates teenistussuhte lõppemisest. Vastustajad leiavad, et kaebaja väide, nagu polnud tal võimalik vaidlustada Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema poolt antud haldusakte, kuna tal puuduvad õigusalased teadmised, on otsitud. Kaebaja pöördus 16.09.2021 abi saamiseks koondamisteate vaidlustamiseks Kaitseväe õigusvahemehe poole. Kaitseväe õigusvahemees selgitas kaebajale, millised on tema õigused vaide esitamiseks ja halduskohtu poole pöördumiseks 23.09.2021 vastuskirjas (seisukoha lisa 1). Vastustajate arvates kaebaja teadmised, lugemisoskus ja arusaamisvõime on keskmisest inimesest olulisemalt kõrgemad ning eelpool mainitud käskkirjades tehtud viited vaidlustamise osas ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu. Ebausutav on kaebaja väide, et kaebajal oli õigustatud ootus, et pärast tema koondamist lahendatakse temaga seotud koondamise küsimust. Kui isik on koondatud, siis ei ole võimalik enam koondamisega seotud küsimusi lahendada. Kaitseväe õigusvahemees selgitas 31.08.2021. a vastuskirjas kaebajale koondamise tagamaid ja et tegu ei ole kuidagi seotud tema isikuga (seisukoha lisa 2). Seega kaebaja väide, nagu tema koondamise näol oleks tegu töökiusuga, on paljasõnaline ja tõendamata väide, leiavad vastustajad. Kaebajale oli vastustaja kinnitusel tema ametikoha koondamine teada alates 24.09.2021, mil kinnitas koondamisteate nr KVPS-1.2-3.4/21/26482 kätte saamist (seisukoha lisa 3). Kaebaja pole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks kaebuse esitamise tähtaega ennistama. Vastustajad leiavad, et kaebaja poolt kaebuses toodud põhjus ei ole mõjuv, mida saaks lugeda HKMS § 150 kohaselt vabandatavaks menetlustähtaja mööda laskmiseks. Vastustajad paluvad teha HKMS § 171 alusel vaheotsust tähtaja ennistamise taotluse lahendamise osas. Vastustajad taotlevad kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamise kohta rahuldamata jätmist ja lõpetada alustatud kohtumenetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega vastavalt HKMS § 124 lõikele 2.
6.Kaebaja esitas 10.01.2022 täiendava seisukoha vastustajate vastuse kohta. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.
8.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
9.Vaidlustatud Kaitseväe juhataja käskkiri anti kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 24 p 1, p 3 ja kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 133 p 2, § 139 lg 1 p 1, lg 2, lg 3, lg 5, § 140 lg 1 p 8, lg 6, § 141 lg 1, § 149 lg 1, lg 3, lg 4 p 4, lg 5, lg 6, § 214 lg 2 p 2 alusel. Kaitseväe juhataja 22.10.2021. a käskkirja alusel andis Kaitseliidu ülem 27.10.2021. a käskkirja, mille õiguslike alustena on märgitud kaitseliidu seaduse (KaLS) § 10 lg 5, § 13 lg 5, § 14 lg 1, KKS § 24 p 1, p 3 ja KVTS § 133 p 2, § 139 lg 1 p 1, lg 2, lg 3, lg 5, § 140 lg 1 p 8, § 141 lg 1, § 149, § 214 lg 2 p 2 alusel. KVTS § 149 lg-st 6 tulenevalt on pädevus tegevväelase vabastamiseks koondamise tõttu Kaitseväe juhatajal. Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale nimetab tegevväelase ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem vastavalt KaLS § 10 lg-le 5. Kaitseliidu ülem allub vahetult Kaitseväe juhatajale (KaLS § 11 lg 1).
10.Seega on kaebaja tegevteenistusest koondamise tõttu vabastatud Kaitseväe juhataja 22.10.2021. a käskkirjaga nr 646P, mis on kaebaja hinnangul õigusvastane ja tema õigusi rikkuv. Kohus ei eita, et kaebajal on kaebeõigus vaidlustada koos Kaitseväe juhataja käskkirjaga ka Kaitseliidu ülema käskkirja. Kaitseväes ja Kaitseliidus käesoleval juhul praktiseeritav haldusaktide dubleeriv õiguslik disain ei ole omane kaitseväe välistele teenistussuhete lõpetamisele ja võib kohtu hinnangul olla tingitud haldusaktide andjate subordinatsiooni suhtest.
11.KVTS § 217 kohaselt on õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral tegevväelasel nõudeõigus avaliku teenistuse seaduses (ATS) sätestatud korras. Kaebaja on esitanud kaebuse halduskohtule ATS § 105 lg 4 alusel, kuna kaebaja kasvatab alla seitsmeaastast last, mistõttu nõuab ta õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
12.Kohus leiab, et kohtule kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema vaidlustatud käskkirjade kaebajale teatavaks tegemise hetkest.
13.Kaitseväe juhataja teavitas KVTS 149 lg 3 kohaselt kaebajat koondamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne vabastamise tähtaega 15.09.2021. a teatisega nr KVPS-1.2-3.4/21/26481. Vastustajate seisukoha lisast 3 nähtuvalt kinnitas kaebaja koondamisteate kätte saamist 24.09.2021. a e-kirjaga Andres Pehmele. Kaebuse kohaselt (p 1.3) andis maleva pealik kaebajale suuliselt teada juba 2021. a juulis, et kaebaja koondatakse novembris 2021. Kaebaja suhtles seejärel Kaitseväe juhatajaga, kes lubas küsimusega tegeleda 2021. a septembris. Kaebaja teavitas septembris Kaitseväge maleva pealiku poolsest töökiusust. Kaebaja kandideeris septembris vabadele ametikohtadele Kaitseväes, mille osas on kaebaja kõik objektiivsed tingimused enda hinnangul täitnud (kaebuse p 1.6). Kaebuses kinnitas kaebaja, et 22.10.2021 edastas Kaitseväe juhataja temale tegevteenistusest vabastamise käskkirja nr 646P. 27.10.2021 sai kaebajale teatavaks samasisuline Kaitseliidu ülema käskkiri.
Poolte vahel puudub seega vaidlus, et vaidlustatud käskkirjad tehti kaebajale teatavaks nende andmise päeval, s.o vastavalt 22. oktoobril ja 27. oktoobril 2021. Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest oli kaebajat ka ette teavitatud.
14.Kaebaja arvates hakkas kaebetähtaeg kulgema teenistusest vabastamisest arvates, s.o alates 9. novembrist 2021. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebus esitati kohtule kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja X kaebus Tartu Halduskohtule saabus avaliku e-toimiku vahendusel 08.12.2021, kuigi kaebetähtaeg käskkirjade vaidlustamiseks saabus vastavalt 22.11.2021 ja 27.11.2021. Kaebaja esindaja on kaebuses tähtaja ennistamise taotluse esitamisega ka möönnud, et kaebaja ületas kaebuse esitamisega seaduses sätestatud kaebetähtaega.
15.Kaebaja leiab, et antud juhul esinevad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Õigusteadmisteta isikuna mõistis kaebaja käskkirjades toodud vaidlustamisviidet sellisena, et 30päevane kaebetähtaeg algab kaebaja jaoks teenistussuhte lõppemisest, st alates 08.11.2021. Seetõttu pöördus kaebaja 07.12.2021 oma praeguse lepingulise esindaja poole ning palus tal koostada vastav kaebus (kaebuse lisa 4), teades ise, et kaebetähtaeg saabub 08.12.2021. Arvestades, et kaebus on selle tähtaja jooksul esitatud, on kaebaja selline arusaamine usutav ning kaebaja kinnitab, et ei ületanud kaebetähtaega tahtlikult, vaid sattus käskkirjade tekste tõlgendades tähtaja kulgemise osas eksimusse. Kuivõrd kaebajale oli Kaitseväe juhataja poolt korduvalt mõista antud, et tema koondamise küsimus lahendatakse, jäi kaebaja antud lubadusi uskuma ning eeldas kuni ametist vabastamise kuupäeva saabumiseni, et ta määratakse mõnele teisele ametikohale Kaitseväes, kuna vabad ametikohad olid olemas (koguni 3 ametikohta, kaebuse p 1.4-1.6) ning ta täitis kõigi ametikohtade puhul ka kõik nõutud tingimused. Kaebaja tõepoolest lootis heausklikult, et Kaitsevägi tegutseb teenistuja koondamise situatsioonis heatahtlikult ja kooskõlas seadusega, st tagab teenistujale võimalusel teisel ametikohal teenimise võimaluse.
16.Kaitseväe juhataja 22.10.2021. a käskkirjas sisaldus vaidlustamise viide: “Isik, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest vaide Kaitseministeeriumile Kaitseväe juhataja kaudu või pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“ Kaitseliidu ülema 27.10.2021. a käskkirjas sisaldus vaidlustamise viide: “Isik, kes leiab, et käesoleva käskkirjaga on rikutud tema õigusi, võib esitada vaide Kaitseväe juhatajale 30 päeva jooksul alates käskkirja teatavakstegemisest. Vaide otsusega mittenõustumisel on isikul õigus esitada kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.“
17.KVTS § 214 lg 1 alusel võib isik, kes leiab, et tema suhtes tehtud kaitseväeteenistuse seadusest tuleneva otsusega on rikutud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada vaide ning KVTS § 214 lg 2 p 2 kohaselt tuleb see tegevteenistusest vabastamise asjades Kaitseministeeriumile Kaitseväe juhataja kaudu, kui haldusakti andis Kaitseväe juhataja. Seaduses ei ole sätestatud kohtueelse menetluse (vaidemenetluse) läbimise kohustust teenistusest vabastamise otsuse vaidlustamiseks kohtus. Seega ei ole Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema otsuste vaidlustamiseks seaduses erisust ette nähtud ning praegusel juhul tuleb seetõttu lähtuda HKMS § 46 lõikest 1. Kaebaja pidi vaidlusaluste käskkirjade vaidlustamiseks esitama kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul haldusaktide teatavaks tegemisest arvates HKMS § 46 lg 1 kohaselt.
18.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3).
19.Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.
20.Kohus selgitab, et näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s
150.Ennekõike saavad olla kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitletav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018. a määrus nr 3-17-2015, p 12). Tähtaja ületamine ei saa olla ka vabandatav, kui kaebaja pole ise olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja asjaolud ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.
21.Kohtu arvates pidi kaebaja vaidlustatud käskkirjadest teada saamisel mõistma, et tegemist on kehtivate otsustega ja nende vaidlustamiseks on ette nähtud kindel ajavahemik ja kord. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Käskkirjades ei olnud seatud ühtegi kõrvaltingimust haldusaktide kehtivusaja kohta (HMS § 53 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjad selged ja üheselt mõistetavad (HMS § 55 lg 1). Koondamise kohta käskkirja saamisel ei saanud olla kaebajale ülemäära keerukas selgitada välja, millal on viimane päev käskkirja vaidlustamiseks ja milline on vaidlustamise kord. Kaebaja teenis Kaitseväes ohvitserina struktuuriüksuse juhi, s.o Kaitseliidu Võrumaa maleva staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülema ametikohal. Ohvitserist struktuuriüksuse juhil on kohtu hinnangul vähemalt suuliste haldusaktide (käskude) andmise pädevus tavapärase haldusmenetluse mõttes. Taolisel ametikohal teenival ohvitseril on seetõttu tavapärased teadmised menetlustähtaegadest ja nende tähendusest õigussuhetes.
22.HMS § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Käesolevas asjas ei olnud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks vaidlustamisviite puudumine, vaid kaebaja jaoks vaidlustamisviite ebaselgus. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud käskkirjade vaidlustamisviited oleksid ebaselged või eksitavad. Kaitseliidu ülema käskkirja vaidlustamisviites on märgitud võimalus vaidlustada käskkirja vaidega ja vaide otsusega mittenõustumisel võib pöörduda kaebusega kohtusse. Kaitseväe juhataja käskkirjas on selgelt märgitud isiku valikuõigus pöörduda vaidega Kaitseministeeriumi poole Kaitseväe juhataja kaudu või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohtule teadaolevalt ei esitanud kaebaja vaiet haldusaktide peale kohtueelselt ja kaebaja ei ole seda ka väitnud.
23.Vastustajad edastasid kohtule 20.12.2021. a seisukoha lisadena tõenditena asja juurde kirjavahetuse kaebaja ja Kaitseväe õigusvahemehe vahel. Kirjavahetusest nähtub, et kaebaja tõepoolest astus samme, et teada saada, millised on tema õigused koondamise korral. Vaatamata oma pöördumistele ei selgitanud kaebaja välja kaebuse esitamise tähtaega kohtusse ja viivitas kohtu hinnangul mõjuva põhjuseta kaebuse esitamisega.
24.Kaebajale oli tema enda kinnitusel ja 23.07.2021. a e-kirjast nähtuvalt teada alates 20.07.2021, et teda vabastatakse tegevteenistusest koondamise tõttu. Kaebaja pöördus pärast juulis toimunud suulist vestlust 23.07.2021. a e-kirjaga Kaitseväe õigusvahemehe poole, kirjeldades toimunud sündmusi ja soovides teada, millised on tema õigused antud olukorras. Kaebajale vastas major
Karel Brandt 31.08.2021. a e-kirjaga, milles Kaitseväe õigusvahemees kinnitas, et kaebaja ametikoht kuulub koondamisele. Kaebajale selgitati, et KVTS § 149 lg 3 ja lg 6 kohaselt vabastab tegevväelase koondamise tõttu Kaitseväe juhataja, tehes seda kirjalikult vähemalt 30 päeva enne vabastamise tähtaega.
25.Kaebaja pöördus ka pärast koondamisteate saamist nõu saamiseks Kaitseväe õigusvahemehe poole 16.09.2021. a e-kirjaga. Kaebajale selgitas major Karel Brandt 23.09.2021. a e-kirjas, et koondamisteatis ei ole tegevteenistussuhet lõpetav dokument, kuna tegemist ei ole käskkirjaga KVTS § 139 lg 5 mõttes. Kaitseväe õigusvahemees selgitas kaebajale 23.09.2021. a e-kirjas, et kaebaja võib oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse menetlustoimingu vaidlustamiseks, kuid vaide esitamiseks alust ei ole, kuna puudub konkreetne tegevteenistusest vabastamise otsus ehk käskkiri.
26.Kohus möönab, et kaebajat võis eksitada Kaitseväe õigusvahemehe 31.08.2021. a e-kirjas märgitud viimane lause: „Kui tulevikus Teid puudutav koondamise haldusakt peaks jõustuma ja leiate, et Teie seadusega kaitstud õigusi on rikutud, siis saate seda vaidlustada ettenähtud korras.“. Kaebaja rõhutab ka seda oma 10.01.2022. a seisukohas, et vastustajate tegevus kaebaja koondamisele eelnevalt on olnud kaebajat eksitav. Kohus saab aru, et kaebajale võis jääda 31.08.2021. a e-kirjast väär arusaam, et kaebajal on õigus halduskohtu poole pöörduda alles siis, kui kaebaja teenistus on lõppenud ja koondamise kohta antud käskkiri täidetud. Kaitseväe õigusvahemehe sõnakasutus ei olnud korrektne ega üheselt arusaadav. Siiski ei ole kaebaja kohtu arvates olnud ise piisavalt hoolas, et vaidlustamiskorda selgeks teha. Kohus saab aru, et kaebaja jäi tegelikult viimase hetkeni lootma, et talle pakutakse Kaitseväes teist vaba ametikohta, kuid seda ei juhtunud. Kaebaja kinnitab 10.01.2022. a seisukohas kohtule, et oli veendunud ka pärast seda, kui sai 27.10.2021. a käskkirja koondamise kohta, et teda ei saa koondada, kui vaba sobiv ametikoht on olemas. Selgus aga, et viidatud ametikohale kaebajat ei määratud. Kaebaja pöördus õigusabi saamiseks esindaja Jaanika Reilik-Bakhoff poole alles 07.12.2021. a e-kirjaga.
27.Kohus leiab, et vastustajate tegevuse tõttu ei esinenud siiski objektiivset ja mõjuvat põhjust viivitada kaebuse esitamisega halduskohtule. Vaatamata sellele, et kaebuse esitamine võis olla kaebaja jaoks keeruline, ei õigusta see praegusel juhul kaebuse esitamisega viivitamist. Asjas esitatud tõendid, et vastustajad kinnitasid kaebajale enne vaidlustatud käskkirjade andmist korduvalt, et kaebaja ametikoht tõepoolest koondatakse. Seetõttu jäi kaebaja lootma teistsugusele otsusele alusetult. Asjaolu, et kaebaja kandideeris teistele ametikohtadele, kuid ei osutunud valituks, ei õigusta koondamise käskkirjade vaidlustamisega viivitamist. Kaebajal oli koondamise olukorrast ja planeeritavatest muudatustest teada saamisest alates, st juuli lõpust 2021 võimalik konsulteerida professionaalset õigusabi pakkuvate advokaatidega, koguda soovi korral täiendavaid tõendeid ning teha selgeks otsuse vaidlustamise kord.
28.Kuna ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata HKMS § 71 lg 5 alusel.
29.Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele HKMS § 124 lg 2 kohaselt. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel viitega HKMS § 124 lg-le 2.
30.Kaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu, kuna kohus on aktsepteerinud kaebust riigilõivuvabana RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 4 alusel.
31.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.