lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-11/6

Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-11/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Muud teenistussuhted
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2502
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ATS § 49 lg 13, 6HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 46 lg 2, 4KaebetähtaegHKMS § 71 lg 1, 6Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineVangS § 142 lg 3Toetus vanglaametnikuvastase ründe korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-11/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-4747/53Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-11

Määruse kuupäev

18. veebruar 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks menetleda 24. augustil 2015 esitatud taotlust ja mõista välja hüvitis ning kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-22-11 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla 31. juuli 2015. a käskkirjaga nr 3-2/529 vabastati X. (kaebaja) teenistusest valvuri ametikohalt. Käskkirja kohaselt tuvastati kaebajal püsiva iseloomuga tervisehäire, mille tõttu ei saa ta sooritada füüsilisi katseid ega osaleda erinevatel treeningutel. Tuvastatud tervisehäire välistab kaebaja vanglateenistuses olemise.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Kaebaja esitas 24. augustil 2015 Tartu Vanglale vaide, milles palus muu hulgas vangistusseaduse (VangS v.r. - kehtis 30. juunini 2016, k.a.) § 142 lg 3 p 2 alusel maksta kaebajale toetust tema kahe aasta keskmise palga ulatuses seoses tööõnnetuse/tervisekahjustusega.
3.Tartu Vangla selgitas 31. augusti 2015. a vaide tagastamise kirjas taotlusega seoses, et VangS § 142 lg 3 p 2 märgitud hüvitise maksmine ei toimu isiku teenistusest vabastamise käskkirjaga, vaid toetuse saamiseks peab isik esitama eraldi taotluse. Vangla viitas Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrusega nr 371 kehtestatud ““Vangistusseaduse“ §-s 142 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise kord“ (määrus nr 371) § 5 lg-le 1. Toetuse maksmine ei kuulu vangla direktori pädevusse, mistõttu ei saanud seda küsimust ka teenistusest vabastamise käskkirjas lahendada.

3-21-11

4.Kaebaja esitas 3. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist Tartu Vanglalt. Samuti palub kaebaja kohtul tuvastada, et kaebaja esitas 24. augustil 2015 Tartu Vanglale toetuse maksmise taotluse. Kui taotluse esitamisega kohus ei nõustu, siis ennistada taotluse esitamise tähtaeg ja kohustada vastustajat taotlust vastu võtma ja seda menetlema. Samuti palub kaebaja kohustada, et vangla maksaks hüvitise välja või esitaks menetluse kokkuvõtte pädevale asutusele. Kaebaja hinnangul sisaldas vanglale 2015. aastal esitatud vaie ka taotlust, mille vangla jättis ebakohaselt lahendamata. Taotluse aluseks olevad asjakohased dokumendid, sh tööõnnetuse raport ja kaebaja ametisse nimetamise käskkiri, olid vanglal olemas, mistõttu puudus vajadus nende uuesti esitamiseks. Vanglal lasus kohustus kaebaja vaides esitatud taotlust menetleda ja teha hüvitise maksmise otsus. Vangla ei ole seda nõuetekohaselt teinud. Kuna vangla ei ole kaebajale seadusjärgset hüvitist senini maksnud, siis nõuab kaebaja lisaks varalise kahju hüvitamist seoses saamata jäänud tuluga (saamata jäänud palka alates töölt vabastamisest kuni hüvitise maksmiseni) ning lisaks hüvitist kahe aastapalga ulatuses ühekordse maksena ehk hüvitist, mida kaebajal oleks olnud õigus saada, kui vangla ei oleks õigusvastaselt jätnud taotluse lahendamata. Lisaks palub kaebaja välja mõista mittevaralise kahju hüvitise seoses tema väärikuse alandamisega. Vangla on kaebaja väärikust alandanud sellega, et hüvitise taotlust ei võetud menetlusse ja kaebajat kohustati uut taotlust esitama. Samuti on kaebaja pidanud temale seaduse alusel kuuluva hüvitise väljamaksmist korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult, nii kohtuväliselt kui kohtu kaudu juba üle kuue aasta nõudma ja sellega kaasnevat pinget taluma. Seejuures on kaebaja pidanud samal ajal oma peret üleval pidama. Kaebaja viitab, et kõik faktilised tõendid on haldusasja nr 3-17-747 toimikus olemas.
5.Tartu Halduskohus jättis 1. veebruari 2022. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et väidetavalt augustis 2015 esitatud taotlusega seonduvalt on kohustamisnõue esitatud tähtaega ületades. Samuti ei olnud kohtu hinnangul kaebuses väljatoodud asjaoludel kahjunõue tähtaegne. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise avaldus ning välja tuua tähtaja ennistamist õigustavad asjaolud. Samuti viitas kohus eelnevatele samade poolte vahel toimunud kohtuasjadele ning kaebuse täpsustamise vajadusele.
6.Kaebaja esitas 8. veebruaril 2022 kaebuse täpsustuse, milles märgib, et tal on jätkuvalt õigus hüvitist saada. Kaebaja hinnangul lubas vangla haldusasjas nr 3-17-747 toimunud ringkonnakohtu kohtuistungil hüvitise välja maksta. Ka ringkonnakohus märkis, et kaebajal on võimalus uuesti pöörduda hüvitise saamiseks nõudega vangla poole. Kaebaja on 2020. a lõpus ja 2021. a alguses üritanud vanglaga saavutada hüvitise osas kokkulepet, kuid vangla on jätkuvalt keeldunud hüvitise maksmisest, mistõttu pöörduski kaebaja kohtu poole. Sellega seoses täpsustab kaebaja varalise kahju nõuet ning esitab selle alternatiivse nõudena. Kui kohustamisnõue jääb rahuldamata, siis palub kaebaja mõista vastustajalt välja varalise kahju hüvitise seoses 2015. a hüvitise taotluse mittelahendamisega. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise avalduse, mille kohaselt tingis kaebuse hilinenult esitamise asjaolu, et kaebaja ei kasutanud vanglaga suhtlemisel õigusabi, mistõttu jättis ta kahjuks kaebetähtaja tähelepanuta.
7.Tartu Halduskohus küsis 10. veebruari 2022. a määrusega Tartu Vanglalt teavet kaebuse täienduses märgitud ajavahemikul kaebaja pöördumiste ja nendele vastamise kohta. Samuti tuli Tartu Vanglal esitada kohtu määratud tähtaja jooksul seisukoht kaebuse tähtaegsuse ja esitatud tähtaja ennistamise avalduse kohta.

3-21-11

8.Tartu Vangla esitas 17. veebruaril 2022 seisukoha kaebuse tähtaegsuse ja ennistamise avalduse kohta. Vangla nõustus kohtuga, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Samuti leidis vangla, et kaebetähtaja ennistamiseks alused puuduvad, sest kaebaja on ise olnud hooletu. Samuti juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja kasutas ka haldusasjas nr 3-17-747 õigusabi, mistõttu ei tingi asjaolu, et hilisemalt on kaebaja iseseisvalt pöördunud uute pöördumistega vangla poole, tähtaja ennistamist. Vangla toob välja, et 2020. a lõpus ja 2021. a alguskuudel on kaebaja mitmel korral pöördunud vastustaja poole taotluste ja järelpärimistega seoses 2015. a hüvitisega ning väljendanud tahet jätkuvalt kahe aastapalga suuruse hüvitise saamiseks. Kaebaja esitas 16. detsembril 2020 taotluse hüvitise saamiseks, mille vangla jättis
30.detsembri 2020. a vastusega nr 3-16/2-2 läbi vaatamata, sest see oli esitatud tähtaega ületades. Kaebaja 6. jaanuari 2021. a selgitustaotlusele ning 19. veebruari 2021. a pöördumisele vastas vangla vastavalt 2. veebruaril 2021 ja 23. märtsil 2021.

KOHTU SEISUKOHT

9.Kaebaja on seisukohal, et ta esitas 2015. aastal asjakohase taotluse hüvitise saamiseks, aga vangla jättis selle lahendamata. Kaebaja hinnangul on tal jätkuvalt õigus saada VangS v.r. § 142 lg 3 p 2 alusel hüvitist, kuid vangla pole siiani seda välja maksnud. Kaebaja tahe on suunatud sellele, et kohus kohustaks vanglat 2015. aastal esitatud taotluse lahendama ja hüvitise välja maksma. Samuti on kaebaja seisukohal, et 2015. a taotluse ebakohase menetlemisega on vastustaja tekitanud kaebajale kahju, mille hüvitamist ta samuti nõuab. Kaebuse täpsustuses märkis kaebaja, et on esitanud 2020. a lõpus ka uue taotluse hüvitise saamiseks, kuid ka see ei toonud soovitud tulemust. Kaebaja on seega esitanud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus ja maksta välja hüvitis (kohustamiskaebus). Lisaks palub kaebaja mõista Tartu Vanglalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ehk kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel hüvitamiskaebuse.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
11.Kohus jääb 1. veebruari 2022. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebuses märkis kaebaja, et vastustaja ei ole tema väidetavalt esitatud taotlust lahendanud. Seega tuleb kohustamiskaebuse tähtaegsuse kontrollimisel lähtuda HKMS § 46 lg 2 lausetest 2 ja 3. Antud juhul on asjakohane HKMS § 46 lg 2 teine lause, sest õigusaktides oli taotluse lahendamise tähtajad kindlaks määratud. Taotluse esitamise ja lahendamise kord, sh tähtajad, olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 371 (VangS v.r. § 142 lg 7). Määruse nr 371 § 9 lg 1 ja § 10 lg 1 p 3 kohaselt tuli ametiasutusel taotluse saamisest kahe nädala jooksul koostada taotluse läbivaatamise kohta kokkuvõte ning kokkuvõtte kinnitamisele järgnevast päevast alates edastada see koos taotluse ja muu materjaliga ühe nädala jooksul Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil oli dokumentide läbivaatamiseks ja raha eraldamise taotluse esitamiseks aega dokumentide saabumise päevast alates üks kuu (määrus nr 371 § 11 lg 1). Lähtudes eelnimetatud kuupäevadest ning väidetavalt esitatud taotluse kuupäevast oleks taotlus tulnud lahendada hiljemalt oktoobris 2015. Kui vastustaja kaebaja hinnangul tema taotlust õigesti ei kvalifitseerinud ega lahendanud, siis oleks HKMS § 46 lg 2 ls 2 aluseks võttes tulnud kohustamisnõue kohtule esitada hiljemalt oktoobris 2016. Kaebaja pöördus kohustamisnõude ja uue hüvitamisnõudega kohtusse alles 3. jaanuaril 2022. Lisaks tuleb arvestada, et hiljemalt Tartu Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 3-17-747 jõustumisest 10. septembril 2018 pidi kaebajale üheselt selge olema, et vangla ei käsitle tema

3-21-11 vaides esitatut iseseisva taotlusena ega lahenda seda. Seega on kaebaja ületanud kohustamisnõude osas kaebetähtaega mitme aasta võrra.

12.Samuti ei ole kaebaja järginud kaebetähtaega ka hüvitamiskaebuse osas. Kaebaja on nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude sidunud vangla tegevusetusega ning tema hinnangul ebakohase menetlusega, mistõttu ei ole ta siiani saanud VangS v.r. § 142 lg 3 p 2 sätestatud hüvitist. Samuti leiab kaebaja, et kahju tekkis vangla tegevuse tulemusena, mistõttu ta kaotas tervisekahjustuse tõttu töö ja sissetuleku. Seega seonduvad kaebaja etteheited nii nimetatud hüvitise saamata jäämise kui ka haldusorgani väidetava ebakohase menetlusega. Kaebajale pidi hiljemalt 10. septembril 2018 olema selge, et vangla ei lahenda tema taotlust, samuti pidi olema selge hüvitise taotlemise ja menetlemisega seotud väidetavad menetlusrikkumised, millele kaebaja oma hüvitamisnõudes tugineb. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. aprilli 2018. a otsusega asjas nr 3-17-747 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses tervisekahjustuse tekitamisega rahuldamata ja selgitas VangS v.r. § 142 lg 3 p 2 alusel hüvitise taotlemise korda ja hüvitise iseloomu. Seega pidi hiljemalt nimetatud otsuse jõustumisel 10. septembril 2018 olema kaebajale selge ka kahju tekkimine seonduvalt tema 24. augusti 2015. a vaides väidetavalt sisaldunud hüvitise taotlusega ja selle menetlemisega. Tõenäoliselt oli kaebaja kahju tekkimisest teadlik juba varem. Seega ei ole kaebaja uue hüvitamiskaebuse esitamisel järginud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega, sest esitas praeguses asjas hüvitamiskaebuse alles 3. jaanuaril 2022. Kui ka lugeda kahju tekkimisest teada saamise hetkeks Tartu Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-17-747 jõustumise päeva on kaebaja ületanud kaebetähtaega mitme kuu võrra.
13.Kaebuse täpsustusest selgus, et kaebaja esitas 16. detsembril 2020 vangalale uue dokumendi, mida saab käsitleda ka uue hüvitise taotlusena avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 lg 6 mõttes. Kohus ei pea vajalikuks võtta selle asjas raames seisukohta, kas kaebajal üldse oli õigus esitada ATS § 49 lg 6 alusel uut taotlust või mitte. Samuti ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat kohustamisnõude osas kaebust muutma, sest ka nimetatud uue taotluse puhul ei oleks kohustamisnõue tähtaegne. Kohtule esitatud vangla 30. detsembri 2020. a vastusest nähtuvalt jäeti kaebaja 16. detsembri 2020. a taotlus tähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata. Kui kaebaja sooviks ka nimetatud vastust kohustamisnõudega vaidlustada, siis tulnuks kohustamisnõue (hüvitise väljamaksmiseks või selle taotluse uuesti läbivaatamiseks) esitada HKMS § 46 lg 2 esimese lause järgi 30 päeva jooksul vangla vastuse saamisest arvates. Seega oleks ka 16. detsembri 2020. a taotluse puhul kohustamisnõue mittetähtaegne. Sellega seoses peab kohus veel vajalikuks märkida, et ATS § 49 lg 6 on oma sisult sarnane VangS v.r. § 142 lg 3 p-s 2 sätestatuga, kuid hüvitise maksmise eeldused ja kord on mõnevõrra muutunud. Hüvitise saamiseks tuli isikul esitada nii VangS v.r § 142 lg 3 p 2 kui ka ATS § 49 lg 6 kohaselt taotlus, kuid taotluse esitamise tähtaeg on erinev. Vastustaja on 30. detsembri 2020. a vastuses viidanud tähtaja osas ebaõigesti RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajale, sest nimetatud taotluse esitamise tähtaeg on erinormina reguleeritud ATS § 49 lg 13 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määruse nr 41 § 2 lg-s 2. ATS § 49 lg-s 6 sätestatud hüvitise saamiseks tuleb taotlus esitada 90 kalendripäeva jooksul ATS § 49 lg-s 6 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole järginud selles asjas esitatud kaebuse puhul kaebetähtaega. Kaebaja on kaebuse täpsustuses esitanud tähtaja ennistamise taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab.
15.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

3-21-11 saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).

16.Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaegade järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa seetõttu lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise asjaolu, et ta ei kasutanud vanglaga suhtlemisel õigusabi, mistõttu jättis ta kahjuks kaebetähtaja tähelepanuta. Seega tugineb kaebaja kogenematusest tingitud asjaolule. Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda (Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-2843). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja käitumine näitab, et ta ei ole ise olnud piisavalt hoolikas tähtaegade järgimises ja vaidluse lahendamise korra mõistmisel. Kaebajale pidi hiljemalt ringkonnakohtu otsuse jõustumisest haldusasja nr 3-17-747 (10. september 2018) olema arusaadav, et vangla ega kohus 2015. a vaides esitatud seisukohta asjakohase hüvitise taotlusena ei käsitle ning vangla seda lahendama ei asu ning hüvitist ei maksa. Vajadusel oleks saanud kaebaja kasutada kvalifitseeritud õigusabiteenust selle mõistmiseks. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tähtaegselt kohtusse pöördumine oli takistatud seoses vastustaja hüvitise maksmise lubadusega ning uue menetlusega 2020. a lõpus ja 2021. a alguses. Tõele ei vasta kaebaja seisukoht, et varasemas kohtuasja nr 3-17-747 andis vastustaja ringkonnakohtu istungil kaebajale lubaduse hüvitis välja maksta ning et ka ringkonnakohus viitas väidetavalt kohtuistungil sellele, et kaebajal on võimalik pöörduda taotlusega vangla poole. Kohus tutvus kohtute infosüsteemi vahendusel haldusasja nr 3-17-747 kohtuistungi helisalvestusega ja kohtuistungi protokolliga ning need ei kinnita kaebaja väite tõelevastavust. Ringkonnakohtu kohtuistungi protokoll ning helisalvestus kinnitavad hoopis seda, et kaebaja ning tema tolleaegsele esindajale selgitati kohtuistungil hüvitise taotlemise korda ja asjakohaseid õigusnorme ning esitati taotluse mitteesitamise põhjuste mõistmiseks küsimusi (helisalvestis 14:15:53 alates). Kaebaja väidetud lubatust vastustaja kohtuistungil ei andnud. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja ka eeldada, et võib hüvitise saamiseks pidada vanglaga jätkuvalt läbirääkimisi ja irduda kaebetähtaegade järgimisest. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud 2020. a lõpus ja 2021. a alguses vastustajaga suheldes kvalifitseeritud õigusabi ei ole asjaoluks, mis õigustaks kaebetähtaegade sedavõrd ulatuslikku ületamist. Pealegi on vastustaja põhjendatult märkinud, et varasemalt on kaebaja hüvitise aluseks olevate sündmustega seotud teistes kohtuasjades õigusabi kasutanud ning pidanuks juba siis mõistma hüvitise taotlemise korda ning kaebetähtaega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kohus jätab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

3-21-11

17.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium